Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tungunuka ne kuluangana bua kupeta mabenesha a Yehowa

Tungunuka ne kuluangana bua kupeta mabenesha a Yehowa

‘Wewe wakuluangana ne Nzambi ne bantu, wakabapita bukole.’​—GENESE 32:28.

MISAMBU: 60, 38

1, 2. Mmvita kayi idi batendeledi ba Yehowa baluangana?

BATENDELEDI ba Nzambi bonso ba lulamatu mbadienzeje bikole, kumbukila ku muntu muakane Abele too ne ku bena lulamatu ba lelu. Mupostolo Paulo wakambila bena Kristo ba mu Ebelu ne: bavua “batantamene ne bakenge mu mateta makole” pavuabu badienzeja bua kuanyishibua kudi Yehowa ne kupeta mabenesha. (Ebelu 10:32-34) Paulo wakafuanyikija didienzeja dia bena Kristo ne didienzeja dia banayi ba manaya a mu Greke bu mudi dinyema lubilu, dielangana bibula ne dielangana mbata. (Ebelu 12:1, 4) Lelu, tudi mu lubilu bua kupeta muoyo, kadi tudi ne baluishi badi basue kutubueja mu ditanaji ne kutufikisha ku dijimija disanka dietu mpindieu ne difutu dietu dia matuku atshilualua.

2 Mvita yetu mitambe bukole ngitudi “tuluangana” ne Satana ne bulongolodi buende. (Efeso 6:12) Bidi ne mushinga bua tuetu kudienzeja bua malongesha a mu bulongolodi ebu, malu a nkindi ne bikadilu bibi bu mudi kuenda masandi, kunua makanya, ne kunua maluvu makole anyi diamba kabitunyangi to. Tudi kabidi ne bua kutungunuka ne kuluisha ditekeshibua mu mikolo ne matekete etu.​—2 Kolinto 10:3-6; Kolosayi 3:5-9.

3. Mmunyi mudi Nzambi utulongesha bua kuluangana ne baluishi betu?

3 Kudiku mushindu wa kutshimuna baluishi ba bukole aba anyi? Eyowa, kadi ki mbipepele to. Paulo wakadifuanyikija ne muedianganyi wa mbata pakambaye ne: “Ndi ndudika mbata yanyi mu mushindu wa kubenga kututa mu lupepele.” (1 Kolinto 9:26) Tudi ne bua kuluangana ne baluishi betu anu mutu bedianganyi ba mbata baluangana. Yehowa udi utuambuluisha ne utulongesha bua kuluangana nabu. Udi wenza nunku ku diambuluisha dia Bible. Udi kabidi utuambuluisha ku butuangaji bua mikanda yetu idi ne malu a mu Bible, bisangilu bia bena Kristo, mpuilu ne mpungilu. Utuku utumikila malongesha onso autu upeta anyi? Biwikale kuyi uatumikila, udi mua kupangila bua kuluisha baluishi bebe, anu mutu muedianganyi wa mbata ututa mbata mu lupepele.

4. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua malu mabi kaatupitshi bukole?

4 Tudi ne bua kuikala badimuke misangu yonso. Bua tshinyi? Bualu baluishi betu badi mua kutuela mvita dîba ditudi katuyi batekemene anyi ditudi batekete. Bible udi utudimuija ne utukankamija padiye wamba ne: “Kulekedi malu mabi akutshimuna, kadi tungunuka ne kutshimuna malu mabi ku malu mimpe.” (Lomo 12:21) Tuetu batungunuke ne kuluangana ne malu mabi, tudi mua kutshimuna! Kadi, tuetu babuele mu ditanaji ne balekele kuluangana, Satana, bulongolodi buende ne matekete etu bidi mua kutupita bukole. Nunku, kulekedi nansha. Kuteketshi mu mikolo ne kupuekeshi bianza biebe!​—1 Petelo 5:9.

5. a) Ntshinyi tshitudi ne bua kuikala bamanye tuetu basue bua Nzambi atuanyishe ne atubeneshe? b) Netukonkonone bilejilu kayi bia mu Bible?

5 Bua tuetu kutshimuna, tudi ne bua kumanya bua tshinyi tudi tuluangana. Tudi tuluangana bualu tudi basue bua Nzambi atuanyishe ne atubeneshe. Ebelu 11:6 udi wamba ne: ‘Muntu udi usemena kudi Nzambi udi ne bua kuitaba ne: udiku ne udi ulua mufutshi wa badi bamukeba ne muoyo mujima.’ Kukeba Yehowa ne muoyo mujima nkudienzeja bikole bua atuanyishe. (Bienzedi 15:17) Mu Bible mudi bilejilu bia bungi bimpe bia balume ne bakaji bavua benze nunku. Yakoba, Lakela, Jozefe ne Paulo bavua batuilangane ne nsombelu ivua mibakebele ntatu mu lungenyi ne ku mubidi. Kadi bavua bayitantamene. Bilejilu biabu bidi bileja ne: tuetu badienzeje bikole, tudi petu mua kupeta mabenesha a Yehowa. Tumonayi mutudi mua kuapeta.

NEUBENESHIBUE WEWE MUNANUKILE

6. a) Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Yakoba bua kunanukila? b) Mmunyi muvuabu bamufute? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

6 Muena lulamatu Yakoba uvua mudienzeje ne munanukile bualu uvua munange Yehowa ne wangata malanda ende nende ne mushinga. Uvua ne ditabuja dikole mu mulayi wa Yehowa wa kubenesha ndelanganyi yende. (Genese 28:3, 4) Pavua Yakoba ne bidimu bitue ku 100, wakaluangana ne muanjelu bua Nzambi amubeneshe. (Bala Genese 32:24-28.) Yakoba uvuaku mukumbane bua kuluangana ne muanjelu wa bukole eu ne bukole buende nkayende anyi? Tòo. Kadi uvua mudisuike ne muoyo mujima, ne wakaleja ne: uvua ne bua kuenza muende muonso bua kubeneshibua. Yehowa wakabenesha Yakoba bua muvuaye munanukile ne kumupesha dîna dia Isalele didi diumvuija ne: “Muluanganyi anyi munanukidi ne Nzambi.” Yakoba wapeta difutu ditudi tukeba petu lelu, mmumue ne: dianyishibua kudi Yehowa ne dibeneshibua.

7. a) Nnsombelu kayi uvua mutekeshe Lakela mu mikolo? b) Ntshinyi tshivua Lakela muenze? Mmunyi muvuabu bamubeneshe?

7 Lakela mukaji wa Yakoba uvuaye munange uvua pende ne dijinga dikole dia kumona muvua Yehowa ukumbaja bualu buvuaye mulaye bayende. Kadi, kuvua kumueneke lutatu kampanda. Lakela kavua ulela to. Mu tshikondo tshivuabu bafunda Bible, dibenga kulela divua dinyingalaja bantu bakaji bikole. Mmunyi muvua Lakela mutungunuke ne kuluangana ne lutatu elu nansha muvuaye mu nsombelu uvua umutekesha mu mikolo? Kakajimija ditekemena diende. Kadi, wakatungunuka ne kuluangana pa kusambila Yehowa njila ne njila. Yehowa wakateleja masambila avua Lakela wenza ne muoyo mujima, bualu wakamubenesha ne ndekelu wa bionso kulelaye bana. Ke bualu kayi Lakela wakamba ne: ‘Ngakuluangana bibula bikole ne ngakutamba bukole.’​—Genese 30:8, 20-24.

8. Nnsombelu kayi mikole ivua Jozefe mupete? Mmunyi mudiye tshilejilu tshimpe kutudi?

8 Tshilejilu tshia lulamatu tshia Yakoba ne Lakela tshivua mua kuikala tshiambuluishe muanabu wa balume Jozefe pavuaye mu nsombelu mikole. Pavua Jozefe ne bidimu 17, nsombelu wende wakashintuluka bikole. Bana babu bavua bamumvuile mukawu bakamupanyisha mu bupika. Panyima pa matuku, wakenza bidimu bia bungi mu buloko mu Ejipitu, nansha muvuaye kayi muenze bualu. (Genese 37:23-28; 39:7-9, 20, 21) Kadi Jozefe kakateketa mu mikolo anyi kukuata tshiji to, kavua mene mukeba bua kudisombuela nansha. Bua tshinyi? Bualu uvua wangata malanda ende ne Yehowa ne mushinga ne avua ne muaba mu muoyo wende. (Lewitiki 19:18; Lomo 12:17-21) Tshilejilu tshia Jozefe tshidi mua kutuambuluisha. Nansha tuetu bakole mu nsombelu mubi anyi tumona ne: nsombelu wetu udi umueneka bu udi kayi ne ditekemena, tudi ne bua kutungunuka ne kuluangana ne kunanukila. Tuetu benza nunku, netuikale batuishibue ne: Yehowa neatubeneshe.​—Bala Genese 39:21-23.

9. Mmunyi mutudi mua kuidikija Yakoba, Lakela ne Jozefe?

9 Lelu, tudi petu mua kutuilangana ne ntatu mikole. Pamuapa udi ukenga bualu badi bakuenzela malu mu mushindu mubi, ne kansungansunga, bakupuekesha milongo anyi bualu muntu kampanda udi ukumvuila mukawu. Pamutu pa kuteketa mu mikolo, vuluka tshivua tshiambuluishe Yakoba, Lakela ne Jozefe bua kutungunukabu ne kuenzela Yehowa mudimu ne disanka. Nzambi wakabakolesha ne kubabenesha bualu bavua banyisha bikole malanda abu nende. Bakatungunuka kudienzeja, anyi kuluangana, ne kuenza malu mu diumvuangana ne masambila abu. Bu mutudi mu matuku a ku nshikidilu, bidi ne mushinga bua kulama bikole ditekemena dietu bua matuku atshilualua. Udiku witaba bua kuluangana, mmumue ne: kudienzeja bikole bua kuanyishibua kudi Yehowa anyi?

IKALA MUDISUIKE BUA KULUANGANA BUA KUPETA MABENESHA

10, 11. a) Bua tshinyi bidi bikengela kudienzeja bikole bua kupeta mabenesha a Nzambi? b) Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe?

10 Bua tshinyi bidi bikengela kudienzeja bikole bua kupeta mabenesha a Nzambi? Bualu bu mutudi bapange bupuangane, tudi mua kuikala tuluangana ne amue majinga mabi. Bamue badi badienzeja bua kuikala ne mmuenenu muimpe bua mudimu wa buambi, ne bakuabu badi batatshishibua kudi masama anyi bunkaya. Banga pabu badi bamona bibakolele bua kufuila muntu udi mubenzele bibi luse. Nansha tuetu tuenzela Yehowa mudimu kukadi bidimu bungi kayi, tuetu bonso tudi ne bua kuluisha malu adi enza bua bitukolele bua kuenzela Nzambi mudimu, bualu udi ufuta bena lulamatu.

Udiku udienzeja bua kupeta mabenesha a Nzambi anyi? (Tangila tshikoso tshia 10 ne tshia 11)

11 Bushuwa, bidi mua kuikala bikole menemene bua kuikala muena Kristo ne bua kuangata mapangadika mimpe, nangananga patudi tuluangana ne majinga mabi. (Yelemiya 17:9) Wewe udiumvue mushindu eu, sambila Yehowa ne mulomba nyuma wende muimpe. Disambila ne nyuma muimpe bidi mua kukuambuluisha bua kupeta bukole bua kuenza tshidi tshimpe, pashishe udi mua kupeta mabenesha a Nzambi. Ikala mudisuike bua kuenza malu mu diumvuangana ne masambila ebe. Dienzeja bua kubala Bible dituku dionso, ne keba dîba dia kudilongela ne dia kuenza ntendelelu wa mu dîku.​—Bala Musambu wa 119:32.

12, 13. Mmunyi muvua bana betu babidi bapete diambuluisha bua kukandamena majinga mabi?

12 Kudi bilejilu bia bungi bia mudi Dîyi dia Nzambi, nyuma wende ne mikanda yetu ya malu a mu Bible biambuluishe bana betu ba balume ne ba bakaji bua kukandamena majinga mabi. Tshilejilu, nsongalume kampanda wakabala tshiena-bualu tshia ne: “Mmunyi muudi mua kukandamena majinga mabi?” tshia mu Réveillez-vous! wa dia 8 ngondo wa 12 wa 2003. Ntshinyi tshiakenzaye? Udi wamba ne: “Ndi ndienzeja bua kukandamena ngenyi mibi. Pamvua mubale mu tshiena-bualu atshi bamba ne: ‘bua bantu ba bungi, kuluisha majinga mabi mbualu butu bukole menemene,’ ngakajingulula ne: bana betu bavua pabu ne lutatu eu. Ngakamona ne: tshivua nkayanyi to.” Nsongalume eu uvua kabidi mupete diambuluisha pavuaye mubale tshiena-bualu tshia ne: “Nzambi udiku wanyisha bikadilu bishilangane anyi?” tshia mu nimero wa dia 8 ngondo wa 10 wa 2003. Mu tshiena-bualu atshi, wakamona ne: bua bamue bantu, mvita yabu ivua ya dituku dionso, anu bu “dieba mu mubidi.” (2 Kolinto 12:7) Kadi, nansha mudibu batungunuka ne kuluangana bua kuikala ne bikadilu bimpe, badi ne ditekemena dimpe bua matuku atshilualua. Wakamba ne: “Bua bualu ebu, ndi ngela meji ne: dituku dionso didi dipita edi, ndi mua kushala ne lulamatu. Ndi ne dianyisha dia bungi kudi Yehowa bua mudiye wenza mudimu ne bulongolodi buende bua kutuambuluisha bua kupanduka dituku dionso mu bulongolodi ebu bubi.”

13 Tuangate kabidi tshilejilu tshia muanetu wa bakaji mukuabu wa mu États-Unis. Udi wamba ne: “Ndi nnuela tuasakidila bua munudi nutupesha misangu yonso biakudia bitudi nabi dijinga pa dîba diabi. Ntu ndiumvua misangu yonso ne: biena-bualu ebi mbimfundila meme. Ndi muluangane munkatshi mua bidimu bia bungi bua kumbusha dijinga kampanda dikole dia kuenza bualu budi Yehowa mukine. Imue misangu, ntu njinga kupuekesha maboko ne kulekela kudienzeja. Ndi mumanye ne: Yehowa udi ne luse ne ufuilangana luse, kadi bu mundi ne dijinga dibi edi ne tshiyi mudikine mu muoyo wanyi, ntu mmona ne: tshiena mukumbane bua kungambuluishaye to. Ditungunuka ne kuluangana edi didi ne buenzeji pa nsombelu wanyi mujima. . . . Kadi pangakabala tshiena-bualu tshia ne: ‘Udiku ne “muoyo wa kumanya” Yehowa anyi?’ tshia mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia 15 ngondo 3 wa 2013, ngakamona ne: Yehowa uvua bushuwa musue kungambuluisha.”

14. a) Mmunyi muvua Paulo udiumvua bua mvita ivuaye uluangana? b) Mmunyi mutudi mua kutshimuna matekete etu?

14 Bala Lomo 7:21-25. Paulo uvua mumanye muvuabi bikole bua kuluangana ne majinga mabi ne matekete. Kadi uvua mutuishibue ne: uvua mua kutshimuna mvita eyi yeye musambile Yehowa, mukebe diambuluisha kudiye ne muleje ditabuja mu mulambu wa Yezu udi upikula. Netuambe tshinyi buetu tuetu? Tudiku mua kutshimuna matekete etu anyi? Eyowa, tuetu bidikije Paulo ne beyemene Yehowa ne muoyo mujima katuyi tueyemena bukole buetu, ne tuetu ne ditabuja mu mulambu udi upikula.

15. Mmunyi mudi Yehowa mua kutuambuluisha bua kuikala ne lulamatu ne kutantamena ntatu?

15 Imue misangu Nzambi udi mua kulekela bua tuleje mudi nsombelu kampanda ututonda. Tshilejilu, bituikale tuetu anyi muntu kampanda wa mu dîku dietu usama bikole anyi batuenzele malu mu mushindu mubi, ntshinyi tshituikala mua kuenza? Tuetu beyemene Yehowa ne muoyo mujima, netumulombe bua atupeshe bukole butudi nabu dijinga bua kushala ne lulamatu ne bua kulama disanka dietu ne malanda etu nende makole. (Filipoyi 4:13) Bilejilu bia bena Kristo ba bungi ba kale ne ba lelu mbileje ne: disambila didi mua kutukolesha ne kutupetesha dikima ditudi nadi dijinga bua kutungunuka ne kutantamena ntatu.

TUNGUNUKA NE KULUANGANA BUA KUPETA MABENESHA A YEHOWA

16, 17. Udi mudisuike bua kuenza tshinyi?

16 Diabolo mmusue kukumona utekeshibua mu mikolo, ulekela ne upuekesha bianza biebe. Nunku, ikala mudisuike bua ‘kulamata malu adi mimpe.’ (1 Tesalonike 5:21) Udi mua kutshimuna mu mvita iudi uluangana ne Satana ne bulongolodi buende bubi ne kutshimuna dijinga kayi dionso dibi. Udi mua kutshimuna wewe ne dieyemena dia ne: Nzambi neakukoleshe ne neakuambuluishe.​—2 Kolinto 4:7-9; Galatiya 6:9.

17 Nunku, tungunuka ne kudienzeja. Tungunuka ne kuenza madikolela. Tungunuka ne kuluangana. Tungunuka ne kunanukila. Paudi wenza nunku, wikale mutuishibue ne: Yehowa ‘neakulokeshile masanka, kuyi ukengela bintu bikuabu kabidi.’​—Malaki 3:10.