Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tungunukayi ne kunangangana, bualu dinanga didi dikolesha

Tungunukayi ne kunangangana, bualu dinanga didi dikolesha

“Dinanga didi dikolesha.”​—1 KOL. 8:1.

MISAMBU: 109, 121

1. Yezu uvua muakule bua bualu kayi ne bayidi bende butuku kumpala kua yeye kufua?

BUTUKU kumpala kua Yezu kufua, wakatelela bayidi bende ngikadilu wa dinanga misangu mitue ku 30. Wakaleja ne: bayidi bende bavua ne bua ‘kunangangana.’ (Yone 15:12, 17) Dinangangana diabu divua ne bua kuikala tshimanyinu tshinene tshivua ne bua kubasunguluja bimpe muvuabu bayidi bende balelela. (Yone 13:34, 35) Dinanga edi ki mmushindu udi muntu udiumvua patupu to. Yezu uvua wakula bua ngikadilu wa mushinga mukole, dinanga dia didipangisha malu. Wakamba ne: “Kakuena muntu udi ne dinanga dinene kupita edi: bua muntu afile muoyo wende bua balunda bende. Nudi balunda banyi nuenu nuenza tshindi nnuambila.”​—Yone 15:13, 14.

2. (a) Nngikadilu kayi udi munkatshi mua batendeledi ba Nzambi? (b) Nnkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu etshi?

2 Dinanga dilelela dia didipangisha malu ne buobumue bukole bua batendeledi ba Yehowa lelu bidi bileja mudibu bantu ba Nzambi. (1 Yone 3:10, 11) Tudi tusanka bua mudi dinanga dia buena dia Kristo dikale munkatshi mua batendeledi ba Yehowa nansha mudibu bashilangane ku bisamba, bisa, muakulu, anyi ku mushindu udibu bakole! Kadi tudi mua kudiebeja ne: “Bua tshinyi mbimpe tunangangane bikole matuku etu aa? Mmushindu kayi udi Yehowa ne Yezu batukolesha ne dinanga? Anu bu Yezu, mmunyi muudi mua ‘kukoleshangana ne dinanga’?”​—1 Kol. 8:1.

MBIMPE TUNANGANGANE BIKOLE MATUKU ETU AA

3. Ntshinyi tshidi “bikondo bia malu makole” ebi bienzela bantu?

3 Tudi mu “bikondo bia malu makole,” ne nsombelu ‘mmuwule tente ne ntatu ne tunyinganyinga.’ (2 Tim. 3:1-5; Mis. 90:10) Bantu ba bungi badi bakenga bikole, bajinga ne lufu. Badi batshinka ne: bantu bapite pa binunu 800 badi badishipa tshidimu tshionso etshi, bienze anu bu ne: muntu umue udi udishipa ku sekonde 40. Bia dibungama, too ne bena Kristo mbafike pabu ku didishipa.

4. Mbatendeledi kayi ba Nzambi bavua baleje muvuabu basue kufua?

4 Mu bikondo bia kale, bamue batendeledi ba Nzambi ba lulamatu bakadiumvua bibi menemene bua ntatu ivuabu bapete, kujingabu ne lufu. Tshilejilu, Yobo uvua ntatu mikole mitulukile wakadila ne: “Ndi nkina muoyo wanyi; tshiena musue kushala ne muoyo to.” (Yobo 7:16; 14:13) Yona wakadiumvua muedibue mâyi ku makasa bua muvua malu maye mushindu uvuaye kayi mutekemene mu mudimu uvuabu bamupeshe, kuambaye ne: “Mpindieu, Yehowa, umbusha koku muoyo wanyi, bualu mbimpe meme kufua pamutu pa kushala ne muoyo.” (Yona 4:3) Musangu mukuabu, muprofete wa lulamatu Eliya wakadiumvua bibi bua nsombelu uvua mumutulukile, kulombaye bua afue. Wakamba ne: “Mbikumbane! Mpindieu, Yehowa wanyi, angata muoyo wanyi.” (1 Bak. 19:4) Kadi Yehowa wakangata batendeledi ba lulamatu abu ne mushinga wa bungi, ne uvua musue bua bikale ne muoyo. Pamutu pa kubanyoka, wakabambuluisha bua bumbushe meji abu a kufua au, kubakoleshaye ne dinanga bua batungunuke ne kumuenzela mudimu ne lulamatu.

5. Bua tshinyi bidi bikengela kunanga bena Kristo netu nangananga matuku etu aa?

5 Nansha mudi bena Kristo netu kabayi menemene bajinga kufua, ba bungi lelu badi batuilangana ne nsombelu ya tunyinganyinga ne bidi bikengela kubakolesha ne dinanga. Badi bakengesha bamue ne babaseka; bakula bibi bua bakuabu anyi babajana muaba wabu wa mudimu. Pamuapa mbatshioke bua mudibu benza mudimu mêba a bungi peshi bua midimu mikuabu idi ibatonda. Kadi banga badi ne bilumbu mu mêku bidi bibatshiokesha, pamuapa babamba mêyi mabi kudi bena dibaka nabu badi bakayi bena Kristo. Ntatu eyi ne mikuabu idi ifikisha bana betu ba bungi ku didiumvua batshioke ku mubidi ne mu lungenyi. Udi mua kubambuluisha nnganyi?

DINANGA DIA YEHOWA DIKUKOLESHE

6. Mmushindu kayi udi Yehowa ukolesha batendeledi bende ne dinanga?

6 Yehowa udi ukolesha batendeledi bende padiye ubajadikila ne: neabanange bua kashidi. Bena Isalele ba lulamatu bakakoleshibua ku muoyo pakumvuabu Yehowa wamba ne: “Wewe wakalua tshintu tshia mushinga mukole ku mêsu kuanyi, wakapeshibua bunême, ndi mukunange. . . . Kutshinyi to, bualu ndi nebe.” (Yesh. 43:4, 5) Bu muudi mutendeledi wa Yehowa, ikala mumanye ne: Yehowa mmukunange bikole menemene. * Dîyi dia Nzambi didi diamba bua bantu badi mu ntendelelu mukezuke ne: “Bu [mudiye] Muena bukole, yeye neakupandishe. Neasanke bikole bua bualu buebe ne disanka dinene.”​—Sef. 3:16, 17.

7. Mmu ngumvuilu kayi mudi dinanga dia Yehowa difuanangane ne dia mamu udi wamusha muana? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

7 Nansha bantu ba Yehowa bobu batuilangana ne ntatu ya mushindu kayi, udi ubalaya bua kubakolesha ne kubasamba. Udi wamba ne: “Nenuamue mabele ne nebanuambule ku lubese, ne nebanubembeleje pa binu. Bu mudi mamu usamba muanende, ke mungatungunuka ne kunusamba.” (Yesh. 66:12, 13) Anji kudifuanyikijila bualu buimpe ebu: mamu wambula muanende ku lubese anyi umubembeleja pa binu! Ke mushindu udi Yehowa uleja mudiye munange batendeledi bende balelela bikole menemene. Ikala mutuishibue ne: wewe udi ne mushinga wa bungi ku mêsu kua Yehowa.​—Yel. 31:3.

8, 9. Mmunyi mudi dinanga dia Yezu mua kutukolesha?

8 Mona bualu bukuabu budi buleja ne: Nzambi mmutunange. Bible udi wamba ne: “Bualu Nzambi uvua munange ba pa buloba bikole menemene, kufikaye ne ku difila Muanende mulela umuepele, bua muntu yonso udi uleja ditabuja kudiye kabutudibu, kadi apete muoyo wa tshiendelele.” (Yone 3:16) Yezu pende mmutunange bualu wakalua kutufuila, ne dinanga diende edi didi ditukolesha. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: ‘dikenga anyi kanyinganyinga’ kabiena mua ‘kutupandulula ku dinanga dia Kristo’ nansha.​—Lomo 8:35, 38, 39.

9 Kudi bikondo bitu ntatu itutekesha ku mubidi ne mu lungenyi anyi itupangisha bua kuenzela Yehowa mudimu ne disanka. Kadi kuvuluka ne: Kristo mmutunange bikole kudi mua kutupetesha bukole bua kunanukila. (Bala 2 Kolinto 5:14, 15.) Dinanga dia Yezu didi ne bukole bua kutukuatshisha ne kutuambuluisha bua kubenga kujinga lufu nansha bipupu bitukuate, batukengesha, bedibue mâyi ku makasa, anyi bikale ne tunyinganyinga tukole.

BIDI BIKENGELA TUNANGE BANA BETU

Dikonkonona tshilejilu tshia Yezu didi mua kukukankamija (Tangila tshikoso tshia 10, 11)

10, 11. Kukolesha badi batekeshibue mu mikolo mbujitu bua nganyi? Umvuija.

10 Umue mushindu udi Yehowa utukolesha nkudiambuluisha dia tshisumbu tshia bena Kristo. Tuetu banange bena Kristo netu, nebileje mutudi banange Yehowa. Tudi tuenza ne muetu muonso bua kuambuluisha bena Kristo bua bamanye ne: Yehowa mmubanange ne udi ubatua mushinga. (1 Yone 4:19-21) Mupostolo Paulo wakasengelela bena Kristo ne: “Tungunukayi ne kukankamijangana ne kukoleshangana anu bu munudi nuenza mu bulelela.” (1 Tes. 5:11) Eyowa, bena Kristo bonso badi ne bua kusambangana ne kukoleshangana bua kuleja mudibu bidikija Yehowa ne Yezu, ki mmudimu wa bakulu nkayabu to.​—Bala Lomo 15:1, 2.

11 Bamue bena Kristo badi ne masama a mitu badi mua kuikala dijinga ne diambuluisha dia munganga bua kupeta buanga. (Luka 5:31) Bakulu ne bena mu tshisumbu bakuabu badi bitaba ne bupuekele buonso ne: ki mbalonge mua kuondopa masama a mitu to. Kadi buonso buabu badi ne mudimu munene wa “kuakula ne mêyi a busambi kudi badi babungame, kuambuluisha badi batekete, kuikala ne lutulu kudi bantu bonso.” (1 Tes. 5:14) Bena Kristo bonso badi ne bua kuditeka pa muaba wa bakuabu, kuikala nabu lutulu, ne kuakula bua kukolesha badi batekeshibue mu mikolo. Utuku ukoleshangana ne ukankamijangana anyi? Wewe wenza nunku, neupatule bipeta bimpe.

12. Fila tshilejilu tshia muanetu uvuabu bakoleshe kudi bena mu tshisumbu tshiabu.

12 Mmunyi mudi dinanga dietu dikolesha bantu badi ne tunyinganyinga? Muanetu wa bakaji mukuabu wa ku Mputu udi wamba ne: “Kuvua bikondo bimvua ne meji a kudishipa. Kadi ndi ne tshintu tshimpe tshitu tshingambuluisha. Ke tshisumbu tshia bena Kristo tshidi tshipandishe muoyo wanyi. Bena Kristo netu batu anu bannange ne bankankamija. Nansha mudi anu bakese bamanye ne: ndi ne disama dia tunyinganyinga, tshisumbu tshijima tshitu anu tshingambuluisha. Muanetu wa balume kampanda ne mukajende batu anu bu baledi banyi ba mu nyuma. Batu bantabalela butuku ne munya.” Bulelela, katuena mua kuambuluisha bakuabu mu mushindu wa muomumue to. Kadi mushindu utudi tudienzeja ne muoyo mujima bua kuambuluisha bana betu badi batata ne tunyinganyinga udi mua kubakuatshisha bikole. *

MUA KUKOLESHA BAKUABU NE DINANGA

13. Tuetu basue kukolesha bakuabu, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza?

13 Bateleja bimpe. (Yak. 1:19) Wewe uteleja bakuabu ne uditeka pa muaba wabu, bidi bileja muudi ne dinanga. Mbimpe wele muntu udi utata nkonko ne bulenga bua kumanya mudiye udiumvua. Nunku neuditeke pa muaba wende ne neumukoleshe. Mbimpe amone mudi tshilunji tshiebe tshia mpala tshileja muudi uditatshisha bua bualu buende. Muena Kristo mukuabu yeye ukeba kumvuija malu onso ne mu katoba, ikala ne lutulu ne kuzuki bua kumukosa ku mêyi to. Wewe uteleja ne lutulu, neufike ku diumvua mudiye udiumvua. Abi nebisake muanetu udi utata au bua kukueyemena ne neakuteleje bimpe paudi udienzeja bua kumukolesha. Paudi uleja muudi utabalela bakuabu ne muoyo mujima, nebitambe kubakolesha.

14. Bua tshinyi mbimpe kuepuka mêyi mabi?

14 Kubambi mêyi mabi to. Muntu udi ne tunyinganyinga neadiumvue anu bibi menemene yeye mumone ne: tudi tumuamba mêyi mabi. Dîba adi, nebitambe kutukolela bua kumuambuluisha. Bible udi wamba ne: “Mêyi mamba kaayi melela meji adi bu kutapa kua muele wa mvita, kadi ludimi lua bena meji ludi luondapu.” (Nsu. 12:18) Mu bulelela, katutu ne meji a ‘kutapa’ muntu udi ne tunyinganyinga ne mêyi adi wosha to. Kadi nansha tuetu bamuambe ku mpukapuka dîyi didi ‘dimutape,’ bidi anu mua kumusama bikole. Bua kukolesha bakuabu ne dinanga patudi tubakankamija, tudi ne bua kuditeka pa muaba wabu.​—Mat. 7:12.

15. Tudi mua kukolesha bakuabu ne mukanda kayi wa mushinga?

15 Basamba ne Dîyi dia Nzambi. (Bala Lomo 15:4, 5.) Tudi tupetela busambi mu Mifundu minsantu. Bible mmufume kudi “Nzambi udi ufila bukole bua kunanukila ne busambi.” Pa kumbusha Mifundu minsantu, tudi kabidi ne mukanda wa Index ne Mukanda wa makebulula wa Bantemu ba Yehowa. Mikanda eyi idi mua kutuambuluisha bua kupeta mvese yatuambuluisha bua kutantamena ntatu ya mishindu yonso. Neyituvuije bakumbane bua kukolesha bena Kristo netu ne ngenyi mimpe.

16. Nngikadilu kayi itudi ne bua kuikala nayi patudi tukankamija muena Kristo udi ne tunyinganyinga?

16 Ikala ne luse ne bulenga. Eyi nngikadilu ya mushinga mukole ya dinanga itudi ne bua kuikala nayi patudi tukankamija muntu ne tumukolesha. Yehowa nkayende udi “Tatu wa luse lua bungi ne Nzambi wa busambi buonso,” ne udi ne “luse lunene” bua batendeledi bende. (Bala 2 Kolinto 1:3-6; Luka 1:78; Lomo 15:13) Paulo wakashiya tshilejilu tshimpe mu bualu ebu, wakafunda ne: “Tuakalua bena bulenga munkatshi muenu, anu bu mudi mamu udi wamusha utabalela bana bende ne dinanga dionso. Nunku bu mutuvua ne dinanga dikole kunudi, katuvua badisuike bua kunupesha anu lumu luimpe lua Nzambi nkayalu to, kadi ne kudifila kabidi ne tuetu bine, bualu nuvua balue banangibue bikole kutudi.” (1 Tes. 2:7, 8) Patudi tuleja bakuabu ngikadilu wa Nzambi wa luse eu, tudi mua kupetesha muntu busambi buvuaye mulombe Yehowa.

17. Bua tuetu kukolesha bena Kristo netu, mmuenenu kayi wa nkatshinkatshi utudi ne bua kuikala nende?

17 Kukebi bua benze malu bu bapuangane to. Ikala umona bena Kristo nebe mu mushindu mukumbanyine. Wewe ukeba bua bena Kristo nebe benze malu kabayi ne kalema, newedibue mâyi ku makasa. (Muam. 7:21, 22) Yehowa mmumanye ne: nansha mu malu adiye utulomba bua kuenza, netuenze anu bilema. Tuetu tumuidikija, netuikale ne bana betu lutulu padibu batuenzela bilema. (Ef. 4:2, 32) Pamutu pa kuenza bua bamone ne: kabena ne tshia nsongo tshidibu benza, mbimpe kubela kalumbandi bua bidibu benza. Bidi mua kubakankamija. Kuela bakuabu kalumbandi ne muoyo mujima kudi mua kubakolesha ne kubambuluisha bua bapete ‘tshidibu mua kusankila’ mu mudimu wabu wa tshijila. Kuenza nanku nkutambe buimpe pamutu pa kubafuanyikija ne bakuabu.​—Gal. 6:4.

18. Mbualu kayi budi butusaka bua kukoleshangana ne dinanga?

18 Muena Kristo yonso udi ne mushinga wa bungi ku mêsu kua Yehowa ne kua Yezu uvua mufile tshiakupilangana natshi. (Gal. 2:20) Tudi banange bena Kristo netu bikole. Tudi basue kubatabalela bimpe ne dinanga dionso. Bua tuetu kuikala bantu badi bakoleshangana, “tuipatshilayi malu adi afila ditalala ne malu adi akoleshangana.” (Lomo 14:19) Tuetu bonso tudi bindile ne muoyo kuulu kuulu dîba dituikala mu Mparadizu, kakutshiyi bualu budi mua kututekesha mu mikolo! Kakuakuikala kabidi masama, mvita, lufu lutudi bapiane, dikengeshibua, bilumbu mu mêku, ne didiebua mâyi ku makasa. Papita Bukokeshi bua bidimu tshinunu, bantu bonso nebikale bapuangane. Bantu bapita diteta dia ndekelu nebikale bu bana ba Yehowa Nzambi pa buloba ne nebapete “budikadidi bua butumbi bua bana ba Nzambi.” (Lomo 8:21) Bana betu, tungunukayi ne kunangangana mu mushindu udi ukolesha ne tuambuluishanganayi bua kubuela mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi.

^ tshik. 12 Bua kupeta ngenyi mimpe ya mua kumbusha meji a didishipa, bala biena-bualu bia mu Tabulukayi! ebi: “Trois bonnes raisons de s’accrocher à la vie” (ngondo 4/2014, dib. 6789); “Quand on veut en finir avec la vie” (ngondo wa 1/2012); ne “Il vaut la peine de vivre” (ngondo wa 10/2001, dib. 3-45-78-12).