Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nansha mudiye Wa Bukole Buonso, udi ututabalela

Nansha mudiye Wa Bukole Buonso, udi ututabalela

[Yehowa] mmumanye bimpe mutudi benjibue, uvuluka ne: tudi lupuishi.”​—MIS. 103:14.

MISAMBU: 30, 10

1, 2. (a) Nku tshinyi kudi Yehowa mushilangane ne bantu badi ne bukokeshi? (b) Netukonkonone tshinyi mu tshiena-bualu etshi?

BANTU badi ne bukokeshi batu misangu ya bungi ‘bakokesha’ bakuabu, babakengesha ne kubakengesha. (Mat. 20:25; Muam. 8:9) Yehowa yeye katu nanku to. Nansha mudiye Wa Bukole Buonso, utu utabalela bantu bikole. Utu utuelela meji ne utuenzela malu ne bulenga. Utu utumvuila ne utukumbajila majinga etu. Bu mudiye “uvuluka ne: tudi lupuishi,” kena mua kutulomba bua kuenza malu atudi katuyi mua kuenza to.​—Mis. 103:13, 14.

2 Mu Bible mudi bilejilu bia bungi bidi bileja mudi Yehowa utabalela batendeledi bende. Tuakule bua bisatu tshianana. Tshia kumpala, mushindu uvua Yehowa muambuluishe Samuele bua kumanyisha Muakuidi munene Eli mukenji wa dilumbuluisha; tshibidi, muvuaye lutulu ne Mose pavua Mose ubenga kulombola bena Isalele; tshisatu, mushindu uvua Nzambi mupatule bena Isalele mu Ejipitu. Patudi tuenda tukonkonona bilejilu ebi, tumone tshidibi bitulongesha bua Yehowa ne tumone malongesha atudi petu mua kutumikila.

WAKATABALELA MUANA WA BALUME KAMPANDA

3. Mbualu kayi bua pa buabu buvua bufikile Samuele butuku? Budi bujula lukonko kayi? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

3 Patshivua Samuele mupuekele bikole, wakatuadija ‘kuenzela Yehowa mudimu’ ku ntenta wa tshitendelelu. (1 Sam. 3:1) Dimue dituku butuku, pakavua Samuele muye kulala, bualu bua pa buabu buakenzeka. * (Bala 1 Samuele 3:2-10.) Wakumvua dîyi dimubikila mu dîna diende. Yeye kuela meji ne: Muakuidi munene Eli ukavua mukulakaje ke uvua umubikila, nanku wakaya kudiye lubilu, kumuambilaye ne: “Mmeme eu, bualu udi mumbikile.” Eli kuambaye ne: kavua mumubikile to. Pakenzeka bualu bua muomumue abu musangu muibidi ne muisatu, Eli wakajingulula ne: Nzambi ke uvua ubikila Samuele. Ke yeye kuambila Samuele tshia kuandamuna, Samuele kutumikila. Bua tshinyi Yehowa kavua mudimanyishe kudi Samuele musangu wa kumpala au ku diambuluisha dia muanjelu wende? Bible ki mmuandamune lukonko elu to, kadi bidi bimueneka ne: Yehowa uvua muenze malu mushindu au bualu uvua mumanye tshivua Samuele. Mushindu kayi?

4, 5. (a) Ntshinyi tshivua Samuele muenze pavua Yehowa mumupeshe mukenji wa kuambila Eli? Malu akapitakana mushindu kayi pakatshiabu? (b) Muyuki wa mu Bible eu udi utulongesha tshinyi bua Yehowa?

4 Bala 1 Samuele 3:11-18. Mikenji ya Yehowa ivua ilomba bana bua banemeke bakulakaje, nangananga bantu bavua ne bukokeshi. (Ekes. 22:28; Lew. 19:32) Bivuaku bipepele bua Samuele kuya kudi Eli mu dinda bua kumuambila ne dikima dionso mukenji mukole wa dilumbuluisha wa kudi Nzambi anyi? Tòo. Bualu Bible udi wamba ne: Samuele “uvua utshina bua kuambila Eli bua tshikena kumona.” Kadi Nzambi wakamanyisha Eli patoke ne: Yeye ke uvua ubikila Samuele. Ke bualu kayi, Eli wakadiangatshila malu mu bianza, kuambilaye Samuele bua amulondele. Eli wakamutumina dîyi ne: ‘Kunsokoki bualu nansha bumue bua ku malu onso [adi Nzambi] mukuambile.’ Samuele “wakamuambila malu onso.”

5 Mukenji wa Samuele kauvua ne bua kuikala mukemeshe Eli to, bualu “muntu wa Nzambi” udibu kabayi batele dîna diende ukavua mumane kumuambila bualu bua muomumue abu. (1 Sam. 2:27-36) Muyuki wa mu Bible eu udi utulongesha ne: Yehowa udi ne meji ne udi utabalela bantu.

6. Mushindu uvua Nzambi muambuluishe nsonga Samuele udi utulongesha tshinyi?

6 Utshidi nsonga anyi? Biobi nanku, muyuki wa Samuele eu udi uleja ne: Yehowa mmumanye ntatu iudi utuilangana nayi ne muudi udiumvua. Pamuapa udi ne bundu anyi mbikukolele bua kuyisha bantu bakole mukenji wa Bukalenge peshi bua kuenza malu mashilangane ne adi bansonga nebe benza. Ikala mushindike ne: Yehowa mmusue kukuambuluisha. Nunku mupumuina muoyo webe mu disambila. (Mis. 62:8) Elangana meji a bilejilu bia bansonga bidi mu Bible bu mudi tshia Samuele. Yukila ne bena Kristo nebe, bana anyi bakole, badi mua kuikala batantamene ntatu ya buena iudi nayi. Bushuwa, nebakuambile muvua Yehowa mubambuluishe, pamuapa mu mishindu ivuabu kabayi batekemene.

WAKATABALELA MOSE

7, 8. Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yehowa uvua uditatshisha bikole bua muvua Mose udiumvua?

7 Pavua Mose ne bidimu 80, Yehowa wakamupesha mudimu mukole wa kumbusha bena Isalele ku bupika mu Ejipitu. (Ekes. 3:10) Bu muvuaye mulami wa mikoko mu Midiyana munkatshi mua bidimu 40, bidi bimueneka ne: mudimu mupiamupia eu uvua mumutonde. Wakamba ne: “Meme ndi nganyi bua kuya kudi Palô ne kupatula bena Isalele mu Ejipitu?” Nzambi wakamujadikila ne: “Nengikale nebe.” (Ekes. 3:11, 12) Wakamuambila kabidi ne: “bushuwa nebateleje dîyi diebe” kudi bakulu ba mu Isalele. Nansha nanku, Mose wakamba ne: “Fuanyikija ne: . . . kabena bateleja?” (Ekes. 3:18; 4:1) Mu bulelela, Mose uvua ubenga tshivua Nzambi wamba! Kadi Yehowa uvua anu ne lutulu. Nunku wakenza bualu bukuabu, wakapesha Mose bukole bua kuenza bishima, kumuvuijaye muntu wa kumpala uvuaye mupeshe bukole bua nunku.​—Ekes. 4:2-9, 21.

8 Mose wakatungunuka anu ne kudibingisha, wamba muvuaye kayi ne ludimi lupepele. Nzambi wakamuambila ne: “Nengikale nebe paudi wakula, ne nenkulongeshe tshia wewe kuamba.” Mêyi au avuaku matuishishe Mose anyi? Tòo, bualu wakasengelela anu Nzambi bua atume muntu mukuabu. Ke Yehowa kufiika munda. Kadi kakamuela nyima to, wakenza bualu bukuabu buvua buleja muvuaye uditatshisha bua muvua Mose udiumvua. Nunku, Nzambi wakateka Alona bua ikale muleji mpala wa Mose.​—Ekes. 4:10-16.

9. Mmunyi muvua lutulu lua Yehowa ne bulenga buende biambuluishe Mose bua kuikala mulombodi muimpe?

9 Muyuki eu udi utulongesha tshinyi bua Yehowa? Bu mudiye Nzambi Wa Bukole Buonso, uvua mua kutshingisha Mose ne kumuenzeja bua amukokele ne lukasa. Kadi Yehowa uvua muenzele mutendeledi wende uvua ne bupuekele ne didipuekesha eu malu ne bulenga ne lutulu, umujadikila ne: neikale nende. Mushindu uvuaye muenze malu eu uvuaku mupatule bipeta bimpe anyi? Eyowa! Mose wakalua mulombodi muimpe uvua udienzeja bua kuenzela bakuabu malu ne lutulu ne bulenga anu bu muvua Yehowa mumuenzele pende.​—Nom. 12:3.

Utuku widikija Yehowa mu malu autu wenzela bakuabu anyi? (Tangila tshikoso tshia 10)

10. Patudi tuidikija mushindu muimpe udi Yehowa wenzela bantu malu, bidi bituambuluisha ku tshinyi?

10 Dilongesha didi ne: biwikala ukadi musele, muikale muledi, anyi mukulu mu tshisumbu, ukadi ne ndambu wa bukokeshi. Nanku mbimpe utabalele mukajebe, bana bebe, ne bena mu tshisumbu, ne ubenzele malu ne bulenga ne lutulu bua kuleja muudi widikija Yehowa. (Kolos. 3:19-21; 1 Pet. 5:1-3) Paudi udienzeja bua kuidikija Yehowa ne Mose munene, tuamba ne: Yezu Kristo, newikale muntu wa kukuatshila malu udi ukolesha bakuabu. (Mat. 11:28, 29) Newikale kabidi tshilejilu tshimpe tshia bakuabu kulonda.​—Eb. 13:7

MUSUNGIDI WA BUKOLE KADI UTUTABALELA

11, 12. Pavua Yehowa mupatule bena Isalele mu Ejipitu, ntshinyi tshivuaye muenze bua badiumvue mu bukubi?

11 Pakumbuka bena Isalele mu Ejipitu mu 1513 kumpala kua Yezu, bavua mua kuikala bapite pa miliyo 3. Bavua ne bana, bakulumpe, pamuapa bamue ba kudibu bavua basama anyi bavua ne butekete. Bua kupatula musumba munene nunku mu Ejipitu, bivua bikengela mulombodi wa dinanga uvua umvuilangana. Yehowa uvua muenze malu mushindu au ku diambuluisha dia Mose. Ke bualu kayi bena Isalele bakadiumvua mu bukubi pavuabu bashiya buloba bukavuabu bibidilangane nabu.​—Mis. 78:52, 53.

12 Ntshinyi tshivua Yehowa muenze bua bantu bende badiumvue mu bukubi? Tshia kumpala, wakabapatula mu Ejipitu “bu basalayi badilongolole bua mvita.” (Ekes. 13:18) Mushindu uvuaye mubalongolole eu uvua mubajadikile ne: uvua mubalame. Yehowa wakabalombola kabidi “mu munya ne ditutu, ne . . . butoke bua kapia” butuku. (Mis. 78:14) Mu bulelela, Yehowa uvua bu uvua wamba ne: “Kanutshinyi to. Ndi nenu bua kunulombola ne kunukuba.” Bushuwa, bena Isalele bavua dijinga ne kubakolesha mushindu eu!

Mbualu kayi buimpe buvua Yehowa muenzele bena Isalele ku Mbuu Mukunze? (Tangila tshikoso tshia 13)

13, 14. (a) Mmalu kayi mimpe avua Yehowa muenzele bena Isalelele ku Mbuu Mukunze? (b) Mmunyi muvua Yehowa muleje bena Ejipitu bukole buende?

13 Bala Ekesode 14:19-22. Tetabi kudimona munkatshi mua bena Isalele, muikale pankatshi pa tshiluilu tshia Palô ne Mbuu Mukunze. Katupa aka, Nzambi wenza tshishima. Dikunji dia ditutu didi dipita panyima penu, dijika bena Ejipitu, dibabueja mu mîdima mikole. Kadi nuenu nushala mu butoke bua dikema! Pashishe Mose udi olola tshianza pa mbuu, tshipepele tshikole tshifumina ku est tshidi tshipandulula mâyi, tshishiya njila. Mpindieu wewe, bena mu dîku diebe, ne nyama yebe, nudi nutuadija kuenda mu njila wa mâyi au pamue ne bena Isalele bakuabu mu bulongame. Diakamue, udi umona bualu bukuabu bua dikema: njila wa mâyi au kena ne bitotshi anyi ne busenu to, mmume ntshion, wambuluisha bua kuendelamu bipepele; bienza ne: too ne bantu badi benda badikoka basabuke dia muamua mu bukubi.

14 Bala Ekesode 14:23, 26-30. Panudi nuenda nusabuka apu, Palô muena lutambishi ne mubule lungenyi, udi utuadija kunuipatshila. Mose udi olola kabidi tshianza pa mbuu. Mâyi avua mimane menze bimanu adi asambakana mu lubilu lua dikema. Palô ne bantu bende bonso badi bafua!​—Ekes. 15:8-10.

15. Muyuki eu udi utulongesha tshinyi bua Yehowa?

15 Muyuki eu udi uleja ne: Yehowa nNzambi wa bulongame, ngikadilu wende eu udi utuambuluisha bua kudiumvua mu bukubi. (1 Kol. 14:33) Yehowa udi uleja kabidi mudiye mulami muimpe udi utabalela bantu bende mu mishindu mimpe. Udi ubambula ne dinanga dionso, ubakuba kudi bena lukuna babu. Malu aa adi atukolesha bua mutudi ku ndekelu kua ndongoluelu wa malu eu!​—Nsu. 1:33.

16. Kuvuluka muvua Yehowa musungile bena Isalele kudi kutuambuluisha mushindu kayi?

16 Lelu, Yehowa udi kabidi utabalela bantu bende mu tshibungi mu nyuma ne ku mubidi. Neatungunuke ne kututabalela mu dikenga dinene didi dienda disemena ne lukasa. (Buak. 7:9, 10) Bantu ba Nzambi kabakupampakana anyi kumvua buôwa mu dikenga dinene to, nansha bobu bana anyi bantu bakole, bikale ne makanda a mubidi anyi basama. * Mu bulelela, nebikale ne dikima! Nebavuluke mêyi a Yezu Kristo aa: “Nuimane tendee, nujule mitu muulu, bualu dipikudibua dienu didi dienda disemena pabuipi.” (Luka 21:28) Nebashale anu ne dishindika adi nansha pababundabu kudi Goga, mmumue ne: bisamba bidisange bikala ne bukole bua bungi kupita bua Palô wa kale. (Yeh. 38:2, 14-16) Bua tshinyi bantu ba Nzambi nebashale anu ne dishindika adi? Bualu mbamanye ne: Yehowa katu ushintuluka to. Neabatabalele pabu ne neikale Musungidi wabu muimpe.​—Yesh. 26:3, 20.

17. (a) Miyuki ya mu Bible ya mudi Yehowa mutabalele bantu bende idi ituambuluisha ku tshinyi? (b) Netukonkonone tshinyi mu tshiena-bualu tshialonda?

17 Tudi bakonkonone bilejilu bikese patupu mu tshiena-bualu etshi bidi bileja mudi Yehowa utabalela bantu bende, ubalombola, ne ubasungila; wenza nanku ne dinanga ne bulenga. Paudi welangana meji a bilejilu ebi, keba bua kumanya tumue tumalu kampanda tusokome tudi tuleja ngikadilu ya Yehowa. Paudi wenza nunku neubueje ngikadilu milenga ayi mu muoyo webe ne mu lungenyi luebe, neyikoleshe dinanga ne ditabuja biudi nabi kudi Yehowa. Mu tshiena-bualu tshialonda netumone mutudi mua kuidikija Yehowa mu tshilumbu tshia ditabalela bena mu dîku dietu, bena mu tshisumbu, ne bantu batudi tuyisha.

^ tshik. 3 Josephus, mumanyi wa malu a kale muena Yuda, udi wamba ne: Samuele uvua ne bidimu 12 dîba adi.

^ tshik. 16 Mbikumbane bua kuamba ne: bamue bantu bapanduka ku Armagedone nebikale ne mabedi. Pavua Yezu pa buloba wakondopa bantu bavua ne “mabedi a mishindu yonso,” kutupesha kadiosha ka malu aluaye kuenzela bantu bapanduka ku Armagedone, kakuenzela bantu babishibua ku lufu to. (Mat. 9:35) Kakuyi mpata, bantu babishibua ku lufu nebikale ne makanda a mubidi onso mimpe.