Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 40

“Lama tshidibu bakupeshe”

“Lama tshidibu bakupeshe”

“Timote, lama tshidibu bakupeshe.”​—1 TIM. 6:20.

MUSAMBU WA 29 Tuende bu mudi dîna dietu

KADIOSHA *

1-2. Bilondeshile 1 Timote 6:20, ntshinyi tshivuabu bapeshe Timote?

TUTU tutamba kulamisha bintu bietu bia mushinga kudi bantu bakuabu. Tshilejilu, tudi mua kulamisha makuta etu ku banke. Patudi tuenza nanku, tudi batuishibue ne: makuta etu mmalamibue bimpe, kaakujimina anyi kabakuiba to. Nunku tudi tumvua bimpe tshidi kupesha muntu tshintu tshitudi tuangata ne mushinga bua atshilame kumvuija.

2 Bala 1 Timote 6:20. Mupostolo Paulo wakavuluija Timote ne: uvua mupete tshintu tshia mushinga mukole, mmumue ne: dimanya dijalame dia malu adi Nzambi mulongoluele bantu. Bavua bapeshe kabidi Timote diakalenga dia ‘kuyisha dîyi’ ne dia ‘kuenza mudimu wa muambi.’ (2 Tim. 4:2, 5) Paulo wakabela Timote bua kulamaye tshivuabu bamupeshe. Mbatupeshe petu bintu bia mushinga anu bu Timote. Mbintu kayi abi? Bua tshinyi mbimpe tulame bintu bia mushinga mukole bidi Yehowa mutupeshe ebi?

MBATUPESHE BULELELA, TSHINTU TSHIA MUSHINGA MUKOLE

3-4. Ngamue malu kayi adi avuija bulelela bua mu Bible tshintu tshia mushinga mukole?

3 Yehowa mmutupeteshe dimanya dijalame dia bulelela bua mushinga mukole budi mu Bible Dîyi diende. Bulelela ebu budi ne mushinga mukole bualu budi butulongesha mua kuikala mu malanda mimpe ne Yehowa ne butuleja tshidi mua kutupetesha disanka dilelela. Patudi tuitaba bulelela ebu ne tubutumikila, bidi bitumbusha ku bupika bua malongesha a dishima ne ku buenzavi.​—1 Kol. 6:9-11.

4 Bualu bukuabu budi buenza bua bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi buikale ne mushinga mukole budi ne: Yehowa udi ubusokoluela anu bena budipuekeshi badi “bakaje muoyo wabu.” (Bien. 13:48) Bena budipuekeshi aba badi bitaba bantu badi Yehowa wenza nabu mudimu lelu bua kutupetesha bulelela abu. (Mat. 11:25; 24:45) Tuetu nkayetu katuena mua kumvua bulelela ebu to, ne kakuena tshintu tshikuabu tshidi ne mushinga kupita dibumvua to.​—Nsu. 3:13, 15.

5. Ntshinyi tshikuabu tshidi Yehowa mutupeshe?

5 Yehowa mmutupeshe kabidi diakalenga dia kulongesha bantu bakuabu bulelela bua malu adi amutangila ne bua malu adiye mulongolole. (Mat. 24:14) Mukenji utudi tuyisha bantu udi ne mushinga udi kawuyi kuambangana nawu bualu udi ubambuluisha bua kubuelabu pabu mu dîku dia Yehowa ne ubapetesha mpunga wa kupeta muoyo wa tshiendelele. (1 Tim. 4:16) Nansha tuyisha bikole anyi kakese, tumanye ne: tudi tuambuluisha mu mudimu wa mushinga mukole udi wenzeka tshikondo tshietu etshi. (1 Tim. 2:3, 4) Tudi ba diese ne ba muabi bua mutudi benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi!​—1 Kol. 3:9.

TUKUATAYI TSHIDIBU BATUPESHE BIKOLE!

Timote uvua ne bua kushala mushindame mu bulelela pavua bakuabu bobu babulekela (Tangila tshikoso 6)

6. Ntshinyi tshivua tshifikile bamue bantu bavua bapangile bua kuangata diakalenga divuabu nadi ne mushinga?

6 Bamue bena Kristo ba mu tshikondo tshia Timote kabakangata diakalenga divuabu nadi dia kuikala benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi ne mushinga to. Bu muvua Dema munange malu a panu, wakalekela diakalenga divuaye nadi dia kuenza mudimu ne Paulo. (2 Tim. 4:10) Bidi bimueneka ne: Fugelo ne Hêmogene bakalekela kuyisha bualu bavua ne buôwa bela meji ne: bavua mua kulua kubakengesha pabu muvuabu benzele Paulo. (2 Tim. 1:15) Humenayo, Alesandelo, ne Fileto bakalua batontolodi, kulekelabu kutendelela Yehowa. (1 Tim. 1:19, 20; 2 Tim. 2:16-18) Bidi bimueneka ne: kumpala bantu bonso aba bavua bashindame mu nyuma, kadi bakalua kulengulula tshintu tshia mushinga mulelela tshivuabu bapete.

7. Mmayele kayi atu Satana ukuata nawu mudimu bua kutufikisha ku dienza tshidiye musue?

7 Mmunyi mutu Satana uteta kutusaka bua tulekele bintu bia mushinga bidi Yehowa mutupeshe? Mona amue mayele atuye ukuata nawu mudimu. Utu musue kubuelela mu malu a dijikija nawu lutetuku bua kutufikisha ku malu, ku ngenyi ne ku bibidilu bidiye mumanye ne: nebitupangishe bua kukuata bulelela bikole. Utu usaka bantu bua kutuamba anyi kutukengesha bua tupete buôwa tulekele kuyisha. Utu ujinga kabidi kutulobesha bua tuteleje malongesha a batontolodi bua tufike ku dilekela bulelela.​—1 Tim. 6:20, 21.

8. Tshivua tshifikile muanetu Daniel tshidi tshikulongesha tshinyi?

8 Tuetu katuyi batape ntala badimuke, tudi mua kutuadija kulekela bulelela ku kakese ku kakese. Tuangate tshilejilu tshia Daniel * uvua munange manaya a video. Udi wamba ne: “Mvua mutuadije kunaya manaya a video pamvua ne bidimu bitue ku dikumi. Ku ntuadijilu, mvua nnaya avua amueneka kayi mabi. Kadi ku kakese ku kakese, ngakaditua mu avua ne malu a tshikisu ne malu a mîdima.” Ndekelu wa bionso, ukavua unaya manaya au mêba matue ku 15 dituku dionso. Udi utungunuka wamba ne: “Bua kuamba bualu pa bualu, mvua mumanye bimpe ne: manaya au ne bungi bua mêba amvua mpitshishaku bivua bienda binsemeja kule ne Yehowa. Kadi ngakapapisha muoyo wanyi ndiambila ne: tshivua mêyi manene a mu Bible amba katshivua tshintangila to.” Tuetu katuyi badimuke, dijikija lutetuku didi mua kutufikisha bipepele ku dipanga kukuata bulelela bikole. Biobi bienzeke nanku, tudi mua kufika ku dijimija bintu bia mushinga bidi Yehowa mutupeshe.

MUA KUKUATA BULELELA BIKOLE

9. Bilondeshile 1 Timote 1:18, 19, Paulo uvua mufuanyikije Timote ne nganyi?

9 Bala 1 Timote 1:18, 19. Paulo wakafuanyikija Timote ne musalayi, kumulombaye bua ‘atungunuke ne kuluangana mvita mimpe.’ Mvita ayi kayivua mvita yetu eyi to, kadi ivua ya mu nyuma. Mmu mishindu kayi mudi bena Kristo bu basalayi mu mvita? Nngikadilu kayi itudi ne bua kuikala nayi bu mutudi basalayi ba Kristo? Tukonkononayi malu atanu adi tshilejilu tshia Paulo tshitulongesha. Malu au adi mua kutuambuluisha bua kukuata bulelela bikole.

10. Bua tshinyi kulamata Nzambi kudi ne mushinga?

10 Dienzeja bua kulamata Nzambi. Musalayi muimpe utu ne lulamatu. Udi mua kuluangana bikole bua kusungila muntu udiye munange anyi tshintu tshidiye wangata ne mushinga. Paulo wakakankamija Timote bua adienzeje bua kulamata Nzambi. (1 Tim. 4:7) Tuetu banange Nzambi ne bamulamate bikole, netupete kabidi dijinga dia bungi dia kukuata bulelela bikole.​—1 Tim. 4:8-10; 6:6.

Patudi tufuma ku mudimu dilolo batshioke, bidi mua kutulomba bua kuya mu bisangilu tuenda tudikoka. Kadi patutu tuyamu tutu tupeta masanka! (Tangila tshikoso 11)

11. Bua tshinyi bidi bikengela tuikale tudienzeja bua kuenza malu makane?

11 Ikala udienzeja bua kuenza malu adi makane. Musalayi udi ne bua kudienzeja bikole bua ikale mudiakaje bua mvita. Timote wakashala mukole mu nyuma bualu uvua ulonda mibelu ya Paulo ya kunyema majinga mabi, kuipatshila ngikadilu ya muntu udi utshina Nzambi, ne kuikala kusomba ne bena Kristo nende. (2 Tim. 2:22) Bivua bimulomba bua adienzeje bua kuenza nanku. Bidi bikengela tuikale tudienzeja bua kutshimuna mvita itudi tuluangana bua kunyema majinga mabi. (Lomo 7:21-25) Bualu bukuabu, tuetu tudienzeja bua kuenza tshidi tshimpe netutungunuke ne kuvula bumuntu bua kale ne kuvuala bupiabupia. (Ef. 4:22, 24) Patudi tufuma ku mudimu dilolo batshioke, bidi mua kutulomba bua tuye mu bisangilu tuenda tudikoka.​—Eb. 10:24, 25.

12. Mmunyi mutudi mua kuakaja mushindu wetu wa dilongesha Bible?

12 Mbimpe musalayi ikale udibidija ne bia mvita biende. Bidi bikengela ikale wenza nanku pa tshibidilu bua kupilukaye. Bidi bikengela tuetu petu tulue bapiluke mu dilongesha Dîyi dia Nzambi. (2 Tim. 2:15) Mu bisangilu ke mutudi mua kulonga mua kupiluka. Kadi tuetu basue kufikisha bakuabu ku dimona ne: bulelela bua mu Bible budi bushuwa ne mushinga, tudi ne bua kushala balame tshibidilu tshia kudilongela Bible. Bidi bikengela tukoleshe ditabuja dietu ne Dîyi dia Nzambi. Kabiena bilomba anu dibala dia Bible patupu to. Bidi bitulomba bua tuikale tuelengana meji a bitudi tubala ne tuenza makebulula mu mikanda, bua tumvue Dîyi dia Nzambi bimpe ne tuditumikile. (1 Tim. 4:13-15) Dîba adi netuikale bakumbane bua kulongesha bakuabu Bible bimpe. Kulongesha muntu paku kakuena anu kumvuija kumubadila Dîyi dia Nzambi patupu to. Bidi bikengela tuambuluishe bantu bua bumvue bimpe tshidi mvese kampanda wamba ne mudiye ubatangila. Tuetu bikale ne programe muimpe wa kudilongela ne tumulonda, nebituambuluishe bua kulua balongeshi bimpe ba Dîyi dia Nzambi.​—2 Tim. 3:16, 17.

13. Mu diumvuangana ne Ebelu 5:14, bua tshinyi tudi ne bua kuikala ne busunguluji?

13 Ikala ne busunguluji. Musalayi udi ne bua kuikala mukumbane bua kumuenena njiwu kule bua kuyepuka. Tuetu petu mbimpe tumanye mua kujingulula malu adi mua kutukebela njiwu ne tukeba mushindu wa kuepuka. (Nsu. 22:3; Bala Ebelu 5:14.) Tshilejilu, mbimpe tumanye mua kusungula mishindu mimpe ya kujikija nayi lutetuku ne meji. Misangu ya bungi batu baleja anu malu a tshiendenda ku TV anyi mu filme. Malu a nunku atu abungamija Nzambi ne enzela batu baamona bibi. Nunku tutu tuepuka dijikija lutetuku didi mua kukepesha dinanga ditudi banange Nzambi ku kakese ku kakese.​—Ef. 5:5, 6.

14. Mmunyi muvua busunguluji buambuluishe Daniel?

14 Daniel utukadi batele wakatuadija kujingulula ne: dinaya manaya a video avua ne malu a tshikisu ne malu a mîdima divua dibi. Wakakebulula mu Watchtower Library bua kupeta malu avua mua kumuambuluisha bua kutshimuna lutatu luvuaye nalu. Biakamuambuluisha mushindu kayi? Wakalekela kunaya manaya mabi au ne kumbukaye mu dingumba dia bavuaye unaya nabu. Udi wamba ne: “Pamutu pa kunaya manaya a video, nkavua mpitshisha dîba mu dienza malu makuabu anyi mvua nya kusombesha bana betu ba mu tshisumbu.” Daniel ukadi mpindieu mpanda-njila ne mukulu mu tshisumbu.

15. Bua tshinyi malu a dishima adi ne njiwu?

15 Anu bu Timote, tudi ne bua kuikala ne busunguluji bua kumona njiwu idi malu a dishima adi batontolodi bamuangalaja mua kutukebela. (1 Tim. 4:1, 7; 2 Tim. 2:16) Tshilejilu, badi mua kumuangalajila bana betu ngumu ya dishima, anyi kuenza bua tupete dielekana bua katueyemenyi bulongolodi bua Yehowa. Malu a dishima a nunku adi mua kutekesha ditabuja dietu. Bua tshinyi katuena ne bua kuitaba malu a batontolodi au? Bualu mmalu adibu batangalaja “kudi bantu badi banyanguke mu meji ne kabayi ne bulelela.” Tshipatshila tshiabu ntshia kujudija “dikokangana ne dielangana mpata.” (1 Tim. 6:4, 5) Mbasue bua tuitabe mashimi abu ne tulekele kueyemena bana betu.

16. Mmalu kayi adi mua kutubueja mu ditanaji atudi ne bua kuepuka?

16 Kushadi mu ditanaji to. Bu muvua Timote “musalayi muimpe wa Kristo Yezu,” uvua ne bua kutuma meji ende onso ku mudimu wa diyisha pamutu pa kulekela malu a panu ne bintu bia ku mubidi bimubueja mu ditanaji. (2 Tim. 2:3, 4) Tuetu petu anu bu Timote, katulekedi dijinga dia kupeta bintu bia ku mubidi bivule ditubueja mu ditanaji to. “Bukole bua mashimi bua biuma” budi mua kufimpakaja dinanga ditudi banange Yehowa, kutuuyisha dianyisha ditudi nadi bua Dîyi dia Nzambi, ne dijinga dietu dia kudimanyisha bakuabu. (Mat. 13:22) Mbimpe tupepeje nsombelu wetu bua kufila dîba dietu ne makanda etu ku ‘ditungunuka ne kukeba tshia kumpala Bukalenge.’​—Mat. 6:22-25, 33.

17-18. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuepuka malu adi mua kunyanga malanda etu ne Yehowa?

17 Ikala mudiakaje bua kuenza malu lukasa. Musalayi yonso eu butuye nabu mbua kuanji kumanya tshidiye mua kuenza bua kudikuba. Tuetu basue kukuba bintu bidi Yehowa mutupeshe, mbimpe tudiakaje bua kuenza malu lukasa patudi tumona njiwu. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kumanya tshidi tshikengela kuenza diakamue? Bidi bikengela tudianjile kumanya tshia kuenza padi njiwu imueneka.

18 Tshilejilu, tshidime wa meji utu udianjila kuasa kamutanda kumpenga kua budimi kumpala kua mvula kubanga kuloka. Bua tshinyi? Bua ne: mvula yeye mumukuatshile ku budimi, anyemenamu diakamue. Bia muomumue, mbimpe tuikale petu badilongolole bua kumanya tshia kuenza patudi tumone diakamue batuadija kuleja malu a tshiendenda, a tshikisu, anyi a batontolodi ku Enternete, mu filme anyi mu ndongamu wa ku TV. Tuetu badianjile kudilongolola, netuenze malu ne lukasa bua kuepuka malu adi mua kunyanga lungenyi luetu ne kushala mu malanda mimpe ne Yehowa.​—Mis. 101:3; 1 Tim. 4:12.

19. Mmasanka kayi atuapeta tuetu balame bintu bia mushinga bidi Yehowa mutupeshe?

19 Tudi ne bua kulama bintu bia mushinga bidi Yehowa mutupeshe, mmumue ne: bulelela bua mu Bible budi tshintu tshia mushinga mukole ne diakalenga ditudi nadi dia kubulongesha bakuabu. Tuetu tuenza nanku, netuikale ne kondo ka muoyo katoke, nsombelu wa nsongo, ne disanka dia kuambuluisha bantu bakuabu bua bamanye pabu Yehowa. Nunku Yehowa neatuambuluishe bua tulame tshidiye mutupeshe.​—1 Tim. 6:12, 19.

MUSAMBU WA 127 Mushindu undi ne bua kuikala

^ tshik. 5 Tudi ne diakalenga dinene dia kumanya bulelela ne kubulongesha bantu bakuabu. Tshiena-bualu etshi netshituleje mua kushala balame diakalenga edi ne kubenga kudijimija.

^ tshik. 8 Tudi bashintulule dîna