Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 2

MUSAMBU WA 132 Tukadi mubidi umue mpindieu

Balume, peshayi bakaji benu bunême

Balume, peshayi bakaji benu bunême

“Nuenu balume, . . . nubapeshe bunême.”​—1 PET. 3:7.

LUNGENYI LUNENE

Mudi mulume mua kupesha mukajende bunême mu mêyi ne mu bienzedi.

1. Mbumue bualu kayi buvua Yehowa mufukile dibaka?

 YEHOWA ‘nNzambi wa disanka.’ Mmusue bua tuikale petu ne disanka. (1 Tim. 1:11) Mmutupeshe bintu bia bungi bua tuikale ne disanka mu nsombelu wetu. (Yak. 1:17) Tshimue tshia ku bintu abi ndibaka. Padi mulume ne mukaji baselangana, batu benza mutshipu wa kunangangana ne kunemekangana. Padibu banangangana bikole, bonso buabu nebikale ne disanka dia bungi.​—Nsu. 5:18.

2. Mmalu kayi atu balume ba bungi benzela bakaji babu lelu eu?

2 Bia dibungama, bena dibaka ba bungi lelu batu bapua muoyo mitshipu itubu benza dituku dia dibaka. Ke bualu kayi kabatu ne disanka to. Luapolo lua bulongolodi bua malu a makanda a mubidi bua buloba bujima lua matuku mashala aa nduleje ne: balume ba bungi badi batuta bakaji babu, babamba mêyi mabi anyi babakengesha mu mishindu mikuabu. Mulume udi wenzela mukajende malu mushindu eu, udi mua kuleja padibu pa bantu bu ne: udi umunemeka kadi padibu kumbelu, ulua ntambue. Mabaka a bungi atu anyanguka kabidi padi mulume utangila malu a bantu butaka.

3. Bua tshinyi bamue balume batu bakengesha bakaji babu?

3 Bua tshinyi bamue balume badi benzela bakaji babu malu mabi lelu eu? Pamuapa mbualu batatuabu bavua bakengesha bamamuabu, mpindieu bakadi bela meji ne: kuenza nanku ki nkubi to. Bakuabu batu balonda bilele bia muaba udibu, bidi mua kubafikisha ku diamba ne: “mulume wetu mulelela eu” udi ne bua kuenza bua mukajende umvue ne: yeye ke mfumu. Balume bakuabu bobu ki mbabalongeshe bua kukanda tshiji tshiabu to. Banga batu ne tshibidilu tshia kutangila malu a bantu butaka, batu bamona bantu bakaji ne disangila mu mushindu mubi. Bualu bukuabu, luapolo idi ileja ne: bantu ba bungi mbafike ku dienza malu aa bikole menemene mu tshipupu tshia disama dia korona. Malu aa ki ngadi mua kusaka mulume bua kukengesha mukajende to.

4. Mmunyi mudi balume bena Kristo kabayi mua kumona bantu bakaji? Bua tshinyi?

4 Ki mbimpe balume bena Kristo bamone bantu bakaji mu mushindu mubi to. a Bua tshinyi? Bumue bualu budi ne: muntu utu wenza malu bilondeshila mushindu utuye wela meji. Mupostolo Paulo wakadimuija bena Kristo bela manyi ba mu Lomo bua ‘balekele kuikala bafumbibua kudi ndongoluelu wa malu eu.’ (Lomo 12:1, 2) Bidi bimueneka ne: pavua Paulo mubafundile mukanda, tshisumbu tshiabu tshikavua tshiledibue kukavua bidimu ndambu. Nansha nanku, mêyi a Paulo au adi aleja ne: bamue bena mu tshisumbu atshi batshivua balonda bilele bia bena panu ne ngelelu wabu wa meji. Ke bualu kayi wakabalomba bua bashintulule ngelelu wabu wa meji ne bienzedi biabu. Mubelu au udi bushuwa utangila balume bena Kristo lelu. Bia dibungama, bamue bakudibu badi balonda ngelelu mubi wa meji wa bena panu, bafika too ne ku dikengesha bakaji babu. b Yehowa mmusue bua mulume enzele mukajende malu mushindu kayi? Mvese wetu wa nshindamenu udi wandamuna lukonko elu.

5. Bilondeshile 1 Petelo 3:7, mmunyi mudi mulume mua kuenzela mukajende malu?

5 Bala 1 Petelo 3:7. Yehowa mmutumine balume dîyi bua bapeshe bakaji babu bunême. Kupesha muntu bunême kudi kumuenekela ku mushindu utudi tumuenzela malu. Mulume udi upesha mukajende bunême udi umuenzela malu ne bulenga ne dinanga. Mu tshiena-bualu etshi netumone mudi mulume mua kupesha mukajende bunême. Kadi tuanji kumona malu adi kaayi apesha bakaji bunême adi balume ne bua kuepuka.

EPUKA MALU ADI KAAYI APESHA MUKAJEBE BUNÊME

6. Mmunyi mudi Yehowa umona balume badi benzela bakaji babu malu ne tshikisu? (Kolosayi 3:19)

6 Dienzela bakaji malu ne tshikisu. Yehowa mmukine muntu yonso udi ne tshikisu. (Mis. 11:5) Yehowa kena wanyisha balume badi benzela bakaji babu malu ne tshikisu to. (Mal. 2:16; bala Kolosayi 3:19.) Bilondeshile mvese wetu wa nshindamenu wa 1 Petelo 3:7, mulume yeye kayi wenzela mukajende malu mimpe, malanda ende ne Nzambi neanyanguke; Yehowa kakuteleja nansha masambila ende to.

7. Bilondeshile Efeso 4:31, 32, nngakuilu kayi udi balume ne bua kuepuka? (Tangila kabidi “Diumvuija.”)

7 Diamba bakaji mêyi mabi. Bamue balume batu bafiika munda, bamba bakaji babu mêyi mabi. Kadi Yehowa mmukine ‘tshiji, bumfiika munda, dielelangana mbila, ne bipendu.’ c (Bala Efeso 4:31, 32.) Matshi a Yehowa atu umvua malu onso. Mushindu utu mulume uyukila ne mukajende nansha padibu pa nkayabu kumbelu udi ne mushinga kudi Yehowa. Mulume udi wamba mukajende mêyi mashile udi unyanga malanda ende ne mukajende ne bulunda buende ne Nzambi.​—Yak. 1:26.

8. Mmunyi mutu Yehowa umona ditangila malu a bantu butaka? Bua tshinyi?

8 Ditangila malu a bantu butaka. Yehowa mmukine ditangila malu a bantu butaka. Nunku mulume udi utangila bimfuanyi bibi udi unyanga malanda ende ne Yehowa ne kena upesha mukajende bunême to. d Yehowa mmusue bua mulume ashale ne lulamatu kudi mukajende ne kikadi nansha ututshila bakaji bakuabu muoyo to. Yezu wakamba ne: mulume udi utangila mukaji mukuabu mu mushindu wa kumualakana, ukadi muende nende masandi “mu muoyo wende.” e​—Mat. 5:28, 29.

9. Bua tshinyi Yehowa ki mmusue bua mulume enzeja mukajende malu ku bukole padibu basangila?

9 Dienzeja mukaji malu ku bukole panudi nusangila anyi dimuenzela malu adi mua kunyanga kondo kende ka muoyo. Patu bamue balume basangila ne bakaji babu, batu babenzeja malu adibu kabayi basue anyi atu anyanga kondo kabu ka muoyo. Yehowa ki mmusue bua balume benzele bakaji babu malu mushindu au anu bualu mbasue kudisankisha to. Mmusue ne: mulume anange mukajende ne anemeke kondo kende ka muoyo. (Ef. 5:28, 29) Kadi netuambe bishi bikala mulume muena Kristo utu usangila ne mukajende umuenzeja malu ku bukole anyi umuenzela malu adi anyanga kondo kende ka muoyo peshi utu utangila malu a bantu butaka? Ntshinyi tshidiye mua kuenza bua kulekela bidiye wenza abi?

MUDI MULUME MUA KULEKELA BIKADILU BIBI

10. Tshilejilu tshia Yezu tshidi mua kuambuluisha balume mushindu kayi?

10 Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha mulume bua kulekela malu adi mua kunyanga kondo ka muoyo ka mukajende ne lungenyi luende? Mbimpe adienzeje bua kuidikija Yezu. Nansha muvua Yezu kayi musele, mushindu uvuaye wenzela bayidi bende malu udi tshilejilu kudi balume bua mudibu ne bua kuenzela bakaji babu malu. (Ef. 5:25) Tshilejilu, tumonayi muvua Yezu usomba ne bapostolo bende ne uyukila nabu ne mudi balume mua kumuidikija.

11. Yezu uvua wenzela bapostolo bende malu mushindu kayi?

11 Yezu uvua wenzela bapostolo bende malu mimpe ne ubatua mushinga. Kavua ubamba mêyi mashile anyi ubamuenena to. Nansha muvuaye Mukalenge wabu ne Mfumuabu, kavua wenza malu bua bamutshina to, uvua ubenzelawu ne didipuekesha. (Yone 13:12-17) Wakambila bayidi bende ne: “Nulonge malu kundi, bualu meme ndi mupole malu ne mupuekele mu muoyo, nunku nuenu nenupetulule bukole.” (Mat. 11:28-30) Mvese eu udi uleja ne: Yezu mmupole malu. Padibu bamba ne: muntu mmupole malu, kabiena biumvuija ne: mmulalakane to, kadi udi ne bukole bua kudikanda padibu bamuyobola, ushala ne lutulu.

12. Mmushindu kayi uvua Yezu uyukila ne bakuabu?

12 Yezu uvua wambila bantu malu avua abakankamija ne abakolesha. Kavua wamba bayidi bende mêyi mashile to. (Luka 8:47, 48) Nansha pavua bena lukuna bende bamuyobola ne bamupenda, “kavua waluja bipendu to.” (1 Pet. 2:21-23) Kuvua misangu ivua Yezu ushala mupuwe pamutu pa kupatula dîyi dibi. (Mat. 27:12-14) Bushuwa, mmushile balume bena Kristo tshilejilu tshimpe be!

13. Bilondeshile Matayi 19:4-6, mmunyi mudi mulume mua kushala ‘mulamate mukajende’? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

13 Yezu wakalongesha balume bua bashale ne lulamatu kudi bakaji babu. Wakatela mêyi avua Tatu wende muambe a ne: mulume udi ne bua ‘kulamata mukajende.’ (Bala Matayi 19:4-6.) Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune mu mvese eu ne: ‘kulamata,’ udi umvuija ku muaku ku muaku “kulamika tshintu ne budimbu.” Nunku dinanga didi pankatshi pa mulume ne mukajende didi ne bua kuikala dikole, bienze anu bu ne: mbabalamakaje ne budimbu. Umue wa kudibu yeye muenze bualu budi bunyingalaje mukuabu, bonso badi bumvua bibi. Mulume udi munange mukajende mushindu au, udi ubenga kutangila malu a bantu butaka a mishindu yonso. Udi umbusha mêsu ende diakamue bua “kaatangidi bintu bia patupu.” (Mis. 119:37) Mu bulelela, udi udia tshipungidi ne mêsu ende bua kaatangidi mukaji mukuabu mu mushindu wa kumualakana to.​—Yobo 31:1.

Mulume udi ne lulamatu kudi mukajende kena utangila malu a bantu butaka to (Tangila tshikoso 13) g


14. Mmalu kayi adi mulume udi ukengesha mukajende ne bua kuenza bua kuakaja malanda ende ne Yehowa ne mukajende?

14 Mulume udi wenzela mukajende malu ne tshikisu anyi umuamba mêyi mashile, udi ne bua kuenza malu makuabu bua kuakaja malu ne mukajende ne bulunda budiye mudie ne Yehowa. Mmalu kayi au? Bua kumpala, udi ne bua kuitaba ne: tshidiye muenzele mukajende ntshibi menemene. Kakuena bualu nansha bumue budi Yehowa upanga kumona to. (Mis. 44:21; Muam. 12:14; Eb. 4:13) Buibidi, udi ne bua kulekela malu adi anyanga kondo ka muoyo ka mukajende ne kushintuluka. (Nsu. 28:13) Buisatu, udi ne bua kulomba mukajende luse ne kululomba Yehowa. (Bien. 3:19) Udi kabidi ne bua kulomba Yehowa amuambuluishe bua ashintuluke, akande meji ende, amanye mêyi a kupatula ne bua enze malu adi amusankisha. (Mis. 51:10-12; 2 Kol. 10:5; Filip. 2:13) Buinayi, udi ne bua kukina mishindu yonso ya tshikisu ne bipendu bua kuleja mudiye wenza malu bilondeshile masambila ende. (Mis. 97:10) Buitanu, udi ne bua kukeba diambuluisha diakamue kudi bakulu. (Yak. 5:14-16) Buisambombo, udi ne bua kuenza liste wa malu a kuepuka wamuambuluisha bua kenzuludi malu mabi avuaye wenza to. Mulume udi umona filme ya bantu butaka udi ne bua kutumikila malu atudi batela aa. Yehowa neamuambuluishe bua kushintuluka. (Mis. 37:5) Kadi kena anu ne bua kuimanyina pa malu aa to, udi kabidi ne bua kumanya mua kupesha mukajende bunême. Neamupeshabu mushindu kayi?

MUA KUPESHA MUKAJEBE BUNÊME

15. Mmalu kayi adi mulume ne bua kuenza bua kuleja mudiye munange mukajende?

15 Ikala uleja muudi mumunange. Bamue bana betu ba balume batu ne disanka mu mabaka abu batu ne tshibidilu tshia kuenza bualu kampanda dituku dionso bua kuleja bakaji babu mudibu babanange bikole. (1 Yone 3:18) Mulume udi mua kuleja mudiye munange mukajende padiye umuenzela tumalu tukese, bu mudi ku mukuata ku tshianza anyi kumuela mu tshitupa. Udi mua kumutumina mesaje, kumuambila ne: “Udi munsamine muoyo be!” anyi kumuebeja ne: “Bishi mudimu?” Udi mua kuikala umufundila tumêyi tua nsukadi mu kabeji bua kumuleja mudiye mumunange. Padi mulume wenza malu aa, udi upesha mukajende bunême ne bidi bikolesha dibaka diabu.

16. Bua tshinyi mulume udi ne bua kutumbisha mukajende?

16 Ikala umuanyisha. Mulume udi upesha mukajende bunême udi umukolesha ne umukankamija. Bionso bidi mukajende wenza bua kumutua mpanda, mbimpe ikale umuleja dianyisha. (Kolos. 3:15) Padi mulume utumbisha mukajende ne muoyo mujima, mukajende udi umvua disanka, udiumvua mu bukubi. Bidi bimuambuluisha bua kumona ne: bayende mmumunange ne udi umupesha bunême.​—Nsu. 31:28.

17. Mmunyi mudi mulume mua kuleja ne: udi unemeka mukajende?

17 Ikala umuenzela malu mimpe ne umunemeka. Mulume udi munange mukajende bikole udi umuangata ne mushinga wa bungi ne udi umumona bu dipa dia kudi Yehowa. (Nsu. 18:22; 31:10) Dîba adi, neamuenzele malu mimpe ne kanemu nansha padibu basangila. Padibu basangila, kena ne bua kumuenzeja malu ku bukole, kumuenzela malu adiye kayi musue anyi adi mua kunyanga kondo kende ka muoyo to. f Mbimpe adienzeje pende bua kondo kende ka muoyo kashale paku kimpe ku mêsu kua Yehowa.​—Bien. 24:16.

18. Balume badi ne bua kudisuika bua kuenza tshinyi? (Tangila kabidi kazubu ka ne: “ Mishindu inayi idi balume mua kunemeka bakaji babu.”)

18 Nuenu balume, ikalayi batuishibue ne: Yehowa udi umona bionso binudi nuenza bua kupesha bakaji benu bunême mu malu onso, ne udi ubianyisha. Ikalayi badisuike bua kuenzela bakaji benu malu mimpe, kubanemeka, kubaleja munudi babanange ne kubenga kuenza malu adi abanyingalaja. Dîba adi nebileje ne: nudi nubapesha bunême ne nubatua mushinga. Nuenu nutua bakaji benu mushinga, nenukube malanda enu a mushinga mukole anudi badie ne Yehowa.​—Mis. 25:14.

MUSAMBU WA 131 “Tshidi Nzambi musuike kaba kamue”

a Balume nebapete malu adi mua kubambuluisha mu tshiena-bualu tshia ne: “Enzela bantu bakaji malu mutu Yehowa ubenzela?” tshidi mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia ngondo wa 1/2024.

b Bakaji badibu bakengesha kudi babayabu badi mua kupeta malu adi mua kubambuluisha mu tshiena-bualu tshia ne: “Diambuluisha bua badibu bakengesha mu dibaka” tshidi mu tshitupa tshia “Biena-bualu bikuabu” mu tshikebelu tshia biena-bualu mu jw.org ne mu JW Library®.

c DIUMVUIJA: ‘Kupenda’ muntu kudi kumvuija kumuamba mêyi mabi bua kumubipisha anyi bua umvua bibi. Nunku padi mulume wamba mukajende mêyi a mushindu eu, udi umupenda.

d Bala tshiena-bualu tshidi mu jw.org ne mu JW Library tshia ne: “Ditangila malu a bantu butaka didi mua kunyanga dibaka dienu.

e Muanetu wa bakaji udi bayende umona malu a bantu butaka udi mua kupeta diambuluisha mu tshiena-bualu tshia ne: “Tshia kuenza padi muena dibaka nebe utangila bintu bia malu a bantu butaka” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia ngondo wa 8/2023.

f Bible kena uleja malu mimpe anyi mabi adi mulume ne mukaji ne bua kuenzelangana padibu basangila to. Bena Kristo badi mu dibaka badi ne bua kudiangatshila mapangadika adi aleja mudibu badisuike bua kupesha Yehowa butumbi, bua kusankishangana ne bua kulama kondo kabu ka muoyo kimpe; kadi kabambidi bantu bakuabu malu abu a mu nzubu to.

g DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Basaka muanetu wa balume kudi bena mudimu babu badi kabayi Bantemu bua kubala tshikandakanda tshidi ne malu a bantu butaka.