Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 40

MUSAMBU WA 30 Tatu wanyi, Nzambi wanyi, ne Mulunda wanyi

Yehowa “udi wondopa badi ne mioyo misunsuke”

Yehowa “udi wondopa badi ne mioyo misunsuke”

“Yeye udi wondopa badi ne mioyo misunsuke; udi usuika mputa yabu.”MIS. 147:3.

LUNGENYI LUNENE

Yehowa udi uditatshisha bikole bua bantu badi ne tunyinganyinga. Mu tshiena-bualu etshi, netumone mudiye utusamba patudi ne tunyinganyinga ne mutudi mua kusamba petu bakuabu.

1. Ntshinyi tshitu Yehowa umvua bua batendeledi bende?

 YEHOWA mmumanye malu onso adi afikila batendeledi bende. Mmumanye padibu ne disanka ne padibu ne dibungama. (Mis. 37:18) Patuye ubamona badienzeja ne muabu muonso bua kumuenzela mudimu nansha padibu ne tunyinganyinga, utu umvua disanka dia bungi! Utu kabidi ne dijinga dikole dia kubambuluisha ne kubasamba.

2. Ntshinyi tshitu Yehowa wenzela bantu badi ne mioyo misunsuke? Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua ditutabalela dia Yehowa dituambuluishe?

2 Misambu 147:3 udi wamba ne: Yehowa udi “usuika mputa” ya badi ne mioyo misunsuke. Mvese eu udi uleja mudi Yehowa wambuluisha bantu badi ne tunyinganyinga. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua ditutabalela dia Yehowa dituambuluishe? Tuangatayi tshilejilu. Munganga mupiluke udi mua kuenza muende muonso bua kondopa muntu udi mutapike. Kadi bua mputa wa muntu au kuma, bidi bikengela alonde bimpe bimpe tshidi munganga umuambila. Mu tshiena-bualu etshi, netumone tshidi Yehowa wambila bantu badi ne tunyinganyinga, ne mutudi mua kutumikila mibelu yende mimpe.

YEHOWA UDI UTUJADIKILA NE: TUDI NE MUSHINGA

3. Bua tshinyi bamue bantu batu bela meji ne: kabena ne nangananga ne mushinga?

3 Bena panu ba bungi kabena ne dinanga to, ke bualu kayi batu bakengesha bantu bakuabu, babafikisha ku didimona kabayi ne mushinga. Muanetu wa bakaji kampanda, diende Helen, a udi wamba ne: “Baledi betu kabavua batunange to. Tatu uvua ne tshikisu, ne uvua utuamba dituku dionso edi mutuvua tuntu tua tshianana.” Pamuapa anu bu Helen, kudi muntu udi ukukengesha, ukupenda dituku dionso, anyi ukufikisha ku didimona kuyi ne mushinga. Dîba adi bidi mua kukukolela bua kuitaba ne: kudi muntu udi mukunange bushuwa.

4. Ntshinyi tshidi Yehowa utujadikila mu Misambu 34:18?

4 Nansha bakuabu bakuenzela malu mabi, ikala mutuishibue ne: Yehowa mmukunange ne udi ukuangata ne mushinga. “Udi pabuipi ne badi ne muoyo musunsuke.” (Bala Misambu 34:18.) Wewe udiumvua ‘muzajibue mu lungenyi,’ manya ne: Yehowa udi umona ngikadilu mimpe iudi nayi ne udi ukusemeja pabuipi nende. (Yone 6:44) Utu anu pabuipi bua kukuambuluisha bualu udi ne mushinga wa bungi kudiye.

5. Mushindu uvua Yezu wenzela bantu bavuabu bapetula malu udi mua kutulongesha tshinyi?

5 Tshilejilu tshia Yezu tshidi mua kutuambuluisha bua kumanya mutu Yehowa umvua bua bantu. Pavua Yezu uyisha, uvua wenzela bantu bavuabu bapetula malu ne luse. (Mat. 9:​9-12) Pavua mukaji kampanda uvua ne disama dinene mulenge tshilamba tshiende, mutekemene ne: neumvue bimpe, wakamukolesha ku muoyo, kumuelaye kalumbandi bua ditabuja diende. (Mâko 5:​25-34) Yezu udi widikija Tatuende bimpe menemene. (Yone 14:9) Nanku ikala mutuishibue ne: Yehowa udi ukuangata ne mushinga wa bungi ne udi umone ngikadilu mimpe iudi nayi. Mu ngikadilu ayi mudi ditabuja ne dinanga diudi nadi bua bualu buende.

6. Muntu yeye udimona kayi ne mushinga, ntshinyi tshidiye mua kuenza?

6 Muntu yeye udimona kayi ne mushinga, ntshinyi tshidiye mua kuenza? Bala mvese idi ikujadikila ne: udi ne mushinga kudi Yehowa, uyelele meji. b (Mis. 94:19) Wewe mupangile bua kukumbaja tshipatshila kampanda anyi mutekeshibue mu mikolo bua muudi kuyi ufika ku dienza malu adi bakuabu benza, kudimonyi muntu tshianana to. Yehowa kena ukulomba bua kuenza malu audi kuyi mua kuenza to. (Mis. 103:​13, 14) Biobi ne: bavua bakuenzele malu mabi anyi bakunyange ne malu a masandi kale, kudipeshi tshilema to. Tshilumbu tshidi pambidi pa uvua mukuezelawu! Manya ne: Yehowa utu tshilumbu ne bantu batu benzelangana bibi, ki nne badibu benzele bibi to. (1 Pet. 3:12) Sandra uvuabu benzele malu ne tshikisu ku buana udi wamba ne: “Ntu anu ndomba Yehowa bua angambuluishe mmone ngikadilu mimpe idiye umona kundi.”

7. Mmunyi mudi ntatu ituvua batuilangane nayi mua kutuambuluisha mu mudimu utudi tuenzela Yehowa?

7 Ikala mutuishibue ne: Yehowa udi mua kukusaka bua kuambuluisha bakuabu. Mmukupeshe diakalenga dia kuikala muenzejanganyi nende wa mudimu mu mudimu wa diyisha. (1 Kol. 3:9) Pamuapa ntatu ituvua batuilangane nayi mmitupeteshe ngikadilu wa diditeka pa muaba wa bakuabu ne mmituambuluishe bua kumanya mudibu bumvua. Kudi malu a bungi atudi mua kuenza bua kubambuluisha. Helen utukadi batele wakapeta diambuluisha; lelu ukadi wambuluisha pende bakuabu bimpe. Udi wamba ne: “Tshivua ndiumvua ne mushinga to, kadi Yehowa mmuenze bua mmone ne: bantu bakuabu mbannange; lelu udi wenza nanyi mudimu bua kuambuluisha bakuabu.” Helen udi ne disanka bua mudiye mpanda-njila wa pa tshibidilu.

YEHOWA MMUSUE BUA TUITABE DITUBUIKIDILA DIENDE

8. Yeshaya 1:18 udi utujadikila tshinyi?

8 Bamue batendeledi ba Yehowa batu bumvua bibi menene bua mpekatu ivuabu benze kumpala anyi panyima pa batismo wabu. Kadi mbimpe tuvuluke ne: Yehowa wakafila tshia kupikulangana natshi bualu mmutunange bikole. Mmusue bua tuitabe tshia kupikulangana natshi etshi. Udi utujadikila ne: ‘Tuetu balulamije malu’ c pankatshi petu nende, kakuvuluka kabidi mpekatu yetu to. (Bala Yeshaya 1:18.) Bua bualu abu, tudi ne dianyisha dia bungi kudi Yehowa Tatu wetu wa dinanga! Malu mimpe atudi benze, kena mua kuapua muoyo nansha kakese.—Mis. 103:​9, 12; Eb. 6:10.

9. Bua tshinyi katuena ne bua kutungunuka ne kutuma meji ku mpekatu ituvua benze kale?

9 Wewe umvua bibi bua mpekatu iuvua muenze kale, dienzeja bua kuimanyina pa malu audi wenza mpindieu ne awenza matuku kumpala, pamutu pa kuapingaja anu ku mpekatu ayi. Tumonayi tshilejilu tshia mupostolo Paulo. Wakumvua bibi bua muvuaye ukengesha bena Kristo ne tshikisu tshionso; kadi uvua mumanye ne: Yehowa uvua mumufuile luse. (1 Tim. 1:​12-15) Uvua anu utuma meji ku mpekatu ivuaye muenze anyi? Tòo. Kavua nansha muimanyine pa malu avuaye muenze bua kulua muena mu tshitendelelu tshia buena Yuda to. (Filip. 3:​4-8, 13-15) Kadi wakatungunuka ne kuyisha ne tshisumi, mutume meji ende ku malu atshivua alua. Anu bu Paulo, katuena ne tshitudi mua kushintulula to, mbimane kuenzeka. Kadi udi mua kutumbisha Yehowa bilondeshile nsombelu uudi nende mpindieu ne kutuma meji ebe ku malu malenga adiye mutulaye.

10. Pikala malu atuvua benze kale manyingalaje bantu bakuabu, ntshinyi tshitudi mua kuenza?

10 Pamuapa udi umvua bibi bua muvua malu auvua muenze manyingalaje bantu bakuabu. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha? Enza tshiudi mua kuenza bua balekele kukunyingalela. Balomba luse ne muoyo mujima. (2 Kol. 7:11) Lomba Yehowa abambuluishe. Neakuambuluishe wewe ne bantu bauvua munyingalaje bua nuikale mu ditalala ne nutungunuke ne kumuenzela mudimu.

11. Tshilejilu tshia muprofete Yona tshidi tshitulongesha tshinyi? (Tangila kabidi tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

11 Bilema biebe bikulongeshe. Witabe bua Yehowa enza nebe mudimu mudiye musue. Tuakulayi bua muprofete Yona. Pamutu pa kuyaye ku Niniwe kuvua Nzambi mumutume, wakangata disangu dikuabu, kunyemanye. Yehowa wakamunyoka, tshilema tshiende atshi kumupeshatshi dilongesha. (Yona 1:​1-4, 15-17; 2:​7-10) Yehowa kakalekela kuenza nende mudimu to, wakamutuma anu kabidi bu muprofete ku Niniwe. Bua musangu eu, Yona wakatumikila ne lukasa luonso. Nansha muvuaye mumvue bibi bua tshilema tshivuaye muenze atshi, wakitaba bua kuenza mudimu uvua Yehowa mumupeshe.—Yona 3:​1-3.

Muprofete Yona mumane kupanduka, mupatuke munda mua mushipa munene, Yehowa wakamuambila kabidi bua kuya ku Niniwe bua kumanyisha mukenji wende (Tangila tshikoso tshia 11)


YEHOWA UDI UTUKOLESHA KU DIAMBULUISHA DIA NYUMA MUIMPE

12. Mmunyi mudi Yehowa utupesha ditalala patudi tufuisha anyi padi bualu bubi menemene butufikila? (Filipoyi 4:​6, 7)

12 Yehowa udi utukolesha ku diambuluisha dia nyuma wende muimpe patudi tufuisha anyi padi bualu bubi menemene butufikila. Tumonayi tshivua tshifikile Ron ne Carol. Muanabu wa balume wakadishipa. Badi bamba ne: “Tukavua ne ntatu mikole konso eku, kadi elu luvua lubi menemene. Bu mutuvua tupumba tulu butuku matuku a bungi bua bualu abu, tuvua tusambila. Tuetu kupeta ditalala didibu bakuile mu Filipoyi 4:​6, 7.” (Bala.) Wewe ne muoyo musunsuke bua bualu budi bukufikile, ambila Yehowa muudi umvua. Udi mua kuyukila nende misangu bungi buudi musue anyi kuyukila nende mutantshi mule. (Mis. 86:3; 88:1) Tungunuka anu ne kulomba Yehowa nyuma wende muimpe. Kakupanga kukuambuluisha to.—Luka 11:​9-13.

13. Mmunyi mudi nyuma muimpe utuambuluisha bua kutungunuka ne kutendelela Yehowa ne lulamatu? (Efeso 3:16)

13 Udi ne lutatu lukole ludi lukutekeshe anyi? Nyuma muimpe udi mua kukupesha bukole bua utungunuke ne kutendelela Yehowa ne lulamatu. (Bala Efeso 3:16.) Tumonayi tshivua tshifikile muanetu wa bakaji Flora. Patshivuaye yeye ne bayende bamisionere, bayende wakenda masandi, bobu kushipa dibaka. Udi wamba ne: “Kanyinganyinga kamvua mumvue bua muvuaye mungele mâyi ku makasa kakasunsula muoyo wanyi. Ngakalomba Yehowa bua angambuluishe ne nyuma wende muimpe bua mmone mua kunanukila. Yehowa wakankolesha, meme kupeta bukole bua kunanukila nansha muvuabi bianji kumueneka bu ne: tshivua mua kutantamena lutatu alu to.” Buende yeye, Nzambi mmumuambuluishe bua amueyemene bikole ne neamukuatshishe mu ntatu yende yonso. Udi wamba kabidi ne: “Mêyi adi mu Misambu 119:32 mmankumbayine. Adi amba ne: ‘Nendonde njila wa mêyi ebe ne muoyo mujima bualu udi umulongoluela muaba mu muoyo wanyi.’”

14. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua nyuma muimpe kutuambuluisha?

14 Wewe mumane kulomba Yehowa bua akupeshe nyuma wende muimpe, ntshinyi tshiudi ne bua kuenza? Enza malu akuambuluisha bua utambe kupeta nyuma wa Nzambi. Mu malu au mudi dibuela mu bisangilu ne diyisha. Bala Dîyi dia Yehowa dituku dionso, dîba adi meji a Yehowa neuwule munda muebe. (Filip. 4:​8, 9) Paudi ubala Bible, keba bilejilu bia bantu bavua batuilangane ne ntatu ne welangana meji a muvua Yehowa mubambuluishe bua kunanukila. Sandra utukadi batele, uvua mupete ntatu mikole ya bungi. Udi wamba ne: “Bualu bua Jozefe buvua bumukankamije bikole menemene. Bualu Jozefe kavua mulekele ntatu ne malu mabi avuabu bamuenzele bitekeshe malanda ende ne Yehowa to.”—Gen. 39:​21-23.

YEHOWA UTU UTUKOLESHA KU DIAMBULUISHA DIA BENA KRISTO NETU

15. Mbanganyi badi mua kutusamba? Mmushindu kayi udibu mua kutuambuluisha? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

15 Patudi mu ntatu, bena Kristo netu badi mua ‘kutusamba bikole.” (Kolos. 4:11) Yehowa utu utuleja dinanga diende ku diambuluisha dia bena Kristo netu. Padibu baditeka pa muaba wetu ne batuteleja anyi batusombesha patupu, bidi bitukolesha. Badi mua kutukankamija ne mvese anyi mene kusambila netu. d (Lomo 15:4) Misangu mikuabu muena Kristo netu udi mua kutuvuluija tshidi Yehowa wamba, bituambuluisha mpindieu bua kutungunuka ne kunanukila. Bena Kristo netu badi mua kutuambuluisha mu mishindu mikuabu kabidi, bu mudi kutupesha tshiakudia bua kutusanguluja.

Muena Kristo mushindame wa kueyemena udi mua kutukolesha ne kutuambuluisha bimpe menemene. (Tangila tshikoso tshia 15)


16. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua bakuabu kutuambuluisha?

16 Bua kupeta diambuluisha dia kudi bakuabu, bidi mua kukengela ne: tubalombadi. Bena Kristo netu mbatunange ne mbasue kutuambuluisha. (Nsu. 17:17) Kadi pamuapa ki mbamanye mutudi tumvua ne bitudi nabi dijinga to. (Nsu. 14:10) Wewe ne kanyinganyinga, ambila bena Kristo bashindame. Bambila tshiudi natshi dijinga menemene. Udi mua kuleja mukulu umue anyi babidi bautu uyukila nabu bipepele. Bamue bana betu ba bakaji bakadiumvua bakoleshibue pakayukilabu ne muanetu mukuabu wa bakaji mushindame.

17. Ngimue ntatu kayi idi mua kutupangisha bua kuitaba diambuluisha dia kudi bakuabu? Mmunyi mutudi mua kuyitantamena?

17 Kuikadi uditola to. Kudi misangu iudi mua kuikala ne kanyinganyinga, umvua anu mua kuditola. Imue misangu bena Kristo netu badi mua kupanga kumvua mutudi tumvua anyi kuamba dîyi didi mua kushala ditosha. (Yak. 3:2) Nansha biobi bienzeke nanku, kuditodi to. Yehowa udi mua kukukankamija ku diambuluisha diabu. Mukulu kampanda, diende Gavin, utu ne disama dia kabungama. Udi wamba ne: “Misangu ya bungi tshitu musue kuyukila ne bena Kristo nanyi anyi kupitshisha nabu dîba pamue to.” Nansha nanku, utu udienzeja bua kusomba ne bena Kristo nende, ne misangu ya bungi bitu bimuambuluisha bikole. Muanetu wa bakaji, diende Amy, udi wamba ne: “Bua malu akadi mamfikile, mbikolele bua kueyemena bantu. Kadi ndi ndienzeja bua kunanga bena Kristo nanyi ne kubeyemena anu bu Yehowa. Ndi mumanye ne: pandi ngenza nanku, Yehowa udi usanka, nansha meme panyi ndi nsanka.”

MILAYI YA YEHOWA IKUKOLESHE

18. Ntshinyi tshitudi bindile ne muoyo kuulu kuulu kumpala eku? Ntshinyi tshitudi mua kuenza ku mpindieu?

18 Tudi batekemene ne muoyo mujima ne: Yehowa ukadi pa kumbusha tshintu tshionso tshidi tshitukebela tunyinganyinga ne masama. (Buak. 21:​3, 4) Dîba adi malu onso a tunyinganyinga atudi nawu lelu ‘kaakutubanda kabidi ku muoyo to.’ (Yesh. 65:17) Anu mutukadi bamone, nansha lelu Yehowa udi ‘usuika mputa yetu.’ Yehowa mmutupeshe bintu bia bungi bua kutukolesha ne kutuambuluisha. Nunku enza bua bikuambuluishe. Yehowa ‘udi ukutabalela,’ kueleshi bualu ebu mpata to.—1 Pet. 5:7.

MUSAMBU WA 7 Yehowa, udi bukole buetu

a Tudi bashintulule amue mêna.

c Bua ‘kululamija malu’ pankatshi petu ne Yehowa, tudi ne bua kunyingalala bua mpekatu yetu, tulomba Yehowa bua atubuikidile ne tushintulula bienzedi bietu. Tuetu benze mpekatu munene, tudi kabidi mua kukeba diambuluisha kudi bakulu.—Yak. 5:​14, 15.

d Tshilejilu, tangila liste wa mvese udi mu tshiena-bualu tshia “Tunyinganyinga” ne tshia “Busambi” mu mukanda wa Mvese idi itangila nsombelu wa buena Kristo.