Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Lutanda lua ntempelo wa Solomo luvua bule kayi?

Lutanda luvua ku tshibueledi tshia muaba Munsantu wa mu ntempelo. Bilondeshile Bible wa Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia uvuabu bapatule kumpala kua 2023, “Lutanda lua kumpala luvua ne nkubita 20 mu bule, bipetangana ne butshiama bua nzubu, ne luvua ne butumbuke bua 120.” (2 Kul. 3:4) Bible mikuabu idi yamba ne: lutanda alu luvua bule bua “nkubita 120,” tuambe ne: bule bua tshibumba tshia metre 53!

Kadi Bible wa Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia uvuabu bapatule pa mabeji mu 2023 udi wamba ne: lutanda lua ntempelo wa Solomo luvua “bule bua nkubita 20,” anyi bule bua metre matue ku 9. a Tumonayi malu makese adi matusake bua kuakajilula ngumvuilu eu.

Ki mbaleje butumbuke bua lutanda alu mu 1 Bakalenge 6:3 to. Mu mvese eu, mufundi Yelemiya mmuakule bua bule ne butshiama bua lutanda, ki mmuakule bua butumbuke to. Pashishe mu nshapita udi ulonda, mmumvuije bintu bikuabu bia dikema bia mu ntempelo anu muvuabi. Tshilejilu, mmutele Mbuu wa tshiamu tshiengulula, matempu dikumi, makunji abidi a tshiamu tshia mitaku avua kumpala kua lutanda. (1 Bak. 7:​15-37) Bikalabi ne: lutanda luvua bushuwa ne metre mapite pa 50 mu bule, lupite bitupa bikuabu bia ntempelo, bua tshinyi Yelemiya kavua muakule bua butumbuke bualu? Nansha bafundi bena Yuda bakalua kuamba bidimu nkama ya bungi pashishe ne: lutanda alu kaluvua lupite bitupa bikuabu bia ntempelo wa Solomo ku bule to.

Bamanyi ba malu a mu Bible badi belesha mpata, bamba muvua bimanu bia ntempelo kabiyi mua kuambula lutanda lua nkubita 120. Kale, bibumba bivuabu bibaka ne mabue ne madioto, bu mudi ku bibueledi bia ntempelo mu Ejipitu, kuinshi kuabi kuvua kunene, kulu kusongoloke. Kadi kabivua nanku bua ntempelo wa Solomo to. Bua bamanyi ba malu a mu Bible abu, bimanu biende kabivua ne mupimbu wa nkubita mipite pa 6 anyi pa metre 2 ne santimetre 7 to. Mumanyi wa malu a dibaka nzubu wa kale, diende Theodor Busink, mmufike ku diamba ne: “Bu muvua mupimbu wa tshimanu tshia ku tshibueledi tshia ntempelo mukese, lutanda kaluvua mua kuikala bule bua nkubita 120 to.”

Bavua mua kuikala batentule mêyi adi mu 2 Kulondolola 3:4 bibi. Nansha mudi amue maniskri aleja ne: lutanda alu luvua bule bua nkubita 120 mu mvese eu, mifundu mikuabu ya kueyemena bu mudi Codex Alexandrinus wa mu bidimu bia 400 ne Codex Ambrosianus wa mu bidimu bia 500 idi ileja yoyi ne: luvua bule bua “nkubita 20.” Bua tshinyi mufundi uvua mudishime, mufunde “120”? Muaku “lukama” ne muaku “nkubita” itu mifuanangane mu tshiena Ebelu. Nanku mufundi uvua pamuapa mufunde muaku “lukama” pamutu pa kufunda muaku “nkubita.”

Bushuwa, nansha mutudi tudienzeja bua kumanya malu aa bua kuamba mudiwu menemene, tudi tutamba kuimanyina nangananga pa tshidi ntempelo uleja, tuambe ne: ntempelo munene wa mu nyuma. Tudi ne dianyisha dia bungi kudi Yehowa bua mudiye mubikile batendeledi bende bonso bua kulua kumutendelela mu ntempelo wa mu nyuma eu! —Eb. 9:​11-14; Buak. 3:12; 7:​9-17.

a Dimanyisha dia kuinshi kua dibeji didi ditokesha bimpe ne: “amue maniskri a kale adi akula bua nkubita ‘120,’ padi eku makuabu ne Bible mikuabu biakula biobi bua nkubita ’20.’”