Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 45

MUSAMBU 138 Bulengele bua nsuki mitoke

Mêyi a ndekelu a bantu ba lulamatu akulongeshe

Mêyi a ndekelu a bantu ba lulamatu akulongeshe

“Meji adi kudi bantu bakole, ne dijingulula dia malu didi kudi badi ne matuku a bungi.”YOBO 12:12.

LUNGENYI LUNENE

Tuetu tutumikila Yehowa Nzambi, neatubeneshe mpindieu ne neatupeshe muoyo wa tshiendelele matuku atshilualua.

1. Ntshinyi tshidi mua kutusaka bua kulonga malu kudi bakulakaje?

 TUETU bonso tudi dijinga ne mibelu bua kuangata mapangadika mimpe. Badi mua kutupeshayi nangananga kudi bakulu ne kudi bena Kristo bashindame mu nyuma. Pikalabu bakadi bakulumpe, katuambi ne: ayi mmibelu ya tshikondo tshiabu to. Yehowa mmusue bua tulonge malu kudi bakulakaje. Bu mukadibu balale bidimu bia bungi, bakadi ne dimonamona dia malu, dijingulula dia malu, ne meji.—Yobo 12:12.

2. Netukonkonone tshinyi mu tshiena-bualu etshi?

2 Kale, Yehowa wakakankamija bantu bende ne kubalombola ku diambuluisha dia batendeledi bende ba lulamatu bakavua bakulakaje. Tuakulayi bua Mose, Davidi, ne mupostolo Yone. Bavua ne muoyo mu bikondo bishilangane ne bavua ne nsombelu mishilangane bikole. Pakavuabu mikolo ku tshina, bakapesha bansonga mibelu mimpe. Pavua yonso wa kudibu ufila mibelu, uvua utamba kuimanyina pa mushinga wa kutumikila Nzambi. Yehowa muenze bua mêyi abu a meji au ikalaku too ne lelu bua atulongeshe. Nansha tuetu bana anyi bakole, bimpe tukonkonona mibelu ayi bua ituambuluishe. (Lomo 15:4; 2 Tim. 3:16) Mu tshiena-bualu etshi, netukonkonone mêyi a ndekelu avua bantu basatu abu bambe ne tshidiwu atulongesha.

“NEUSHALE MATUKU A BUNGI”

3. Mose uvua nganyi? Mmalu kayi avuaye muenze?

3 Mose uvua mudifile kudi Yehowa ne muoyo mujima mu nsombelu wende. Uvua muprofete, mulumbuluishi, mulombodi, ne mufundi. Uvua mumanye malu a bungi a mu nsombelu! Wakapatula bena Isalele mu Ejipitu muvuabu bapika, yeye kudimuenena bishima bia bungi bivua Yehowa muenze. Yehowa wakamusaka bua kufunda mikanda itanu ya kumpala ya mu Bible ne Musambu wa 90 ne kabidi pamuapa wa 91. Yeye ke uvua kabidi mua kuikala mufunde mukanda wa Yobo.

4. Mbangayi bavua Mose mukankamije? Bua tshinyi?

4 Pakavua Mose ne bidimu 120, pabuipi ne kufua, wakabikila bena Isalele bonso bua kubavuluija malu avuabu badimuenene avua Yehowa mubenzele. Patshivua bamue ba kudibu bana, bakadimuenena bimanyinu ne bishima bia bungi bivua Yehowa muenze ne muvuaye munyoke bena Ejipitu. (Ekes. 7:3, 4) Bakadimuenena muvua Yehowa mupandulule Mbuu mukunze, bobu kuendelamu. Bavua kabidi badimuenene muvuaye mubutule Palô ne tshiluilu tshiende tshijima. (Ekes. 14:29-31) Pavuabu mu tshipela, bakadimuenena muvua Yehowa mubakube ne mubatabalele. (Dut. 8:3, 4) Pakavuabu pa kubuela mu Buloba bulaye, Mose wakajinga kubakankamija bu mukavuaye pa kufua. a

5. Mêyi a ndekelu avua Mose muambe adi mu Dutelonome 30:19, 20, akajadikila bena Isalele tshinyi?

5 Ntshinyi tshiakamba Mose? (Bala Dutelonome 30:19, 20.) Wakavuluija bena Isalele ne: bavua ne malu malenga avua mabindile. Yehowa uvua mua kubambuluisha bua kusomba matuku a bungi menemene mu buloba buvuaye mubalaye. Buvua buloba bulenga buvua ne biakudia bitule bipuwe! Wakabumvuija ne: ‘Mbuloba budi ne bimenga binene ne bimpe biuvua kuyi muibake, nzubu miuwule ne bintu bimpe bia mishindu yonso biuvua kuyi mukuatshile mudimu, bina bia kulamina mâyi biuvua kuyi mumbule, ne madimi a tumuma tua mvinyo ne mitshi ya olive biuvua kuyi mukune.’—Dut. 6:10, 11.

6. Bua tshinyi Nzambi wakalekela bisamba bikuabu bitshimuna bena Isalele?

6 Mose wakadimuija kabidi bena Isalele. Bua kutungunuka ne kusomba mu buloba bulenga bua bufuke abu, bavua ne bua kutumikila mikenji ya Yehowa. Wakabalomba bua ‘kusungula muoyo.’ Bua kuwusungula, bavua ne bua kutuleja Yehowa ne ‘kumulamata bikole.’ Kadi kabakatumikila Yehowa to. Ke bualu kayi panyima pa matuku, Nzambi wakalekela bena Ashû, ne pashishe bena Babilona bua kubatshimuna, kubakuata kuya nabu.—2 Bak. 17:6-8, 13, 14; 2 Kul. 36:15-17, 20.

7. Mêyi a Mose adi atulongesha tshinyi? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

7 Dilongesha didi ne: Ditumikila didi dipetesha muoyo. Anu bu bena Isalele bakavua pa kubuela mu Buloba bulaya, tuetu petu tukadi pa kubuela mu buloba bupiabupia budi Nzambi mutulaye. Netubumone bulue Mparadizu. (Yesh. 35:1; Luka 23:43) Diabolo ne bademon bende kabakuikalaku to. (Buak. 20:2, 3) Bitendelelu bia dishima kabiakupambuisha kabidi bantu to. (Buak. 17:16) Mbulamatadi ya bantu kayakukengesha kabidi bantu to. (Buak. 19:19, 20) Mu Mparadizu kamuakuila ntomboji nansha umue to. (Mis. 37:10, 11) Bantu bonso nebikale mu buobumue ne mu ditalala bualu nebikale batumikila mikenji miakane ya Yehowa. Nunku nebanangangane ne nebeyemenangane. (Yesh. 11:9) Netshikale tshikondo tshilenga tshia dikema! Tuetu tutumikila Yehowa, netusombe kashidi ne tshiendelele mu Mparadizu amu.—Mis. 37:29; Yone 3:16.

Tuetu tutumikila Yehowa, netusombe mu Mparadizu kashidi ne tshiendelele (Tangila tshikoso 7)


8. Mulayi wa kusomba ne muoyo kashidi wakambuluisha misionere kampanda mushindu kayi? (Yuda 20, 21)

8 Tuetu tutungunuka ne kuelangana meji a muoyo wa tshiendelele udi Yehowa mutulaye, netushale anu bamulamate nansha tuetu batuilangane ne ntatu. (Bula Yuda 20, 21.) Mulayi au udi utupesha kabidi bukole bua kuluisha matekete atudi nawu. Misionere kampanda wa bidimu bia bungi wa mu Afrike uvua uluangana ne matekete ende a mubidi wakamba ne: “Pangakajingulula ne: meme tshiyi mutumikile Yehowa tshivua mua kusomba kashidi mu Mparadizu, biakangambuluisha bua kutungunuka ne kuluisha butekete buanyi ne mvua nsambila Yehowa bikole bua bualu abu. Bu muvuaye mungambuluishe, ngakabutshimuna.”

“NEUTUTE DIAKALENGA”

9. Leja ntatu ivua Davidi mupete.

9 Davidi uvua mukalenge muimpe. Uvua kangimba ka misambu, mufundi wa kasala, tshilobo tshia mvita, ne muprofete. Uvua mupete ntatu ya bungi. Wakenza bidimu ndambu wenda usokoma mukalenge Shaula uvua ukeba kumushipa. Davidi mumane kulua mukalenge, wakabanga kabidi kunyemakana bua kusungila muoyo wende bualu Abashaloma uvua ukeba kumushipa bua angate yeye bukalenge. Nansha muvua Davidi ne ntatu ayi, eku muenze kabidi bilema binene, wakashala anu mulamate Nzambi too ne ku lufu. Yehowa wakamba muvuaye ‘muntu uvua usankisha muoyo wende.’ Nunku mubelu uvua Davidi mufile ngua tuetu kuteleja.—Bien. 13:22; 1 Bak. 15:5.

10. Bua tshinyi Davidi wakabela muanende Solomo uvua ne bua kumupingana mu nkuasa?

10 Tshilejilu, tuakulayi bua mubelu uvua Davidi mupeshe muanende Solomo uvua ne bua kumupingana mu nkuasa. Yehowa wakasungula Solomo bua atungunuje ntendelelu mukezuke ne amuibakile ntempelo. (1 Kul. 22:5) Solomo uvua ne bua kutuilangana ne ntatu. Ntshinyi tshivua Davidi ne bua kumuambila? Tutshimonayi.

11. Bilondeshile 1 Bakalenge 2:2, 3, mbualu kayi buvua Davidi mujadikile Solomo? Mmunyi muakakumbanabu? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

11 Ntshinyi tshiakamba Davidi? (Bala 1 Bakalenge 2:2, 3.) Davidi wakambila muanende ne: yeye mutumikile Yehowa, neatute diakalenga. Solomo wakapeta malu mimpe a bungi munkatshi mua bidimu bia bungi. (1 Kul. 29:23-25) Wakibaka ntempelo mulenga wa dikema, kufundaye imue mikanda ya mu Bible; ne amue a ku mêyi ende adi mu imue mikanda ya mu Bible. Wakamanyika bikole bua meji ne bubanji bivuaye nabi. (1 Bak. 4:34) Kadi Davidi wakumvuija ne: Solomo uvua ne bua kututa diakalenga anu pavuaye utumikila Yehowa. Diakabi, Solomo wakalua kutendelela nzambi mikuabu. Nzambi wakamubenga, kujimijaye meji avuaye mumupeshe bua kulombola bantu ne buakane buonso.—1 Bak. 11:9, 10; 12:4.

Mêyi a ndekelu avua Davidi muambile muanende Solomo adi atuleja ne: tuetu tutumikila Yehowa, neatupeshe meji bua kuangata mapangadika mimpe (Tangila kabidi tshikoso 11-12) b


12. Mêyi avua Davidi muambe adi atulongesha tshinyi?

12 Dilongesha didi ne: ditumikila didi difikisha ku diakalenga. (Mis. 1:1-3) Bushuwa, Yehowa ki mmutulaye bua kutupesha bubanji ne butumbi bivua nabi Solomo to. Kadi tuetu bamutumikile, neatupeshe meji atuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe. (Nsu. 2:6, 7; Yak. 1:5) Mêyi ende manene adi mua kutuambuluisha bua kumanya mudimu wa kuenza, tulasa tua kulonga, malu a kujikija nawu lutetuku, ne adi mua kutuambuluisha kabidi mu malu a makuta. Kutumikila tshidi meji a Nzambi atuambila, nekutukube bua kashidi. (Nsu. 2:10, 11) Nekutuambuluishe bua kuikala mu malanda mimpe ne bakuabu ne kuikala ne disanka mudi dîku dietu.

13. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Carmen bua kushintulula nsombelu wende?

13 Muanetu wa bakaji Carmen wa mu Mozambique, wakela meji ne: kulonga tulasa tua iniversite ke kuvua mua kumupetesha diakalenga. Wakabuela mu iniversite bua kulonga malu a luibaku. Wakafunda wamba ne: “Mvua munange malu amvua ndonga, kadi avua angangata dîba ne makanda a bungi. Tuvua tuya mu kalasa mu dîba dia 7:​30, tupatuka mu 18:00. Malanda anyi ne Yehowa akateketa bualu bivua bikole bua meme kubuela mu bisangilu. Meme nkayanyi ngakajingulula ne: mvua ngenzela bamfumu babidi mudimu.” (Mat. 6:24) Wakasambila bua bualu abu, kuenzaye makebulula mu mikanda yetu. Wakamba kabidi ne: “Pakambela bakulu ne mamuanyi, ngakapatuka mu iniversite amu bua kuenzela Yehowa mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Biakangambuluisha bua kuangata mapangadika matambe buimpe mu nsombelu wanyi ne tshiena ndiela meji to.”

14. Mbualu kayi bunene buvua Mose ne Davidi baleje?

14 Mose ne Davidi bavua banange Yehowa ne bavua bamona ne: kumutumikila kuvua ne mushinga wa bungi. Ke bualu kayi bakakankamija bakuabu bua bidikije tshilejilu tshiabu ne bashale balamate Yehowa. Bakabadimuija kabidi ne: Yehowa kakuanyisha bantu badi bamubenga ne kakubabenesha to. Mubelu wabu eu udi ne mushinga wa bungi kutudi lelu eu. Bidimu nkama pashishe, mutendeledi mukuabu wa Yehowa wakaleja pende mudi kulamata Nzambi kuikale ne mushinga wa bungi.

“TSHIENA NE DISANKA DINENE”

15. Mmalu kayi avua mupostolo Yone mudimuenene?

15 Yone uvua mulunda munene wa Yezu Kristo ne uvua mupostolo wende. (Mat. 10:2; Yone 19:26) Uvua ufila Yezu mu mudimu wa buambi bikole ne uvua mudimuenene bishima bivua Yezu muenze. Uvua anu mulamate Yezu nansha mu bikondo bikole. Uvua mumone muvuabu bashipa Yezu, ne wakamumona pakavuaye mumane kubishibua ku lufu. Wakamona kabidi muvua tshisumbu tshia bena Kristo tshidiunde. Wakashala ne muoyo matuku a bungi too ne muakamonaye lumu luimpe ‘luyishibua munkatshi mua bifukibua bionso bidi muinshi mua diulu.’—Kolos. 1:23.

16. Mikanda ivua Yone mufunde ivua miambuluishe banganyi?

16 Pakavua Yone mukulakaje bikole menemene, wakapeta diakalenga dia kufunda mukanda wa Buakabuluibua. (Buak. 1:1) Wakafunda Evanjeliyo udi ne dîna diende. Wakafunda kabidi mikanda isatu (1 Yone, 2 Yone, ne 3 Yone). Mukanda muisatu uvua muwufundile Gayo, muena Kristo wa lulamatu uvuaye wangata bu muanende uvuaye munange bikole. (3 Yone 1) Tshikondo atshi, kuvua bena Kristo ba bungi bavua Yone wangata bu bana bende. Malu avua mukulakaje wa lulamatu eu mufunde mmambuluishe bayidi ba Yezu bonso too ne lelu eu.

17. Bilondeshile 3 Yone 4, ntshinyi tshidi tshipetesha bantu disanka dia bungi?

17 Ntshinyi tshiakafunda Yone? (Bala 3 Yone 4.) Wakafunda bua disanka didi bantu bapeta padibu batumikila Nzambi. Tshikondo tshivua Yone mufunde mukanda muisatu, kuvua bantu bavua bamuangalaja malongesha a dishima ne bakebesha matapuluka. Kadi kuvua bavua batungunuka ne ‘kuenda mu bulelela.’ Bavua batumikila Yehowa ne ‘benda bilondeshile mikenji yende.’ (2 Yone 4, 6) Bena Kristo ba lulamatu aba bakasankisha Yone ne Yehowa bikole.—Nsu. 27:11.

18. Mêyi a Yone adi atulongesha tshinyi?

18 Dilongesha didi ne: Lulamatu ludi lufikisha ku disanka. (1 Yone 5:3) Tshilejilu, tudi ne disanka dia mutudi tusankisha Yehowa. Udi usanka padiye utumona tubenga malu mabi ne tutumikila mikenji yende. (Nsu. 23:15) Nansha banjelu mu diulu badi basanka pabu. (Luka 15:10) Tuetu petu tutu tumvua disanka padi yonso wa kutudi ushala ne lulamatu, nangananga padiye mu ntatu anyi kumpala kua diteta. (2 Tes. 1:4) Pashishe, pabutuka ndongoluelu wa malu wa Satana eu, netuikale ne disanka bua mutuvua bashale ne lulamatu kudi Yehowa.

19. Ntshinyi tshivua Rachel muambe bua dilongesha bakuabu bulelela? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

19 Tutu ne disanka dia bungi nangananga patutu tuyisha bantu. Muanetu Rachel, wa mu République dominicaine utu umona kulongesha bakuabu malu a Yehowa Nzambi bu diakalenga dinene. Mmuambuluishe bantu ba bungi bua kulua batendeledi ba Yehowa. Udi wamba ne: “Ndi mpanga ne mêyi a kumvuija nawu disanka dindi nadi pandi mmona bantu bandi ndongesha bananga Yehowa bikole ne bamueyemena, pashishe bashintulula nsombelu wabu bua kumusankisha. Disanka dindi nadi ndipite bionso bindi muenze anyi malu andi mudipangishe bua kubalongesha.”

Patudi tulongesha bakuabu bua banange Yehowa ne bamutumikile anu bu tuetu, tudi tupeta disanka (Tangila tshikoso 19)


MÊYI A NDEKELU A BANTU BA LULAMATU AKUAMBULUISHE

20. Tudi bafuanangane ne Mose ne Davidi ne Yone ku malu kayi?

20 Tshikondo tshivua Mose ne Davidi ne Yone bikale ne muoyo ntshishilangane ne tshietu etshi. Kadi tudi bafuanangane nabu ku malu a bungi. Bavua batendelela Nzambi mulelela, tuetu petu tudi tumutendelela. Bavua basambila Yehowa, bamueyemena ne bakeba buludiki kudiye, ke tshitudi tuenza petu. Bavua batuishibue ne: Yehowa utu ubenesha bantu badi bamutumikila, tuetu petu tudi ne dituishibua adi.

21. Bantu batumikila mibelu ya bakulakaje ba lulamatu bu mudi Mose ne Davidi ne Yone nebapete masanka kayi?

21 Nunku tutumikilayi mêyi a ndekelu a bakulakaje abu ne mikenji ya Yehowa. Dîba adi, netutute diakalenga mu malu onso atudi tuenza. Netupete muoyo ne ‘netushale matuku a bungi,’ tuambe ne: tushala ne muoyo kashidi. (Dut. 30:20) Netuikale ne disanka dia mutudi tusankisha Tatu wetu wa mu diulu udi mutunange. Neakumbaje milayi yende yonso mu mushindi utudi katuyi mua kudifuanyikijila to.—Ef. 3:20.

MUSAMBU WA 129 Netushale anu bananukile

a Bena Isalele ba bungi bavua bamone bishima bia Yehowa ku Mbuu mukunze bakafua kabayi bamone Buloba bulaya. (Nom. 14:22, 23) Yehowa uvua muambe ne: bantu ba bidimu 20 kubanda bavuabu bafunde mêna bavua ne bua kufuila mu tshipela. (Nom. 14:29) Kadi Yoshua ne Kaleba ne bantu bavua ne bidimu muinshi mua 20 bakashala ne muoyo. Bakamona muvua Yehowa mukumbaje mulayi wende pavuabu basabuke musulu wa Yadene ne babuele mu Kanâna.—Dut. 1:24-40.

b DIUMVUIJA DIA BIMFUANYI: Ku dia bakaji: Davidi upesha muanende Solomo mibelu ya ndekelu. Ku dia balume: Balongesha bana betu mu Kalasa ka bampanda-njila.