Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 53

Nuenu bansongalume, dienzejayi bua kushindama mu nyuma

Nuenu bansongalume, dienzejayi bua kushindama mu nyuma

“Ikala ne bukole, uleje muudi muana mulume.”​—1 BAK. 2:2.

MUSAMBU WA 135 Yehowa udi ukusengelela ne: “Muananyi, ikala ne meji”

KADIOSHA a

1 Ntshinyi tshidi muena Kristo ne bua kuenza bua kuleja ne: mmuana mulume?

 MUKALENGE Davidi wakambila Solomo ne: “Ikala ne bukole, uleje muudi muana mulume.” (1 Bak. 2:​1-3) Bansongalume bena Kristo bonso badi ne bua kutumikila mubelu eu. Bua kufikabu ku dienza nanku, badi ne bua kudienzeja bua kutumikila mikenji ya Nzambi ne kulonda mêyi manene a mu Bible mu nsombelu wabu mujima. (Luka 2:​52) Bua tshinyi bidi ne mushinga bua bansongalume balue bena Kristo bashindame mu nyuma?

2-3 Bua tshinyi mbimpe nsongalume ashindame mu nyuma?

2 Muntu mulume muena Kristo udi ne midimu ya mushinga ya kukumbaja mu dîku ne mu tshisumbu. Nuenu bansongalume, kakuyi mpata nukadi bele meji a midimu inuapeta kumpala eku. Pamuapa nudi ne tshipatshila tshia kuenza mudimu wa ku dîba ne ku dîba, kulua basadidi ba mudimu, ne pashishe kulua bakulu mu tshisumbu. Peshi nudi mua kuikala nuela meji a kusela ne kulela bana. (Ef. 6:4; 1 Tim. 3:1) Bua kukumbaja malu aa, mbimpe wikale muena Kristo mushindame mu nyuma. b

3 Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kushindama mu nyuma? Kudi malu a mushinga a bungi audi ne bua kuenza. Udi ne bua kudilongolola bua mudimu kayi wonso uwenza bua wamona mua kuwukumbaja bimpe.

MALU A KUENZA BUA KUSHINDAMA MU NYUMA

Kuidikija ngikadilu ya Yezu kudi mua kukuambuluisha bua kulua muena Kristo mushindame mu nyuma (Tangila tshikoso 4)

4 Mmuaba kayi uudi mua kupetela bilejilu bia bantu ba kuidikija? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

4 Keba bantu bimpe ba kuidikija. Mu Bible mudi bilejilu bia bansongalume ba bungi batudi ne bua kuidikija. Bansongalume abu bavua banange Nzambi, batabalela bantu bende ne babambuluisha mu mishindu ya bungi. Kudi kabidi bilejilu bimpe bia bungi bia bena Kristo bashindame mu nyuma ba mu dîku dienu anyi mu tshisumbu tshienu biudi mua kuidikija. (Eb. 13:7) Yezu Kristo udi kabidi tshilejilu tshitambe buimpe tshiudi mua kuidikija. (1 Pet. 2:​21) Paudi wenda ulonga bilejilu bia bantu aba, dienzeja bua kumanya ngikadilu mimpe idibu nayi iudi wanyisha. (Eb. 12:​1, 2) Pashishe keba muudi mua kubidikija.

5 Mmunyi muudi mua kupeta bukokeshi bua kunana lungenyi? Bua tshinyi budi ne mushinga? (Misambu 119:9)

5 Ikala ne “bukokeshi bua kunana lungenyi” ubulame. (Nsu. 3:​21) Muntu udi ne bukokeshi bua kunana lungenyi utu wanji wela meji kumpala kua kuenza bualu. Dienzeja bua kuikala ne bukokeshi bua kunana lungenyi, ubulame. Bualu bulongolodi ebu mbuwule tente ne bansongalume badi balonda ngenyi yabu bobu, anyi balekela muoyo wabu ubalombola mu bidibu benza. (Nsu. 7:7; 29:​11) Malu adi apitakana ku tudiomba anyi ku Enternete adi mua kubasaka kabidi bua kuikala ne bienzedi kampanda. Mmunyi muudi mua kufika ku dikala ne bukokeshi bua kunana lungenyi? Anji manya mêyi manene a mu Bible, wele meji a mudiwu mua kukuambuluisha. Pashisha wikale uatumikila bua umone mua kuangata mapangadika adi asankisha Yehowa. (Bala Misambu 119:9.) Wewe muenze malu aa, newele tshidia tshia kumpala tshidi ne mushinga bua kulua muena Kristo mushindame. (Nsu. 2:​11, 12; Eb. 5:​14) Bukokeshi bua kunana lungenyi nebutuambuluishe mu nsombelu ibidi eyi: 1) mutudi tuenzela bena Kristo netu ba bakaji malu; 2) patudi tusungula bilamba ne mushindu wa kudilengeja.

6 Mmunyi mudi bukokeshi bua kunana lungenyi buambuluisha nsongalume bua kunemeka bana betu ba bakaji?

6 Bukokeshi bua kunana lungenyi nebukuambuluishe bua kunemaka bantu bakaji. Muanetu wa balume yeye mudie bulunda ne muanetu wa bakaji ki mbibi to. Kadi nsongalume udi ne bukokeshi bua kunana lungenyi, kakumuambila malu a mananga, kumufundilawu peshi kumuenzelawu bikalaye kayi ujinga kumusela to. (1 Tim. 5:​1, 2) Yeye mubangila muanetu wa bakaji, neepuke bua kuikala kuenda nende anu babidi kakuyi muntu mukuabu bua lumu luende kalunyanguki to.​—1 Kol. 6:18.

7 Mmunyi mudi bukokeshi bua kunana lungenyi buambuluisha nsongalume bua kusungula bia kuvuala, ne kumanya mua kudilengeja?

7 Nsongalume yeye usungula bilamba bimpe bia kuvuala ne udilengeja bimpe, udi uleja kabidi mudiye ne bukokeshi bua kunana lungenyi. Pa tshibidilu, mishindu ya bilamba idibu bapatula lelu badi bayipatula kudi bantu badi kabayi banemeka Yehowa ne badi banange kuenda masandi. Bu mudi meji abu matuma anu ku dienda dia masandi, badi bapatula bilamba bidi bikuata mubidi bikole ne bidi bivuija bantu balume bu bantu bakaji. Nsongalume udi wenda ushindama mu nyuma yeye musue kusungula bilamba bia kuvuala, nealekele mêyi manene a mu Bible amulombola ne neidikije bana betu ba mu tshisumbu badi bavuala bimpe. Mbimpe adiebeje ne: ‘Bilamba bindi mvuala bidi bileja ne: ndi nnemeka bakuabu anyi? Bidiku bibaleja kabidi ne: ndi muena mudimu wa Nzambi anyi?’ (1 Kol. 10:​31-33; Tito 2:6) Nsongalume udi ne bukokeshi bua kunana lungenyi, nebamunemeke kudi bena mu tshisumbu ne Yehowa neamuanyishe.

8 Mmunyi mudi nsongalume mua kulua muntu wa kueyemena mu tshisumbu?

8 Ikala muntu wa kueyemena. Nsongalume udibu beyemena udi ukumbaja midimu yonso idibu bamupesha bimpe. (Luka 16:​10) Tuakulayi bua tshilejilu tshia Yezu. Uvua muntu uvua ukumbaja midimu yonso ivuabu bamupesha. Tshilejilu, wakakumbaja midimu yonso ivua Yehowa mumupeshe nansha muvuabi bikole. Uvua munange bantu nangananga bayidi bende, ke bualu kayi wakafila muoyo wende bua bualu buabu kayi welakana to. (Yone 13:1) Dienzeja bua kukumbaja mudimu wonso udibu bakupesha bua kuleja muudi widikija Yezu. Wewe kuyi mumanye mua kuwenza, dipuekesha webeje bena Kristo badi bashindame mu nyuma. Dienzeja bua kuenza mudimu au ne muoyo mujima. (Lomo 12:​11) Uwukumbaje bu ‘udi uwenzela Yehowa, kuyi bu udi uwenzela bantu to.’ (Kolos. 3:​23) Kuena muntu mupuangane to; nanku dipuekesha witabe bilema biudi wenza.​—Nsu. 11:2.

LONGA MALU ADI MUA KUKUAMBULUISHA

9 Bua tshinyi nsongalume udi ne bua kulonga midimu kampanda ya kuenza?

9 Bua wewe kulua muena Kristo mushindame mu nyuma, udi ne bua kulonga malu adi ne bua kukuambuluisha. Bualu nebikuambuluishe bua kukumbaja midimu ya mu tshisumbu, kupeta mudimu muimpe wa kuenza bua kudiambuluisha ne kuambuluisha dîku dienu, ne kuikala mu malanda mimpe ne bakuabu. Mona malu makese a mushinga audi ne bua kulonga.

Kumanya kubala ne kufunda nekukuambuluishe, nekuambuluishe kabidi bena mu tshisumbu (Tangila tshikoso tshia 10, 11)

10-11 Muanetu wa balume yeye mumanye kubala ne kufunda, nebimuambuluishe yeye ne tshisumbu mushindu kayi? (Misambu 1:​1-3) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

10 Longa mua kubala ne kufunda. Bible udi wamba ne: Muntu wa diakalenga ngudi ubala Dîyi dia Nzambi dituku dionso ne welangana meji a bidiye ubala. (Bala Misambu 1:​1-3.) Yeye wenza nanku dituku dionso, neafike ku dimanya mushindu utu Yehowa wela meji ne nebimuambuluishe bua kuikala kuela meji bimpe, ne kutumikila malu adi Bible wamba. (Nsu. 1:​3, 4) Muntu wa mushindu eu, tshisumbu tshidi nende dijinga. Bua tshinyi?

11 Bena Kristo netu badi dijinga ne bantu badi bakumbane bua kubalongesha ne kubapesha mibelu ya mu Bible. (Tito 1:9) Wewe mumanye kubala ne kufunda bimpe, newikale mukumbane bua kulongolola mandamuna akankamija bana betu ne neubenzele miyuki ya kolesha ditabuja diabu. Neufunde kabidi tumalu tuakuambuluisha paudi udilongela Bible, paudi uteleja miyuki mu tshisumbu, mu mpuilu, ne mu mpungilu. Tumalu tuwafunda atu netukoleshe ditabuja diebe, neukankamije natu bakuabu.

12 Nntshinyi tshiakuambuluisha bua kuikala kuyukila bimpe ne bakuabu?

12 Manya mua kuyukila ne bakuabu. Muanetu wa balume muena Kristo udi ne bua kumanya mua kuyukila bimpe ne bakuabu. Muntu udi mumanye mua kuyukila ne bakuabu bimpe, udi ubateleja, mmumanye mudibu bela meji ne mudibu bumvua. (Nsu. 20:5) Udi mua kumanya kabidi dîyi dia muntu, mudi tshilunji tshiende tshia mpala, ne jeste ituye wenza. Yeye kayi usomba ne bantu kakumanya bionso ebi to. Wewe uyukidila ne bakuabu anu ku telefone, ubafundila mesaji, nebikukolele bua kuikala kuyukila nabu mpala ne mpala. Dienzeje bua kuikala kuyukila ne bakuabu mpala ne mpala.​—2 Yone 12.

Bidi ne mushinga bua kuikala ne dimanya diakuambuluisha bua kupeta mudimu (Tangila tshikoso tshia 13)

13 Mmalu kayi makuabu adi nsongalume ne bua kumanya? (1 Timote 5:8) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

13 Manya mua kudikumbajila majinga ebe. Muntu mulume udi mushindama mu nyuma, udi ne bua kudikumbajila majinga ende ne a ba mu nzubu muende. (Bala 1 Timote 5:8.) Mu matunga makuabu, bansonga badi mua kulongela midimu kudi baledi babu, anyi balela babu. Mu makuabu pawu, nsonga udi mua kulonga dienda mushinga, anyi mudimu mukuabu padiye mu kalasa. Nansha nanku, mbimpe kuikala ne dimanya didi mua kukupetesha mudimu. (Bien. 18:​2, 3; 20:​34; Ef. 4:​28) Enza bua bakuabu bakumanye bu muenji wa mudimu mukole udi uwutuisha too ne ku tshibungubungu. Wewe mumanyike nanku, neupete mudimu neuwulame. Malu atudi bakuile aa adi kabidi ne mushinga bualu adi ambuluisha muena Kristo bua kukumbaja midimu yapetaye. Tuakulayi bua imue ya ku midimu ayi.

DILONGOLOLA BUA MIDIMU IWAPETA

14 Mmunyi mudi nsongalume mua kudilongolola bua kuenza mudimu wa ku dîba ne ku dîba?

14 Mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Bantu balume bena Kristo ba bungi bakatuadija mudimu wa ku dîba ne ku dîba patshivuabu bapuekele. Mudimu wa bu mpanda-njila utu wambuluisha nsongalume bua kuenza mudimu bimpe ne bantu ba mishindu mishilangane. Utu umuambuluisha bua kumanya mushindu wa kutula makuta bimpe. (Filip. 4:​11-13) Kuangata bumpanda-njila buambuluishi mmushindu muimpe wa kutuadija mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Patu ba bungi bangata bumpanda-njila bua tshipolo kampanda, bitu bibambuluisha bua kulua bampanda-njila ba patshibidilu. Mudimu wa bumpanda-njila eu, utu wambuluisha bua kuenza midimu mikuabu ya ku dîba ne ku dîba bu mudi kuya mu mudimu wa luibaku anyi kuya ku Betele.

15-16 Mmalu kayi adi nsongalume ne bua kuenza bua kuleja ne: mmukumbane bua kulua musadidi anyi mukulu?

15 Kulua musadidi wa mudimu anyi mukulu. Bantu balume bena Kristo badi ne bua kudifundila tshipatshila tshia kulua bakulu bua kuenzela bakuabu mudimu mu tshisumbu. Bible udi wamba ne: bantu balume badi bipatshila mudimu wa mushindu eu badi ‘bajinga mudimu muimpe.’ (1 Tim. 3:1) Kumpala kua muanetu wa balume kuluaye mukulu, udi ne bua kuanji kuenza malu adi aleja ne: mmukumbane kulua musadidi wa mudimu. Basadidi batu bambuluisha bakulu mu malu a bungi. Bakulu ne basadidi batu benzela bana babu mudimu ne budipuekeshi buonso, bayisha kabidi ne tshisumi. Bansongalume badi mua kukumbana bua kulua basadidi nansha bobu ne bidimu muinshi mua 20. Badi mua kuteka musadidi wa mudimu udi mukumbane mukulu nansha yeye ne bidimu 20 ne bia mu njila.

16 Tshia kuenza ntshinyi bua wewe kulua musadidi anyi mukulu? Pa kumbusha malu adi Bible uleja bua kuenza: kunanga Yehowa, bena mu dîku dietu, ne bena mu tshisumbu kakuena bualu bukuabu to. (1 Tim. 3:​1-13; Tito 1:​6-9; 1 Pet. 5:​2, 3) Dienzeje bua kukumbaja malu onso aa. Lomba Yehowa akuambuluishe bua kuakumbaja. c

Yehowa mmusue bua mulume anange mukajende ne bana bende; abakumbajile majinga a ku mubidi, ne abambuluishe nangananga bua kudia nende bulunda bukole (Tangila tshikoso tshia 17)

17 Mmunyi mudi nsongalume mua kudilongolola bua kulua mulume muimpe, anyi mfumu wa dîku muimpe? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

17 Kusela ne kulua mfumu wa dîku. Anu mukavua Yezu muleje, bamue bena Kristo bashindame batu bashala bajike. (Mat. 19:​12) Nansha nanku, wewe musungule bua kusela, neulue tatu wa lubanza ne mfumu wa dîku. (1 Kol. 11:3) Yehowa mmusue bua mulume anange mukajende, amukumbajile majinga a ku mubidi ne amuambuluishe bua ikale mu malanda mimpe ne Yehowa. (Ef. 5:​28, 29) Malu atukadi bakuile mu tshiena-bualu etshi bu mudi kuikala ne bukokeshi bua kunana lungenyi, kunemeka bantu bakaji, kuikala muntu wa kueyemena, neakuambuluishe bua kuikala mulume muimpe ne mfumu wa dîku muimpe.

18 Mmunyi mudi nsongalume mua kudilongolola bua kulua muledi?

18 Kulua muledi. Wewe mumane kusela, udi mua kulua muledi. Bu mudi Yehowa Tatu muimpe, bidi mua kukulongesha tshinyi? Kudi malu a bungi audi mua kulonga. (Ef. 6:4) Yehowa wakambila muanende Yezu ne: Ndi mukunange ne ndi nkuanyisha. (Mat. 3:​17) Wewe mulele bana, dienzeja bua kuikala kubambila pa tshibidilu ne: udi mubanange. Padibu benza malu mimpe, ikala ubela kalumbandi ne muoyo mujima. Batatu badi bidikija Yehowa, badi bambuluisha bana babu bua kulua bashindame mu nyuma. Udi mua kudilongolola ku mpindieu bua mudimu au wewe utabalela bena mu dîku dienu, bena mu tshisumbu, ubambila muudi mubanange ne ubanyisha ne muoyo mujima. (Yone 15:9) Kuenza nanku nekukuambuluishe bua kulua mulume muimpe ne tatu muimpe. Bua mpindieu, udi ne mushinga wa bungi kudi Yehowa, kudi bena mu dîku dienu, ne kudi bena mu tshisumbu.

MPINDIEU NEWENZE TSHINYI?

Bansonga ba bungi bavuabu balongeshe malu a mu Bible mbaatumikile, balue bena Kristo bashindame mu nyuma (Tangila tshikoso tshia 19 ne 20)

19-20 Ntshinyi tshiambuluisha nsongalume bua kulua muena Kristo mushindama mu nyuma? (Tangila tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

19 Nuenu bansongalume, kulua bena Kristo bashindame mu nyuma kakutu kuenzeka ku mpukampuka to. Bikengela nuidikije bantu badi bilejilu bimpe, nuikale ne bukokeshi bua kunana lungenyi, nuikale bantu ba kueyemena, nupete mamanya kampanda anuambuluisha, ne nudilongolole bua midimu inuenza.

20 Paudi wela meji a midimu yonso idi mikuindile, imue misangu bidi mua kukutekesha mu mikolo. Kadi udi mua kuenza midimu ayi. Manya ne: Yehowa udi uzuka bua kukuambuluisha. (Yesh. 41:​10, 13) Kakuyi mpata, bena Kristo ba mu tshisumbu tshienu nebakuambuluishe pabu. Wewe mulue muena Kristo mushindame mu nyuma, nsombelu webe neikale muimpe wa disanka. Nuenu bansongalume, tudi banunange bikole! Yehowa anubeneshaku panudi nudienzeja bua kulua bena Kristo bashindame mu nyuma!​—Nsu. 22:4.

MUSAMBU WA 65 Ndaku anu kumpala!

a Tshisumbu tshitu dijinga ne bantu balume badi bakole mu nyuma. Mu tshiena-bualu etshi, netumone mudi bansongalume mua kulua bena Kristo bashindame mu nyuma.

b Tangila “Diumvuija” mu tshiena-bualu tshishale.

c Bala mukanda wa Balongolola bua kuenza disua dia Yehowa, nshap. 5, 6.