Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 8

MUSAMBU WA 123 Tukokele bulongolodi bua Nzambi ne lulamatu

Tungunuka ne kulonda buludiki bua Yehowa

Tungunuka ne kulonda buludiki bua Yehowa

“Meme, Yehowa, ndi Nzambi webe . . . Yeye udi ukulombola.”YESH. 48:17.

TSHIPATSHILA

Tshiena-bualu etshi netshituambuluishe bua kumona mudi Yehowa ulombola bantu bende lelu ne masanka atuapeta tuetu tulonda buludiki buende.

1. Umvuija bua tshinyi mbimpe tulonde buludiki bua kudi Yehowa.

 FUANYIKIJABI ne: udi mujimine mu ditu. Udi mu njiwu mibi bualu kudi nyama ya tshisuku, mitshi ya lulengu, ne tuishi tubi. Pamuapa udi mua kudiela nansha mu dijimba. Neumvue bimpe wewe muikale ne muntu udi mumanye ditu adi udi mua kukuepula ku njiwu ayi. Bulongolodi bubi ebu budi anu bu ditu adi. Mbuwule ntete ne njiwu idi mua kunyanga malanda etu ne Yehowa. Kadi tudi ne Yehowa mulombodi mupuangane. Udi utuepula ku njiwu too ne mutuafika kutudi tuya, tuambe ne: mu bulongolodi bupiabupia mutuapeta muoyo wa tshiendelele.

2. Mmushindu kayi udi Yehowa utulombola?

2 Yehowa udi utulombola ku diambuluisha dia tshinyi? Dia Bible Dîyi diende. Kadi udi wenza kabidi mudimu ne baleji mpala bende bua kutulombola. Tshilejilu, udi usaka “mupika wa lulamatu udi mudimuke” bua kutupesha biakudia bia mu nyuma bidi bituambuluisha bua kuangata mapangadika a meji. (Mat. 24:45) Mmututekele kabidi bantu balume bakuabu bakumbane bua kutulombola. Bu mudi batangidi ba bijengu ne bakulu batu batukankamija, batupesha mêyi a kulonda adi mua kutuambuluisha mu bikondo bia ntatu. Tudi ne dianyisha dia bungi bua mutudi tupeta buludiki buimpe mu matuku makole a ku nshikidilu aa. Buludiki abu budi butuambuluisha bua Yehowa ikale anu utuanyisha ne bua tushale anu mu njila udi ufikisha ku muoyo wa tshiendelele.

3. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?

3 Nansha nanku, bidi mua kutukolela bua kulonda buludiki bua kudi Yehowa nangananga bu mudibu batupeshabu kudi bantu bapange bupuangane. Pamuapa badi mua kutupesha mubelu udi kawuyi utusankisha to. Tudi mua kumona ne: buludiki butudi tupeta ki mbua meji, tufika too ne ku diamba ne: ki mbua kudi Yehowa to. Dîba dia nanku ke ditudi ne bua kutuishibua ne: Yehowa ke udi ulombola bantu bende ne kulonda buludiki buende kudi kutupetesha masanka a bungi. Tshiena-bualu etshi netshikoleshe dishindika dietu. Netumone malu asatu aa: 1) muvua Yehowa mulombole bantu bende kale, 2) mudiye ubalombola lelu, ne 3) masanka atuapeta tuetu tulonda buludiki buende.

Katshia ku bikondo bia kale too ne lelu, Yehowa udi wenza mudimu ne baleji mpala bende bua kulombola bantu bende. (Tangila tshikoso 3)


MUVUA YEHOWA MULOMBOLE TSHISAMBA TSHIA ISALELE

4-5. Mmunyi muvua Yehowa muleje ne: uvua wenza mudimu ne Mose bua kulombola bena Isalele? (Tangila tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

4 Yehowa wakateka Mose bua kupatula bena Isalele mu bupika mu Ejipitu. Wakapesha bena Isalele tshijadiki tshivua tshileja ne: uvua ubalombola kupitshila kudi Mose. Tshilejilu, wakapatula dikunji dia ditutu mu munya ne dikunji dia kapia butuku. (Ekes. 13:21) Mose uvua ulonda dikunji adi divua dimulombola yeye ne bena Isalele ku Mbuu Mukunze. Bantu bakatuadija kupampakana pakadimonabu pankatshi pa Mbuu Mukunze ne tshiluilu tshia Ejipitu tshivua tshibalondakaja. Bakafika ku diamba ne: Mose mmuenze tshia tshianana pavuaye muye nabu ku Mbuu Mukunze. Kadi Mose kavua muenze tshilema to. Yehowa ke uvua muambile Mose bua aye nabu kuntu aku. (Ekes. 14:2) Nzambi wakabasungila mu mushindu wa katshia ne katshia.—Ekes. 14:26-28.

Mose ulonda dikunji dia ditutu bua kulombola bantu ba Nzambi mu tshipela (Tangila tshikoso 4, 5)


5 Mu bidimu 40 bia kalonda, Mose wakatungunuka ne kulonda dikunji dia ditutu adi bua kulombola bena Isalele mu tshipela. a Tshikondo kampanda, Yehowa wakimanyika dikunji adi pa mutu pa ntenta wa Mose, muaba uvua bena Isalele bonso mua kudimona. (Ekes. 33:7, 9, 10) Yehowa uvua uyukila ne Mose kupitshila ku dikunji adi, yeye pende ulua kuambila bena Isalele malu avua Yehowa mumuambile. (Mis. 99:7) Bena Isalele bavua bapete tshijadiki tshilelela tshia ne: Yehowa uvua wenza mudimu ne Mose bua kubalombola.

Mose ne Yoshua tshindodi tshiende (Tangila tshikoso 5, 7)


6. Ntshinyi tshivua bena Isalele benza pavua Yehowa ubapesha buludiki? (Nomba 14:2, 10, 11)

6 Bia dibungama, bena Isalele ba bungi bakabenga tshijadiki tshivua tshileja ne: Yehowa uvua wenza mudimu ne Mose bua kulombola bantu bende. (Bala Nomba 14:2, 10, 11.) Bakenza nanku misangu ne misangu. Bua bualu abu, Yehowa wakabenga bua bena Isalele ba tshipungu atshi kubuela mu Buloba bulaya.—Nom. 14:30.

7. Fila bilejilu bia bantu bavua balonde buludiki bua Yehowa. (Nomba 14:24) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

7 Bamue bena Isalele bakalonda buludiki bua kudi Yehowa. Tshilejilu, Yehowa wakamba ne: ‘Kaleba wakatungunuka ne kundonda ne muoyo mujima.’ (Bala Nomba 14:24.) Nzambi wakamufuta, kumuanyishilaye too ne bua kuangata buloba bua Kanana buvuaye musungule. (Yosh. 14:12-14) Bena Isalele ba tshipungu tshiakalonda bakashiya pabu tshilejilu tshimpe bualu bavua balonda buludiki buvua Yehowa ubapesha. Pavua Yoshua mupingane pa muaba wa Mose, “bakamunemeka bikole matuku ende onso a muoyo.” (Yosh. 4:14) Ke bualu kayi Yehowa wakababenesha, kubabuejaye mu Buloba bulaya.—Yosh. 21:43, 44.

8. Umvuija muvua Yehowa ulombola bantu bende tshikondo tshia bakalenge. (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

8 Pakapita bidimu, Yehowa wakateka balumbuluishi bua bikale balombola bantu bende. Kadi tshikondo tshia bakalenge, Yehowa wakateka baprofete bua bikale bapesha bantu bende buludiki. Bakalenge bimpe bavua batumikila mibelu ya kudi baprofete. Tshilejilu, mukalenge Davidi wakitaba mibelu ya kudi muprofete Natana ne budipuekeshi. (2 Sam. 12:7, 13; 1 Kul. 17:3, 4) Mukalenge Yehoshafata wakitaba buludiki bua kudi muprofete Yahaziele, kukankamijaye bena mu Yuda bua ‘bikale ne ditabuja kudi baprofete ba Nzambi.’ (2 Kul. 20:14, 15, 20) Pavua mukalenge Hezikiya ne kanyinganyinga, wakalomba diambuluisha kudi muprofete Yeshaya. (Yesh. 37:1-6) Misangu yonso ivua bakalenge balonda buludiki bua Yehowa, uvua ubabenesha ne ukuba tshisamba tshiabu. (2 Kul. 20:29, 30; 32:22) Nunku bivua mua kuikala bimueneke patoke ne: Yehowa uvua ukuata mudimu ne baprofete bua kupesha bantu bende buludiki. Kadi bakalenge ne bantu bakuabu ba bungi bakabenga bua kutumikila baprofete ba Yehowa abu.—Yel. 35:12-15.

Mukalenge Hezikiya ne muprofete Yeshaya (Tangila tshikoso tshia 8)


MUVUA YEHOWA MULOMBOLE BENA KRISTO BA KUMPALA

9. Mbanganyi bavua Yehowa muenze nabu mudimu bua kulombola bena Kristo ba kumpala? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

9 Mu Pentekoste wa mu 33 P.Y., Yehowa wakenza tshisumbu tshia bena Kristo. Mmunyi muvuaye mulombole bena Kristo abu? Wakateka Yezu ku mutu kua tshisumbu. (Ef. 5:23) Kadi Yezu kavua ulombola muyidi yonso buludiludi to. Uvua ukuata mudimu ne bapostolo ne bakulu bavua ku Yelushalema bua kubalombola. (Bien. 15:1, 2) Uvua musungule kabidi bakulu bua kuikala kulombola bisumbu.—1 Tes. 5:12; Tito 1:5.

Bapostolo ne bakulu ku Yelushalema (Tangila tshikoso tshia 9)


10. a) Ntshinyi tshivua bena Kristo ba kumpala ba bungi benze ne buludiki buvuabu babapeshe? (Bienzedi 15:30, 31) b) Bua tshinyi bantu bakuabu ba kale bavua babenge kuitaba baleji mpala ba Yehowa? (Tangila kazubu ka “ Bua tshinyi bamue bavua babenge tshijadiki tshilelela?”)

10 Ntshinyi tshivua bena Kristo ba kumpala benze ne buludiki buvuabu babapeshe? Ba bungi bavua babulonde ne disanka. Nunku “bakasanka bua dikankamija” divuabu babapeshe. (Bala Bienzedi 15:30, 31.) Mmushindu kayi udi Yehowa utulombola lelu?

MUDI YEHOWA UTULOMBOLA LELU

11. Fila tshilejilu tshia mudi Yehowa mulombole baleji mpala bende bidimu bishale ebi.

11 Yehowa udi utungunuka ne kutulombola lelu. Udi utulombola ku diambuluisha dia Bible Dîyi diende ne dia Muanende udi ku mutu kua tshisumbu. Kudiku bijadiki bia ne: Nzambi udi utungunuka ne kuenza mudimu ne baleji mpala bende lelu anyi? Eyowa. Tshilejilu, tumonayi tshiakenzeka panyima pa 1870. Charles Taze Russell ne bena diende bakatuadija kujingulula ne: tshidimu tshia 1914 ke tshivuabu ne bua kujadika Bukalenge bua Nzambi. (Dan. 4:25, 26) Bua kufikabu ku diamba nanku, bavua bakonkonone bikole mêyi a buprofete a mu Bible. Yehowa uvua ubenesha makebulula avuabu benza anyi? Eyowa. Malu avua menzeke mu 1914 akajadika ne: Bukalenge bua Nzambi bukavua butuadije kukokesha. Mvita ya kumpala ya buloba bujima yakenzeka tshidimu atshi, bipupu bia masama kutuadija, dikanka dia buloba, ne biyole bia nzala kuenzekabi. (Luka 21:10, 11) Yehowa uvua bushuwa wenza mudimu ne bena Kristo ba muoyo muimpe abu bua kuambuluisha bantu bende.

12-13. Mmalu kayi avuabu balongolole bua kuvudija mudimu wa kuyisha ne kulongesha mu mvita mibidi ya buloba bujima?

12 Tumonayi kabidi tshivua tshienzeke mu mvita mibidi ya buloba bujima. Bana betu bavua balombola ku biro bietu binene bamane kukonkonona Buakabuluibua 17:8, bakajingulula ne: mvita mibidi ya buloba bujima kayivua ifikisha ku Armagedone to; kadi ivua itufikisha ku tshikondo tshia ditalala tshituvua mua kupeta mpunga wa kuvudija mudimu wa buambi. Nansha muvua kuenza ngendu kuikale ne lutatu, bana betu bavua balombola bakatuadija kulongolola tulasa tua Gilada bua kulongesha bamisionere mua kuyisha ne kulongesha mu matunga a pa buloba bujima. Bavua batuma bamisionere nansha munkatshi mua mvita. Bualu bukuabu, mupika wa lulamatu wakalongolola Kalasa ka mudimu wa Nzambi b bua kulongesha bena mu bisumbu bionso mua kuyisha ne kulongesha bimpe. Mushindu eu ke uvuabu balongolola bantu ba Nzambi bua mudimu uvua mubindile kumpala.

13 Lelu eu, tudi tumona kabidi muvua Yehowa ulombola bantu bende mu tshikondo tshikole atshi. Katshia ku mvita mibidi ya buloba bujima, bantu ba Nzambi ba mu matunga a bungi badi ne ditalala ne badi bayisha lumu luimpe badilekelele. Mudimu wa kuyisha wakapatula bipeta bimpe.

14. Bua tshinyi mbimpe tuitabe buludiki budi bulongolodi bua Yehowa ne bakulu batupesha? (Buakabuluibua 2:1) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

14 Lelu, bena mu Kasumbu kaludiki badi batungunuka ne kulonda buludiki bua Yezu. Mbasue bua malu adibu bambila bana betu bua kulonda amueneke mudiwu afumina kudi Nzambi. Batangidi ba bijengu ne bakulu pabu batu bambila bena mu bisumbu c malu a kulonda. Bana betu aba badi mu ‘tshianza tshia balume’ tshia Kristo. (Bala Buakabuluibua 2:1.) Mu bulelela, bakulu bonso aba mbantu bapange bupuangane ne batu benza bilema. Kudi misangu ivua Mose ne Yoshua benze pabu bilema anu bu bapostolo. (Nom. 20:12; Yosh. 9:14, 15; Lomo 3:23) Yezu utshidi anu utungunuka ne kulombola mupika wa lulamatu ne bakulu ba mu bisumbu badiye uteka; neatungunuke ne kuenza nanku “matuku onso too ne ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu eu.” (Mat. 28:20) Nunku tudi ne bijadiki bidi bitusaka bua kuitaba buludiki budiye utupesha kupitshila kudi bantu badiye muteke bua kutulombola.

Bena mu Kasumbu kaludiki lelu (Tangila tshikoso tshia 14)


MASANKA ATUDI TUPETA PATUDI TUTUNGUNUKA NE KULONDA BULUDIKI BUA YEHOWA

15-16. Malu a bantu bavua balonde buludiki bua Yehowa adi atulongesha tshinyi?

15 Tuetu tutungunuka ne kulonda buludiki bua kudi Yehowa, tudi tupeta masanka a bungi lelu. Tshilejilu, Andy ne mukajende Robyn bakatumikila mubelu wa kudi mupika wa lulamatu wa kukepesha bintu bia mu nsombelu. (Eb. 13:5) Ke bobu kupeta mushindu wa kudifila ku budisuile mu mudimu wa luibaku lua nzubu yetu. Robyn udi wamba ne: “Tuakasombela mu tuzubu tua tukese, misangu mikuabu mu tumue kamuvua nansha tshikuku to. Biakandomba bua kupana biamu bimvua nkuata nabi foto, nansha mumvua munange mudimu au. Biakandidisha muadi bikole. Kadi anu bu Sala mukaji wa Abalahama, mvua mudisuike bua kutangila anu kumpala.” (Eb. 11:15) Tshiakapetabu ntshinyi? Robyn udi wamba ne: “Tudi ne disanka dipite bungi patudi bamanye ne: tudi tupesha Yehowa tshintu tshionso tshitudi natshi. Patudi tuenza midimu ya Nzambi, tudi tudifuanyikijila muikala nsombelu mu bulongolodi bupiabupia.” Andy udi wamba ne: “Tudi ne disanka dia bungi bu mutudi tufila dîba dietu ne makanda etu mu mudimu wa Yehowa.”

16 Mmasanka kayi makuabu atudi tupeta patudi tutungunuka ne kulonda buludiki bua kudi Yehowa? Pakapeta Marcia diploma dia tulasa tua bikadilu, wakatumikila mibelu ivuabu bamupeshe ya kushala mpanda-njila. (Mat. 6:33; Lomo 12:11) Udi wamba ne: “Bakangambila bua kulonga bidimu 4 bia iniversite tshianana. Kadi meme mvua musue kuenzela Yehowa mudimu wa bungi. Nunku ngakalonga mudimu wa bianza uvua mua kungambuluisha bua kukumbaja mudimu wanyi wa bumpanda-njila. Divua dimue dia ku mapangadika matambe buimpe amvua muangate. Mpindieu mudimu wa bumpanda-njila udi unsankisha bikole, ne programe wa mudimu wanyi udi ungambuluisha bua kupeta dîba dia kuya kuambuluisha ku Betele ne kuenzela Yehowa midimu mikuabu.”

17. Mmasanka kayi makuabu atuapeta tuetu batungunuke ne kulonda buludiki bua Yehowa? (Yeshaya 48:17, 18)

17 Kudi misangu idibu batubela bua kubenga kunanga bintu bia ku mubidi anyi kuenza midimu idi mua kutufikisha ku dishipa mikenji ya Nzambi. Tuetu tulonda mibelu eyi, netupete mabenesha. Netuikale kabidi ne kondo ka muoyo kimpe ne netudiepule ku tunyinganyinga tua patupu. (1 Tim. 6:9, 10) Dîba adi, netuenzele Yehowa mudimu ne muoyo mujima, mudimu watupetesha disanka dia bungi, ditalala, ne nsombelu muimpe.—Bala Yeshaya 48:17, 18.

18. Bua tshinyi udi mudisuike bua kutungunuka ne kulonda buludiki bua Yehowa?

18 Kakuyi mpata, Yehowa neatungunuke ne kuenza mudimu ne baleji mpala bende bua kutupesha buludiki mu dikenga dinene ne mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Kristo. (Mis. 45:16) Netutungunuke ne kulonda buludiki abu nansha muikala kuenza nanku kutulomba bua kudipangisha amue malu atudi banange. Mushindu utudi tulonda buludiki bua Yehowa lelu, ke udi uleja mutuabulonda tshikondo atshi. Nunku, tulondayi anu buludiki bua kudi Yehowa budiye utupeshila kudi bantu badiye muteke kutulombola. (Yesh. 32:1, 2; Eb. 13:17) Tuetu tuenza nanku, netueyemene Yehowa mulombodi wetu, udi utuepula ku malu onso adi mua kunyanga malanda etu nende, udi utufikisha mu bulongolodi bupiabupia mutuapeta muoyo wa tshiendelele.

NEWANDAMUNE MUNYI?

  • Mmunyi muvua Yehowa mulombole tshisamba tshia Isalele?

  • Mmunyi muvua Yehowa mulombole bena Kristo ba kumpala?

  • Mmunyi mudi kulonda buludiki bua Yehowa lelu kutupetesha masanka?

MUSAMBU WA 48 Tuendayi ne Yehowa dituku dionso

a Yehowa wakateka kabidi muanjelu “uvua wenda kumpala” kua tshisamba tshia Isalele; ubalombola bua kubuela mu Buloba bulaya. Muanjelu au uvua Mikaele, tuambe ne: Yezu kumpala kua kuluaye pa buloba.—Ekes. 14:19; 32:34.

b Lelu kalasa aku ntshitupa tshia bisangilu bietu bia munkatshi mua lumingu.

c Tangila kazubu ka “Mudimu wa Kasumbu kaludiki” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia ngondo 2/2021, dib. 18.