Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 23

Enza bua “ludimi lua kapia ka Yah” luikale anu lukole

Enza bua “ludimi lua kapia ka Yah” luikale anu lukole

‘Ndimi [ya dinanga] idi kapia kadi kalakuka, ludimi lua kapia ka Yah.’​—MSOL. 8:6.

MUSAMBU WA 131 “Tshidi Nzambi musuike kaba kamue”

KADIOSHA a

1. Mmushindu kayi udi Bible umvuija dinanga dilelela?

 ‘NDIMI [ya dinanga] idi kapia kadi kalakuka, ludimi lua kapia ka Yah. Mâyi a mavuala makole kaena mua kujima dinanga, nansha misulu kayena mua kudipuekesha to.’ b (Msol. 8:6, 7) Eu mmushindu mulenga wa dikema udibu bumvuije dinanga dilelela! Mêyi adi mu mvese eu adi akankamija bena dibaka bikole, abaleja ne: badi ne mushindu wa kunangangana bikole.

2. Ntshinyi tshidi bena dibaka ne bua kuenza bua dinanga didibu banangangane kadikepedi?

2 Bena dibaka badi ne bua kudienzeja bikole bua kunangangana matuku abu onso a muoyo. Tuangate tshilejilu, bua kapia kutungunukaku ne kutema, anu muntu yeye mutungunuke ne kuelaku nkunyi, tshianana nekajime. Bia muomumue, bua dinanga didi mulume ne mukaji banangangane kushaladi kashidi, anu bobu bakoleshe malanda adi pankatshi pabu. Kudi misangu idi bena dibaka mua kumona ne: dinanga diabu didi dienda dikepela, nangananga padibu ne ntatu ya makuta, masama anyi padibu ne ntatu ya mua kukolesha bana. Nunku biwikale mu dibaka, ntshinyi tshiudi mua kuenza bua “ludimi lua kapia ka Yah” luikale anu lukole mu dibaka diebe? Mu tshiena-bualu etshi, netumone mishindu isatu ya tshia kuenza bua wewe kukolesha malanda ebe ne muena dibaka nebe ne kuikala mu dibaka didi ne disanka. c

TUNGUNUKAYI NE KUKOLESHA MALANDA ENU NE YEHOWA

Anu bu Jozefe ne Mariya, mbimpe mulume ne mukajende badie malanda makole ne Yehowa (Tangila tshikoso 3)

3. Mmunyi mudi kuikala mu malanda makole ne Yehowa kuambuluisha bena dibaka bua kushalabu banangangane bikole? (Muambi 4:12) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

3 Mulume ne mukajende badi ne bua kudienzeja bua kuikala mu malanda makole ne Yehowa, dîba adi “ludimi lua kapia ka Yah” alu nelushale lukole. Mmushindu kayi udi malanda au mua kubambuluisha mu dibaka diabu? Padi bena dibaka bangata bulunda buabu ne Tatu wabu wa mu diulu ne mushinga, badi bitaba bua kutumikila mibelu yende. Kuenza nanku kudi kubambuluisha bua kuepuka ntatu idi mua kukepesha dinanga didibu banangangane adi ne kuyitantamena. (Bala Muambi 4:12.) Bantu badi mu malanda makole ne Yehowa badi kabidi badienzeja bua kumuidikija ne kuikala ne ngikadilu yende, bu mudi bulenga, lutulu, ne difuilangana luse. (Ef. 4:32–5:1) Bena dibaka bobu ne ngikadilu eyi, mbipepele bua kunanganganabu bikole. Muanetu wa bakaji mukuabu, diende Lena, udi mu dibaka kukadi bidimu bipite pa 25 udi wamba ne: “Mbipepele bua kunanga muntu mukole mu nyuma ne kumunemeka.”

4. Bua tshinyi Yehowa wakasungula Jozefe ne Mariya bua kuluabu baledi ba Masiya?

4 Tuakulayi bua tshilejilu tshia mu Bible. Pavua Yehowa ukeba bena dibaka bavua mua kulua baledi ba Masiya, wakasungula Jozefe ne Mariya munkatshi mua ndelanganyi ya bungi ya Davidi. Bua tshinyi? Bualu yonso wa kudibu uvua nende mu malanda a nsungansunga, ne Yehowa muine uvua mumanye ne: bavua ne bua kumuteka pa muaba wa kumpala mu dibaka diabu. Nuenu bakadi mu dibaka, tshilejilu tshia Jozefe ne Mariya tshidi tshinulongesha tshinyi?

5. Tshilejilu tshia Jozefe tshidi mua kulongesha balume tshinyi?

5 Jozefe uvua mudiakaje bua kulonda buludiki bua Yehowa, ke bualu kayi uvua mulume muimpe. Misangu mitue ku isatu, Nzambi wakamuambila malu a kuenza bua dîku diende. Uvua muatumikile diakamue nansha pavuabi bimukolele. (Mat. 1:20, 24; 2:13-15, 19-21) Dilonda buludiki bua Yehowa divua diambuluishe Jozefe bua kukuba Mariya, kumukuatshisha, ne kumutabalela. Elabi meji muvua malu avua Jozefe wenza mafikishe Mariya ku dimunanga ne ku dimunemeka bikole! Wewe mulume, idikija Jozefe, tuambe ne: keba mibelu ya mu Bible ya mua kulama dîku diebe. d Wewe uyitumikila nansha padibi bikole, bidi bileja muudi munange mukajebe, ne dibaka dienu nedishindame. Muanetu wa bakaji mukuabu wa mu ditunga dia Vanuatu ukadi ne bidimu bipite pa 20 mu dibaka udi wamba ne: “Patu bayanyi ukeba buludiki bua Yehowa ne ubulonda, bitu binsaka bua kumunemeka bikole. Ntu ndiumvua mu bukubi, ne ntu ngeyemena mapangadika ende.”  

6. Tshilejilu tshia Mariya tshidi tshilongesha bakaji tshinyi?

6 Mariya uvua mudie malanda a nsungansunga ne Yehowa; yeye nkayende ke uvua wenza bua ditabuja diende dikale anu dikole. Uvua mumanye Mifundu minsatu bimpe. Uvua kabidi ne dîba dia kuelangana meji. (Luka 2:19, 51) Kakuyi mpata, Mariya uvua mukaji wa tshitembu bualu uvua mu malanda mimpe ne Yehowa. Lelu, bakaji bena Kristo ba bungi badi pabu badienzeja anu bu Mariya. Tshilejilu, muanetu wa bakaji Emiko udi wamba ne: “Pantshivua mujike, mvua ne tshibidilu tshia kuenza malu a mu nyuma. Kadi pakanselabu, bayanyi ke uvua utusambidila ne ulombola ntendelelu wa mu dîku. Nunku meme kumona ne: anu bivuaye wenza abi ke bivua bikolesha ditabuja dianyi. Kadi meme kulua kumona kabidi ne: malanda anyi ne Yehowa avua buanyi bujitu bumvua ne bua kudiambuila. Lelu eu, nkadi ne dîba dia kusomba nkayanyi nsambila, mbala Bible ne ngelangana meji a malu adimu.” (Gal. 6:5) Wewe muanetu wa bakaji, wewe utungunuka ne kukolesha bulunda buebe ne Yehowa, bayebe neakutumbishe ne neakunange bikole.​—Nsu. 31:30.

7. Tshilejilu tshia Jozefe ne Mariya tshidi mua kulongesha bena dibaka tshinyi?

7 Jozefe ne Mariya bavua kabidi benza mudimu pamue bua malanda abu ne Yehowa ashale anu makole. Bavua bamanye bimpe ne: kutendelela Yehowa pamue mu dîku kuvua ne mushinga. (Luka 2:22-24, 41; 4:16) Kadi kabivua bipepele to, nangananga pakalelabu bana ndambu; nansha nanku bavua anu badienzeja. Badi tshilejilu tshimpe tshitambe kudi bena dibaka lelu! Biwikale ukadi pebe ne bana, udi mua kupeta lutatu lua kubuela mu bisangilu anyi lua kuikala ne dîba dia kuenza ntendelelu wa mu dîku. Bidi mene mua kukukolela bua kupeta dîba dia kulonga ne kusambila pamue ne muena dibaka nebe. Kadi manya ne: nuenu nutendelela Yehowa pamue, malanda enu nende neakole, ne nuenu penu nenulamatangane bikole. Nunku enzayi bua ntendelelu wa mu dîku ikale pa muaba wa kumpala.

8. Bena dibaka bobu ne ntatu mu dibaka diabu, ntshinyi tshidibu mua kuenza bua ntendelelu wa mu dîku kubambuluisha bikole?

8 Kadi tshinuenza ntshinyi binuikala ne ntatu mu dibaka dienu? Dîba dia buena adi, kuenza ntendelelu wa mu dîku kudi mua kunutonda. Biobi nanku, mbimpe numvuangane, nutuadije ne tumalu tukese tudi tunusankisha bua kuenza ntendelelu wa mu dîku. Kuenza nunku kudi mua kunuambuluisha bua kunangangana bikole, ne kukolesha dijinga dienu dia kutendelela Yehowa pamue.

PITSHISHAYI DÎBA PAMUE

9. Bua tshinyi mulume ne mukajende badi ne bua kupitshisha dîba pamue?

9 Nuenu bakadi mu dibaka, pitshishayi kabidi dîba pamue bua dinanga dinudi banangangane dishale anu dikole. Nuenu benze nanku, nebinuambuluishe bua kumanya meji a yonso wa kunudi ne mudiye umvua. (Gen. 2:24) Lilia ne Ruslan bakadi ne bidimu bipite pa 15 mu dibaka diabu. Mona tshiakajingululabu pavuabu baselangane. Lilia udi wamba ne: “Tuakamona ne: katuvua ne dîba dia kusomba pamue mutuvua tuela meji to. Midimu yetu ya bianza, ya kumbelu, ne ditabalela bana bivua bitudia dîba dionso. Tuakamona ne: tuetu katuyi baditekele dîba dia kusomba pamue bu bena dibaka, yonso wa kutudi uvua mua kushala katadi wa pa buende.”

10. Mmushindu kayi udi bena dibaka mua kutumikila dîyi dinene didi mu Efeso 5:15, 16?

10 Ntshinyi tshidi bena dibaka mua kuenza bua bapete dîba dia kupitshisha pamue? Mbimpe baditekele dîba. (Bala Efeso 5:15, 16.) Muanetu mukuabu wa mu Nigeria, diende Uzondu, udi wamba ne: “Pantu ngenza programe wa midimu yanyi, ntu mbuejamu dîba dia kupitshisha ne mukajanyi, ne ngenza bua dikale anu pa muaba wa kumpala.” (Filip. 1:10) Mona muvua mukaji wa mutangidi wa tshijengu kampanda mu Moldavie wenza malu ne dîba diende bimpe. Udi wamba ne: “Ntu ndienzeja bua kuenza tumalu tuanyi dîba ditu bayanyi wenza midimu yende ya butangidi. Abi bitu bingambuluisha bua kulua kupitshisha nende dîba pamue.” Kadi ntshinyi tshiwenza programe webe yeye ukupangisha bua kupeta dîba dia kupitshisha pamue ne muena dibaka nebe?

Mmidimu kayi iudi mua kuenza pamue ne muena dibaka nebe? (Tangila tshikoso 11, 12)

11. Mmalu kayi adi mulume ne mukajende ne bua kuenza pamue?

11 Tshilejilu tshia Akila ne Pisika tshidi mua kulongesha bena dibaka lelu. Bena Kristo ba bungi ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua babanyisha bikole. (Lomo 16:3, 4) Nansha mudi Bible kayi umvuija malu onso a dibaka diabu, udi uleja ne: bavua benza mudimu pamue, bayisha pamue, ne bambuluisha bantu bakuabu pamue. (Bien. 18:2, 3, 24-26) Bushuwa, muaba wonso udi Bible utela Akila ne Pisika, udi ubatela bikale anu pamue.

12. Ntshinyi tshidi mulume ne mukajende mua kuenza bua kupitshisha dîba dia bungi pamue? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

12 Mmunyi mudi bena dibaka mua kuidikija Akila ne Pisika? Vulukaku malu a bungi audi wewe ne muena dibaka nebe ne bua kuenza. Pamutu pa wewe kudienzela amue a kudiwu, kuenaku mua kuenza ne muena dibaka nebe anyi? Tshilejilu, Akila ne Pisika bavua bayisha pamue. Nutu penu ne tshibidilu tshia kulongolola malu bua kuyisha pamue anyi? Akila ne Pisika bavua kabidi benza midimu yabu pamue. Imue misangu wewe ne muena dibaka nebe nudi ne midimu ya bianza mishilangane, kadi kanuenaku mua kuenza midimu ya kumbelu pamue anyi? (Muam. 4:9) Nuenu nuenza mudimu nuambuluishangana, nenudimone mu buobumue ne nenuikale ne mpunga wa kuyukila. Robert ne Linda badi mu dibaka kukadi bidimu bipite pa 50. Robert udi wamba ne: “Mu bulelela, katuena ne dîba dia bungi dia kupita kapepe pamue to. Kadi pantu nsukula malongo, mukajanyi eku uakupula anyi pantu mu kabudimi ka pambelu ndima, yeye eku ulua bua tudima nende, ntu ngumvua bimpe be! Kuenza malu aa pamue nkushemeja malanda etu, ne dinanga ditudi banangangane didi dienda dikola.”

13. Ntshinyi tshidi mulume ne mukajende ne bua kuenza bua kuikala bushuwa mu buobumue?

13 Kadi wavuluka ne: kuikala pamue patupu ki nkudi kuenza bua nuikale mu buobumue to. Mamu mukuabu wa mu Brésil udi wamba ne: “Bu mudiku bintu bia bungi bia kujikija nabi lutetuku matuku aa, ndi mumone ne: tudi mua kukuluka mu buteyi bua tutuadija kuela meji ne: tudi tupitshisha dîba pamue anu bualu tudi basombele mu nzubu umue. Ndi mufike ku dimona ne: kuikala pamue ne muena dibaka nanyi kudi kulomba kabidi kusomba nende bua kuyukila.” Mona tshivua Bruno ne mukajende Tays benze bua kuikala kutelejangana. Bruno udi wamba ne: “Patutu katuyi ne tshia kuenza, tutu tuteka telefone yetu ku luseke, tutuadija kuyukila.”

14. Kupitshisha dîba pamue koku kakuyi kusankisha bena dibaka, ntshinyi tshidibu ne bua kuenza?

14 Kadi kupitshisha dîba pamue ne muena dibaka nebe koku kakuyi kunusankisha? Pamuapa bidi nanku bualu kanuena banange malu a muomumue to, anyi bualu nutu nufikishangana munda. Tshia kuenza tshinyi? Tuangate tshilejilu tshia kapia tshitukavua bakuile. Padiku katuadijilaku kutema kakatu kakole to. Kadi bitu bilomba kuenda kuela nkunyi ku kakese ku kakese. Bia muomumue, mbimpe kutuadija kupitshisha dîba pamue dituku dionso nansha bua minite mikese patupu. Dienzejayi bua kuenza malu adi anusankisha nuenu bonso, kanuenji malu adi mua kunufiikisha munda to. (Yak. 3:18) Nuenu batuadije ne tumalu tukese, nenunangangane bikole.

IKALAYI NUNEMEKANGANA

15. Bua tshinyi kanemu kadi kambuluisha bena dibaka bua bikale banangangane bikole?

15 Kanemu kadi ne mushinga wa bungi mu dibaka. Kadi anu bu kapepe ka oksijene katu kambuluisha bua kapia kubandaku bikole. Kapepe aka koku kakayiku, kapia kadi kajima lukasa. Bia muomumue, mulume ne mukaji bobu kabayi banemekangana, dinanga didibu banangangane didi mua kukepela lukasa. Kadi padi mulume ne mukajende badienzeja bua kunemekangana, bidi bileja mudibu benza bua bikale anu banangangane bikole. Kadi manya ne: ki mmushindu uudi wewe umona ne: udi unemeka muena dibaka nebe udi ne mushinga to, kadi bualu mbua ne: muena dibaka nebe au, udiku umona ne: utu umunemeka anyi? Penny ne Aret bakadi ne bidimu bipite pa 25 mu dibaka. Penny udi wamba ne: “Bu mutudi tunemekangana, tudi banangangane bikole kumbelu kuetu. Tutu tuyukila badilekelele bualu tudi bamanye ne: yonso wa kutudi utu unemeka lungenyi lua mukuabu.” Nunku ntshinyi tshiudi mua kuenza bua muena dibaka nebe amone ne: udi bushuwa umunemeka? Tukonkononayi tshilejilu tshia Abalahama ne Sala.

Mulume muena Kristo udi ne bua kunemeka mudi mukajende umvua padiye umuteleja ne ntema yonso (Tangila tshikoso 16)

16. Tshilejilu tshia Abalahama tshidi mua kulongesha balume tshinyi? (1 Petelo 3:7) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

16 Abalahama uvua unemeka Sala. Uvua wangata ngenyi ivuaye ufila ne mushinga ne uvua unemeka mmuenenu wende wa malu. Umue musangu, Sala uvua mubungame, kulejaye Abalahama muvuaye mumufiikishe munda, kumuelaye ne tshilumbu pa mbidi. Abalahama wakamuandamuna bibi anyi? Nansha kakese. Uvua mumanye ne: Sala uvua umukokela ne umutua mpanda. Abalahama wakamuteleja, kudienzejaye bua kujikija bualu abu. (Gen. 16:5, 6) Bualu ebu budi butulongesha tshinyi? Wewe mulume, udi ne bukokeshi bua kuangata mapangadika bua dîku diebe. (1 Kol. 11:3) Kadi bualu bua mushinga bua kuenza nkuteleja tshidi mukajebe wamba pende kumpala kua wewe kuangata dipangadika, nangananga biobi ne: dipangadika adi nedimutangile pende. (1 Kol. 13:4, 5) Misangu mikuabu, mukajebe udi mua kumvua bualu bumutonde, yeye kujinga bua kukuleja mudiye umvua. Neumuteleje ne ntema yonso, unemeka tshidiye ukuambila anyi? (Bala 1 Petelo 3:7.) Angela ne Dmitry bakadi ne bidimu bitue ku 30 mu dibaka. Angela udi umvuija tshitu bayende wenza bua amone ne: utu umunemeka. Udi wamba ne: “Dmitry utu anu unteleja, pantu ne tshiji anyi pantu anu musue kuakula. Utu nanyi lutulu nansha pantu ngakula tshiyi ntukija.”

17. Tshilejilu tshia Sala tshidi mua kulongesha bakaji tshinyi? (1 Petelo 3:5, 6)

17 Sala uvua unemeka Abalahama bua muvuaye witaba mapangadika avuaye wangata. (Gen. 12:5) Musangu mukuabu, Abalahama wakakidila benyi. Kulombaye Sala bua imanyike bivuaye wenza bua kuenza mampa a bungi. (Gen. 18:6) Sala wakatumikila diakamue, kutuaye dipangadika dia Abalahama mpanda. Wewe mukaji, udi mua kuidikija Sala paudi witaba mapangadika adi bayebe wangata. Wewe wenza nanku, dibaka dienu nedishindame. (Bala 1 Petelo 3:5, 6.) Dmitry utukadi batele mu tshikoso tshishale udi umvuija muvua mukajende wenza malu bua amone ne: uvua umunemeka. Udi wamba ne: “Ntu nsanka bua mutu Angela udienzeja bua kuitaba mapangadika antu ngangata, nansha mututu ne ngenyi mishilangane. Patu mapangadika au kaayi apatula bipeta bimpe, katu untuisha to.” Bushuwa, mbipepele bua kunanga muntu udi ukunemeka!

18. Padi bena dibaka badienzeja bua bikale anu banangangane bikole, bidi bibambuluisha mushindu kayi?

18 Lelu, Satana mmusue kupangisha bena Kristo badi mu mabaka bua kutungunuka ne kunangangana. Mmumanye ne: biobi bienzeke nanku, badi mua kutuadija kusemena kule ne Yehowa. Nansha nanku, dinanga dilelela kadiena mua kujimina to. Nunku dinanga dinudi banangangane dikale anu bu didibu bumvuije mu Musambu wa Solomo. Disuika bua kuteka Yehowa kumpala mu dibaka dienu, teka dîba dia kuikala kuyukila ne muena dibaka nebe, ikala unemeka mmuenenu wa muena dibaka nebe ne malu adiye musue. Wewe muenze nanku, dibaka dienu neditumbishishe Yehowa udi Mpokolo wa dinanga dilelela, ne dinanga dienu nedikale dikole matuku enu onso a muoyo, anu bu kapia kadi kalakuka.

MUSAMBU WA 132 Tukadi mubidi umue mpindieu

a Dibaka ndipa didi Yehowa mupeshe bantu. Didi dipetesha mulume ne mukajende mushindu wa kunangangana bikole. Kadi kudi misangu idi dinanga adi mua kukepela. Biwikale mu dibaka, tshiena-bualu etshi netshikuambuluishe bua kutungunuka ne kunanga muena dibaka nebe ne kuikala mu dibaka didi ne disanka.

b Badi babikila dinanga dilelela didi dishala kashidi kadiyi dishintuluka ne: “ludimi lua kapia ka Yah” bualu Yehowa ke muenadi.

c Nansha muena dibaka nebe kayi muena Kristo, ngenyi idi mu tshiena-bualu etshi idi mua kukuambuluisha bua kukolesha malanda ebe nende.​—1 Kol. 7:12-14; 1 Pet. 3:1, 2.

d Tshilejilu, bala mibelu ya mushinga mukole idi mu tshiena-bualu tshitu tshipatuka mu jw.org anyi mu JW Library, tshia ne: “Diambuluisha kudi bena mêku” (De l’aide pour les familles).