Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 29

Ukadi mudilongolole bua dikenga dinene anyi?

Ukadi mudilongolole bua dikenga dinene anyi?

“Nuikale badilongolole.”​—MAT. 24:44.

MUSAMBU WA 150 Kebayi Nzambi bua anusungile

KADIOSHA a

1. Bua tshinyi mbimpe kudianjila kudilongolola bua bipupu?

 KUDIANJILA kudilongolola kutu kusungila mioyo ya bantu. Tshilejilu, patu tshipupu tshienzeka, bantu bobu badilongolole bitu bipepele bua bobu kupanduka ne kuambuluisha bakuabu. Bulongolodi kampanda bua ku Mputu butu buambuluisha bantu buakamba ne: “Kudianjila kudilongolola bimpe kudi mua kupandisha bantu.”

2. Bua tshinyi tudi ne bua kudilongolola bua dikenga dinene? (Matayi 24:44)

2 “Dikenga dinene” dikadi pa kutuadija mu tshimpitshimpi. (Mat. 24:21) Kadi ndishilangane ne bipupu bia bungi bualu tudi bamanye ne: didi dilua. Kukadi bidimu bu 2000 katshia Yezu wadimuija bayidi bende bua kudilongolola bua dituku adi. (Bala Matayi 24:44.) Tuetu badilongolole, nebipepele bua kunanukila mu tshikondo tshikole atshi ne kuambuluisha bakuabu bua kunanukilabu pabu.​—Luka 21:36.

3. Mmunyi muatuambuluisha dinanukila, luse, ne dinanga bua kudilongolola bua dikenga dinene?

3 Mona ngikadilu isatu idi mua kutuambuluisha bua kudilongolola bua dikenga dinene. Netuenze tshinyi bobu batuambile bua kuyisha mukenji wa tuamba katuyi tudia tshibanga eku bantu badi kabayi bena kuitabuja batuluisha? (Buak. 16:21) Nebitulombe dinanukila bua kutumikila Yehowa, bamanye ne: neatukube. Netuenze tshinyi bana betu bobu bajimije bintu biabu? (Hab. 3:17, 18) Nebikengele tuetu kubumvuila luse bua kubambuluisha ne bidibu bakengela. Netuenze tshinyi bisamba bidisange biobi bitubunde, tudimona benzejibue bua kusomba pamue ne bena Kristo netu ba bungi muaba mukese bua tshikondo kampanda? (Yeh. 38:10-12) Nebitulombe bua kubananga bikole bua tunanukile mu tshikondo tshikole atshi.

4. Mmushindu kayi udi Bible uleja ne: tudi ne bua kutungunuka ne kuikala ne dinanukila, ne luse, ne dinanga?

4 Dîyi dia Nzambi didi ditulomba bua kutungunuka ne kuikala ne dinanukila, ne luse, ne dinanga. Luka 21:19 udi wamba ne: “Nenulame mioyo yenu bua dinanukila dienu.” Kolosayi 3:12 udi wamba ne: “Vualayi . . . luse.” 1 Tesalonike 4:9, 10 udi wamba pende ne: “Nzambi mmunulongeshe nuenu bine bua kunangangana. . . . Kadi bana betu, tudi tunusengelela bua nutungunuke ne kuenza nunku bikole menemene.” Mêyi onso aa bavua baambile bayidi bakavua baleje dinanukila, luse, ne dinanga. Nansha nanku, bavua ne bua kutungunuka ne kuleja ngikadilu eyi. Tudi ne bua kuenza petu nanku. Tumonayi muvua bena Kristo ba kumpala baleje ngikadilu eyi. Pashishe netumone mutudi mua kubidikija ne kuleja mutudi badilongolole bua dikenga dinene.

KOLESHA DINANUKILA DIEBE

5. Bena Kristo ba kumpala bavua bananukile mu ntatu yabu mushindu kayi?

5 Bivua bilomba bena Kristo ba kumpala bua kunanukila. (Eb. 10:36) Pa kumbusha ntatu ivuabu nayi itu ikuata bantu bonso, bakapeta mikuabu. Bavua bakengesha ba bungi ba kudibu kudi bena mu mêku abu, kudi bamfumu ba ntendelelu wa bena Yuda, ne kudi bakokeshi bena Lomo. (Mat. 10:21) Bavua kabidi baluangana bua malongesha a dishima a batontolodi bavua mu tshisumbu kaabatapuludi. (Bien. 20:29, 30) Nansha nanku bena Kristo abu bakananukila. (Buak. 2:3) Mushindu kayi? Bakelangana meji a bilejilu bia mu Bible bia bantu bavua bananukile mu ntatu, bu mudi tshia Yobo. (Yak. 5:10, 11) Bakasambila bua kupeta bukole. (Bien. 4:29-31) Bavua kabidi bimanyina pa malu mimpe avuabu mua kupeta bua dinanukila diabu.​—Bien. 5:41.

6. Tshivua Merita muenze bua kunanukila pavuabu bamuluisha tshidi tshikulongesha tshinyi?

6 Tudi petu mua kunanukila tuetu ne tshibidilu tshia kudilongela bilejilu bia bantu bavua bananukile bidi mu Dîyi dia Nzambi ne mu mikanda yetu ne tuelangana meji. Ke muvua muanetu Merita wa mu Albanie muenze. Biakamuambuluisha bua kunanukila pavua bena mu dîku diabu bamuluisha bikole. Udi wamba ne: “Bualu bua Yobo bumvua mulonge buakankankamija bikole. Uvua mukenge bikole kayi mumanye nansha uvua umukengesha; nansha nanku wakamba ne: ‘Too ne pangafua, tshiakulekela muoyo wanyi mutoke!’ (Yobo 27:5) Ngakamona ne: makenga ende avua makole mapite anyi. Meme mvua mumanye kuvua makenga anyi afumina.”

7. Nansha tuetu katuyi ne lutatu lukole mpindieu, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza?

7 Tudi mua kukolesha kabidi dinanukila dietu tuetu ne tshibidilu tshia kukuatshila Yehowa malu adi matutonde ne muoyo mujima. (Filip. 4:6; 1 Tes. 5:17) Pamuapa kuena ne lutatu lukole bua mpindieu to. Nansha nanku, utuku ukeba buludiki bua kudi Yehowa dîba dionso didibu bakuenzele bibi, diudi mushikile, anyi diudi ne malu makutonde anyi? Wewe ne tshibidilu tshia kulomba Yehowa bua akuambuluishe mu ntatu iudi nayi lelu, kuakuelakana bua kumulomba diambuluisha palua ya mikole to. Dîba adi newikale mutuishibue ne: mmumanye dîba dikumbane ne mushindu muimpe wa kukuambuluisha.​—Mis. 27:1, 3.

DINANUKILA

Patudi tunanukila mu lutatu, bidi bitupetesha bukole bua kunanukila mu ludi lulonda (Tangila tshikoso 8)

8. Mmunyi mudi tshilejilu tshia Mira tshileja ne: kunanukila mu ntatu lelu kudi kuenza bua tunanukile mu ituapeta? (Yakobo 1:2-4) (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

8 Tuetu tunanukila mu ntatu lelu, nebikale bipepele bua kunanukila mu dikenga dinene. (Lomo 5:3) Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bana betu ba bungi mbafike ku dimona ne: dîba dionso divuabu bananukila mu lutalu kampanda, bivua bibambuluisha bua kunanukila mu luvua lulonda. Dinanukila diakabambuluisha, kukoleshadi ditabuja diabu dia ne: Yehowa udi pabuipi nabu ne mmusue bua kubakuatshisha. Ditabuja padi diakabambuluisha bua kunanukila mu ntatu yakalua kubakuata. (Bala Yakobo 1:2-4.) Mira, mpanda-njila wa mu Albanie, mmumone ne: bu muvuaye munanukile mu ntatu ivuaye mupete, mbienze bua atungunuke ne kunanukila. Udi wamba ne: kudi misangu ituye umona bu ne: anu yeye ke utu ne ntatu ya bungi. Kadi pashishe uvuluka bungi bua misangu idi Yehowa mumukuatshishe mu bidimu 20, udiambila ne: ‘Ikala ne lulamatu. Kulekedi bidimu bionso abi ne mvita yonso iudi mutshimune ne diambuluisha dia Yehowa biye mu mâyi to.’ Wewe pebe udi mua kuela meji a mukadi Yehowa mukuambuluishe bua kunanukila. Ikala mutuishibue ne: udi umona musangu wonso uudi unanukila mu lutatu ne neakufute. (Mat. 5:10-12) Dîba adi palua dikenga dinene, newikale mumanye mua kunanukila ne newikale mudisuike bua kutungunuka ne kunanukila.

IKALA UMVUILANGANA LUSE

9. Mmunyi muvua bena mu tshisumbu tshia ku Antiokia wa mu Sulia bumvuile bena Kristo nabu luse?

9 Mona tshivua tshienzeke pavua bena Kristo ba mu Yudaya mu tshiyole tshikole tshia nzala. Pavua bena mu tshisumbu tshia ku Antiokia wa mu Sulia bumvue bua tshiyole atshi, kakuyi mpata, bakabumvuila luse. Pashishe bakaleja luse alu mu tshienzedi. “Bakadisuika, muntu ne muntu bilondeshile dimona diende, bua kutumina bana betu bavua basombele mu Yudaya diambuluisha.” (Bien. 11:27-30) Bushuwa, bavua badisuike bua kubambuluisha nansha muvuabu ntanta.​—1 Yone 3:17, 18.

KUMVUILANGANA LUSE

Padi bipupu bienzeka, tudi tupeta mushindu wa kuleja mutudi tumvuila bakuabu luse (Tangila tshikoso 10)

10. Mmushindu kayi utudi mua kumvuila bena Kristo netu luse padi tshipupu tshienzeka muaba udibu? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

10 Tuetu petu tudi mua kumvuila bena Kristo netu luse patudi tumvua ne: tshipupu ntshienzeke muaba udibu. Tudi tukeba tshia kuenza musangu umue, pamuapa tulomba bakulu ni tudi mua kuya kuambuluisha muaba au, kufila bintu bua kutua mudimu wetu wa buloba bujima mpanda anyi kubasambidila. b (Nsu. 17:17) Tshilejilu, mu 2020, bakenza Komite ya diambuluishangana padiku bipupu mipite pa 950 pa buloba bujima bua kuambuluisha bana betu ba miaba ivua disama dia korona. Tudi tuela bana betu badi bambuluisha mu komite eyi kalumbandi. Bu muvuabu bumvuile bena Kristo nabu luse, mbababanyine bintu, babakankamije mu nyuma, ne kudi badibu balongoluele nzubu ne miaba ya kutendelela anyi bayibakulule.​—Fuanyikija ne 2 Kolinto 8:1-4.

11. Leja mudi malu atudi tuenza bua kuleja mutudi tumvuila bakuabu luse atumbishisha Tatu wetu wa mu diulu.

11 Patudi tumvuilangana luse padi tshipupu tshienzeke, bantu badi bamona mutudi tuambuluisha bakuabu. Tshilejilu, mu 2019 tshipepele tshikole tshia Dorian tshiakanyangakaja Nzubu wa Bukalenge mu Bahamas. Pavua bana betu bamuibakulula, bakebeja muntu uvua ne mudimu au mu bianza bua abambile tshivua tshikengedibua bua mudimu onso au. Wakabambila ne: “Ndi nnupesha . . . biamu bia mudimu, benji ba mudimu, ne bintu bikuabu tshianana. . . . Ndi ngenza nanku anu bua bulongolodi buenu. Mushindu [unudi] nuditatshisha bua bena Nzambi benu udi unkemesha.” Bantu ba bungi ki mbamanye Yehowa to. Kadi ba bungi ba kudibu badi bamona bidi Bantemu ba Yehowa benza. Tudi ba diakalenga bua kumanya ne: malu atudi tuenza bua kuleja mutudi tumvuila bakuabu luse adi akoka bantu kudi Yehowa udi “mubanji mu luse.”​—Ef. 2:4.

12. Mmunyi mudi kumvuilangana luse lelu kutulongolola bua dikenga dinene? (Buakabuluibua 13:16, 17)

12 Nebitulombe kumvuila bakuabu luse mu dikenga dinene. Bua tshinyi? Bible udi uleja ne: bantu babenga kubuelakana mu malu a tshididi nebapete ntatu mpindieu ne mu dikenga dinene. (Bala Buakabuluibua 13:16, 17.) Pamuapa bena Kristo netu badi dijinga ne diambuluisha bua kukumbaja majinga abu a buatshia buila. Palua Mukalenge wetu Kristo Yezu bua kulumbuluisha bantu, atusanganaku tumvuilangana luse bua atuambile bua ‘kupiana Bukalenge.’​—Mat. 25:34-40.

NANGA BAKUABU BIKOLE

13. Anu mudi Lomo 15:7 uleja, mmunyi muvua bena Kristo ba kumpala bakoleshe dinanga diabu?

13 Dinanga ke divua tshimanyinu tshia bena Kristo ba kumpala. Bivua bipepele bua bobu kunangangana anyi? Mu tshisumbu tshia ku Lomo muvua bantu ba mishindu ne mishindu. Kuvua bena Yuda bavuabu balongeshe Mikenji ya Mose, bakuabu bavua ba mu bisamba bikuabu bavua bakolele miaba mishilashilangane. Bamue bena Kristo bavua mua kuikala bapika, bakuabu badikadile; pamuapa banga bamfumu ba bapika. Mmunyi muvua bena Kristo abu mua kutungunuka ne kunangangana nansha muvuabu bashilangane? Mupostolo Paulo wakabakankamija ne: “Nuakidilangane bimpe.” (Bala Lomo 15:7.) Uvua usua kuamba tshinyi? Muaku udibu bakudimune ne: “Nuakidilangane” udi umvuija kuakidila muntu bimpe, bu mudi kumbelu anyi kumuvuija mulunda. Tshilejilu, Paulo wakaleja Filemona mua kuakidila Onezimo, mupika uvua wenda unyemakana, wamba ne: “Umuakidile bimpe.” (Filem. 17) Pisikila ne Akila bakakidila Apolo uvua kayi mumanye malu a bungi a buena Kristo bu bobu, ‘kuyabu nende,’ mmumue ne: kusombabu nende. (Bien. 18:26) Bilumbu kabiakajuka bua muvua bena Kristo abu bashilangane to, kadi bavua bakidilangana bimpe.

DINANGA

Bena Kristo netu bobu batunange tudi tupeta bukole bua kunanukila (Tangila tshikoso 15)

14. Leja muvua Anna ne bayende baleje muvuabu banange bena Kristo nabu.

14 Tuetu tusomba ne bena Kristo netu, tudi tuleja petu mutudi babanange. Kuenza nanku nekubasake bikole bua kutunangabu petu. (2 Kol. 6:11-13) Mona tshivua tshifikile Anna ne bayende. Matuku makese bamane kuya ku ouest kua Afrike bua kuenza mudimu wa bumisionere, disama dia korona diakatuadija. Bu mutshivuabu benyi, kabavua ne mushindu wa kutuilangana ne bena mu tshisumbu to. Mmunyi muakalejabu ne: bavua banange bana babu? Bavua bayukila nabu ku biamu bia benda bamonangana ne babambila muvuabu basue kubamanya bimpe. Bena mu mêku avuabu babikila bakasanka bikole, kubangabu pabu kubabikila ne kubafundila bikole. Bua tshinyi Anna ne bayende bavua benza nanku? Anna udi wamba ne: “Bena Kristo bavua bangenzele meme ne dîku dietu malu mimpe mu bikondo bimpe ne bibi. Tshiena mua kuapua muoyo to. Malu au mmasake bua kunangangana panyi.”

15. Tshilejilu tshia Vanessa tshidi tshikulongesha tshinyi bua kunanga bena Kristo netu? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

15 Ba bungi ba kutudi badi mu bisumbu bidi ne bana betu badi bakolele miaba mishilashilangane, bikale bashilangane ku bumuntu. Tuetu tuimanyina pa malu mimpe adibu benza, netubanange bikole. Bivua bikolela muanetu Vanessa udi muye kuambuluisha mu Nouvelle-Zélande bua kumvuangana ne bamue bena mu tshisumbu. Kadi wakatuadija kusomba bikole ne bana betu bavua benza malu avua amutonda pamutu pa kubepuka. Yeye kubanga kumona ngikadilu yabu mimpe. Udi wamba ne: “Katshia bayanyi walua mutangidi wa tshijengu, tukadi tusomba ne bana betu ba bungi ba bumuntu bushilangane, ne nkadi ngumvuangana nabu bipepele. Ndi musue mudibu bashilangane amu. Yehowa mmusue pende mudibu bashilangane amu bualu mmutubueje mu tshisumbu tshidi ne bantu ba bumuntu bushilangane.” Tuetu balonge mua kumona bakuabu mudi Yehowa ubamona, tudi tuleja mutudi babanange.​—2 Kol. 8:24.

Mu dikenga dinene, Yehowa neatukube mudiye mulaye tuetu bashale mu buobumue ne bena Kristo netu (Tangila tshikoso 16)

16. Bua tshinyi nebitulombe bua kunanga bana betu mu dikenga dinene? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

16 Nebitulombe bua kunanga bana betu mu dikenga dinene. Patuadijadi, Yehowa neatukube mushindu kayi? Mona tshivua Yehowa muambile bantu bende pavuabu baluisha Babilona wa kale: “Ndayi, nuenu bantu banyi, buelayi mu nzubu yenu ya munda, ne kangayi biibi panyima penu. Sokomayi bua mutantshi mukese too ne padi tshiji tshikole tshipita.” (Yesh. 26:20) Pamuapa nebitulombe petu bua kutumikila mêyi au mu dikenga dinene. ‘Nzubu ya munda’ idi mua kuikala ileja bisumbu. Mu dikenga dinene, Yehowa neatukube mudiye mulaye tuetu bashale mu buobumue ne bena Kristo netu. Nanku tudi ne bua kudienzeja bua kuitaba bana betu mudibu amu ne kubananga. Pamuapa ke tshionso tshitudi mua kuenza bua kupanduka!

DILONGOLOLA KU MPINDIEU

17. Tuetu badilongolole ku mpindieu, netuikale ne mushindu wa kuenza tshinyi mu dikenga dinene?

17 “Dituku dinene dia Yehowa” nedituadile bukua bantu kanyinganyinga. (Sef. 1:14, 15) Bantu ba Yehowa nebapete pabu ntatu. Kadi tuetu badilongolole ku mpindieu, netuikale ne mushindu wa kushala batukije ne kuambuluisha bakuabu. Netunanukile mu lutatu kayi luonso luatukuata. Padi bena Kristo netu batata, netuenze muetu muonso bua kubumvuila luse ne kubapesha bidibu nabi dijinga bua bapete disulakana. Tuetu banange bena Kristo netu ku mpindieu, netubanange kabidi matuku alua. Dîba adi, Yehowa neatupeshe muoyo wa tshiendelele mu bulongolodi mutuikala katuyi tuvuluka kabidi bipupu ne makenga.​—Yesh. 65:17.

MUSAMBU WA 144 Tangila anu ku difutu!

a Dikenga dinene dikadi pa kutuadija. Dinanga ne dinanukila ne luse nebituambuluishe bua kudilongolola bua malu enzeka kumpala eku atu katshia kaayi manji kuenzeka. Tumonayi muvua bena Kristo ba kumpala baleje ngikadilu ayi, mutudi petu mua kuyipeta lelu ne muatuambuluishayi bua kudilongolola bua dikenga dinene.

b Muntu udi musue kuenza mudimu wa diambuluishangana padiku tshipupu udi ne bua kuanji kuwuja formilere wa Demande d’admission comme volontaire local developpement/construction (DC-50) anyi wa Demande d’admission comme volontaire (A-19), ne kuindila bua bamubikile.