Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 38

Nuenu bansonga, nudi basue kuikala ne nsombelu wa mushindu kayi?

Nuenu bansonga, nudi basue kuikala ne nsombelu wa mushindu kayi?

“Dijingulula dia malu nedikukube.”​—NSU. 2:11.

MUSAMBU WA 135 Yehowa udi ukusengelela ne: “Muananyi, ikala ne meji”

KADIOSHA a

1. Ndutatu kayi luvua Yoasha, Uziya, ne Yoshiya bapete?

 ELABI meji ne: mbakuteke mukalenge wa tshisamba tshia Nzambi pebe utshidi muana mukese. Uvua mua kukokesha mushindu kayi? Bible udi utela bantu ndambu bavua bakalenge mu Yuda pabu batshikale bana batekete. Tshilejilu, Yoasha uvua anu ne bidimu 7, Uziya ne bidimu 16, ne Yoshiya ne bidimu 8. Bivua ne bua kuikala bibakolele bua kukokesha! Kadi Yehowa ne bantu bakuabu bakabambuluisha.

2. Bua tshinyi tudi ne bua kulonga malu a Yoasha, a Uziya, ne a Yoshiya?

2 Nansha mutudi katuyi bakalenge, nsombelu wa bantu basatu abu udi mua kutulongesha malu a mushinga. Bakenza malu mimpe, kuenzabu kabidi ne bilema. Tshilejilu tshiabu netshitulongeshe mua kuikala ne balunda bimpe, kuikala ne budipuekeshi, ne kutungunuka ne kukeba Yehowa.

IKALAYI NE BALUNDA BIMPE

Udi mua kuidikija Yoasha, wewe utumikila mibelu ya balunda bimpe (Tangila tshikoso 3, 7) c

3. Ntshinyi tshivua mukalenge Yoasha muenze ne malu avua Muakuidi munene Yehoyada mumulongeshe?

3 Idikijayi Yoasha. Patshivua mukalenge Yoasha muana, wakangata dipangadika dimpe. Bu mukavua tatuende mufue, wakalonda buludiki bua Yehoyada Muakuidi Munene uvua ne lulamatu. Yehoyada wakamukolesha anu bu muanende mulela ne kumulongeshaye malu a Yehowa. Bua bualu abu, Yoasha wakenzela Yehowa mudimu, kusakaye ne bantu bakuabu bua bamuenzelawu kabidi. Wakalongolola too ne mudimu wa kuakajilula ntempelo wa Yehowa.—2 Kul. 24:1, 2, 4, 13, 14.

4. Tuetu banange mikenji ya Yehowa ne tuyitumikila, netupete masanka kayi? (Nsumuinu 2:1, 10-12)

4 Wewe nsonga, pikalabu bakulongesha bua kunanga Yehowa ne kutumikila mikenji yende, badi bakupesha tshiuma tshia mushinga mukole. (Bala Nsumuinu 2:1, 10-12.) Baledi bebe badi mua kukulongesha mu mishindu ya bungi. Tumonayi muvua tatuende wa muanetu wa bakaji Katya mumuambuluishe bua kuenza malu mimpe. Dituku dionso pavua tatuende uya kumushiya mu kalasa, uvua ukonkonona nende mvese wa ku dituku. Katya udi wamba ne: “Malu avuaye ungambila au avua angambuluisha bua kutantamena ntatu imvua mpeta dituku adi.” Baledi bebe badi mua kukuelela mikenji mimanyine mu Bible, kadi kuyimonyi bu ne: idi ikupangisha bua kuenza malu mudilekelele to. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kuyitumikila? Muanetu mukuabu wa bakaji diende Anastasia udi uleja ne: baledi bende bavua bamumvuija bua tshinyi bavua bamuelela imue mikenji. Udi wamba ne: “Biakangambuluisha bua kumanya ne: kabavua bangelele mikenji ayi bua tshianana to, kadi mbualu bavua bannange.”

5. Ntshinyi tshidi bienzedi biebe mua kuenzela baledi bebe ne Yehowa? (Nsumuinu 22:6; 23:15, 24, 25)

5 Neusankishe baledi bebe, wewe utumikila mibelu ya mu Bible idibu bakupesha. Tshia mushinga tshidi ne: neusankishe Nzambi ne neudie nende bulunda bua nsungansunga. (Bala Nsumuinu 22:6; 23:15, 24, 25.) Kabienaku bikusaka bua kuidikija malu mimpe avua Yoasha muenze patshivuaye muana anyi?

6. Pakafua Yehoyada, Yoasha wakatuadija kutumikila mibelu ya banganyi? Ntshinyi tshiakamufikila? (2 Kulondolola 24:17, 18)

6 Bilema bia Yoasha binulongeshe. Pakafua Yehoyada, Yoasha wakapeta balunda babi. (Bala 2 Kulondolola 24:17, 18.) Wakalonda mibelu ya bakokeshi ba mu Yuda bavua kabayi banange Yehowa. Bivua mua kuikala bimpe bu yeye mubepuke bualu bavua benza malu mabi. (Nsu. 1:10) Kadi wakateleja mibelu yabu. Pavua Zekâya muana wa tatuende mukaji mujinge kumupingaja mu njila, wakamushipesha. (2 Kul. 24:20, 21; Mat. 23:35) Atshi tshivua tshilema tshibi tshivuaye muenze! Yoasha wakatuadija kukokesha bilenga. Bia dibungama, wakalua mutontolodi ne mushipianganyi. Ndekelu wa bionso, bena mudimu bende bakamushipa. (2 Kul. 24:22-25) Nsombelu wende uvua mua kuikala mulenga bu yeye mutungunuke ne kutumikila Yehowa ne kulonda mibelu ya batendeledi bende. Tshilejilu tshiende tshidi tshitulongesha tshinyi?

7. Mbalunda ba mushindu kayi baudi ne bua kuikala nabu? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

7 Tshilejilu tshia Yoasha etshi tshidi tshitulongesha ne: tudi ne bua kudia bulunda ne bantu badi banange Yehowa ne badi basue kumusankisha bualu nebatuambuluishe bua kuenza malu mimpe. Tudi mua kudia bulunda ne bantu bakole anyi bana kutudi. Vuluka ne: Yoasha uvua muana mutekete bikole menemene kudi Yehoyada. Nanku diebeja ne: ‘Balunda banyi badi bangambuluisha bua kukolesha ditabuja dianyi kudi Yehowa anyi? Badiku badienzeja bua kumutumikila ne bankankamija bua mmutumikile panyi anyi? Batu bakula bua malu a Yehowa ne malongesha adibu bapete mu Bible anyi? Batu bambela pandi muenze tshilema anyi?’ (Nsu. 27:5, 6, 17) Kosa bulunda ne bantu bonso badi kabayi banange Yehowa, ubudie anu ne badi bamunange.—Nsu. 13:20.

8. Ntshinyi tshiudi ne bua kumanya biwikala ubuela miaba ya dipetelangana ku enternete?

8 Lelu, kudi mishindu ya bungi ya kuyukila ne balela ne balunda betu mu miaba ya kupetelangana ku enternete. Kadi bantu ba bungi badi babuela miaba ayi ne meji a batumone batuambe, belamu foto ne filme ya bidibu basumbe ne bidibu benze. Biwikala pebe ubuela miaba ayi, diebeja ne: ‘Ntu ngelamu bintu ne lungenyi lua bammone bangambe, anyi ntu mbiela bua kukolesha bakuabu? Ntu ndekela bintu bidi bantu bakuabu benzamu binyanga lungenyi luanyi, ngakuilu wanyi, anyi bienzedi bianyi anyi?’ Muanetu Nathan Knorr, uvua wa mu Kasumbu kaludiki, wakafila mubelu eu: “Nuenu nujinga kusankisha bantu, kanuakusankisha muntu nansha umue to. Kadi nuenu basue kusankisha Yehowa, nenusankishe bantu bonso badi bamunange.”

IKALAYI NE BUDIPUEKESHI

9. Yehowa wakambuluisha Uziya bua kuenza tshinyi? (2 Kulondolola 26:1-5)

9 Idikijayi Uziya. Patshivua mukalenge Uziya muana, uvua ne budipuekeshi. Wakalonga “bua kutshina Nzambi mulelela.” Wakafua ne bidimu 68. Yehowa wakamubenesha bikole mu nsombelu wende. (Bala 2 Kulondolola 26:1-5.) Uziya wakatshimuna bisamba bia bungi bivua bibaluisha, kukoleshaye kabidi bibumba bia Yelushalema. (2 Kul. 26:6-15) Malu onso avua Yehowa mumuambuluishe bua kuenza avua mamusankishe.—Muam. 3:12, 13.

10. Ntshinyi tshiakafikila Uziya?

10 Mapangadika mabi a Uziya akulongeshe. Mukalenge Uziya uvua utumina bakuabu dîyi. Pamuapa bualu abu buakamufikisha ku diela meji ne: uvua mua kuenza tshionso tshivuaye musue. Dimue edi wakabuela mu ntempelo, kuoshaye musenga wa manananshi pa tshioshelu ne lutambishi luonso, mudimu uvua Yehowa kayi muanyishile bakalenge bua kuenza to. (2 Kul. 26:16-18) Pakajinga Muakuidi munene Azaya kumupingaja mu njila, wakamufiikila munda bikole. Bia dibungama, Uziya kakashala ne lulamatu to. Mudimu wonso muimpe uvuaye muenze wakaya mu mâyi bua bualu abu. Yehowa kumunyoka ne disama dia nsudi. (2 Kul. 26:19-21) Nsombelu wende uvua mua kuikala mulenga bu yeye mushale ne budipuekeshi.

Katuikadi tuditumbisha bua malu atudi tuenza to, kadi tuikale tuela Yehowa tuasakidila bualu yeye ke udi utupesha bukole bua kuenza (Tangila tshikoso 11) d

11. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kushala ne budipuekeshi? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

11 Pakalua Uziya ne bukole, katshivua uvuluka ne: Yehowa ke uvua mumupeshabu ne uvua muenze bua atante to. Muaba eu padi dilongesha. Tudi ne bua kuvuluka ne: Yehowa ke udi utuenzela malu onso mimpe atudi tupeta mu nsombelu wetu ne mu mudimu wende. Katuikadi tuditumbisha bua malu atudi tuenza to, kadi tuikale tuela Yehowa tuasakidila bualu yeye ke udi utupesha bukole bua kuenza. b (1 Kol. 4:7) Tudi ne bua kudipuekesha ne kuitaba ne: tudi bapange bupuangane ne tudi dijinga ne mibelu. Muanetu mukuabu wa balume udi ne bidimu bu 60 mmufunde ne: “Ntu ndienzeja bua kubenga kufiika munda anyi kuteketa mu mikolo padi bakuabu bandeja bilema bianyi. Bobu bambela bua malu a buana andi muenze, ntu ngakaja malu ne ntungunuka ne kupesha Yehowa tshidi tshitambe buimpe.” Tuetu tutumikila Yehowa ne tushala ne budipuekeshi, nsombelu wetu nealengele.—Nsu. 22:4.

TUNGUNUKAYI NE KUKEBA YEHOWA

12. Mmunyi muvua Yoshiya mukebe Yehowa patshivuaye muana? (2 Kulondolola 34:1-3)

12 Idikijayi Yoshiya. Patshivua mukalenge Yoshiya tshitende, wakatuadija kukeba Yehowa. Uvua ulonga malu a Yehowa ne wenza disua diende. Nansha nanku, wakatuilangana ne ntatu. Tshikondo atshi bena Isalele ba bungi bavua batendelela nzambi ya dishima. Ke Yoshiya kuenza malu ne dikima, kubakandikaye bua kuyitendelela. Kumpala kua Yoshiya kukumbaja bidimu 20, ukavua mutuadije kumbusha ntendelelu wa dishima mu Isalele.—Bala 2 Kulondolola 34:1-3.

13. Mmunyi mudi nsombelu mua kushintuluka diakamue paudi udilambula kudi Yehowa?

13 Nansha mutshikale muana, kudi mushindu wa wewe kukeba Yehowa ne kulonga ngikadilu yende anu bu Yoshiya. Wewe muenze nanku, neupete dijinga dia kudilambula kudiye. Dîba adi nsombelu webe neikale mushindu kayi? Luke, uvua mubatijibue ne bidimu 14, udi wamba ne: “Kutuadijila ku mpindieu, nendifile bikole mu mudimu wa Yehowa ne nendienzeje bua kumusankisha.” (Mâko 12:30) Wewe muenze pebe bia muomumue, neupete mabenesha a bungi.

14. Fila bilejilu bia bamue bansonga badi bidikija Yoshiya.

14 Ngimue ntatu kayi idi nsonga mutendeledi wa Yehowa mua kupeta? Johan, muanetu wa balume udi mubatijibue ne bidimu 12, udi wamba bua muvua balongi babu bamuenzeje bua kunua makanya a mu biamu. Johan wakapeta bukole bua kutantamena diteta adi pavuaye uvuluka ne: kunua makanya au kuvua mua kunyanga makanda ende a mubidi ne malanda ende ne Yehowa. Rachel, udi muabatijibue ne bidimu 14, udi uleja tshituye wenza bua kutantamena ntatu ya mu kalasa. Udi wamba ne: “Mu bintu bindi mmona, ntu nkeba bidi bimvuluija Yehowa ne malu a mu Bible. Tshilejilu, dilongesha dia malu a kale didi mua kumvuluija bualu bua mu Bible anyi dîyi dia buprofete. Peshi pandi nyikila ne muntu ndi mua kuvuluka mvese kampanda undi mua kumuambila.” Udi mua kupeta ntatu mishilangane ne ya mukalenge Yoshiya, kadi kudi mushindu wa wewe kuenza malu ne meji ne kushala ne lulamatu anu bu yeye. Kutantamena ntatu pautshidi muana nekukuambuluishe bua kutantamena iwatuilangana nayi kumpala eku.

15. Tshiakambuluisha Yoshiya bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa ntshinyi? (2 Kulondolola 34:14, 18-21)

15 Pakavua mukalenge Yoshiya ne bidimu 26, wakatuadija kuakajilula ntempelo. Pavuaye umuakajilula, bakapeta “mukanda wa Mikenji ya Yehowa ivuabu bafile ku butuangaji bua Mose.” Pakatelejaye tshivuawu wamba, wakenza diakamue tshivua tshikengela bua kutumikila bivua bifundamu. (Bala 2 Kulondolola 34:14, 18-21.) Utu musue kubala Bible pa tshibidilu anyi? Biwikala umubala, kumubala kudi kukusankisha anyi? Utuku wenza makebulula a mvese idi mua kukuambuluisha anyi? Luke utukadi batele utu ufunda ngenyi ya mushinga ku luseke. Kuenza nanku nekukuambuluishe pebe bua kuvuluka mvese anyi malongesha adi mua kukusankisha. Wewe wenda upeta dimanya dia bungi dia malu a mu Bible ne uananga, neupete dijinga dikole dia kuenzela Yehowa mudimu. Dîba adi, Dîyi dia Nzambi nedikuambuluishe bua kuenza malu mimpe, anu bu muvuadi diambuluishe mukalenge Yoshiya.

16. Bua tshinyi Yoshiya wakenza tshilema tshinene? Bualu abu budi butulongesha tshinyi?

16 Tshilema tshia Yoshiya tshikulongeshe. Pavua Yoshiya ne bidimu 39, wakenza tshilema tshiakamufikisha ku lufu. Wakadieyemena pamutu pa kulomba Yehowa buludiki. (2 Kul. 35:20-25) Dilongesha didi ne: nansha tuetu bukole kayi anyi batuadije kulonga Bible kukadi bidimu bungi kayi, tudi ne bua kutungunuka ne kukeba Yehowa. Tudi tuenza nanku patudi tusambila pa tshibidilu, tudilongela Bible, ne tutumikila mibelu ya bena Kristo bashindame mu nyuma. Dîba adi netuikale ne disanka bualu pamuapa katuakuenza bilema binene to.—Yak. 1:25.

NUENU BANSONGA, NUDI MUA KUPETA NSOMBELU MUIMPE

17. Malu a bakalenge basatu ba Yuda aba adi atulongesha tshinyi?

17 Kudi malu a bungi mimpe audi mua kuenza pautshidi nsonga. Malu a Yoasha, a Uziya, ne a Yoshiya atudi bamone adi aleja ne: bansonga badi mua kuangata mapangadika a meji ne kuenza malu adi asankisha Yehowa. Nansha muvuabu benze bilema, nuenu bidikije malu abu mimpe ne bepuke bilema bivuabu benze, nenuikale ne nsombelu muimpe.

Davidi wakasemena pabuipi ne Yehowa patshivuaye nsonga. Wakasankisha Nzambi, nsombelu wende kulengela. (Tangila tshikoso 18)

18. Mmalu kayi a mu Bible adi aleja ne: udi mua kupeta nsombelu mulenga? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

18 Bible udi wakula bua bansonga bakuabu bavua basemene pabuipi ne Yehowa, yeye kubanyisha, ne kuluabu kupeta nsombelu mulenga. Tshilejilu, Davidi wakadia bulunda ne Nzambi patshivuaye muana, kuluaye mukalenge uvua ne lulamatu. Nansha muvuaku misangu ivua Davidi muenze bilema, Yehowa uvua umumona anu bu muntu wa lulamatu bua malu mimpe avuaye muenze mu nsombelu wende mujima. (1 Bak. 3:6; 9:4, 5; 14:8) Wewe ulonga malu a Davidi, neakuambuluishe bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa. Peshi udi mua kulonga malu a Mâko anyi a Timote. Bakatuadija kuenzela Yehowa mudimu katshia ku buana, yeye kubanyisha, nsombelu wabu kulengela.

19. Nsombelu webe udi mua kulengela mushindu kayi?

19 Malu audi wenza lelu ke adi aleja tshikala nsombelu webe. Yehowa neakuambuluishe bua kuangata mapangadika a meji wewe umueyemena pamutu pa kueyemena dijingulula diebe dia malu. (Nsu. 20:24) Udi mua kupeta nsombelu muimpe wa disanka. Vuluka ne: Yehowa udi wangata tshionso tshiudi umuenzela ne mushinga. Kakuena nsombelu mukuabu muimpe uudi mua kupeta kupita wa kuenzela Tatuetu wa mu diulu mudimu to.

MUSAMBU WA 144 Tangila anu ku difutu!

a Nuenu bansonga, Yehowa mmumanye ntatu inudi nayi idi mifuane kunyanga bulunda buenu nende. Mmunyi munudi mua kuangata mapangadika adi mua kumusankisha? Netuakule bua bana betekete basatu bavua bakalenge ba Yuda. Netumone tshidi malu abu atulongesha.

b Tangila kazubu ka mu jw.org ka “Dimukila budipuekeshi bua dishima” mu tshiena-bualu tshia “Bungi bua baudi nabu mu site ya dipetelangana ku Enternete budi ne mushinga anyi?”

c DIUMVUIJA DIA BIMFUANYI: Muanetu wa bakaji mushindame mu nyuma ubela utshidi nsonga.

d DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa bakaji udibu bela nkonko mu mpuilu, muanji kusambila, pashishe upingajila Yehowa butumbi padibu bamuela tuasakidila.