Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 40

Udi pebe mua kunanukila anu bu Petelo

Udi pebe mua kunanukila anu bu Petelo

“Mukalenge, umbuka kundi, bualu ndi muena mpekatu.”—LUKA 5:8.

MUSAMBU WA 38 Neakukoleshe

KADIOSHA a

1. Mmunyi muvua Petelo mumvue pavua Yezu mubenzele tshishima bakuate mishipa ya bungi?

 PETELO ukavua mulobe butuku bujima kayi mukuate mushipa nansha umue to. Kadi Yezu wakamuambila ne: “Semena muaba udi mâyi male, nuele tupamba tuenu bua kukuata mishipa.” (Luka 5:4) Nansha muvuaye muanji kuelakana, wakenza tshivua Yezu mumuambile. Pavuaye yeye ne bavuaye nabu benze nanku, bakakuata mishipa mipite bungi tupamba tuabu kutuadija kupandika. Pakajingululabu ne: Yezu uvua mubenzele tshishima, “bakakema bikole menemene.” Ke Petelo kuambila Yezu ne: “Mukalenge, umbuka kundi, bualu ndi muena mpekatu.” (Luka 5:6-9) Pamuapa Petelo kavua mudiumvue mukumbane bua kuikala ne Yezu to.

2. Kukonkonona tshilejilu tshia Petelo kudi kutuenzela tshinyi?

2 Bivua bikumbane bua Petelo kudiumvua nanku bualu uvua “muena mpekatu.” Bible udi wamba ne: kuvua misangu ivuaye muambe malu anyi muenze kadi malue kumunyingalaja. Bikadi bikuenzekele pebe nanku anyi? Udiku uluangana bua kulekela tshikadilu tshibi anyi? Biobi nanku, tshilejilu tshia Petelo netshikukoleshe bualu Yehowa mmufundishe bilema biende mu Bible bua bitulongeshe. (2 Tim. 3:16, 17) Kulonga malu a Petelo uvua ne butekete ne udiumvua anu bu tuetu nekutuleje ne: Yehowa kena utulomba malu atudi katuyi mua kuenza to. Udi utulomba bua tushale anu bamulamate nansha mutudi tuenza bilema.

3. Mbimpe tuetu kunanukila bua tshinyi?

3 Bua tshinyi kunanukila kudi ne mushinga? Muntu udi udibidija mu tshintu kampanda udi upiluka mu ditshienza. Tshilejilu, muntu udi mua kulonga mua kuimba tshindanda munkatshi mua bidimu bia bungi. Mu bidimu bionso bidiye utshilonga abi udi mua kuenza bilema bia bungi, kadi yeye mutungunuke ne kudibidija neamanye mua kutshimba bimpe. Nansha yeye mumane kupiluka mu ditshimba, udi anu mua kuenza bilema. Nansha nanku kena ne bua kutshioka to. Udi anu utungunuka ne kudibidija. Bia muomumue, nansha tuetu bamone ne: tukadi balekele tshilele tshibi tshituvua natshi, tudi mua kulua kukulukamu kabidi. Kadi tutungunuke anu ne kudienzeja bua kutshilekeelamu. Tuetu bonso tutu tuenza malu anyi tuambangana mêyi atu alua kutunyingalaja. Kadi tuetu badienzeje bua kubenga kuenza nanku, Yehowa neatuambuluishe. (1 Pet. 5:10) Tuakulayi bua muvua Petelo mushale anu ne dinanukila. Luse luvua Yezu mumumvuile nansha muvuaye muena bilema nelutupeteshe bukole bua kunanukila mu mudimu wa Yehowa.

PETELO WAKADIENZEJA, KUMUBENESHABU

Ntshinyi tshiwenza malu avua mafikile Petelo owu makufikile pebe? (Tangila tshikoso 4)

4. Anu mudi Luka 5:5-10 uleja, ntshinyi tshivua Petelo mudiambe? Kadi Yezu wakamujadikila tshinyi?

4 Bible kena uleja bua tshinyi Petelo uvua mudiambe ne: uvua “muena mpekatu” anyi uleja mpekatu ikavuaye muenze to. (Bala Luka 5:5-10.) Kadi uvua mua kuikala muenze mpekatu minene. Yezu uvua mumanye ne: Petelo uvua ne buôwa, pamuapa bualu uvua udiumvua ne: kavua muntu muimpe to. Uvua mumanye kabidi ne: Petelo uvua mua kushala ne lulamatu. Ke yeye kumukolesha ne dîyi dimpe bua ‘alekele kutshina.’ Nsombelu mujima wa Petelo wakashintuluka bualu uvua mumanye ne: Yezu uvua mumueyemene. Petelo ne muanabu Andele bakalua kulekela mudimu wabu wa kuloba, kudituabu mu mudimu uvua Yezu wenza. Yehowa wakababenesha bikole.—Mâko 1:16-18.

5. Bu muvua Petelo kayi mulekele kanyinganyinga kamupangisha bua kulua muyidi wa Yezu, mmasanka kayi akapetaye?

5 Petelo wakapeta masanka a bungi bua muvuaye mulue muyidi wa Kristo. Wakadimuenena muvua Yezu wondopa babedi, umbushangana bademon, ujula ne bafua. b (Mat. 8:14-17; Mâko 5:37, 41, 42) Wakadimuenena kabidi tshikena kumona tshivuaye kayi mupue muoyo, tshia muvua Yezu mua kulua Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi. Eyowa, Petelo wakamona malu avuaye kayi mua kumona bu yeye kayi mulue muyidi wa Yezu. Uvua bushuwa mumvue disanka dia bungi bua muvuaye kayi mulekele kanyinganyinga kavuaye umvua bua bilema biende kamutshibuila panshi ne kamupangisha bua kupeta mabenesha au.

6. Petelo wakatshimuna matekete ende ne lukasa anyi? Umvuija.

6 Petelo wakatungunuka ne kuluangana ne bilema biende nansha muvuaye mumone malu au ne muateleje. Tshilejilu, pavua Yezu muambe ne: bavua ne bua kumukengesha ne kumushipa anu mukavua Bible muambe, Petelo wakamutandisha. (Mâko 8:31-33) Yeye ne bapostolo bakuabu bavua bakokangana munkatshi muabu njila ne njila bua kumanya uvua munene mupite bakuabu. (Mâko 9:33, 34) Butuku bua muladilu wa lufu lua Yezu, Petelo wakatula muele, kukosanganaye ditshi. (Yone 18:10) Anu butuku abu, wakatshina bantu, kuvilaye mulunda wende Yezu misangu isatu. (Mâko 14:66-72) Petelo wakalua kudila bikole bua bualu abu.—Mâko 14:66-72.

7. Pakavua Yezu mubishibue ku lufu, wakambuluisha Petelo bua amuleje tshinyi?

7 Yezu kakalekela Petelo uvua mutshibuila panshi ne tunyinganyinga to. Pakabishibuaye ku lufu, wakamupesha mpunga wa kumuleja ne: utshivua mumunange. Wakamulomba kabidi bua ashale utabalela mikoko yende bimpe. (Yone 21:15-17) Petelo kuitaba. Uvua mu Yelushalema mu dituku dia Pentekoste ne mu bantu ba kumpala bavuabu bele manyi a nyuma.

8. Ntshilema tshinene kayi tshivua Petelo muenze pavuaye mu Antiokia?

8 Petelo uvua anu uluangana ne bilema biende too ne pakavuaye mulue muena Kristo muela manyi. Mu 36 P.Y., Nzambi wakamutuma kua Kônelio uvua kayi muena Yuda. Pakafikayeku, Nzambi wakela Kônelio manyi a nyuma muimpe. Bualu abu buakaleja patoke ne: “Nzambi kena ne kansungasunga,” ne bantu bavua kabayi bena Yuda bavua mua kulua pabu bena Kristo. (Bien. 10:34, 44, 45) Ke Petelo kutuadija kudia ne bantu bavua kabayi bena Yuda, bualu buvuaye kayi mua kuenza kumpala. (Gal. 2:12) Kadi bua bamue bena Kristo bena Yuda, kabivua bikumbane bua kudia ne bavua kabayi bena Yuda to. Pakalua bamue bavua ne ngelelu wa meji au mu Antiokia, Petelo wakalekela kudia ne bena Kristo bavua kabayi bena Yuda, pamuapa bualu uvua utshina bua kunyingalaja bavua balue abu. Mupostolo Paulo wakamona muvua Petelo muenze malu ne lubombo, kumutandishaye kumpala kua bantu. (Gal. 2:13, 14) Nansha muvua Petelo muenze tshilema atshi, wakashala anu ne lulamatu. Ntshinyi tshivua tshimuambuluishe?

TSHIVUA TSHIAMBULUISHE PETELO

9. Mmunyi mudi Yone 6:68, 69 uleja ne: Petelo uvua ne lulamatu?

9 Petelo uvua ne lulamatu. Kakalekela tshintu nansha tshimue tshimupangisha bua kulonda Yezu to. Tshilejilu, wakashala ne lulamatu pavua Yezu muambe bualu buvua bayidi bende kabayi bajingulule to. (Bala Yone 6:68, 69.) Bu muvua ba bungi ba kudibu kabayi bindile bua Yezu abumvuije tshivuaye usua kuamba anyi bamuebejatshi, bakalekela kumulonda. Petelo yeye wakashala ne lulamatu, kuambaye ne: Yezu nkayende ke uvua ne “mêyi a muoyo wa tshiendelele.”

Mmunyi mudi dieyemena divua nadi Petelo kudi Yezu dikukankamija? (Tangila tshikoso 10)

10. Mmunyi muvua Yezu mujadikile Petelo ne: uvua umueyemena? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

10 Yezu kakalekela Petelo to. Uvua mumanye ne: butuku bua muladilu wa lufu luende, Petelo ne bapostolo bakuabu bavua ne bua kumushiya nkayende. Nansha nanku, Yezu wakaleja Petelo muvuaye mutuishibue ne: Petelo uvua ne bua kupingana kudiye ne kushala anu ne lulamatu. (Luka 22:31, 32) Yezu uvua mumanye ne: ‘muoyo mmusue, kadi mubidi udi ne butekete.’ (Mâko 14:38) Ke bualu kayi nansha pavua Petelo muvile Yezu, Yezu kakamubenga to. Pakavua Yezu mubishibue ku lufu, bidi bimueneka ne: wakamuenekela Petelo pavuaye pa nkayende. (Mâko 16:7; Luka 24:34; 1 Kol. 15:5) Malu avuabu bayukile avua ne bua kuikala makankamije Petelo bikole.

11. Mmunyi muvua Yezu mujadikile Petelo ne: Yehowa uvua ne bua kumukumbajila majinga ende?

11 Yezu wakajadikila Petelo ne: Yehowa neamukumbajile majinga ende. Pakavua Yezu mubishibue ku lufu, wakenzela Petelo ne bapostolo bakuabu tshishima, kukuatabu mishipa ya bungi. (Yone 21:4-6) Tshishima atshi tshiakenza bua Petelo atuishibue ne: Yehowa uvua mua kumukumbajila majinga ende bipepele. Pamuapa bapostolo bakavuluka mêyi a Yezu a ne: Yehowa uvua ne bua kukumbaja majinga a bavua batungunuka ne “kukeba tshia kumpala Bukalenge.” (Mat. 6:33) Bionso abi biakambuluisha Petelo bua adifile mu mudimu wa diyisha pamutu pa kudifila mu wa diloba. Mu dituku dia Pentekoste wa mu 33 P.Y., Petelo wakayisha ne dikima, kuenzabi bua bantu binunu ne binunu bitabe lumu luimpe. (Bien. 2:14, 37-41) Wakalua kabidi kufikisha bena Samalea ne bantu ba bisamba bikuabu bua kuitaba Kristo ne kulua bayidi bende. (Bien. 8:14-17; 10:44-48) Kakuyi mpata Yehowa wakasaka bantu ba mishindu yonso bua kulua bena Kristo kupitshila kudi Petelo.

DILONGESHA DITUDI TUPETA

12. Mmunyi mudi tshilejilu tshia Petelo tshitukolesha bituikala tuluangana ne butekete kampanda munkatshi mua bidimu bia bungi?

12 Yehowa udi mua kutupesha bukole bua kunanukila. Kabiakuikala bipepele bua kushala ne lulamatu, nangananga biobi ne: kukadi bidimu bia bungi bitudi tuenda tuluangana bua kulekela tshilele tshibi kampanda. Kudi misangu itudi mua kumona ne: bilema bietu bidi bitutshiokesha bikole kupita muvua bia Petelo bimutshiokeshe. Kadi Yehowa udi mua kutupesha bukole bua kabitupuidi panshi to. (Mis. 94:17-19) Tshilejilu, muanetu wa balume mukuabu uvua ulala ne bantu ba mubidi umue nende kumpala kua kuluaye Ntemu. Kadi wakalua kulekela tshilele atshi ne muoyo mujima. Nansha nanku, kuvua misangu ivuaye uluangana ne meji mabi au. Tshiakamuambuluisha ntshinyi? Udi wamba ne: “Yehowa utu umpesha bukole. Ndi mufike ku dimona ne: meme ne nyuma wa Yehowa . . . , ndi mua [kutungunuka] ne kuenza malu mudi Yehowa musue . . . Bu mudi nyuma wa Yehowa utuambuluisha, ndi mufike ku dimona ne: mbipepele bua kuenza malu adi Yehowa musue. Yehowa udi anu ukuata nanyi mudimu. Nansha muntu ngenza bilema udi anu utungunuka ne kumpesha bukole.”

Horst Henschel uvua mutuadije bumpanda-njila mu dia 1/1/1950. Udiku umona ne: uvua mudiele meji bua muvuaye mudifile mu mudimu wa Yehowa anyi? (Tangila tshikoso 13, 15) d

13. Mmunyi mutudi mua kuidikija tshilejilu tshia Petelo tshidi mu Bienzedi 4:13, 29, 31 ? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

13 Anu mutudi bamone, Petelo uvua muenze bilema binene bia bungi bualu uvua utshina bantu. Kadi pakalombaye Yehowa bukole, wakatuadija kuenza malu ne dikima. (Bala Bienzedi 4:13, 29, 31.) Tuetu petu tudi mua kutshimuna ditshina dia bantu. Tuakulabi bua Horst, nsonga wa mu Allemagne wa mu tshikondo tshia mvita mibidi ya buloba bujima. Bua buôwa, wakamba misangu ndambu ne: “Heil Hitler!” Uvua mufike ku dielangana muoyo au bua balongi ne balongeshi babu bavua bamuenzeja. Pakamanya baledi bende bualu abu, kabakamutandisha to. Bakasambila nende balomba Yehowa bua amupeshe dikima. Bu muvua Horst mueyemene Yehowa ne baledi bende bamuambuluisha, wakafika ku ditantamena lutatu alu. Kuluaye kuamba ne: “Yehowa kakandekela nansha kakese.” c

14. Mmunyi mudi bakulu mua kukolesha bantu badi batekete mu mikolo?

14 Yehowa ne Yezu kabakutulekela to. Petelo mumane kuvila Yezu, wakadimona kumpala kua dipangadika dinene: dia kuteketa mu mikolo anyi kushala muyidi wende. Yezu ukavua musambile bua ditabuja dia Petelo kaditeketshi to. Wakambila Petelo bua disambila adi, kumulejaye muvuaye mutuishibue ne: nealue kabidi kukolesha bana babu. (Luka 22:31, 32) Pakalua Petelo kuvuluka mêyi a Yezu au, biakamukolesha. Patudi kumpala kua dipangadika dinene, Yehowa udi mua kutuma bakulu bua batukankamije bua tushale anu ne lulamatu. (Ef. 4:8, 11) Paul, udi mukulu wa bidimu bia bungi, utu udienzeja bua kukankamijangana nanku. Utu ulomba bantu badi bamba kulekela Yehowa bua belangane meji a muvuaye muanji kubakoka kudiye. Pashishe utu ubajadikila ne: bu mudi Yehowa ne dinanga dia lulamatu, kakubalekela to. Utu ubambila mu mêyi a ndekelu ne: “Ndi mumone mudi Yehowa wambuluisha bantu ba bungi badi batekete mu mikolo bua kushala anu ne lulamatu.”

15. Mmunyi mudi bualu buvua buenzekele Petelo ne Horst bujadika ne: mêyi adi mu Matayi 6:33 mmalelela?

15 Anu muvua Yehowa mukumbaje majinga a Petelo ne a bapostolo bakuabu, neakumbaje etu petu tuetu badifile bikole mu mudimu wa diyisha. (Mat. 6:33) Pakajika mvita mibidi ya buloba bujima, Horst utukadi batele wakajinga kuangata bumpanda-njila. Kadi bu muvuaye mu bupele bua bungi, uvua welakana ne: kavua mua kupeta makuta makumbane bua amone mua kuenza bumpanda-njila bimpe to. Tshiakenzaye ntshinyi? Wakanji kujinga bua kumona Yehowa ni uvua mua kumukumbajila majinga ende. Kuyishaye matuku onso pavuabu mu lumingu lua pa bualu. Pakajikalu, biakamukemesha bualu mutangidi wa tshijengu wakamupesha amvelope uvua ne makuta, nansha muvuaye kayi mumutelele uvua mumutuminawu. Makuta au akamuambuluisha bua enze mudimu wa bumpanda-njila munkatshi mua ngondo ndambu. Horst wakajingulula ne: Yehowa ke uvua mumupeshawu. Ke kudifilaye mu mudimu wa buambi too ne muakafuaye.—Mal. 3:10.

16. Bua tshinyi kukonkonona tshilejilu tshia Petelo ne malu adiye mufunde kudi ne mushinga?

16 Petelo uvua ne bua kuikala ne disanka dia bungi bua muvua Yezu kayi mumulekele, nansha muvuaye mumulombe bua umbuke kudiye umue musangu. Yezu wakatungunuka ne kumulongesha bua ashale anu mupostolo wa lulamatu ne ikale tshilejilu kudi bena Kristo. Malu avuabu bamulongeshe adi atuambuluisha petu lelu. Nyuma muimpe wakasaka Petelo bua kufunda amue malongesha avuaye mupete au mu mikanda ibidi ivuaye mutumine bisumbu bia mu tshikondo tshitshivuaye ne muoyo pa buloba. Mu tshiena-bualu tshialonda, netumone amue malongesha adi mu mikanda ayi ne mutudi mua kuatumikila.

MUSAMBU WA 126 Shala mutabale, ushindame, ulua mukole

a Tshiena-bualu etshi ntshienza bua kuleja bantu badi baluangana ne matekete abu ne: badi mua kuapita bukole ne kushala ne lulamatu kudi Yehowa.

b Mvese ya bungi idibu batele mu tshiena-bualu etshi nya mu Evanjeliyo wa Mâko. Bidi bimueneka ne: Mâko uvua mufunde malu avuaye mumvuile kudi Petelo uvuaku pavuawu enzeka.

c Tangila filme wa Horst Henschel: Yehowa udi tshibumba tshianyi tshikole, mu jw.org.

d DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Anu mudibu bafuanyikije mu tshimfuanyi etshi, baledi ba Horst Henschel bakasambila nende, kukoleshabu dipangadika diende dia kushala ne lulamatu.