Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mibelu ya meji ya kudi mamu

Mibelu ya meji ya kudi mamu

Mibelu ya meji ya kudi mamu

“Muananyi, uteleje tshidi tatuebe ukulongesha, kupepeji dilongesha dia kudi mamuebe.”​—Nsumuinu 1:8, Mukanda wa Mvidi Mukulu.

BALEDI betu (tatu ne mamu), badi mua kuikala mpokolo wa dikankamija, dikuatshisha ne wa mibelu ya mushinga. Mukanda wa mu Bible wa Nsumuinu udi ulonda bualu bua Lemuele, mukalenge utshivua nsonga wakapeta “mukenji wa bujitu” wa “dilongesha” wa kudi mamuende. Mêyi aa mmafunda mu Nsumuinu nshapita wa 31, ne mibelu eyi milenga ya kudi mamu eu idi mua kutuambuluisha petu.​—Nsumuinu 31:1, NW.

Mibelu miakanyine mukalenge

Mamuende wa Lemuele udi ubanga ne nkonko ya bungi idi ijula ntema yetu: ‘Ngambe tshinyi, muananyi? Ngambe tshinyi, muana mulume wa munda muanyi? Ngambe tshinyi, muana wa mitshipu yanyi?’ Diambulula mêyi aa a dimusengelela nawu misangu isatu didi dileja mudiye ujinga bua muanende ateye ntema ku mêyi ende. (Nsumuinu 31:2) Diditatshisha diende bua muanende ikale ne nsombelu mulenga mu nyuma ntshilejilu tshimpe tshifila bua baledi bena Kristo lelu’eu.

Ntshinyi tshidi mua kutamba kutonda mamu bua nsombelu muimpe wa muanende kupita bisankasanka ne buendenda bitu mu dikuatshika dia mvinyo, dilonda dia bakaji ne mu misambu bidi bitangalake? Mamuende wa Lemuele wakalenga pa bualu menemene pakambaye ne: ‘Kupeshi bakaji bukole buebe nansha.’ Udi uleja ne: buendenda ke budi ‘bubutula bakalenge.’​—Nsumuinu 31:3.

Katuena ne bua kulengulula dikuatshika dia maluvu to. Mamuende wa Lemuele udi umudimuija ne: ‘Lemuele, bualu ebu kabuena buimpe, ki mbimpe bua bakalenge kunuabu mvinyo.’ Mmunyi mudi mukalenge mua kulumbuluisha bimpe ne kubenga ‘kupua mikenji muoyo, [kubenga] kusesuisha bakengi kulumbulula kuakane’ bikalaye dîba dionso mukuatshike maluvu?​—Nsumuinu 31:4-7.

Kadi padi mukalenge udilama ku bienzedi ebi bibi, neamanye mua ‘kulumbuluisha bilumbu ne buakane; kulumbuluila bapele ne bakengi bilumbu biabu.’​—Nsumuinu 31:8, 9.

Nansha mudi bansonga bena Kristo kabayi mua kulua ‘bakalenge’ lelu, mibelu ya meji ya kudi mamuende wa Lemuele mmiakanyine tshikondo etshi menemene. Dikuatshika dia maluvu, dinua dia makanya ne tshiendenda tshia masandi mbiambule mbuaya munkatshi mua bansonga lelu’eu, ne mbia mushinga bua bansonga bena Kristo kuteyabu ntema padi baledi babu babapesha ‘mikenji ya bujitu.’

Mukaji wa tshitembu

Bamamu batu baditatshisha bua mabaka a bana babu ba balume badi batangile ku buntu bukulumpe. Mamuende wa Lemuele udi mpindieu utuma lungenyi luende ku ngikadilu ya mukaji muimpe. Kakuyi mpata, bidi mua kutamba kuambuluisha nsongalume yeye mumanye tshidi lungenyi lua mukaji pa bualu ebu.

Mu mvese wa 10 (MMM), “mukaji wa tshitembu” mmufuanyikija ne mabue a busanga a mushinga mukole avua alomba mudimu mukole bua kuapeta mu tshikondo tshifundilebu Bible. Ke mudibi lelu, bua kupeta mukaji wa tshitembu bidi bikengela kuenza madikolela. Pamutu pa kusela lukasalukasa, nsongalume udi ne bua kuikala ne dîba dia bungi dia kumona mua kusungula mukaji muimpe. Pamu’apa dîba adi udi mua kuangata muntu udiye musungule ne mushinga wa bungi.

Bua mukaji wa tshitembu, badi bambila Lemuele ne: “Bayende udi muteke muoyo wende mujima kudiye.” (Mvese wa 11, MMM) Mu mêyi makuabu, kêna ne bua kuenzeja mukajende bua amusankishe mu kalu kuonso to. Bushuwa, mbimpe mulume ne mukajende bikale bakonkangana ngenyi kumpala kua kuangata mapangadika manene, bu mudi kusumba bintu bitu bilomba makuta a bungi anyi mushindu wa kukolesha bana babu. Kuyikila malu aa kudi kukolesha [anyi kulengeja] dibaka diabu.

Mukaji wa tshitembu udi ne malu a bungi a kuenza. Mu mvese wa 13 too ne wa 27 mbafile mibelu ne mêyi bidi bakaji ba mu tshikondo tshionso mua kulonda bua disanka dia mêku abu. Tshilejilu, bu mudi bilamba ne bintu bikuabu bienda bibanda mushinga, mukaji wa tshitembu udi ulonga mudimu wa bianza ne mmumanye kulaminyina makuta bua bena mu dîku diende bikale ne mvuadilu muimpe wa kuleja ku bantu. (Mvese wa 13, 19, 21, 22) Bua kubenga kutula makuta a bungi bua kusumba biakudia, udi ukuna bintu ne usumba bikuabu ne meji.​—Mvese wa 14 ne wa 16.

Bushuwa, mukaji eu kêna udia ‘biakudia bia bufuba’ to. Udi wenza mudimu mukole, ne udi ulombola bimpe malu a ba mu nzubu muende. (Mvese wa 27) Udi udisuika “bukole bu mukaba mu tshimono,” bidi biumvuija ne: udi udilongolola bua kuenza mudimu mukole. (Mvese wa 17, MMM) Udi ubika butuku kabuyi buanji kutshia bua kutuadija midimu yende, ne udi uyenza ne tshisumi too ne butuku. Bienze anu bu ne: muinda udi ukenkesha mudimu wende udi ushala anu muteme kauyi ujima.​—Mvese wa 15 ne wa 18.

Kupita bionso, mukaji wa tshitembu mmuntu udi ne ngikadilu mimpe ya mu nyuma. Udi utshina Nzambi ne umutendelela ne kanemu kakole. (Mvese wa 30) Udi kabidi ukuatshisha bayende bua kulongesha bana babu badibu balela ne kubafikisha ku dilonda tshilejilu etshi. Mvese wa 26 udi wamba ne: Udi ulongesha bana bende “ne meji,” ne ‘diyisha [dilenga] didi pa ludimi luende.’

Mulume wa tshitembu

Bua kumona mua kupeta mukaji wa tshitembu, Lemuele uvua ne bua kukumbaja majitu a mulume wa tshitembu. Mamuende udi umuvuluija amue a ku majitu au mavule.

Mulume wa tshitembu badi bamuendeshila lumu luimpe kudi “bakulu ba ditunga.” (Nsumuinu 31:23) Mmuomumue ne: neikale mulume mukumbane, wa malu malelela, wa kueyemena ne udi utshina Nzambi. (Ekesode 18:21; Dutelonome 16:18-20) Bu mudiye ne ngikadilu eyi, ‘nebamumanye ku bibuelelu bia musoko,’ miaba ivua bantu banene basangila bua kukosa nsambu ya mu musoko. Bua ‘kumanyikaye’ bu muntu udi utshina Nzambi, uvua ne bua kuikala ne meji makanyine ne kuenza mudimu pamue ne bakulu ba “ditunga,” pamu’apa bidi biumvuija distrike anyi rejon.

Bu mudiye wakula bilondeshile malu akadiye mumanye, mamuende wa Lemuele udi uvuluija muanende mushinga wa kuleja dianyisha bua mukaji waselaye. Kakuena muntu mukuabu panu pa buloba wanangaye bipite. Elabi meji bua disanka dinene didiye nadi padiye wamba kumpala kua bantu bonso ne: “Bakaji ba bungi mbenze malu manene, kadi wewe udi mubapite bonso.”​—Nsumuinu 31:29, MMM.

Bidi bimueneka ne: Lemuele wakanyisha mibelu ya meji, mibelu milenga ya kudi mamuende. Tshilejilu, tudi tumona mu mvese wa 1 ne: udi utela mêyi a mamuende menze bu ende yeye. Ke bua tshinyi wakateleja “dilongesha” dia kudi mamuende ne mibelu yende yakamuambuluisha. Tuetu petu tutumikilayi mêyi au bua kupeta masanka adi afumina ku “mukenji wa bujitu” eu.

[Bimfuanyi mu dibeji 31]

Mukaji wa tshitembu katu udia ‘biakudia bia bufuba’ to