Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Utu ne ‘meji a Kristo’ anyi?

Utu ne ‘meji a Kristo’ anyi?

Utu ne ‘meji a Kristo’ anyi?

‘Nzambi [udi ufila] ditantamana ne busambi anupe meji amue bu [avua nawu] Kristo Yezu.’​—LOMO 15:5.

1. Mmunyi mudibu bazole Yezu mu bimfuanyi bivule bia bena mu Bukua-buena-Kristo, ne bua tshinyi etshi ki ntshimuenekelu tshilelela tshia Yezu?

 “KABATU nansha banji kumumona useka musangu nansha umue to.” Ke mudibu bamba Yezu mu mukanda kampanda udibu bashima ne: mbaufunde kudi muena mbulamatadi wa kale wa mu ditunga dia Lomo. Mukanda eu, udibu balue kumanya bimpe bu mu lukama lua bidimu lua 11, badi bamba mudiwu mutambe kulombola bazodi ba bungi. * Mu bimfuanyi bivule bidibu bazole, Yezu udi umuenekamu muikale ukuatshisha luse, bu muntu utu useka ku mpukapuka peshi mene utu kayi utua mimuemue nansha kakese. Kadi atshi ki ntshimfuanyi tshilelela tshia Yezu to, bualu Evanjeliyo idi imuleja bu muntu wa musangelu, wa malu malenga ne wa muoyo wa luse lua bungi.

2. Mmunyi mutudi mua kupeta ‘meji amue avua nawu Kristo Yezu,’ ne meji aa neatupaye bua kuenza tshinyi?

2 Bushuwa, bua tuetu kumanya Yezu mulelela, tudi ne bua kuuja ngenyi ne mitshima yetu ne dimanya dijalame dia bumuntu buakalejaye pavuaye pa buloba apa. Mpindieu tukonkononayi imue miyuki ya mu Evanjeliyo idi ituambuluisha bua kumvua ‘meji a Kristo,’ mmumue ne: muoyo wende wa luse, ngenyi ne meji ende. (1 Kolinto 2:16) Mu dikonkonona malu aa, netumone mutudi mua kupeta ‘meji [avua nawu] Kristo.’ (Lomo 15:5) Nenku tudi mua kuikala badipaye bimpe mu nsombelu wetu ne mu malanda etu ne bakuabu bua kulonda tshilejilu tshiakatushilaye.​—Yone 13:15.

Muena bulunda

3, 4. (a) Mmuaba kayi wakenzekela malu adibu bafunde mu muyuki udi mu Mâko 10:13-16? (b) Ntshinyi tshiakenza Yezu pavua bayidi bende bakeba kukandika bana bua kuya kudiye?

3 Bantu kabavua belakana bua kuya kudi Yezu to. Misangu mivule, bantu ba bidimu ne nsombelu mishilangane bavua bamutantshila. Tangila muanda udi mu Mâko 10:13-16. Muanda eu wakenzeka pabuipi ne ku ndekelu kua mudimu wende pavuaye uya ku Yelushalema bua musangu wa ndekelu bua kufuaye lufu lubi.​—Mâko 10:32-34.

4 Enza bu udi mumone muanda eu mu lungenyi. Bantu badi babanga kutuadila Yezu bana, pamue ne bana ba mu tshiadi. * Kadi bayidi badi bakeba kukandika bana bua kabalu kudi Yezu to. Pamu’apa bayidi badi bela meji ne: Yezu ki mmusue bua bana bamuenze mukodi mu mbingu eyi ya malu makole nansha. Kadi mbatupakane. Yezu kêna usanka to padiye umona tshidi bayidi benza etshi. Yezu udi ubikila bana bua balue kudiye, wamba ne: ‘Nuitabuje bua bana bakese kulua kundi, kanubakandi.’ (Mâko 10:14) Pashishe udi wenza bualu kampanda budi buleja mudiye ne dinanga. Muyuki udi wamba ne: “Wakambula bana mu maboko ende; wakabatentakaja bianza, wakabasankisha.” (Mâko 10:16, MML) Bushuwa, bana badi basanka bikole padi Yezu ubambula.

5. Ntshinyi tshidi muyuki udi mu Mâko 10:13-16 utuambila bua bumuntu bua Yezu?

5 Muyuki eu muipi udi utumanyisha malu a bungi adi atangila bumuntu bua Yezu. Uvua muena bulunda. Nansha muvuaye ne muanzu mubandile mu diulu, kavua utshingisha bantu bapange bupuangane anyi ubapuekesha milongo to. (Yone 17:5) Bidi bitulongesha petu pa kumona ne: nansha bana bavua basanka bikole pavuabu nende. Bulelela, kabavua mua kumvua muoyo wa kuya kudi muntu wa malu matalale ne kayi ne disanka, utu kayi muanji kutua mimuemue anyi kuseka nansha! Bantu ba bidimu bishilangane bakaya kudi Yezu bualu uvua muntu wa musangelu ne dinanga, ne bavua bashindike ne: kavua mua kubipata to.

6. Mmunyi mudi bakulu mua kutamba kudienza bena bulunda?

6 Tuetu belangane meji pa muyuki eu, tudi mua kudiebeja ne: ‘Ntu ne meji a Kristo anyi? Ntu muena bulunda anyi?’ Mu bikondo ebi bikole, mikoko ya Nzambi idi dijinga ne balami bena bulunda, bantu badi bu ‘tshisokomenu ku tshipepele.’ (Yeshaya 32:1, 2; 2 Timote 3:1) Bakulu, binuikala nuditatshisha ne muoyo mujima bua bana benu, ne binuitaba bua nuenu kudifila bua diakalenga diabu, buobu nebamone muanda eu. Nebaumuenene ku tshilunji tshia mpala yenu, nebaumvuile ku dîyi dienu dia mukana ne nebaumuenene kabidi ku malu enu malenga. Musangelu ne diditatshisha dilelela dia nunku bidi mua kusaka bantu ku dieyemenangana didi mua kufikisha bakuabu, pamue ne bana, ku dilua kunudi. Mukaji kampanda muena Kristo udi umvuija bua tshinyi wakafika ku diambila mukulu mukuabu malu avuaye nawu munda. Udi wamba ne: “Wakayukila nanyi muikale ne luse ne dinanga. Tshianana tshivua pamu’apa mua kumuambila bualu nansha bumue to. Ngakadiumvua mu bukubi.”

Yezu uvua ne ntema ku majinga a bakuabu

7. (a) Mmunyi muakaleja Yezu ne: uvua ne ntema ku majinga a bakuabu? (b) Bua tshinyi Yezu wakatabeja mêsu a mpofo ku kakese ku kakese?

7 Yezu uvua ne ntema ku majinga a bakuabu. Uvua umvua bivua bakuabu bumvua. Dimona patupu bakengi diakamubungamija, kumusakabi bua kujikija makenga abu. (Matayo 14:14) Uvua kabidi mumanye mikalu ne majinga a bakuabu. (Yone 16:12) Umue musangu, bantu bakalua ne mpofo kudi Yezu ne kumulombabu bua amuondape. Yezu wakatabeja mêsu a muntu eu ku kakese ku kakese. Tshia kumpala, muntu eu wakamona bantu tshibungibungi, ‘ubamona bu mitshi, kadi bikale benda.’ Pashishe Yezu wakamutabeja bimpe. Bua tshinyi wakatabeja mêsu a muntu eu ku kakese ku kakese? Uvua mua kuikala muenze nanku bua muntu eu uvua mushale mu mîdima matuku a bungi kapapuki pavuaye mua kumona diakamue bukenke bua dîba ne mushindu udi bifukibua.​—Mâko 8:22-26, MML.

8, 9. (a) Ntshinyi tshiakenzeka katupa kîpi kunyima kua Yezu ne bayidi bende bamane kubuela mu tshitupa tshia Dekapoli? (b) Umvuija muvua Yezu muondape muntu muena mapapa.

8 Tangila kabidi muanda wakenzeka kunyima kua Pasaka wa mu 32 B.B. Yezu ne bayidi bende bakabuela mu tshitupa tshia Dekapoli, ku Est kua Dijiba dia Galela. Mutantshi mukese, bantu ba bungi bakalua muaba eu, kuluabu ne babedi ne balema ba bungi kudi Yezu, ne wakajikija masama abu onso. (Matayo 15:29, 30) Kadi mona ne: Yezu wakatuishila mêsu pa muntu umue. Mâko udi uleja tshiakenzeka bualu, anu yeye ke udi mufunde muanda eu mu Evanjeliyo wende.​—Mâko 7:31-35.

9 Muntu au uvua muena mapapa ne kavua mua kuakula nansha kakese to. Yezu uvua mua kuikala mumvue lutatu lua pa bualu luvua nalu muntu eu. Mpindieu Yezu kuenza bualu buvuaye kayi muanji kuenza katshia. Kuyaye ne muntu eu kumpenga, bantu bakuabu kushalabu. Pashishe Yezu kumulejaye tshivuaye ne bua kuenza. ‘Wakabueja minu mu matshi ende, wakatuila lute, wakamulenga ku ludimi.’ (Mâko 7:33) Pashishe Yezu wakatangila muulu, e kutuaye tshikemu tshikole. Wakenza malu aa bua kuleja muntu eu ne: ‘Tshindi pabuipi ne kukuenzela mpindieu tshidi tshifumina ku bukole bua Nzambi.’ Bua kujikija, Yezu wakamba ne: “Ikale mujikuke.” (Mâko 7:34) Mpindieu matshi a muntu au kujikukawu, kubangaye kuakula bimpe.

10, 11. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tunemeka bidi bakuabu bumvua mu tshisumbu? mu dîku?

10 Bushuwa, Yezu uvua uteya ntema ku majinga a bantu bakuabu! Uvua umvua bivuabu bumvua, ne diditeka pa muaba wa bakuabu edi diakamufikisha ku dienza malu avua mua kubasankisha. Mutudi bena Kristo, tudi ne bua kupeta ne kuleja meji a Kristo mu muanda eu. Bible udi utubela ne: “Nuenu bonso nudienze tshintu tshimue, nuambuluishangane, nuikale ne muoyo wa dinangangana, wa luse ne bupuekele.” (1 Petelo 3:8, MMM) Muanda eu udi utulomba bua kuakula ne kuenza malu adi aleja ne: tudi tunemeka bidi bakuabu bumvua.

11 Mu tshisumbu, tudi mua kunemeka bidi bakuabu bumvua pa kubambika bunême, kubenzela malu mutudi basue bua batuenzele petu. (Matayo 7:12) Bidi biumvuija ne: tudi ne bua kudimukila malu atudi tuamba ne mushindu utudi tuamba. (Kolosai 4:6) Vuluka ne: ‘mêyi a tshiakulakula adi mua kutapa bu muele.’ (Nsumuinu 12:18) Netuambe munyi bua mu dîku? Mulume ne mukaji badi banangangane menemene badi ne ntema ku bidi yonso wa kudibu umvua. (Efeso 5:33) Badi bepuka mêyi mashile, ditalulangana bilema misangu yonso ne mineku mibi, bionso ebi bidi mua kutapa muntu mputa ku mutshima, udi mua kushala bu mputa wa lubangu. Bana pabu batu bumvua disanka ta dibungama, ne baledi ba dinanga badi ne bua kuikala bamanye bualu ebu. Padibi bikengela kufila dinyoka, baledi aba badi badifila mu mishindu idi inemeka bunême bua bana babu balela ne ibepula ku ntatu idi kayiyi ne bualu buayi. * (Kolosai 3:21) Nenku patudi tuangata bakuabu ne mushinga, tudi tuleja ne: tudi ne meji a Kristo.

Uvua weyemena bakuabu ne muoyo muololoke

12. Mmeji mimpe kayi a nkatshinkatshi avua Yezu welela bayidi bende?

12 Yezu uvua welela bayidi bende meji mimpe ne nkatshinkatshi. Uvua mumanye bimpe ne: kabavua bapuangane to. Yeye muine uvua ne bukole bua kumanya malu a mu mitshima ya bantu. (Yone 2:24, 25) Nansha nanku, kavua umona anu bilema bivuabu benza to, kadi uvua nangananga umona ngikadilu yabu mimpe. Wakamona kabidi ngikadilu mimpe ivua bantu aba bavua Yehowa mukoke kudiye mua kulua kupeta. (Yone 6:44) Meji mimpe avua Yezu welela bayidi bende akamuenekela ku mushindu uvuaye ubangata ne ubenzela malu. Tshia kumpala, wakabeyemena ne muoyo muololoke.

13. Mmunyi muakaleja Yezu ne: uvua weyemena bayidi bende?

13 Mmu malu kayi muakaleja Yezu ne: uvua ubeyemena? Pakumbukaye pa buloba, wakashila bayidi bende bela manyi bujitu bunene. Wakabambika bujitu bua kulombola midimu ya Bukalenge buende pa buloba bujima. (Matayo 25:14, 15; Luka 12:42-44) Mu mudimu wende, nansha mu tu-malu tukese wakaleja ne: uvua ubeyemena. Pakavudijaye biakudia mu tshishima bua kudisha bisumbu bia bantu, wakapesha bayidi bende bujitu bua kuabanya biakudia abi.​—Matayo 14:15-21; 15:32-37.

14. Mmunyi muudi mua kumvuija mu tshikoso muyuki udi mu Mâko 4:35-41?

14 Tangila kabidi muyuki udi mu Mâko 4:35-41. Musangu eu Yezu ne bayidi bende bakabuela mu buatu batangile ku Est dia muamua dia Dijiba dia Galela. Katupa kîpi kunyima kua bamane kutula buatu, Yezu wakalala tulu tukole ku manda kua buatu. Kadi katantshi kakese, ‘tshipupu tshikole tshiakalua.’ Pa tshibidilu bipupu bikole bia mushindu’eu bivua bituta pa Dijiba dia Galela. Bu mudi Mâyi aa mikale mu tshibatabata (metre matue ku 200 muinshi), lupepe lutu ne luya lua bungi pa mâyi aa kupita ku mukuna, luolu ke lutu lukebesha mpepele mikole. Kabidi, mpepele mikole itu ifumina ku Mukuna wa Hêmona udi ku Nord, ipuekela mu Tshibandabanda tshia Yordane. Nansha kuulu kuoku kutalale, mutantshi kautu ulepa tshipepele tshikole katshiyi tshitute ne tshinyangakaje malu. Elabi meji bua bualu ebu: Yezu uvua mumanye bimpe mpepele eyi mikole ivua ituta pa tshibidilu, bualu uvua mukolele mu Galela. Kadi, wakalala tulu tuende mu ditalala, mueyemene dimanya divua nadi bayidi bende, bamue ba kudibu bavua balobi.​—Matayo 4:18, 19.

15. Mmunyi mutudi mua kuidikija muoyo muololoke wakaleja Yezu pakeyemenaye bayidi bende?

15 Tudiku mua kuidikija muoyo muololoke wa Yezu wakalejaye pakeyemenaye bayidi bende anyi? Bamue batu bamona bikole bua kupesha bantu bakuabu midimu. Mbasue anu buobu bikale ku mutu kua malu onso. Batu badiambila ne: ‘Meme musue bua bualu kampanda buenzeke bimpe, ndi ne bua kudienzelabu nkayanyi!’ Kadi bituasua kudienzela malu onso, tudi bafuanyike kuditshiokesha ne pamu’apa kupangisha patupu bena dîku dîba didibu mua kusomba netu. Kabidi, bituabenga kupesha bakuabu midimu ne majitu, tudi mua kuikala tubapangisha dimanya ne mushindu wa kulonga mudimu, bintu bidibu nabi dijinga. Tulongayi mua kueyemena bakuabu pa kubapesha midimu. Yonso wa kutudi udi ne bua kudiebeja ne muoyo mujima ne: ‘Ntu ne meji a Kristo mu muanda eu anyi? Ntuku mpesha bakuabu imue midimu ne muoyo muololoke, muikale ne dishindika dia se: nebayenze bimpe anyi?’

Uvua mutekele bayidi bende muoyo

16, 17. Butuku bua ndekelu bua muoyo wende pa buloba, mbualu kayi buvua Yezu mujadikile bapostolo bende nansha muvuaye mumanye ne: bavua ne bua kulua kumulekela?

16 Yezu wakaleja muvuaye welela bayidi bende meji mimpe mu mushindu mukuabu mulenga. Wakabaleja ne: uvua ubeyemena. Muanda eu wakamuenekela patoke mu mêyi adi akolesha ku muoyo akambilaye bapostolo bende butuku bua ndekelu bua muoyo wende pa buloba. Tangila tshiakenzeka.

17 Dilolo adi Yezu uvua ne malu a bungi a kuenza. Wakowesha bayidi bende mâyi ku makasa bua kubalongesha mushinga wa budipuekeshi. Kunyima, wakabanjija didia dia dilolo divua ne bua kushala tshivulukilu tshia lufu luende. Pashishe, bapostolo bakaditua kabidi mu dikokangana dikole bua kumanya uvua umueneka mupite bakuabu munkatshi muabu. Bu muvuaye anu ne lutulu, Yezu kakabatandisha to, kadi wakabeleshisha meji. Wakabambila bualu buvua bubindile kumpala ne: ‘Buonso buenu nenulenduke bua bualu buanyi butuku ebu: bua bakafunda ne: Nenshipe mulami wa mikoko, tshisumbu tshiayi netshitangadike.’ (Matayo 26:31; Zekâya 13:7) Uvua mumanye ne: balunda bende ba pa muoyo bavua ne bua kumulekela mu tshikondo tshivuaye ne bua kuikala nabu dijinga. Kadi kakabapesha tshilema to. Pamutu pa nanku wakabambila ne: ‘Kadi pangabika, nenye kumpala kuenu mu Galela.’ (Matayo 26:32) Bushuwa, wakabajadikila ne: nansha muvuabu ne bua kumulekela, yeye kavua ne bua kubalekela to. Pavua diteta edi dikole ne bua kupita, uvua ne bua kupetangana nabu tshiakabidi.

18. Mu Galela, mmudimu munene kayi uvua Yezu mupeshe bayidi bende, ne mmunyi muakaukumbaja bapostolo?

18 Yezu wakakumbaja tshivuaye muambe. Kunyima pakavuabu bamubishe ku lufu, Yezu wakamuenekela bapostolo bende ba lulamatu 11 mu Galela, ne bidi bimueneka ne: bavua badisangishe ne bantu bakuabu ba bungi. (Matayo 28:16, 17; 1 Kolinto 15:6) Muaba eu, Yezu wakabapesha mudimu eu munene: ‘Yayi bienu, nuvuije ba bisamba bionso bayidi, nubabatize mu dîna dia Tatu ne mu dia Muana ne dia nyuma muimpe; nubayishe mua kuenza malu onso angakunuambila.’ (Matayo 28:19, 20) Mukanda wa Bienzedi udi utujadikila bimpe ne: bapostolo bakakumbaja mudimu eu. Bakatungunuja ne lulamatu mudimu wa diyisha lumu luimpe mu bidimu lukama bia kumpala.​—Bienzedi 2:41, 42; 4:33; 5:27-32.

19. Ntshinyi tshidi malu akenza Yezu kunyima kua dibika diende ku lufu atulongesha pa bidi bitangila meji a Kristo?

19 Ntshinyi tshidi muyuki eu utulongesha pa bidi bitangila meji a Kristo? Nansha muvua Yezu mumone butekete bunene buvua nabu bapostolo bende, ‘wakabananga too ne ku ndekelu.’ (Yone 13:1, MML) Nansha muvuabu ne mapanga, wakabaleja ne: uvua ubatekela muoyo. Tangila ne: dibeyemena dia Yezu kadivua dia patupu to. Dibeyemena diende ne dibatekela muoyo biakabapesha bukole bua kuikala ne dipangadika dia kukumbaja mudimu uvuaye mubapeshe.

20, 21. Mmunyi mutudi mua kuleja meji mimpe atudi tuelela bena kuitabuja netu?

20 Mmunyi mutudi mua kuleja meji a Kristo mu muanda eu? Kuikadi welela bena kuitabuja nebe meji mabi to. Biwikala ubelela meji mabi, mêyi ebe ne bienzedi biebe nebileje bualu ebu patoke. (Luka 6:45) Pabi Bible udi utuambila ne: dinanga didi “ditaba bionso.” (1 Kolinto 13:7, MMM) Dinanga ditu dielelangana anu meji mimpe. Pamutu pa kutekesha, ditu dikolesha. Bantu batu bitaba ne lukasa bualu budibu babaleja mu lungenyi lua dinanga ne dikankamija kupita budibu babenzeja ku bukole. Tudi mua kukolesha ne kukankamija bakuabu pa kubeyemena. (1 Tesalonike 5:11) Bituikala tuelela bana betu meji mimpe anu bu Kristo, netubenzele malu adi abakolesha ne netumone ngikadilu milenga idibu nayi.

21 Kupeta ne kuleja meji a Kristo ki nkuimanyine anu pa kuidikija amue malu avua Yezu muenze to. Anu mudibi bileja mu tshiena-bualu tshishale, bituasua kuenza malu bu Yezu, tudi ne bua kuanji kulonga mua kumona malu mushindu uvuaye uamona. Evanjeliyo idi itupesha mushindu wa kumona tshitupa tshikuabu tshia bumuntu buende, ngenyi ne mmuenenu yende pa bidi bitangila mudimu uvuabu bamupeshe, anu mualeja tshiena-bualu tshidi tshilonda.

[Mêyi adi kuinshi]

^ Mu mukanda au muzodi udi ulejamu tshidibu bafuikakaja bu tshimfuanyi tshia Yezu, mubidi wa nsuki, wa muedi ne wa mêsu ende. Mukudimunyi wa Bible Edgar Goodspeed udi umvuija ne: tshimfuanyi etshi tshifuikakaja tshivua “tshilongolola bua kuitabijija bantu diumvuija divua mu mikanda ya bazodi pa bidi bitangila tshimfuanyi tshia Yezu.”

^ Bidi bimueneka ne: bana aba kabavua ba mulongo umue to. Muaku udibu bakudimune muaba eu ne: “bana bakese” ng’wa muomumue ne udibu batele bua muana wa bakaji wa bidimu 12 wa Yailo. (Mâko 5:39, 42; 10:13) Mu muyuki wa muomumue, Luka udi utela muaku udibu batele kabidi bua bana ba mu tshiadi.​—Luka 1:41; 2:12; 18:15.

^ Tangila tshiena-bualu tshia: “Utu unemeka bunême buabu anyi?,” mu nimero wa Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Tshisanga 1998.

Udi mua kumvuija anyi?

• Ntshinyi tshiakenza Yezu pakakeba bayidi bende bua kukandika bana bua kuya kudiye?

• Mmu mishindu kayi muakaleja Yezu ne: uvua wangata bakuabu ne mushinga?

• Mmunyi mutudi mua kuidikija muoyo muololoke wakaleja Yezu pakeyemenaye bayidi bende?

• Mmunyi mutudi mua kuidikija dieyemena divua nadi Yezu kudi bapostolo bende?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 16]

Bana bakumvua disanka pavuabu ne Yezu

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

Yezu uvua umvuila bantu bakuabu luse

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Bakulu bena bulunda badi ne mushinga