Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mushindu udi Yezu Kristo mua kutuambuluisha

Mushindu udi Yezu Kristo mua kutuambuluisha

Mushindu udi Yezu Kristo mua kutuambuluisha

MALU akenza Yezu Kristo patshivuaye pa buloba bua kuambuluisha bantu avua a dikema. Avua malelela menemene, bualu kunyima kua yeye mumane kulonda malu a bungi a nsombelu wa Yezu, mumonyi mukuabu wakamba ne: ‘Malu makuabu a bungi adiku kabidi akenza Yezu; biaafundabu onso, ndi ngamba ne: buloba bujima mene kabuena bukumbana miaba ya kuteka mikanda yafundabu.’ (Yone 21:25) Bu muvua Yezu muenze malu a bungi pa buloba, tudi mua kudikonka ne: ‘Mmunyi mudiye mua kuikala muambuluishi wetu mu diulu? Luse ne dinanga dia Yezu bidiku mua kutuambuluisha mpindieu anyi?’

Diandamuna dia lukonko elu didi ditamba kusankisha ne kukolesha ku muoyo. Bible udi utuambila ne: Kristo wakabuela ‘mu diulu muine, bua kumuenekaye mpindieu kumpala kua Nzambi bua bualu buetu.’ (Ebelu 9:24) Ntshinyi tshiakatuenzelaye? Mupostolo Paulo udi wamba ne: ‘ki mbua mashi a mbuji ne a bana ba ngombe, kadi bua mashi ende mene, [Kristo] wakabuela mu muaba mutambe tshijila [“mu diulu”] musangu umue tshiendelele, mumane kuangatshila bantu dipikula dia tshiendelele.’​—Ebelu 9:12; 1 Yone 2:2.

Alu ndumu luimpe kayipu! Pamutu pa kuimanyika mudimu mulenga wa Yezu bua diakalenga dia bantu, dibanda diende mu diulu diakamupesha mushindu wa kuenzela kabidi bantu malu a bungi. Bidi nanku bualu Nzambi, bua bulenga buende buvule bukena butuakanyine, wakateka Yezu bua ikale “musadidi bua disanka dia bantu” (NW) anyi muakuidi munene “ku tshianza tshikole tshia nkuasa wa butumbi wa Mutambe Bunene wa mulu.”​—Ebelu 8:1, 2.

“Musadidi bua disanka dia bantu”

Pashishe Yezu uvua ne bua kuikala musadidi mu diulu bua disanka dia bantu. Uvua ne bua kuenza mudimu wa buena uvua muakuidi munene wa mu Isalele ukuatshila batendeledi ba Nzambi mu bikondo bia kale. Uvua mudimu kayi au? Paulo udi umvuija ne: ‘Muakuidi munene yonso udi musungudibue bua kufilaye bintu [bifila] ne milambu mishipa; nunku budi muakuidi munene eu [Yezu Kristo mubande mu diulu] nabu mbua kuikala ne bintu bia kufilaye.’​—Ebelu 8:3.

Yezu uvua ne tshintu tshia kulambula tshivua tshitambe kule ne kule bintu bivua muakuidi munene wa kale ulambula. ‘Bikala mashi a mbuji ne a balume ba ngombe’ avua mua kulengeja bena Isalele mu nyuma, ‘mashi a Kristo neatambe misangu bungi munyi kulengeja [kuondo ka muoyo ketu] ku midimu mifue bua kukuatshila Nzambi udi ne muoyo mudimu?’​—Ebelu 9:13, 14.

Yezu udi pende musadidi wa pa buende bua disanka dia bantu, ne kakufua mene to. Mu Isalele wa kale ‘bakuidi ba kumpala mbapinganangane bavule, bualu lufu luvua lubapangisha mua kushala ne muoyo.’ Kadi bidi munyi bua Yezu? Paulo udi wamba ne: “mudimu wende wa buakuidi kawena uya kudi muntu mukuabu to. Bua bualu ebu udi mua kusungila, mpindiewu ne matuku onso, badi basemena pabuipi ne [Nzambi] bapitshila kudiye, bualu bua yeye [udi ne muoyo kashidi] bua kubakuila.” (Ebelu 7:23-25, MMM; Lomo 6:9) Bushuwa, tudi ne musadidi bua disanka dia bantu ku dia-balume dia Nzambi mu diulu, “udi ne muoyo kashidi bua kutuakuila.” Anji elabi meji bua masanka atudi tupeta mpindieu bua bualu ebu!

Pavua Yezu pa buloba, bantu bakaya kudiye bua abambuluishe, ne imue misangu bavua mene bumbuka mitantshi mile. (Matayo 4:24, 25) Nansha mudiye mu diulu, Yezu udi mua kuambuluisha bipepele bantu ba bisamba bionso. Mu diulu amu, Yezu udi utungunuka ne kuambuluisha bualu mmusadidi bua disanka dia bantu.

Yezu m’Muakuidi Munene wa mushindu kayi?

Malu adi Evanjeliyo yumvuija bua Yezu Kristo kaena atushiya ne mpata bua mudiye ne luse lua bungi ne bukole bua kutuambuluisha to. Uvua udipangisha manga malu bua diakalenga dia bakuabu. Misangu mivule, bantu kabavua bamushila mpunga bua pavuaye yeye ne bayidi bende bakeba bua kuikishaku bua dipungi. Pamutu pa kumona ne: bavua bamutatshisha, “luse kumukuata” bua bantu bavua bakeba diambuluisha kudiye. Nansha pavua Yezu mupungile, muikale ne nzala ne nyota, ‘wakabakidila’ bimpe ne uvua witaba bua kusomba ne nzala bua kuanji kuambuluisha benji ba mpekatu bavua balua ne muoyo mujima kudiye.​—Mâko 6:31-34; Luka 9:11-17, MMM; Yone 4:4-6, 31-34.

Bu muvuaye ne luse, Yezu wakenza malu avua akengedibua bua kukumbaja bivua bantu bajinga ku mubidi, mu lungenyi ne mu nyuma. (Matayo 9:35-38; Mâko 6:35-44) Wakabalongesha kabidi bua kupeta disulakana ne busambi bia kashidi. (Yone 4:7-30, 39-42) Tshilejilu, dibikila diende edi didi dikoka bantu bikole: “Luayi kundi, nuenu bonso badi bakenga ne bazengele ne majitu, ne nennukankamije. Angatayi tshikokedi tshianyi ne nulongele kundi, bualu ndi mupole-malu ne mupuekele mu mutshima, ne nenupete dikankamija bua anyima yenu.”​—Matayo 11:28, 29, NW.

Bu muvua Yezu mutambe kunanga bantu, wakafika too ne ku difila muoyo wende bua bantu bena mpekatu. (Lomo 5:6-8) Bua bualu ebu, Paulo udi wamba ne: Yehowa Nzambi ‘kakatuimina Muana wende mene, kadi wakamufila bua buonso buetu, mmunyi muapidieye kutupa nende kabidi bionso patupu? Kristo Yezu mene wakafua, E, bulelela, wakabishibua, udi ku tshianza tshikole tshia Nzambi, udi utuakuila kabidi.’​—Lomo 8:32-34.

Muakuidi Munene udi mumanye mua kukenga netu

Pavua Yezu pa buloba,wakumvua nzala, nyota, dipungi, kanyinganyinga, bisama ne wakafua. Kanyinganyinga ne ntatu biakatantamenaye biakamuambuluisha mu mushindu wa pa buawu bua kuikalaye Muakuidi Munene wa bantu badi bakenga. Paulo wakafunda ne: ‘Buakadi [Yezu] nabu mbua kufuanyishibua bu bana babu mu malu onso, bua yeye alue muakuidi munene wa luse ne wa [lulamatu] mu malu adi a Nzambi, bua kufilaye milambu ya kubuikidila nayi bantu mibi yabu. Bualu bua yeye nkayende wakakenga pakateyibuaye, yeye udi mumanye mua kukuatshisha badi bateyibua.’​—Ebelu 2:17, 18; 13:8.

Yezu wakaleja ne: mmukumbanyine ne mmusue kuambuluisha bantu bua kusemenabu kudi Nzambi. Kadi bualu ebu budi busua kumvuija ne: udi ne bua kusuisha ku bukole Nzambi muena malu mashile udi kayi luse ne kayi musue kubuikidilangana mibi anyi? Kabiena nanku to, bualu Bible udi utujadikila ne: ‘[Yehowa] udi muimpe, ne mutshima [wende] udi musue kubuikidila bantu mibi yabu.’ Bible udi wamba kabidi ne: ‘Bituatonda mibi yetu, yeye udi [muena lulamatu] ne udi ne buakane bua kubuikidila mibi yetu, ne bua kutulengeja ku malu mabi onso.’ (Musambu 86:5; 1 Yone 1:9) Bulelela, mêyi mimpe a Yezu ne bienzedi biende bimpe bidi bituleja mudi Tatuende muikale ne luse ne dinanga.​—Yone 5:19; 8:28; 14:9, 10.

Mmunyi mudi Yezu upolesha bena mpekatu badi bayilekela? Udi ubambuluisha bua kupeta disanka bua madikolela adibu benza ne muoyo umue bua kusankisha Nzambi. Pavua Paulo ufundila bena Kristo nende bela manyi, wakumvuija muanda eu mu tshikoso ne: ‘Bualu bua tuetu tudi ne muakuidi munene wakupita mulu onso, Yezu Muana wa Nzambi mene, tulamate dijukula dia [bualu buende]. Bualu bua katuena ne muakuidi munene udi kayi mumanye mua kukenga netu mu matekete etu, kadi tudi ne umue wakateyibua mu malu onso muomumue atudi tuteyibua nawu, kayi ne bubi. Nunku, tusemene ne dikima pepi ne nkuasa wa butumbi wa [bulenga bukena buakanyina, NW], bua tuetu tupete luse ne bua tusangane [bulenga bukena buakanyina, NW] bua kutukuatshisha mu tshikondo [tshiakanyine].’​—Ebelu 4:14-16.

‘Dikuatshisha mu tshikondo tshiakanyine’

Kadi ntshinyi tshitudi mua kuenza patudi mu ntatu itudi tumona mitupite mutu bu mudi: disama dikole, diumvua muoyo utupisha bikole, diteketa mu maboko ne dibungama dikole? Tudi mua kunyemena ku tshintu tshia mushinga kuvua Yezu utamba kunyemena pa tshibidilu: disambila. Tshilejilu, butuku bua kumpala kua dituku diakafilaye muoyo wende bua bualu buetu, ‘wakasambila kabidi bikole, tshisululu tshiende kuandamuka bu mamata manene a mashi amata panshi.’ (Luka 22:44, MMM) Bushuwa, Yezu mmumanye mutu muntu umvua padiye usambila Nzambi ne bukole. ‘Wakatendelela ne mitendelelu ne misengelelu misangisha ne muadi mukole ne binsonji kudi yeye wakadi ne bukole bua kumusungila ku lufu, ne bakamumvuila bua ditshina diende dia Nzambi.’​—Ebelu 5:7.

Yezu mmumanye mutubi biambuluisha muntu padibu ‘bamumvuila’ ne bamukolesha. (Luka 22:43) Kabidi, wakalaya ne: ‘Binualomba Tatu tshintu, yeye neanupetshi mu dîna dianyi. Nulombe, nenuangate, bua disanka dienu dikumbane.’ (Yone 16:23, 24) Bua nanku tudi mua kulomba Nzambi bashindike se: neanyishile Muanende bua kutuambuluishaye bua bukokeshi budiye nabu ne bua mushinga wa mulambu wende wa tshia-bupikudi.​—Matayo 28:18.

Tuikale bajadike ne: bua bukokeshi budiye nabu mu diulu, Yezu neambuluishe mu tshikondo tshiakanyine menemene. Tshilejilu, bituikala benze mpekatu utudi tunyingalela ne muoyo mujima, mêyi aa adi mua kutusamba: ‘tudi ne [muambuluishi] kudi Tatu; Yezu Kristo udi muakane.’ (1 Yone 2:1, 2) Muambuluishi ne Musambi wetu udi mu diulu neatulombele bua Nzambi andamune masambila etu menza mu dîna diende ne mu diumvuangana ne Bible.​—Yone 14:13, 14; 1 Yone 5:14, 15.

Tulejayi dianyisha bua diambuluisha didi Kristo utupesha

Kudi malu a bungi adi akengela kuenza pa kumbusha dilomba patupu Nzambi mu dîna dia Muanende. “Kristo, ku disumba” ne mushinga wa mulambu wende wa tshia-bupikudi, mmuenze bu udi mulue ‘muena [dîku dia bantu] wakadisumba.’ (Galatia 3:13; 4:5; 2 Petelo 2:1, NW) Tudi mua kuleja dianyisha bua bionso bidi Kristo utuenzela pa kuitaba mutudi bantu bende ne pa kuandamuna ne disanka ku lubila ludiye wela ne: ‘Biasua muntu kundonda, adipidie, atuale mutshi wende [wa tshinyongopelu] ku dituku ku dituku, andonde.’ (Luka 9:23) ‘Kudipidia’ kakuena anu kua diamba mukana patupu to. Tumanye ne: Kristo ‘wakafuila bonso bua badi ne muoyo kabikadi nawu bua bualu buabu nkayabu, kadi bikale nawu [bua] yeye wakafua ne wakabika ku lufu kabidi bua bualu buabu.’ (2 Kolinto 5:14, 15) Nanku, dianyisha ditudi nadi bua tshia-bupikudi nedishintulule bikole mmuenenu wetu, bipatshila ne bikadilu bietu. Dibanza dia kashidi ditudi nadi dia ‘Yezu Kristo wakadifila bua bualu buetu’ didi ne bua kutusaka bua kulonga malu a bungi adi amutangila yeye ne Tatuende wa dinanga, Yehowa Nzambi. Tudi kabidi ne bua kukolesha ditabuja, kutumikila mêyi a Nzambi adi atuambuluisha ne kuikala ne “lukunukunu lua kuenza midimu mimpe.”​—Tito 2:13, 14; Yone 17:3.

Tshisumbu tshia bena Kristo ke njila utudi tupetela biakudia bia mu nyuma, dikankamija ne mibelu mu tshikondo tshiakanyine. (Matayo 24:45-47; Ebelu 10:21-25) Tshilejilu, padi muntu usama mu nyuma, udi mua ‘kubikila bakulu ba [tshisumbu].’ Yakobo udi usakidila ne: ‘Ne kulomba kudi ne ditabuja nekusungile muena disama, ne Mukalenge neamubishe; ne bikalaye muenze bualu bubi, Nzambi neamubuikidile bubi buende.’​—Yakobo 5:13-15.

Angata tshilejilu: Muena buloko mukuabu wa mu ditunga dia Afrique du Sud wakafundila mukulu wa tshisumbu mukanda uleja muvuaye ne dianyisha kudi “Bantemu ba Yehowa bonso badi benza mudimu mulenga uvua Yezu Kristo mutuadije bua kufikisha bantu ku dibuela mu Bukalenge bua Nzambi.” Wakamba ne: “Mvua ne disanka dipite bungi pangakapeta mukanda webe. Bivua bindenge bikole ku muoyo bua mushindu uudi muditatshishe bua meme kupikudibua mu nyuma. Bualu ebu budi bunsaka bua kuitaba lubila ludi Yehowa Nzambi wela bantu bua bakudimune mitshima. Munkatshi mua bidimu 27 mvua anu mupambuke pamvua muditue mu mpekatu, mashimi, dipanyisha bintu bibi, malu a buendenda ne dibuela mu bitendelelu bidi kabiyi kutua tshiadi. Kunyima kua meme mumane kupetangana ne Bantemu ba Yehowa, ndi mmona ne: bua mpindieu ndi mupete njila, njila muakane! Tshianshadidi tshidi anu tshia kumulonda.”

Diambuluisha dia bungi mu matuku makese adi kumpala eku

Dinyanguka dia malu pa buloba didi dijadika ne: tudi mu tshikondo tshikole tshikadi pabuipi menemene ne dibudika dia “dikenga dinene.” Kubangila ku mpindieu, bena mu musumba munene wa mu matunga onso, bisamba bionso, bantu bonso ne miakulu yonso badi ‘batokesha mayeka abu mu mashi a Muana wa mukoko.’ (Buakabuluibua 7:9, 13, 14; 2 Timote 3:1-5) Bualu badi bitabuja mulambu wa tshia-bupikudi wa Yezu, badi bababuikidila mpekatu yabu ne badi babambuluisha bua kudia malanda mashême ne Nzambi, nanku balua balunda bende.​—Yakobo 2:23.

Yezu Kristo Muana wa mukoko ‘neikale mulami wa [bantu bapanduka ku dikenga dinene] ne neabalombole ku mishimi ya mâyi a muoyo; ne Nzambi neakupule tshinsonji tshionso ku mêsu kuabu.’ (Buakabuluibua 7:17) Dîba adi Kristo neajikije midimu yende ya Muakuidi Munene. Neambuluishe balunda bonso ba Nzambi bua bapete masanka a bungi ku ‘mishimi ya mâyi a muoyo,’ mbuena kuamba ne: masanka a mu nyuma, a ku mubidi ne a mu lungenyi. Malu avua Yezu mutuadije mu 33 B.B. ne adiye mutungunuke ne kuenzela mu diulu katshia tshine tshikondo atshi neakumbane bimpe menemene dîba adi.

Nenku katulekedi kuikala ne dianyisha dikole bua bionso bidi Nzambi ne Kristo batuenzele ne bidibu batuenzela. Mupostolo Paulo wakatubela ne: ‘Nusanke mu Mukalenge misangu yonso. Lekelayi kuditatshisha ku bualu [nansha] bumue; kadi mu malu onso ku ditendelela ne ku disengelela numanyishe Nzambi bua milombu yenu ne disakidila. Ne ditalala dia Nzambi didi ditamba dijingulula dionso dia bantu, nedilame mitshima yenu ne meji enu mu Kristo Yezu.’​—Filipoi 4:4, 6, 7.

Kudi mushindu muimpe menemene wa wewe kuleja muudi wanyisha Yezu Kristo, Muambuluishi wetu udi mu diulu. Mu Disatu dia matuku 19 a ngondo muinayi mu tshidimu tshia 2000 etshi pakadi dîba pa kubuela, Bantemu ba Yehowa pa buloba bujima nebadisangishe bua kusekelela Tshivulukilu tshia lufu lua Kristo. (Luka 22:19) Etshi netshikale tshikondo tshia wewe kukolesha dianyisha diebe bua mulambu wa tshia-bupikudi wa Kristo. Tudi tukubikila ne musangelu bua kulua kubuelamu ne kumvua mushindu uudi mua kupeta masanka a kashidi bua lupandu ludi Nzambi mulongolole ku butuangaji bua Kristo. Suaku ukonke Bantemu ba Yehowa ba muaba uudi bua kumanya dîba ne muaba mujalame wenzekela tshisangilu etshi tshia pa buatshi.

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Yezu mmumanye mutu muntu umvua padiye usambila Nzambi bikole

[Bimfuanyi mu dibeji 8]

Kristo neatuambuluishe bua kutantamena ntatu mikole itudi katuyi mua kudijikijila nkayetu

[Tshimfuanyi mu dibeji 9]

Kristo udi utuambuluisha ku butuangaji bua bakulu ba dinanga