Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘O Nzambi, tumaku butoke buebe’

‘O Nzambi, tumaku butoke buebe’

‘O Nzambi, tumaku butoke buebe’

“Tumaku butoke buebe ne bulelela buebe, bindeje njila.”​—MUSAMBU 43:3, MMM.

1. Mmunyi mudi Yehowa usokolola malu adiye mulongolole?

 YEHOWA udi ne luse lua bungi pa kutangila mushindu udiye umanyisha basadidi bende malu adiye mulongolole bua kuenza. Pamutu pa kutusokoluela bulelela buonso musangu umue bu bukenke bukole budi bufuanyike kutushipa mêsu, udi utupesha butoke ku kakese ku kakese. Tudi mua kufuanyikija luendu luetu mu njila udi ufikisha ku muoyo ne muntu udi wenza luendu lule ku makasa. Udi wasa luendu patshiatshia kadi kêna utamba kumona bimpe to. Padi dîba dibanga kupatuka bitekete-bitekete, udi utuadija kusunguluja bintu bidi pabuipi nende. Bikuabu biashadi ebi kêna ubimona bimpe to. Kadi padi dîba ditungunuka ne kubanda, udi ubanga kumona kule. Ke mudibi bua butoke bua mu nyuma budi Nzambi ufila. Udi utuanyishila bua kujingulula malu makese musangu umue. Yezu Kristo Muana wa Nzambi wakafila butoke bua mu nyuma mu mushindu wa muomumue. Tukonkononayi muvua Yehowa mutokeshile bantu bende malu mu bikondo bia kale ne mudiye ututokeshilawu lelu’eu.

2. Mmunyi muvua Yehowa ufila butoke mu bikondo bia kumpala kua Buena-Kristo?

2 Bana ba Kola ke bavua mua kuikala bafunde Musambu wa 43. Bavua ne mudimu wa kulongesha bantu Mikenji ya Nzambi bualu bavua bena Lewi. (Malaki 2:7) Kadi Yehowa ke uvua Mulongeshi wabu Munene, ne bavua bamutekemene anu yeye bualu udi Mufidi wa meji onso. (Yeshaya 30:20) Mufundi wa musambu eu wakasambila ne: “[O Nzambi], . . . tumaku butoke buebe ne bulelela buebe, bindeje njila.” (Musambu 43:1, 3, MMM) Pavua bena Isalele bashala bamulamate, Yehowa uvua ubalongesha njila yende. Kunyima kua bidimu nkama mivule, Yehowa wakabatumina butoke ne bulelela bivua bitambe kuikala bia pa buabi. Wakenza muanda eu pakatumaye Muanende pa buloba.

3. Mmu mushindu kayi muvua dilongesha dia Yezu diteke bena Yuda mu diteta?

3 Pavua Yezu Kristo Muana wa Nzambi pa buloba, uvua “butoke bua bena panu.” (Yone 8:12, MMM) Wakalongesha bantu “malu a bungi mu nsumuinu.” Malu aa avua mapiamapia kudibu. (Mâko 4:2) Wakambila Ponto Pilato ne: ‘Bukalenge buanyi kabuena bua pa buloba ebu.’ (Yone 18:36) Ebu buvua bualu buenyi ku matshi a bena Lomo ne nangananga a bena Yuda bavua banange ditunga diabu bikole, bualu bavua batekemene ne: Masiya uvua ne bua kutshimuna Bukalenge bua bena Lomo ne kupingajila Isalele butumbi buvuaye nabu kumpala. Yezu uvua umuenesha butoke bua kudi Yehowa, kadi mêyi ende kaakasankisha bakokeshi bena Yuda to, bualu bavua “banange lumu lua kudi bantu kumpala kua lumu lua [Nzambi].” (Yone 12:42, 43, MMM) Ba bungi bakasungula bua kulamata ku bilele biabu bienza kudi bantu pamutu pa kuitaba butoke ne bulelela bua mu nyuma bua kudi Nzambi.​—Musambu 43:3; Matayo 13:15.

4. Ntshinganyi tshidi tshitujadikila ne: bayidi ba Yezu bavua ne bua kutungunuka ne kukolesha ngumvuilu wabu wa malu?

4 Nansha nanku, bantu bakese bakitaba ne disanka bulelela buvua Yezu ulongesha. Bakatungunuka ne kukolesha ngumvuilu wabu wa milayi ya Nzambi ku kakese ku kakese. Kadi nansha muakasemena lufu lua Mulongeshi wabu pabuipi, batshivua anu ne malu a bungi a kulonga. Yezu wakabambila ne: “Ntshidi ne malu makuabo a bungi a kunuambila, kadi nuenu kanuena bamanye mua kuatuala katataka.” (Yone 16:12) Bushuwa, bayidi bavua ne bua kutungunuka ne kukolesha ngumvuilu wabu wa bulelela budi butangila Nzambi.

Butoke budi butungunuka ne kukenkesha

5. Ndukonko kayi luakajuka mu bidimu lukama bia kumpala, ne mbanganyi bavua ne bujitu bua kuluandamuna?

5 Kunyima kua lufu ne dibika dia Yezu, butoke bua Nzambi buakakenkesha bikole kupita kumpala. Yehowa wakaleja Petelo mu tshikena-kumona ne: Bampangano bavua kabayi batengula bavua pabu mua kulua bayidi ba Kristo. (Bienzedi 10:9-17) Abu buvua bualu bupiabupia! Kadi lukonko luakalua kujuka ne: Yehowa uvua mulombe Bampangano aba bua kuditenguisha kunyima kua bamane kulua bena Kristo anyi? Kavua mufile diandamuna dialu mu tshikena-kumona nansha, ne tshilumbu etshi tshiakajula dikokangana dikole munkatshi mua bena Kristo. Bavua ne bua kutshikosa, tshianana buobumue buabu (buvua tshintu tshia mushinga mukole) buvua mua kunyanguka. Nenku “bapostolo ne bakulu bakadisangisha bua kulondabo bualu ebu” mu Yelushalema.​—Bienzedi 15:1, 2, 6.

6. Ntshintu kayi tshiakenza bapostolo ne bakulu bua kukonkonona tshilumbu tshia ditengula?

6 Mmunyi muvua bantu bavua mu tshisangilu atshi mua kujadika tshivua Nzambi mulombe Bampangano bavua balua bena kuitabuja? Yehowa kakatuma muanjelu bua kulombola tshisangilu atshi, ne kakaleja bantu bavuamu tshikena-kumona to. Nansha nanku kavua mulekele bapostolo ne bakulu kabayi ne buludiki to. Bakateleja malu avuabu bajadika kudi bamue bena Kristo bena Yuda bavua bamone muvua Nzambi mutuadije kuanyisha bantu ba bisamba bikuabu ne muvuaye mupeshe Bampangano bavua kabayi batengula spiritu munsantu. Bakakeba kabidi mibelu mu Mifundu. Ku ndekelu, muyidi Yakobo wakamba malu mashindamene pa mvese wakabambuluisha bua kumvuabu muanda eu bimpe. Pakelanganabu meji bua bijadiki bionso abi, bakumvua bimpe disua dia Nzambi. Bantu ba bisamba bia bende kabavua ne bua kuditenguisha bua Yehowa kushisha kubanyisha nansha. Bapostolo ne bakulu kabakajingakana bua kufunda dipangadika adi mu mukanda bua diodi kuambuluisha bena Kristo nabu.​—Bienzedi 15:12-29; 16:4.

7. Mmu mushindu kayi muvua bena Kristo ba kumpala benda baya kumpala?

7 Bu muvuabu bashilangane ne bamfumu ba bitendelelu bena Yuda bavua balamate ku bilele bia bankambua babu, bena Kristo ba bungi bena Yuda bakasanka pakumvuabu bualu ebu bupiabupia buvua butangila disua dia Nzambi bua bantu ba bisamba bia bende, nansha muvua dibuitaba dibalomba bua bashintulule mushindu uvuabu bamona Bampangano bonso. Yehowa wakabenesha lungenyi luabu lua budipuekeshi ne ‘ekeleziya yakakoleshibua mu ditabuja, yakadi ivulangana ku dituku ku dituku.’​—Bienzedi 15:31; 16:5.

8. (a) Ntshinyi tshidi tshituleja ne: butoke buvule buvua ne bua kulua pavua bidimu lukama bia kumpala bifika ku ndekelu? (b) Nnkonko kayi ya mushinga ituamona?

8 Butoke bua mu nyuma buakatungunuka ne kukenkesha mu bidimu lukama bia kumpala. Kadi Yehowa kakasokoluela bena Kristo ba kumpala kanungu konso ka malu avuaye mulongolole to. Mupostolo Paulo wakambila bena kuitabuja nende ba mu bidimu lukama bia kumpala ne: “Mpindiewu tudi tumona bibuitshidile, bu muntu umona bintu mu lumuenu.” (1 Kolinto 13:12, MMM) Lumuenu alu kaluvua luleja bintu bimpe menemene to. Kumpala, butoke bua mu nyuma kabuvua bumvuika bimpe nansha. Kunyima kua lufu lua bapostolo, butoke buakanji kubuitshidila, kadi dimanya dia mu Mifundu ndilue kuvulangana bikole mu bikondo biashadi ebi. (Danyele 12:4) Mmunyi mudi Yehowa utokeshila bantu bende malu lelu? Ne ntshinyi tshitudi ne bua kumvua padiye walabaja ngumvuilu wetu wa malu a mu Bible?

Butoke budi bukola ku kakese ku kakese

9. Mmushindu muimpe kayi wa pa buawu wa kulonga Bible uvua nawu Balongi ba Bible ba kumpala?

9 Mu bikondo bietu ebi butoke bulelela bua kumpala buakatuadija kukenka ku ndekelu kua lukama lua bidimu lua 19, pavua kasumbu ka bena Kristo balume ne bakaji batuadije kulonga Bible ne muoyo umue. Bakapatula mushindu muimpe wa kulonga Bible. Muntu uvua ujula lukonko; pashishe bakuabu bavua bakonkonona mvese yonso ya mu Bible ivua ilumvuija. Pavua mvese umue wa mu Bible umueneka kayi upetangana ne mukuabu, bena Kristo aba bavua badienzeja bua kukeba diumvuangana pankatshi payi. Balongi ba Bible (muvuabu babikila Bantemu ba Yehowa musangu au) bavua bashilangane ne bamfumu ba bitendelelu bavuaku dîba adi bualu bamfumu aba bavua bapangadije bua kulonda bilele peshi malongesha avua bantu badienzele pamutu pa kulonda Mifundu Minsantu. Pavua Balongi ba Bible aba bajikija kukonkonona bijadiki bionso bia mu Mifundu bivuabu bapeta, bavua bafunda bionso bivuabu bamba. Mushindu’au ke wakumvuabu bimpe malongesha mavule a nshindamenu a mu Bible.

10. Mmikanda kayi yakambuluisha bua kulonga Bible yakafunda Charles Taze Russell?

10 Muntu uvua musunguluke munkatshi mua Balongi ba Bible aba uvua Charles Taze Russell. Wakafunda mikanda isambombo yakambuluisha bantu bua kulonga Bible, ivua ne tshiena-bualu tshia ne: Malonga a Mifundu. (Angl.) Muanetu Russell uvua musue kufunda mukanda wa muanda-mutekete uvua mua kumvuija mukanda wa Yehezekele ne wa Buakabuluibua. Wakamba ne: “Dîba dionso dingapeta mushindu adi, nemfunde Mukanda wa Muanda-mutekete.” Kadi wakasakidila ne: “Mukalenge yeye mupeshe muntu mukuabu mushindu wa kuufunda, udi mua kuufunda.”

11. Ndiumvuangana kayi didi pankatshi pa dîba ne mushindu utudi tumvua malu adi Nzambi mulongolole?

11 Mêyi a Charles Taze Russell aa adi aleja ne: dîba ntshintu tshidi tshiambuluisha bikole bua kufika ku diumvua imue mvese ya mu Bible. Muanetu Russell uvua mumanye ne: kavua mua kuenzeja butoke ku bukole bua kukenkeshabu mukanda wa Buakabuluibua to, anu mudi muntu udi wenza luendu ku makasa kayi mua kuenzeja dîba ku bukole bua kupatukadi.

Busokolola, kadi mu tshikondo tshijadika kudi Nzambi

12. (a) Ndîba kayi ditutu tumvua bimpe milayi ya mu Bible? (b) Ntshilejilu kayi tshidi tshileja ne: diumvua milayi ya mu Bible ndisuikila ku tshikondo tshidi Nzambi mujadike? (Tangila diumvuija kuinshi kua dibeji.)

12 Anu muakalua bapostolo kumvua milayi ya bungi ivua itangila Masiya kunyima kua lufu ne dibika dia Yezu, lelu bena Kristo badi bumvua milayi ya mu Bible bimpe menemene anu kunyima kua yoyi mimane kukumbana. (Luka 24:15, 27; Bienzedi 1:15-21; 4:26, 27) Buakabuluibua mmukanda wa milayi, nenku tudi ne bua kuindila bua kuumvua bimpe menemene padi malu adimu enda akumbana. Tshilejilu, Charles Taze Russell kavua mua kuikala mumanye bimpe diumvuija dia nyama wa luonji wa mu tshimfuanyi wa mubidi mukunzubile udibu batele mu Buakabuluibua 17:9-11 nansha, bualu bakalua kuenza malongolodi adi nyama eu uleja (mumue ne: Nsangilu wa Matunga ne Bulongolodi bua Bisamba Bisanga) kunyima kua lufu luende. *

13. Ntshinyi tshitu tshienzeka imue misangu patu butoke bukenkesha bualu kampanda bua mu Bible?

13 Pakamanya bena Kristo ba kumpala ne: Bampangano bavua kabayi batengula bavua mua kulua bena kuitabuja bu buobu, dishintuluka adi diakajula lukonko lukuabu bua kumanya nne bivua bikengela bua bantu ba bisamba bia bende kuditenguishabu. Muanda eu wakasaka bapostolo ne bakulu bua kutangilula tshilumbu tshia ditengula mu bule ne mu butshiame. Ke tshilejilu tshitudi tulonda lelu’eu. Imue misangu patu butoke bukenkesha bimpe lukonko kampanda lua mu Bible, bitu bifikisha basadidi ba Nzambi bela manyi anyi “mupika wa lulamatu ne wa budimu” ku dikonkonona tshiakabidi malu makuabu adi umvuangana nalu, anu mumvuija tshilejilu tshidi tshilonda etshi tshia malu atudi balonge matuku adi panshi aa.​—Matayo 24:45.

14-16. Mmunyi muvua diumvuija dipiadipia dia ntempelo wa mu nyuma dishintulule mushindu utuvua tumvua Yehezekele nshapita wa 40 too ne wa 48?

14 Mu 1971 bakapatula mukanda uvua umvuija mulayi wa Yehezekele wa se: “Les nations sauront que je suis Jéhovah”​—Comment? Nshapita umue wa mu mukanda au uvua umvuija tshikena-kumona tshia ntempelo wa Yehezekele mu tshikoso. (Yehezekele, nshapita 40-48) Mu tshikondo atshi, bavua batambe kuimanyina pa mushindu uvua tshikena-kumona tshia ntempelo wa Yehezekele mua kukumbana mu bukua-panu bupiabupia.​—2 Petelo 3:13.

15 Kadi biena-bualu bibidi biakapatuka mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Tshisua-munene 1972 (Angl.) biakashintulula mushindu utuvua tumvua tshikena-kumona tshia Yehezekele. Biena-bualu ebi biakumvuija ntempelo munene wa mu nyuma udibu baleje kudi mupostolo Paulo mu Ebelu nshapita wa 10. Tshibumba tshia Nsentedi atshi tshiakumvuija ne: muaba Munsantu ne lubanza lua munda lua ntempelo wa mu nyuma bidi bileja nsombelu wa bela manyi patshidibu pa buloba apa. Pakaluabu kukonkonona tshiakabidi Yehezekele nshapita wa 40 too ne wa 48 kunyima kua bidimu, bakajingulula ne: anu mudiku ntempelo wa mu nyuma lelu ke mudi ntempelo uvua Yehezekele mumone mu tshikena-kumona ne bua kuikalaku lelu kabidi. Mushindu kayi?

16 Mu tshikena-kumona atshi, Yehezekele wakamona bakuidi batambakana mu mbanza ya ntempelo ne benza mudimu bua bisamba bivua kabiyi bia buakuidi. Kakuyi mpata, bakuidi aba badi baleja ‘bakuidi ba bukalenge,’ basadidi bela manyi ba Yehowa. (1 Petelo 2:9) Kadi kabakushala benza mudimu mu lubanza lua pa buloba lua ntempelo mu Bukokeshi bua Bidimu Tshinunu bua Kristo nansha. (Buakabuluibua 20:4) Mu tshikondo atshi tshionso, bela manyi nebikale benzela Nzambi mudimu mu Mutambe Bunsantu wa ntempelo wa mu nyuma, mmumue ne: mu “diulu muine.” (Ebelu 9:24) Bu muakamona Yehezekele bakuidi batambakana mu mbanza ya ntempelo, tshikena-kumona atshi tshidi ne bua kuikala munkatshi mua dikumbana lelu’eu, patshidi bamue bela manyi pa buloba apa. Nimero wa Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Luabanya 1999 wakafila diumvuija dikuabu pa muanda eu. Nenku too ne ku ndekelu kua lukama lua bidimu lua 20, butoke bua mu nyuma buvua bukenkesha mulayi wa Yehezekele.

Ikala mudilongolole bua kushintulula ngenyi yebe

17. Mmalu kayi autu mulekele katshia wamanya bulelela, ne mmunyi mudibi bikuambuluishe?

17 Muntu yonso udi musue kupeta dimanya dia bulelela udi ne bua kuikala mudilongolole bua ‘kukuata meji onso ku bupika bua kuafikisha ku ditaba Kristo.’ (2 Kolinto 10:5, MMM) Abi kabitu anu bitekete to, nangananga padi ngenyi ayi miele miji bikole. Tshilejilu, kumpala kua kulonga bulelela bua Nzambi, uvua mua kuikala wenza amue mafesto a bitendelelu bia dishima ne bena mu dîku dienu. Pawakabanga kulonga Bible, wakajingulula ne: misekelelu ayi mmifumine mu bampangano. Kumpala uvua mua kuikala welakana bua kutumikila malu auvua ulonga. Kadi ku ndekelu dinanga diuvua nadi kudi Nzambi diakakola kupita malongesha a mu bitendelelu bia dishima, ne wakalekela dibuela mu misekelelu ayi idi ibungamija Nzambi. Yehowa ki mmubenesheku dipangadika diebe anyi?​—Tangila Ebelu 11:25.

18. Ntshinganyi tshitudi ne bua kuenza padibu batokesha ngumvuilu wetu wa bulelela bua mu Bible?

18 Misangu yonso itudi tuenza malu adi asankisha Nzambi tudi tupeta diakalengele. (Yeshaya 48:17, 18) Nenku padibu batutokeshila mvese kampanda wa mu Bible, tuikalayi tusanka bualu bulelela budi buenda buvula! Bushuwa, ditungunuka ne kupeta butoke didi ditujadikila ne: tudi mu njila muakane. ‘Njila wa bantu bakane udi bu dîba dia kabundubundu, didi ditema ne dikenkakenka too ne pakumbana dîba dia munda munya.’ (Nsumuinu 4:18) Bulelela, mpindieu tudi tumona bimue bitupa bia malu adi Nzambi mulongolole “bibuitshidile.” Kadi pakumbana tshikondo tshidi Nzambi mujadike, netumone bulelela mu bulengele buabu buonso; kadi bidi bikengela bua tushale bashindame mu “njila” eu. Mu dindila tshikondo atshi, tusankayi bua mudi Yehowa mutokeshe bulelela, ne tuindile butoke buakenkesha malu atudi katuyi banji kumvua bimpe.

19. Tela mushindu umue utudi mua kuleja ne: tudi banange bulelela.

19 Mmunyi mutudi mua kuleja bimpe ne: tudi banange butoke? Mushindu umuepele ng’wa kuikala kubala Dîyi dia Nzambi pa tshibidilu peshi dituku dionso padiku mushindu. Utuku ne tshibidilu tshia kulonda ndongamu wa dibala dia Bible anyi? Tshibejibeji tshia Tshibumba tshia Nsentedi ne tshia Réveillez-vous! bidi kabidi bitupesha biakudia bimpe bia mu nyuma. Kudi kabidi mikanda minene ne mikese idibu batulongoluele. Netuambe tshinyi bua milubu idi ikankamija ya mudimu wa dimanyisha Bukalenge itu ipatuka mu Annuaire des Témoins de Jéhovah?

20. Ndiumvuangana kayi didi pankatshi pa butoke ne bulelela bua Yehowa ne dibuela dietu mu bisangilu bia tshisumbu?

20 Bushuwa, Yehowa mmuandamune disambila didi mu Musambu 43:3 (MMM) mu mushindu mulenga be. Tudi tubala Ku ndekelu kua mvese eu ne: “[Butoke buebe ne bulelela buebe] bimfikishe ku mukuna webe wa tshijila too ne mu tshisombelu tshiebe.” Udiku musue kutendelela Yehowa pamue ne tshisumbu tshia bantu bende bakuabu anyi? Malu a mu nyuma adibu balongesha mu bisangilu mmushindu muimpe menemene udi Yehowa ufila butoke bua mu nyuma lelu. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kukolesha dianyisha bua bisangilu bia tshisumbu? Tudi tukulomba bua kukonkonona lukonko elu ne ntema mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

[Mêyi adi kuinshi]

^ Kunyima kua lufu lua Russell, mukanda wakambabu ne: ke uvua wa muanda-mutekete wa Malonga a Mifundu uvua mufunda ne tshipatshila tshia kumvuija mukanda wa Yehezekele ne wa Buakabuluibua. Mukanda eu uvua mushindamene ndambu pa malu avua Russel mumvuije bua mukanda wa Yehezekele ne wa Buakabuluibua. Kadi tshikondo tshia kusokolola diumvuija dia milayi ayi katshivua tshianji kulua to, ne mu kabujima, diumvuija difila mu mukanda au wa Malonga a Mifundu kadivua ditoke nansha. Mu bidimu biakalonda, bulenga bua Yehowa ne malu akenzeka pa buloba bujima biakapesha bena Kristo mushindu wa kujingulula bimpe menemene diumvuija dia mikanda eyi ya milayi.

Udi mua kuandamuna anyi?

• Bua tshinganyi Yehowa udi usokolola malu adiye mulongolole ku kakese ku kakese?

• Mmunyi muakakosa bapostolo ne bakulu ba mu Yelushalema tshilumbu tshia ditengula?

• Balongi ba Bible ba kumpala bavua balonga Dîyi dia Nzambi mushindu kayi, ne bua tshinyi mushindu au uvua wa pa buawu?

• Fila tshilejilu tshia mushindu udi Nzambi usokolola butoke bua mu nyuma mu tshikondo tshidiye mujadike.

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 12]

Charles Taze Russell uvua mumanye ne: butoke buvua ne bua kukenkesha mukanda wa Buakabuluibua anu mu tshikondo tshivua Nzambi mujadike