Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Utuku udileja muntu muimpe ku mêsu kua bakuabu anyi?

Utuku udileja muntu muimpe ku mêsu kua bakuabu anyi?

Utuku udileja muntu muimpe ku mêsu kua bakuabu anyi?

‘Kabiena bingenzela bualu to, nansha bantu buobu bangamba tshinyi!’ Pamu’apa ukadiku muambe mêyi a nunku dîba dia tshiji. Kadi wewe mumane kuditambisha mu tshiji nunku, udi mua kubanga kunyingalala. Bua tshinganyi? Bualu ba bungi ba kutudi batu bakeba kumanya mushindu udi bakuabu babangata.

BUSHUWA, tudi ne bua kumanya mushindu udi bakuabu batuangata. Nangananga mutudi bena Kristo ne bena mudimu ba Yehowa Nzambi, tudi ne bua kukeba bua kumanya mushindu udi bakuabu batumona. Tumanye ne: tudi “mu tshialu ku mesu kua bantu bonso.” (1 Kolinto 4:9, MMM) Mu 2 Kolinto 6:3, 4, tudi tupetamu mubelu mulenga wa Paulo wa se: “Katuena tulenduisha muntu mu bualu, bua mudimu wetu kaubandibu. Kadi mu malu onso tudi [tudileja] bu bena mudimu ba Nzambi.”

Kadi kudileja ku mêsu kua bakuabu kudi kumvuija tshinyi? Kudiku kumvuija ne: tudi ne bua kuditambisha bua mamanya etu peshi kukeba bua batumone batuambe anyi? Tòo. Kadi kudi kutulomba bua kutumikila mêyi adi mu 1 Petelo 2:12 a se: ‘Nuikale ne bienzedi bienu bimpe munkatshi mua bisamba bia bende, bua buobu batumbishe Nzambi, bua midimu yenu mimpe idibu bamona.’ Bena Kristo badi bamuenekela ku tshikadilu tshiabu! Nenku bua muanda eu bantu nebatumbishe Nzambi pamutu pa kututumbisha tuetu. Kadi didileja dietu ku mêsu kua bakuabu didi kabidi mua kutuambuluisha tuetu bine. Tumonayi malu asatu adi aleja mudi muanda eu mulelela.

Paudi ukeba kubuela mu dibaka

Angata tshilejilu tshia dibaka. Dibaka ndipa dia kudi Yehowa Nzambi, “yeye ke udi winyika diku dionso dina mu diulu ne pa buloba.” (Efeso 3:15, MMM) Pamu’apa udi ne dijinga dia kubuela mu dibaka dimue dituku. Biwikala ujinga bualu ebu, mmunyi muudi udileja bu muntu udi ukeba kubuela mu dibaka? Udi muena Kristo mujike udi ne lumu lua mushindu kayi?

Mu amue matunga, mêku atu angata bualu ebu ne mushinga wa bungi. Tshilejilu mu ditunga dia Ghana, padi bantu babidi basua kuselangana, batu bamanyisha baledi babu. Baledi pabu batu bamanyisha bantu bakuabu ba mu dîku. Dîku dia mulume ditu dibanga kukonka bena mutumba bua kujadika lumu ludi nalu nsongakaji. Padi baledi batuishibua ne: nsongakaji au mmukumbane, badi bamanyisha dîku dia ba mukaji bua se: muanabu wa balume mmusue kusela muanabu wa bakaji. Mpindieu dîku dia ba mukaji didi padi dikonkonona bua kumanya lumu ludi nalu nsongalume kumpala kua kuitaba dibaka edi. Mu Ghana batu bela kasumuinu ne: “Konka bantu badi ne bua kuikala bamumanye kumpala kua wewe kuselangana nende.”

Malu atu enzeka munyi mu matunga a ku Mputu mutu bantu ne budikadidi bua kudisunguila badibu basue kuselangana nabu? Nansha mu matunga aa, mulume anyi mukaji muena Kristo mupie mu nyuma nealeje meji pa kukeba mibelu mimpe ya kudi bantu badi bamanye udiye ukeba kuselangana nende, bu mudi baledi anyi balunda bapie mu nyuma. Bilondeshile mukanda wa Nsapi wa disanka mu dîku, nsongakaji udi mua kudiebeja ne: “‘Muntu mulume eu udi ne lumu lua mushindu kayi? Mbanganyi badi balunda bende? Utuku uleja didikanda anyi? Mmunyi mutuye utangila bakulakaje? Mmufumine mu dîku dia mushindu kayi? Nsombelu wende ne bena dîku diende utu munyi? Udi ne mmuenenu kayi bua mfranga? Utu munuavi wa maluvu adi akuata anyi? Utu muena malu makole, anyi mene muena tshikisu anyi? Mmajitu kayi adiye nawu mu tshisumbu ne mmunyi mudiye uambula? Ndi mua kumunemeka bikole anyi?’​—Lewitiki 19:32; Nsumuinu 22:29; 31:23; Efeso 5:3-5, 33; 1 Timote 5:8; 6:10; Tito 2:6, 7.” *

Nsongalume udi pende ne bua kudiela nkonko bua mukaji muena Kristo udiye ujinga kusela. Bible udi uleja ne: Boaza wakanji kulonga Luta, mukaji wakaluaye kusela. Pakamukonka Luta ne: “Elu luse ne dinanga biudi mundeje meme muenyi bidi munyi?” Boaza wakamuandamuna ne: ‘Bakavua bandondele malu onso auvua muenze.’ (Luta 2:10-12, MMM) Bushuwa, Boaza kavua anu mumone patupu ne: Luta uvua muena lulamatu, mukaji wa didifila ne muenji wa mudimu, kadi uvua kabidi mumvue malu mimpe avua bakuabu bamba bua bualu buende.

Bia muomumue, tshikadilu tshiebe ke tshienzeja bua se: bakuabu bakumone muntu mukumbane kubuela nende mu dibaka. Kadi mmunyi muudi udileja ku mêsu kua bakuabu mu muanda eu?

Paudi muena mudimu

Ku mudimu mmuaba mukuabu udi kulama tshikadilu tshimpe mua kukuambuluisha. Bantu ba bungi badi mua kuikala bakeba midimu bikole. Misangu mivule batu bipata bena mudimu batu ne mutu mukole, batu ne tshibidilu tshia kufika ku mudimu dîba dipite ne batu bashima. Kumpanyi idi mua kumbusha kabidi bantu ba dimanya ditue ku mudimu bua kukepesha bungi bua makuta adi atuka. Nenku patu bantu bakeba midimu mikuabu, bitu mua kuenzeka ne: kumpanyi ayi yebeje bamfumu babu ba mudimu ba kumpala mushindu uvua bantu abu benza mudimu, ngikadilu wabu ne dimanya diabu. Bena Kristo ba bungi mbafike ku didileja bantu bimpe ku mêsu kua bamfumu babu ba midimu bua kanemu kabu, mvuadilu wabu muimpe ne ngikadilu mimpe ya buena Kristo.

Kuamba bulelela nngikadilu muimpe utu bamfumu ba midimu ba bungi badianjila kuangata ne mushinga. Anu muakenza mupostolo Paulo, tudi basue “kuenda bimpe mu malu onso.” (Ebelu 13:18) Umue musangu bakamba ne: bavua bibe mu kumpanyi kampanda utu umbula mabue a mushinga mu ditunga dia Ghana. Nenku bakipata bena mudimu bakuabu, kushiyabu mulombodi wa mudimu wa dilengeja mabue (udi Ntemu). Bua tshinyi? Batangidi bonso bavua bamone muvuaye ne tshibidilu tshia kuamba bulelela kukavua bidimu bia bungi. Mudimu mukole uvuaye wenza ne dinemeka bavua ku mutu bivua kabidi bimanyike. Bushuwa, tshikadilu tshiende tshimpe tshiakapandisha mudimu wende!

Ng’amue malu kayi makuabu audi wewe muena Kristo mua kuenza bua kudileja muntu muimpe ku mudimu? Longa mua kuikala wenza bimpe mudimu wonso udibu bakupesha. (Nsumuinu 22:29) Enza mudimu ne tshisumi ne muoyo mujima. (Nsumuinu 10:4; 13:4) Ikala unemeka mfumuebe anyi mutangidi wa mudimu. (Efeso 6:5) Difika pa dîba, diamba bulelela, dienza mudimu bimpe ne tshisumi nngikadilu idi bamfumu ba mudimu bangata ne mushinga wa bungi, ne ngikadilu eyi idi mua kukuambuluisha bua kupeta mudimu nansha padi midimu kayiyi imueneka to.

Midimu ya mu tshisumbu

Mpindieu kudi dijinga dinene dia kupeta balume bapie mu nyuma bua kulombola tshisumbu tshia bena Kristo. Bua tshinyi? Yeshaya wakamanyisha ne: ‘Vundisha muaba wa ntenta webe, bavungulule bilulu bikudika bia mu nzubu muebe.’ (Yeshaya 54:2) Mulayi eu udi wenda ukumbana bualu pa buloba bujima tshisumbu tshia Yehowa tshidi tshitungunuka ne kudiunda.

Nenku biwikala muena Kristo mulume, mmunyi muudi mua kudileja bu muntu mukumbanyine kupesha mudimu kampanda? Tangila tshilejilu tshia nsonga Timote. Luka udi wamba ne: Timote ‘wakadi ne lumu luimpe lumanyibue kudi bana babu ba mu Kristo ba mu Luseta ne mu Ikonio.’ Bulelela, bua tshikadilu tshiende tshimpe, nsongalume eu wakadileja muntu muimpe ku mêsu kua bena Kristo ba mu bimenga bibidi. Ke bualu kayi Paulo wakamuangata bua kuikalaye uya nende mu ngendu ya mudimu wa Nzambi.​—Bienzedi 16:1-4.

Lelu, mmunyi mudi muntu mulume mua ‘kuipatshila mudimu wa butangidi’ mu mushindu muimpe ne muakanyine? Ki mpa kuenza kampanye bua bamupeshe mudimu au to, kadi mpa kuikala ne ngikadilu ya mu nyuma idi ikengedibua bua midimu eyi. (1 Timote 3:1-10, 12, 13; Tito 1:5-9, NW) Udi kabidi mua kuleja ne: udi “ujinga mudimu mulenga” pa kuikala uyisha ne tshisumi ne uvuija bantu bayidi. (Matayo 24:14; 28:19, 20) Bantu badi badileja bu balume bena Kristo ba kueyemena badi baditatshisha ne muoyo mujima bua disanka dia bana babu ba mu nyuma. Badi balonda mubelu wa mupostolo Paulo wa se: ‘Nukuatshishe bansantu ne bintu bidibu bakengela; nusankidile benyi misangu yonso.’ (Lomo 12:13) Mulume muena Kristo yeye muenze malu aa, udi mua ‘kudileja bu muena mudimu wa Nzambi.’

Dîba dionso tudileje bantu bimpe ku mêsu kua bakuabu

Kudileja ku mêsu kua bakuabu kakuena kumvuija ne: tudi ne bua kuangata mmuenekelu wa tshidingishilu anyi kulua “basankishi ba bantu” nansha. (Efeso 6:6) Kadi kudi kumvuija kudileja bantu bimpe ku mêsu kua Yehowa Nzambi Mufuki wetu pa kutumikila ne muoyo mujima mikenji ne mêyi ende. Wewe mulengeje bumuntu buebe bua mu nyuma ne mukoleshe malanda ebe ne Yehowa Nzambi, bakuabu nebamone muudi musombe bimpe ne bena mu dîku diebe, bena mudimu nebe ne bena Kristo nebe. Nebamone kabidi ne: udi muntu mushindame ne wa nkatshinkatshi; nebamone ngelelu webe wa meji muimpe, ngenzelu webe muimpe wa mudimu ne budipuekeshi buebe. Bionso ebi nebibafikishe ku dikunanga ne dikunemeka, ne Yehowa Nzambi neakuanyishe bualu udi mudileje muntu muimpe ku mêsu kua bakuabu!

[Mêyi adi kuinshi]

^ Mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

[Tshimfuanyi mu dibeji 19]

Baledi ba bungi batu bebeja bimpebimpe bua kumanya lumu ludi nalu muntu udi muanabu usua kubuela nende mu dibaka

[Tshimfuanyi mu dibeji 20]

Muanetu wa balume udi udileja mukumbanyine midimu ya mu tshisumbu pa kuikala ne ntema ku majinga a bakuabu