Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bua tshinyi dikosa dia mishiku ndivulangane nunku?

Bua tshinyi dikosa dia mishiku ndivulangane nunku?

Bua tshinyi dikosa dia mishiku ndivulangane nunku?

‘Kanuitabuji tshintu tshia mbuejilu; bualu bua tshintu tshia mbuejilu tshidi tshifofomija muntu udi ne mêsu matabale, tshidi tshikudimuna mêyi a muntu muakane.’​—Ekesode 23:8.

BAVUA bakandike mbuejilu mu Mikenji ya Mose ivuabu bafunde kale kukadi mpindieu bidimu 3 500. Munkatshi mua bidimu nkama mivule katshia ku tshikondo atshi, bantu mbapatule mikenji ya bungi idi ikandika dikosa mishiku. Nansha nanku, mikenji ya mbulamatadi ki mmifike ku dijikija dikosa mishiku to. Dituku dionso edi badi bapeshilangana makuta miliyo mivule lua nyima, ne bantu miliyare mivule badi bakenga bua bualu bua dikosangana mishiku edi.

Dikosa mishiku ndivule bikole pa buloba bujima, ne ndilue kutangalaka be, ke bualu kayi ndifuanyike kunyanga bikadilu ne bilele bimpe bidi nabi bantu. Mu amue matunga, kakuena bualu budi bantu benza kakuyi dikosangana mishiku nansha. Dikosa muntu muakane mishiku didi dipesha muntu mukuabu mushindu wa kukuata mateta, wa kupeta mukanda wa diendesha nawu mashinyi, wa kupeta mudimu anyi wa kubinga ku kabadi. Arnaud Montebourg, mulumbuluidianganyi wa mu tshimenga tshia Paris, udi wamba ne: “Mbuejilu itu bu dinyanguka dikole dia kapepa ne bintu bikuabu bidi bitatshisha bantu mu lungenyi bikole.”

Mbuejilu mmitambe kuvulangana nanganganga mu malu a bungenda-mushinga. Imue kumpanyi itu itula tshia bisatu tshia makasa ayi bua kukosa bena mudimu ba mbulamatadi mishiku. Bilondeshile tshibejibeji kampanda tshia mu ditunga dia Angleterre, bia pa lukama 10 bia dolare miliyare 25 itubu batula tshidimu tshionso pa buloba mu dienda mushinga wa bingoma batu bakosa nabi bantu badi mua kubasumba bingoma mishiku. Bu mudi dikosa mishiku dienda divula, ntatu ididi dikeba mmilue kutamba kukola. Mu bidimu dikumi bidi bishale ebi, mbambe mudi “dipengela balunda muaba” (bilele bibi bia mu malu a mudimu anyi bungenda bidi bipetesha anu bantu bakese badi mu malanda mimpe ne banene biuma anyi mudimu) dikulule mpetu ya matunga onso.​—The Economist.

Kakuyi mpata, bapele ke batu batamba kukenga bua dikosa mishiku ne bua dinyanguka dia mpetu didi difuminaku, mbantu badi kabayi ne mushindu wa kukosa mishiku to. Tshibejibeji etshi tshituatedi tshiakamba bimpe ne: “dikosa mishiku mmushindu umue wa kukengeshangana.” Tudiku mua kutshimuna mushindu eu wa dikengeshangana anyi, peshi kakuena mushindu wa kuepuka dikosa mishiku? Bua tuetu kuandamuna lukonko elu, tudi ne bua kuanji kumanya bimue biledi binene bia dikosa mishiku.

Mbinganyi bidi biledi bia dikosa mishiku?

Bua tshinyi bantu mbasue bua kubakosabu mishiku pamutu pa kulondabu njila wa buakane? Bua bamue bantu, kudia mishiku kudi mua kuikala njila udi mutambe kupepela anyi ke mushindu umuepele wa kupeta tshidibu natshi dijinga. Pamu’apa, kufila mbuejilu kudi mua kuikala mushindu muimpe wa kuepuka dinyoka. Padi bantu ba bungi bamona bena malu a tshididi, bampulushi ne banzuji bamueneka bu badi bapepeja dikosangana mishiku anyi mene bitaba mishiku, batu pabu balonda tshilejilu tshiabu.

Bu mudi dikosa mishiku dienda divula, badi benda baditaba too ne paluadi tshikadilu tshia bantu. Bantu batu bapeta tukuta tukese batu bafika ku dimona ne: kabena ne tshikuabu tshia kuenza to. Batu badimona benzejibue bua kulomba mishiku bikalabu basue kupeta nsombelu muimpe kumbelu. Ne padibu kabayi banyoka bantu aba badi balombe mishiku ku bukole anyi badi bafile mfranga bua kupeta bintu bia mu njila mubi, ba bungi badi batungunuka ne dikosa dia mishiku. Mukalenge Solomo wakamba ne: “Bualu bua kabena bakengesha benji ba malu mabi lukasa, mitshima ya bana ba bantu idi ikoleshibua bua kuenza malu mabi.”​—Muambi 8:11.

Bintu bibidi bia bukole bidi bijudija dikosa mishiku mbuiminyi ne lukuka. Bua buimuinyi, badi ba mbuejilu batu balengulula makenga adi buenzavi buabu bukebela bantu bakuabu, ne badi babingisha dikosa mishiku bualu badi batapilaku makasa. Padi bantu batu badia mbuejilu benda bapeta bintu bia bungi, badi batamba kulua bena lukuka lua bungi. Solomo wakamba ne: “Wananga biuma kena usankishibua ku biuma; wananga bubanji kena ukuta bubanji.” (Muambi 5:10) Bushuwa, lukuka ludi mua kuikala luimpe bua kubueja makuta, kadi misangu yonso lutu lufikisha bantu ku ditaba mishiku ne dishipa mikenji.

Tshintu tshikuabu tshitudi katuyi mua kulengulula mmudimu udi nawu mukokeshi wa bukua-panu udi kayi umueneka, udi Bible ubikila ne: Satana Diabolo. (1 Yone 5:19; Buakabuluibua 12:9) Satana ke udi ukebesha dikosa mishiku. Tshintu tshitambe bunene tshia mbuejilu tshidi Bible utela ntshivua Satana usua kupesha Kristo. Wakamuambila ne: ‘Nenkupe makalenge onso a pa buloba biwankukuila.’​—Matayo 4:8, 9.

Kadi Yezu uvua muntu wa kayi kukosa mishiku, ne wakalongesha balongi bende bua kuikalabu ne tshikadilu tshia muomumue. Malongesha a Kristo adiku mua kuikala mushindu muimpe wa kuluisha dikosa mishiku lelu anyi? Tshiena-bualu tshidi tshilonda tshidi tshiandamuna lukonko elu.