Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mafesto mimpe a mabaka adi atumbisha Yehowa

Mafesto mimpe a mabaka adi atumbisha Yehowa

Mafesto mimpe a mabaka adi atumbisha Yehowa

Welsh ne Elthea bakaselangana mu 1985 mu tshimenga tshia Soweto, mu ditunga dia Afrique du Sud. Imue misangu patubu batangila foto ya dibaka diabu pamue ne Zinzi muanabu wa bakaji udibu balele, batu bavuluka disanka divuaku dituku adi. Zinzi utu yeye musue kumanya bantu bavua balue mu difesto adi ne mmusue nangananga foto idi mamuende muvuale bilamba bilenga.

DIBAKA adi diakatuadija ne muyuki wakenzekela mu nzubu kampanda wa mbulamatadi mu Soweto. Pashishe bansonga bena Kristo bakimba misambu ne mêyi anayi bua kutumbisha Nzambi. Pashishe, pavua bantu bavuabu babikile badia biakudia, bande wa misambu ya Bukalenge uvua wenda wimba ne dîyi ditekete. Kabavua belele bantu maala to, ne kakuvua mijiki ya dîyi dikole peshi maja nansha. Nansha nanku, bantu bakasanka bua kusomba pamue muaba eu ne bakela bavua baselangane kalumbandi. Malu onso akanenga mêba matue ku asatu. Mukulu mukuabu muena Kristo diende Raymond wakamba ne: “Divua difesto dia dibaka dikala mua kumvuluija misangu yonso malu mimpe.”

Pakaselangana Welsh ne Elthea, bavua bena budisuile ku Betele wa mu Afrique du Sud. Kabavua ne mushindu wa kuenza difesto dia dinono nansha. Bamue bena Kristo bakadilekela mudimu wa ku dîba ne ku dîba bua kukeba midimu ya tshianana ne kumona mua kupeta makuta a kuenza nawu difesto dinene dia dibaka. Kadi Welsh ne Elthea kabena banyingalala bua muvuabu benze difesto dikese to, bualu biakabapesha mushindu wa kutungunuka ne kuenzela Nzambi mudimu wa ku dîba ne ku dîba too ne pakaluabu kulela Zinzi.

Kadi netuambe tshinyi bikala mulume ne mukaji basue bua mijiki ne maja bia tshianana bikale mu difesto dia dibaka diabu? Tshia kuenza ntshinganyi bikalabu basue kuelela bantu maala? Netuambe munyi bikalabu ne mushindu wa kuenza difesto dinene dia bantu badia buondoloka? Mmunyi mudibu mua kujadika ne: tshibilu etshi netshisankishe ne netshiambuluishe bena Kristo nabu? Nkonko eyi nya kukonkonona ne ntema bualu Bible udi wamba ne: “Nunku binuadia anyi binuanua, anyi malu onso anudi nuenza, nuenze malu onso bua kutumbisha Nzambi.”​—1 Kolinto 10:31.

Tuepuke bisankasanka

Kakutu difesto dia dibaka ditu bantu kabayi basanka to. Kadi kunekesha ne kuditua mu bisankasanka bipite bungi kudi ne njiwu ya bungi. Mu mafesto mavule a mabaka a bantu badi kabayi Bantemu mutu muenzeka malu atu kaayi atumbisha Nzambi. Tshilejilu, batu belela bantu maala too ne padibu bakuatshika. Bikadi bienzeke nenku mu amue mafesto a mabaka a bena Kristo.

Bible udi utudimuija ne: ‘maluvu makole adi apesha [muntu] tshiakulakula.’ (Nsumuinu 20:1, MMM) Muaku wa mu tshiena-Ebelu udibu bakudimune ne: “tshiakulakula” udi umvuija “kuenza mutoyi mukole.” Bikala maala avuija muntu umue muena mutoyi, kadi elabi meji pikala bantu tshisumbu tshinene banua bapitshisha! Bushuwa, bibilu bia mushindu’eu bidi mua kulua muaba wa “bunuavi, bisankasanka ne malu a buena aa” adi Bible ubikila ne: “malu a mubidi.” Bantu bonso badi benza malu aa kabayi baalekela kabakupeta muoyo wa tshiendelele mu Bukalenge bua Nzambi to.​—Galatia 5:19-21, NW.

Muaku wa mu tshiena-Greke mukudimuna ne: “bisankasanka,” uvua umvuija bansonga bavua benda benza mitoyi mu njila, bakuatshike ndambu, benda bimba mijiki ne misambu, benda baja maja. Bikala bantu banua maala bu mâyi mu difesto dia dibaka, ne bikalamu mijiki ya dîyi dikole ne maja mabi, ki mbikole bua tshibilu etshi kuandamuka tshintu tshienze bu bisankasanka to. Biobi bienzeke nanku, bantu badi batekete mu nyuma badi mua kumata mu buteyi kakuyi lutatu ne kuenza malu makuabu a mubidi bu mudi “masandi, malu mabi, buenzavi, [anyi badi mua kufika ku] bumfika-munda.” Ntshinyi tshidi bena Kristo mua kuenza bua malu a mubidi aa kaanyangi difesto diabu dia dibaka? Bua kuandamuna lukonko elu, tukonkononayi tshidi Bible wamba bua dimue difesto dia dibaka.

Difesto dia dibaka divua Yezu mubuele

Bakabikila Yezu ne bayidi bende mu difesto dia dibaka mu musoko wa Kana, mu provense wa Galela. Bakayamu, ne Yezu muine wakavudija disanka dia tshibilu atshi. Pakajika mvinyo, wakenza tshishima, kupatulaye mvinyo mukuabu mushême wa dikema. Kunyima kua difesto edi, bintu bivua bishale biakambuluisha mulume au muena dianyisha ne bena mu dîku diende mu matuku akalonda.​—Yone 2:3-11.

Kudi malu a bungi atudi mua kulongela ku difesto edi dia dibaka divua Yezu mubuele. Bua kumpala, Yezu ne bayidi bende kabavua badiyile mu difesto edi nansha. Bible udi wamba bimpe ne: bavua bababikile. (Yone 2:1, 2) Bia muomumue, mu mifuanu ibidi ya mafesto a mabaka, Yezu wakamba bua bantu bavuamu ne: bavua bababikile.​—Matayo 22:2-4, 8, 9; Luka 14:8-10.

Mu amue matunga mutu tshilele tshia muntu yonso udiyila mu difesto dia dibaka nansha buobu kabayi bamubikile to. Kadi kuenza bualu bua nunku kudi mua kubueja bantu mu ntatu ya mfranga. Babangilangana badi kabayi ne makuta a bungi badi mua kubuela mabanza bua kusumba biakudia ne biakunua bivule bua bantu bungi buvuabu kabayi batekemene to. Bua nanku, bikala babangilangana bena Kristo basue kuenza difesto dikese, bena Kristo nabu badibu kabayi babikile badi ne bua kumvua ne kunemeka bualu ebu. Muntu mukuabu wakaselangana mu tshimenga tshia Cape Town, mu Afrique du Sud, udi wamba muvuaye mubikile bantu 200 mu difesto dia dibaka diende. Kadi bantu 600 bakaluamu, ne bakalaka biakudia bionso. Munkatshi mua bantu bavua badivuile abu muvua bantu tshisumbu bavua benda bendakana ne bise mu tshimenga tshia Cape Town dituku dia dibaka adi. Muendeshi wa bise eu uvua mulela wa nsongakaji uvuabu basele, wakamba muvuaye ne bukenji bua kuya ne tshisumbu tshionso atshi mu difesto nansha yeye kayi muambile nsongakaji anyi bayende!

Anu buobu bamanyishe ne: difesto ndia bantu bonso, tshianana muyidi mulelela wa Yezu kêna ne bua kudiyila mu difesto dia bende dia dibaka, kudia ne kunua bidibu balongoluele bantu badibu babikile nansha. Bantu badi bumvua muoyo wa kuya mu difesto dia dibaka padibu kabayi bababikile badi ne bua kudiebeja ne: ‘Meme muye mu difesto dia dibaka edi kabiakulejaku ne: tshiena munange badi baselangana anyi? Tshiakukebeshaku ntatu ne kupangisha bantu bua kusanka mu tshibilu etshi anyi?’ Pamutu pa kumvua bibi bualu ki mbamubikile, muena Kristo wa meji udi mua kutumina badi baselangane mukenji anyi mukanda bua kubela kalumbandi ne kubajingila dibenesha dia kudi Yehowa. Udi mene mua kubatumina tshintu bua kuvudija disanka dia dibaka diabu.​—Muambi 7:9; Efeso 4:28.

Mbujitu bua nganyi?

Mu matunga a mu Afrike bantu bakadi bakulumpe batu ne tshilele tshia kudilongoluela malu a difesto dia dibaka dia balela babu. Babangilangana badi mua kuanyisha muanda eu, bualu bidi bibepula ku ditula mfranga yabu. Badi mua kumona kabidi ne: bidi bibumbushila bujitu bua bualu buonso budi mua kuenzeka. Kadi kumpala kua kuitaba diambuluisha dionso dia balela ba meji mimpe, babangilangana badi ne bua kuikala bajadike ne: balela aba nebanemeke majinga a badi baselangana.

Nansha muvua Yezu Muana wa Nzambi ‘mufume mu diulu,’ kakuena muaba udibu baleje ne: wakadijukila bua kulombola malu mavule a mu difesto dia mu Kana to. (Yone 6:41) Kadi Bible udi utuambila ne: muntu mukuabu ke uvuabu bateke “mulongolodi wa didia.” (Yone 2:8, MMM) Muntu eu pende uvua ne bua kufila milubu kudi mfumu mupiamupia wa dîku eu, mmumue ne: mulume.​—Yone 2:9, 10.

Balela badi bikale bena Kristo badi ne bua kunemeka eu udi Nzambi muteke mfumu wa dîku dipiadipia. (Kolosai 3:18-20) Yeye ke udi ne bua kuambula bujitu bua malu enzeka mu difesto dia dibaka diende. Mulume udi ne bua kuikala ne nkatshinkatshi, ne padiku mushindu, udi mua kukeba diumvuangana pankatshi pa majinga a mukajende, a baledi bende ne ba mukajende. Kadi bikala balela basuminyina bua kulongololabu malu mu mushindu mushilangane ne majinga abu, dîba adi mulume ne mukajende badi ne bua kubenga ne bukalanga diambuluisha diabu ne kudilongoluela diabu difesto dikese. Nanku kakuakuikala bualu buashiya mulume ne mukajende mu kanyinganyinga nansha. Tshilejilu, mu difesto kampanda dia dibaka dia bena Kristo mu Afrike, mulela mukuabu kayi muena Kristo uvua muditeke mulombodi wa difesto wakelela bakishi maala!

Imue misangu bena dibaka batu bumbuka kumpala kua difesto kujika. Biobi bienzeke nanku, mulume udi ne bua kuteka bantu ba kueyemena bua bikale bajadike ne: badi bashalamu badi banemeka mêyi a mu Bible ne bua difesto dijike pa dîba dimpe.

Nudianjile kudilongolola ne nuikale ne nkatshinkatshi

Bushuwa, kuvua biakudia bimpe bia bungi mu difesto dia dibaka divua Yezu mubuele, bualu Bible udi udibikila ne: didia dia dibanji. Anu mutukadi bamone, kuvua kabidi mvinyo wa bungi. Kakuyi mpata, kuvua mijiki miakanyine ne maja mimpe bualu bena Yuda bavua ne tshilele tshia kuenza nanku. Yezu wakaleja muanda eu mu mufuanu wende wa muana muena bitulatula. Tatu mubanji wa mu muyuki au uvua ne disanka dia bungi pakapingana muanende wakanyingalala bua bubi buende. Tatu eu wakamba ne: “Tudie, tusanke.” Yezu wakaleja ne: mu difesto adi muvua “bisanji bidila, bantu baja maja.”​—Luka 15:23, 25, MMM.

Kadi Bible kêna usunguluja mijiki ne maja bivua mu difesto dia dibaka dia mu Kana to. Tshidibi, mu miyuki mikuabu ya mafesto a mabaka, Bible kêna wakula bua dija dia maja nansha. Bidi bisua kumueneka ne: munkatshi mua basadidi ba lulamatu ba Nzambi ba kale, maja avua bualu bua mu mpukapuka ne kaavua tshimanyinu tshinene tshia mafesto abu a mabaka to. Bualu ebu budiku mua kutupesha dilongesha kampanda anyi?

Batu bimba bisanji binene mu amue mafesto a mabaka a bena Kristo mu Afrike. Pamu’apa batu babandisha dîyi bikole menemene, bantu kabayi bapeta nansha mushindu wa kuyikila bimpe to. Imue misangu biakudia bitu bijika, kadi maja kaatu ajika to, bantu batu baaja banekesha. Pamutu pa kuikalatshi difesto dia dibaka, tshibilu tshia nunku tshidi mua kulua bipepele muaba wa baji ba maja ba dilambu. Kabidi, mijiki mimba ne dîyi dikole itu misangu mivule ikoka bena tshimvundu ne bantu ba tshianana badibu kabayi babikile to.

Bu mudi Bible kayi utamba kuakula bua mijiki ne maja mu mafesto a mabaka, bualu ebu kabuenaku ne bua kulombola babangilangana badi balongolola difesto dia dibaka diatumbisha Yehowa anyi? Pavuabu balongolola mafesto a mabaka a bungi adi menzeke matuku mashale aa mu Afrique du Sud, bansonga bena Kristo bavuabu basungule bua kushindikija mukaji bakenza mêba a bungi balonga dikasa dia maja makole a dikema. Bakenza ngondo mivule bajimija dîba dipite bungi mushindu’eu. Pabi bena Kristo badi ne bua ‘kudisumbila tshikondo’ tshia kuenza “malu a mushinga wa bungi” bu mudi mudimu wa buambi, didilongela ne dibuela mu bisangilu bia tshisumbu.​—Efeso 5:16; Filipoi 1:10, NW.

Patudi tutangila bungi bua mvinyo uvua Yezu mupatule, bidi bimueneka ne: difesto dia dibaka dia mu Kana divua ne bantu ba bungi ne bintu bivule kabidi. Kadi tuikale bajadike ne: mu tshibilu atshi kamuvua lutoyitoyi nansha, ne bantu bavuabu babikile kabakakuatshika maala mushindu uvuabi bienzeka mu amue mafesto a mabaka a bena Yuda nansha. (Yone 2:10) Bua tshinyi tudi tuamba nenku? Bualu Mukalenge Yezu Kristo uvuamu. Ku bantu bonso, Yezu ke uvua ne bua kuikala muntu wa kumpala bua kutumikila mukenji wa Nzambi udi wamba bua malunda mabi ne: “Kuikadi munkatshi mua banu ba maluvu.”​—Nsumuinu 23:20.

Nanku, babangilangana buobu basue kuelela bantu mvinyo anyi maala makuabu mu dibaka diabu, mbimpe balongolole bua muanda eu wikale mu bianza bia bantu ba kueyemena. Ne buobu basue kuela mijiki, badi ne bua kusungula misambu mikumbane ne kuteka muntu wa kueyemena bua kuikalaye wakaja dîyi dia tshisanji. Kabena ne bua kulekela babikidibue badienzela malu ne balua kudielela mijiki idi kayiyi mimpe anyi babandisha dîyi dia tshisanji bikole to. Bikalabu balongolole maja, bantu badi mua kuaja ne kanemu kakuyi dinekesha. Bikala balela badi kabayi bena kuitabuja anyi bena Kristo badi kabayi bapie mu nyuma baja maja mabi peshi adi ajula majinga mabi, mulume udi ne bua kushintulula mijiki peshi kubalomba mu bimpe bua balekele kuja maja. Tshianana difesto adi didi mua kulua dia tshimvundu ne kufika ku dilenduishangana.​—Lomo 14:21.

Bua mushindu udiku njiwu mivule mu amue maja a lelu, mu mijiki ya dîyi dikole ne mu maala mapite bungi adibu belela bantu, balume ba bungi bena Kristo mbapangadije bua bintu ebi kabikadi mu mafesto a mabaka abu. Mbajane bamue bena Kristo bua bualu ebu, kadi pamutu pa tuetu kubajana, tudi ne bua kubela kalumbandi bua dijinga diabu dia kuepuka tshintu tshionso tshidi mua kupendesha dîna dinsantu dia Nzambi. Ku lunga luseke, bamue balume batu balongolola mijiki miakanyine, tshikondo tshia kuja maja, ne maala a kunua pa nnuinu. Mu malu aa onso mulume ke udi ne bujitu bua tshionso tshidiye ulekela tshienzeka mu difesto dia dibaka diende.

Mu Afrike bamue bena Kristo kabayi bapie mu nyuma batu bapepeja mafesto mimpe a bena Kristo, bamba mudibi bienze anu bu bantu mu madilu. Kadi au ki mmuenenu muimpe to. Malu mabi a mubidi adi mua kufila disanka dia tshitupa tshîpi, kadi adi ashiya kuondo ka muoyo ka bena Kristo kalubakana ne adi apendesha dîna dia Nzambi. (Lomo 2:24) Tumanye kabidi ne: spiritu munsantu wa Nzambi ke udi ufila disanka dia bushuwa. (Galatia 5:22) Bena Kristo ba bungi bakadi baselangane batu bavuluka difesto dia dibaka diabu ne disanka, bamanye ne: divua tshikondo tshia disanka ne kadivua ‘dilenduishe muntu.’​—2 Kolinto 6:3.

Welsh ne Elthea batshidi bavuluka mêyi mimpe a bungi a balela babu badi kabayi bena kuitabuja bavua mu difesto dia dibaka diabu. Mulela wabu umue wakamba ne: “Tudi batshioke ne mafesto a mabaka a mitoyi adi enzeka matuku aa. Bivua bimpe be mutuvua babuele mu difesto dilenga bua kuanji kushintululaku malu.”

Tshidi ne mushinga wa bungi ntshia se: mafesto a mabaka a bena Kristo adi mimpe ne a kanemu adi atumbisha Mfuki wa dibaka, Yehowa Nzambi.

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 22]

MALU A KUDIANJILA KULONGOLOLA BUA DIFESTO DIA DIBAKA

• Biwabikila mulela webe udi kayi muena kuitabuja bua kumanyishaye bantu bualu kampanda, udi mujadike ne: kakubuejamu bilele bidi kabiyi bia bena Kristo anyi?

• Biwikala mulongolole bua kuelabu mijiki, udi musungule anu misambu idi miakane anyi?

• Nebimbe mijiki ne dîyi dikumbane anyi?

• Bikala bantu ne bua kuja maja, nebaaje ne kanemu anyi?

• Nebelele bantu maala bua kunuabu anu pa nnuinu anyi?

• Bantu baudi muteke nebalondeshe mushindu udibu baelela bantu anyi?

• Udi muteke dîba diakanyine dikala difesto dia dibaka ne bua kujika anyi?

• Bantu baudi muteke nebikalepu bua kufila bulongame too ne ku ndekelu anyi?