Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuluishayi dikosa mishiku ne muele wa nyuma

Tuluishayi dikosa mishiku ne muele wa nyuma

Tuluishayi dikosa mishiku ne muele wa nyuma

‘Nudivuadike [bumuntu bupiabupia] buakafukibua ku tshifuanyikiji tshia Nzambi ne buakane ne tshijila bidi bifuma ku malu malelela.’​—Efeso 4:24.

PAVUA Bukalenge bua bena Lomo bukokesha makuabu makalenge, buvua mbulamatadi uvua mulongolola bimpe menemene bua tshikondo atshi. Bua muvua mikenji ya bena Lomo mikale mimpe, lelu’eu mikenji ya mu matunga mavule mmishindamenapu. Kadi nansha muvua ditunga dia Lomo dienze malu a bungi, basalayi badi bakapangila mua kutshimuna dikosa mishiku (muluishi wa muinshimuinshi). Ndekelu wa bionso dikosa mishiku diakakuluisha ne lukasa mbulamatadi wabu.

Mupostolo Paulo uvua muntu wakakengeshabu kudi balombodi ba mu Lomo bavua basue mbuejilu. Pavua Felika (ngovena wa mu Lomo) mumulumbuluishe, wakamona pamu’apa ne: Paulo kavua ne bualu to. Kadi bu muvuaye umue wa ku bangovena ba mu tshikondo atshi bavua batambe kusua mbuejilu, wakalepesha tshilumbu tshia Paulo, wela meji ne: Paulo uvua mua kumupesha makuta bua amupatule mu buloko.​—Bienzedi 24:22-26.

Kadi pamutu pa Paulo kumukosa mishiku, wakamuambila patoke bua “buakane, ne bua didikanda.” Felika kakashintulula bienzedi biende to, ne Paulo wakashala anu mu buloko, kubengaye kukosa mishiku bua kuepuka tshivua mikenji ya mbulamatadi ibenga. Wakayisha mukenji wa bulelela uvua ulomba bua kuamba malu majalame, ne uvua uutumikila. Wakafundila bena Kristo bena Yuda ne: “Tudi bashindike se tudi ne muoyo mukese muimpe, bualu bua tudi tujinga [kuenda] bimpe mu malu onso.”​—Ebelu 13:18, Muanda Mulenga Lelu.

Ngikadilu eu uvua mushilangane kule ne bikadilu bivuaku tshikondo atshi. Pallas, muanabu ne Felika, uvua umue wa ku bantu bavua ne bubanji bua bungi kale, ne bubanji buvuaye nabu (lelu budi mua kufika ku dolare miliyo 45), uvua mubupete nangananga ku didia mbuejilu ne ku dinyengangana bintu ku bukole. Kadi bubanji buvuaye nabu kabuena mua kutua makasa pa miliyare mivule ya dolare idi bamue bakalenge batu basue mbuejilu ba mu lukama lua bidimu lua 20 basokoke mu banke ya kule to. Bushuwa, anu bena bitabataba ke badi mua kuitaba ne: mbulamatadi ya lelu mmitshimune mvita ivuayi iluisha dikosa mishiku.

Bu mudi dikosa mishiku dishale diele miji mutantshi bule nunku, tudiku ne bua kuamba ne: didi bumue bua ku malu mafundila bantu anyi? Peshi kudiku bualu butudi mua kuenza bua kujikija dikosa mishiku anyi?

Mmunyi mudi dikosa mishiku mua kujika?

Bualu bunene bua kumpala budi mua kujikijija dikosa mishiku ndijingulula ne: dikosa mishiku didi dibutula bantu ne ndibi, bualu didi diambuluisha bantu badi kabayi bumvua muoyo ubasama padi eku bakuabu bakenga. Kakuyi mpata, bantu mbapete bimue bintu mu mushindu’eu. James Foley, tshindondi tshia mufundi wa mbulamatadi wa mu États-Unis, wakamba ne: “Buonso buetu tudi bamanye ne: mbuejilu itu idia bintu bia bungi be. Mbuejilu idi inyanga nkokeshilu muimpe, inyanga mushinga wa lupetu ne ilupingaja tshianyima, ikonyangaja dienda dia mushinga, ne kabidi itamba kutatshisha bantu pa buloba bujima.” Bantu ba bungi badi bitaba mêyi ende aa. Mu dia matuku 17 a ngondo wa dikumi ne muibidi, tshidimu tshia 1997, matunga manene 34 akatua tshiala pa “tshipungidi bua kujikija mbuejilu,” tshiakenzawu bua “kutamba kufila diambuluisha mu mvita idiwu aluisha dikosa mishiku pa buloba bujima.” Bilondeshile tshipungidi atshi, “ntshibawu padi muntu ulaya anyi ufila tshintu tshia mbuejilu kudi muena mbulamatadi wa ku ba bende bua kupeta anyi kumona mushindu wa kuenda mushinga ne bintu bia mu ditunga dikuabu.”

Kadi, mbuejilu idibu bafila bua kupeta mushindu wa kuenda mushinga mu matunga makuabu idi anu katupa kakese ka dikosa mishiku didi dimueneka patoke. Bua kujikija dikosa mishiku didi ditangalake edi, bidi bikengela bualu buibidi budi bupite bukole: dishintulula dia mutshima anyi mitshima ya bantu ba bungi. Bantu ba miaba yonso badi ne bua kulonga mua kukina mbuejilu ne dikosa mishiku. Anu buobu benze nanku ke dipeta dia bintu mu njila mibi kushishadi kujika. Bua kukumbaja muanda eu, tshikandakanda kampanda tshiakamba ne: bamue bantu badi bela meji ne: mbulamatadi idi ne bua “kukankamija bantu bonso bua kuenza malu mimpe.” (Newsweek) Tshisumbu kampanda tshia bantu badi baluisha dikosa mishiku (Transparency International) tshidi tshilomba patshi bua bantu badimu “bakune ‘lutete lua dibenga mishiku’” miaba idibu benzela mudimu.

Mvita itudi tuluisha dikosa mishiku idi itangila tshikadilu, nenku bantu kabena mua kuyitshimuna anu ne mikenji ya mbulamatadi nkayayi peshi ne “muele” wa manyoka adi mu mikenji nansha. (Lomo 13:4, 5) Tudi ne bua kukuna lutete lua malu mimpe ne malelela mu mitshima yabu. Tudi mua kukumbaja bualu ebu bimpe ku diambuluisha dia tshintu tshiakabikila mupostolo Paulo ne: “muele wa nyuma,” mbuena kuamba ne: Bible.​—Efeso 6:17.

Bible udi ukandika dikosa mishiku

Bua tshinyi Paulo wakabenga kukosangana mishiku? Bualu uvua musue kuenza disua dia Nzambi, utu “kayi usunguluja bantu, kayi wanyisha mabuejilu.” (Dutelonome 10:17, Mukanda wa Mvidi Mukulu) Bushuwa, Paulo wakavuluka kabidi dîyi disunguluke didi mu Mikenji ya Mose dia ne: “kanusunguluji bantu, kanudi mabuejilu, bualu mabuejilu adi ashipa bena meji mesu, kabidi anyanga bilumbu bia bantu bakane.” (Dutelonome 16:19, MMM) Mukalenge Davidi pende uvua mumanye ne: Yehowa mmukine dikosa mishiku, ne wakalomba Nzambi bua kamubadi munkatshi mua benji ba mpekatu, ‘badi ne bianza biabu bia balume biûle tente ne mbuejilu.’​—Musambu 26:10.

Bantu badi batendelela Nzambi ne muoyo mujima badi ne malu makuabu adibu babengela dikosa mishiku. Solomo wakafunda ne: ‘Mukalenge udi ujadika [ditunga] diende ku kulumbulula kuakane, kadi muntu udi [ne lukuka lua mbuejilu] udi udibutula.’ (Nsumuinu 29:4) Padi nangananga mulombodi ne bantu badiye ulombola, buonso buabu balonda buakane, ditunga didi dishindama, padi eku dikosa mishiku dituisha ditunga panshi. Tshikandakanda tshitukadi batele tshiakamba kabidi ne: “Mu ditunga mudi muntu yonso musue kupetela bintu ku dikosa mishiku ne mumanye mua kubipeta, bubanji bua ditunga edi budi ne bua kukepela.”​—Newsweek.

Nansha padi malu a mpetu kaayi anyanguka onso, bantu badi banange buakane badi bumvua bibi padibu bamona dikosa mishiku dienda divulangana kabayi badikanda. (Musambu 73:3, 13) Mufuki wetu utu pende umvua bibi bualu yeye ke utu mutupeshe dijinga dia kulonda buakane. Yehowa wakajikija dikosa mishiku dikavua ditangalake patoke. Tshilejilu, wakaleja bimpe bena mu Yelushalema tshivuaye ne bua kubalekelela mu bianza bia baluishi babu.

Wakamba mukana mua muprofete wende Mika ne: ‘Ndi nnusengelela bua numvue bienu muanda eu, nuenu badi pa mutu pa tshiota tshia Yakoba, ne bakokeshi ba tshisamba tshia bena Isalele, badi bakina kulumbulula kuakane, badi banyanga malu makane. Badi pa mutu pa musoko badi balumbulula bilumbu anu bua mbuejilu, bakuidi badi bayisha anu bua difutu, ne baprofete badi bajinguluila bantu malu anu bua kupeta [mfranga]. Nunku bua bualu buenu nebabundulule Siona ne lukasu bu mudibu babundulula budimi; Yelushalema neikale bu mishiki ya mabue, ne mukuna wa ntempelo newikale bu mikuna ya muitu.’ Dikosa mishiku divua dinyange bantu mu Isalele, anu muakaluadi kunyanga ditunga dia Lomo kunyima kua bidimu nkama mivule. Didimuija dia Nzambi diakakumbana, bidimu bitue ku lukama kunyima kua Mika mumane kufunda mêyi aa, bakabutula Yelushalema ne kumushiyabu munda mutupu.​—Mika 3:9, 11, 12.

Kadi ki mbimpe muntu (anyi ditunga) anange dikosa mishiku nansha. Bualu Nzambi udi ulomba bantu babi bua balekele njila wabu mubi ne bashintulule meji abu. (Yeshaya 55:7) Mmusue bua muntu yonso apingaje dinanga pa muaba wa buiminyi, buakane pa muaba wa dikosa mishiku. Yehowa udi utuvuluija ne: ‘Udi ukengesha mupele udi upenda Mufuki wende, kadi udi uleja mukengedi wa bintu luse udi umutumbisha.’​—Nsumuinu 14:31.

Tutshimunayi dikosa mishiku ku diambuluisha dia bulelela bua mu Bible

Ntshinganyi tshidi mua kusaka muntu bua kushintuluka mushindu’eu? Mbukole bua muomumue buakasaka Paulo bua kulekela Bufalese bua kulua muyidi munene wa Yezu Kristo. Wakafunda ne: ‘Dîyi dia Nzambi didi ne muoyo ne bukole.’ (Ebelu 4:12) Lelu, bulelela bua mu Mukanda wa Nzambi budi butusaka bua kuenza malu majalame, budi busaka nansha bantu bavua baditue kumpala bikole mu malu a dikosa mishiku bua kushintuluka. Tangila tshilejilu tshidi tshilonda etshi.

Matuku makese pakajikija Alexander dilonga busalayi, (mmusombele ku Mputu wa ku Est) wakabuela mu tshisumbu tshia bantu bavua bibangana makuta, banyengangana bintu ku bukole ne bavua baditue mu malu a dikosangana mishiku. * Udi wamba ne: “Mudimu wanyi uvua wa kunyenga bangenda-mushinga banene mfranga pa kuenza bu mvua mbakuba. Musangu umue pamvua ngibidilangana ne ngenda-mushinga kampanda, bantu bakuabu ba mu tshisumbu tshietu bavua balua kumufunyina ne tshikisu. Nunku meme mvua ndeja mumvua mua kukosa tshilumbu atshi pa kulomba ngenda-mushinga eu makuta a bungi menemene. ‘bantu bamvua nkuba’ bavua bangela tuasakidila bua mumvua mbambuluisha mu ntatu yabu, panyi meme ke uvua muikale muyikebi. Nansha muvua mudimu eu umueneka wenza buôwa, ke umvua munange.

“Mvua ndiumvua bimpe ne makuta amvua mpeta aa. Mvua ne vuatire wa mushinga mukole, mvua mu nzubu muimpe, ne mvua ne makuta a kusumba tshintu tshionso tshimvua musue. Tshivua tshitamba kumpesha bukole tshivua kabidi bua muvua bantu bantshina. Imue misangu mvua ngela meji ne: kakuvua muntu uvua mua kundenga, ne mvua ndimona pa mutu pa mikenji ya mbulamatadi. Bilumbu bionso bimvua mpeta ne bampulushi mvua mbijikija nansha ne mundumbuluidi mupiluke, uvua mumanye mishindu ya kukondakaja banzuji, anyi mvua nkosa muntu uvua ukengedibua mishiku.

“Kadi, munkatshi mua bantu badi basue mbuejilu kamutu lulamatu nansha. Muntu umue wa mu tshisumbu tshietu wakabanga kunkina, ne ngakadimona kabatshiyi bannange to. Diakamue, ngakajimija vuatire wanyi, ne makuta ne nsongakaji umvua munange (uvua mutambe kusua bintu bia mushinga mukole). Dituku dikuabu bakankuma bikole menemene. Pangakamona mushindu wakalua malu kunkudimukila, ngakabanga kudikonka bua tshinyi mvua ne muoyo.

“Bu mukavua Mamu mulue Ntemu wa Yehowa, kunyima kua ngondo mikese ngakatuadija kubala mikanda yabu. Mvese wa Nsumuinu 4:14, 15 wakangelesha meji bikole: ‘Kubuedi mu njila wa bantu babi nansha; kuendi mu njila wa benji ba bienzedi bibi. Epuka ku njila au, kupitshimu nansha; umukamu, pita ku mpala.’ Mvese ya mushindu’eu yakanjadikila ne: bantu badi basue kuikala benza malu mabi kabakupeta diakalenga mu matuku atshilualua nansha. Ngakabanga kusambila Yehowa bua andombole mu njila muakane. Ngakalonga Bible ne Bantemu ba Yehowa, ne ngakalambula Nzambi muoyo wanyi. Katshia anu dîba adi ndi ngenza malu adi makane.

“Bushuwa, kulonda bulelela kudi kumvuija kupeta makuta makese menemene. Kadi mpindieu ndi mumanye ne: ndi muindile malu mimpe kumpala eku, ne ndi mumanye bua tshinyi ndi pa buloba. Ndi mmona ne: nsombelu wanyi wa kale ne bintu bionso bivule bingakapeta bivua anu bu kashingi kangula mu lusenga. Kumpala, kuondo kanyi ka muoyo kavua kapape. Mpindieu, bu mundi mulonge Bible, kadi kansama dîba dionso dindi ngumvua muoyo unsaka bua kuenza malu adi kaayi makane, nansha tu-malu tukese. Ndi ndienzeja bua kulonda mêyi adi mu Musambu 37:3, mudibu bamba ne: ‘Eyemena Yehowa ne enza malu mimpe; nunku neushikame mu buloba, neudie bia kudia mu dimueyemena diebe.’”

‘Udi ukina mbuejilu neikale ne muoyo’

Amu muakajingulula Alexander, bulelela bua mu Bible budi mua kufikisha muntu ku ditshimuna mbuejilu. Wakashintuluka biumvuangane ne tshidi mupostolo Paulo wamba mu mukanda wende mufundila bena Efeso ne: ‘Numushe bienu [bumuntu bua kale], bu muakadi tshikadilu tshienu tshia diambedi, budi bunyangukanyanguka bua nkuka idi ibudinga. Nuvuijibue bapiabapia mu nyuma wa meji enu. Nudivuadike [bumuntu bupiabupia] buakafukibua mu tshifuanyikiji tshia Nzambi ne buakane ne tshijila bidi bifuma ku malu malelela. Nunku nulekele mashimi, muntu ne muntu nuambilangane ne muena mutumba nenu mêyi malelela; bualu bua tuetu tudi bitupa bia mubidi umue ne bakuabu. Muntu wakuiba, alekele kuiba; kadi akuate mudimu, enze budi buimpe ne bianza biende, bua yeye ikale ne tshia kupaye udi utshikengela.’ (Efeso 4:22-25, 28) Bua bantu kupeta masanka mu matuku atshilualua badi ne bua kushintuluka mushindu’eu.

Lukuka ne mbuejilu bidi mua kunyanga bantu, anu muakanyangabi Bukalenge bua bena Lomo. Kadi, Mufuki wa bantu kakulekela malu aa atungunuka nansha. Mmupangadije bua “kubutula badi babutula buloba.” (Buakabuluibua 11:18) Yehowa mmulaye bantu badi bajinga bukua-panu budi kabuyi ne malu a mbuejilu ne: mu katupa kîpi emu nekulue ‘diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia mudi buakane buikalemu.’​—2 Petelo 3:13.

Bulelela, pamu’apa lelu ki mbitekete bua kuikala kuamba ne kuenza malu malelela to. Kadi Yehowa udi utujadikila ne: nansha ku tototo nansha ku ndandanda ‘muntu udi ne lukuka lua lupetu udi ukengesha ba mu nzubu muende, kadi udi ukina mbuejilu neyikale ne muoyo.’ * (Nsumuinu 15:27) Tuetu balekele mbuejilu mpindieu, tudi tuleja ne: tudi tuamba bulelela patudi tulomba Nzambi ne: ‘Bukalenge buebe bulue. Benze pa buloba muudi musue bu mudibu benza mu diulu.’​—Matayo 6:10.

Patutshidi eku bindile dilua dia Bukalenge abu, muntu yonso wa kutudi udi mua ‘kudikunyina buakane’ pa kubenga kuitaba mishiku anyi kuyikosangana. (Hoshea 10:12) Bituenza nanku, nsombelu wetu neajadike ne: Dîyi dia Nzambi didi ne bukole. Muele wa nyuma udi mua kutshimuna dikosa mishiku.

[Mêyi adi kuinshi]

^ Tudi bashintulule dîna diende.

^ Bushuwa, kudi dishilangana pankatshi pa mbuejilu ne ntungu. Batu bafila mbuejilu bua kubipisha muntu udi muenze bualu buakane anyi bua bipatshila bikuabu bibi, kadi ntungu ntshintu tshidibu bapesha muntu bua kumusakidila bua malu mimpe adiye muenze. Mbumvuije bualu ebu mu “Nkonko ya babadi” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Kasuamansense 1986 (Mfual.).

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Bible udi mua kutuambuluisha bua kupeta ‘bumuntu bupiabupia’ ne kuepuka dikosa mishiku