Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Ulame mutshima webe”

“Ulame mutshima webe”

“Ulame mutshima webe”

YEHOWA wakambila muprofete Samuele ne: “Yehowa kena utangila bu mudi bantu batangila, bualu bua bantu badi batangila anu mubidi, kadi Yehowa udi utangila mu mutshima.” (1 Samuele 16:7) Kabidi, pavua Davidi mufundi wa misambu wakula bua mutshima wa mu tshimfuanyi, wakimba ne: “Wewe [Yehowa] wakuteta mutshima wanyi; wewe wakulua kundi mu butuku; wewe wakunteta, kuakunsangana ne meji mabi.”​—Musambu 17:3.

Bushuwa, Yehowa udi utangila mu mutshima wetu bua kumona tshitudi menemene. (Nsumuinu 17:3) Ke bualu kayi Solomo Mukalenge wa Isalele wa kale wakafila mubelu eu wamba ne: ‘Ulame mutshima webe ne dilama dionso, bualu bua munda muawu mudi mupatuka mishimi yonso ya muoyo.’ (Nsumuinu 4:23) Mmunyi mutudi mua kulama mutshima wetu wa mu tshimfuanyi? Nsumuinu nshapita 4 udi wandamuna lukonko elu.

Umvuayi diyisha dia Tatu

Nshapita 4 wa Nsumuinu udi utuadija ne mêyi aa: ‘Bana banyi balume, umvuayi diyisha dia tatu, nuikale ne mbabi bua kumanya dijingulula dia mianda. Bualu bua ndi nnuleja diyisha dimpe, kanulekedi kulonda diyisha dianyi.’​—Nsumuinu 4:1, 2.

Muaba eu badi babela bansonga bua kuteleja diyisha anyi dilongesha dimpe dia baledi babu badi batshina Nzambi, nangananga dia tatu. Bible mmumupeshe mudimu wa kukumbaja majinga a dîku diende mu nyuma ne ku mubidi. (Dutelonome 6:6, 7; 1 Timote 5:8) Koku kakuyi diyisha edi, mbikole bia dikema bua nsonga kukolaye bimpe! Bua nanku muana udi ne bua kuitaba diyisha dia tatuende ne kanemu.

Kadi ntshinyi tshienza nsonga udi kayi ne tatu udi mua kumulongesha? Tshilejilu, Ja​son, muana wa bidimu dikumi ne tshimue, tatuende wakafua kumushiya ne bidimu binayi. * Pakamuebeja mukulu kampanda wa mu tshisumbu bua kumanya tshivua tshitamba kumutatshisha, Ja​son wakamuandamuna ne lukasa ne: “Tshiena ne tatu to. Amue matuku bitu bimbungamija bikole.” Nansha nanku, kudi mibelu idi ikolesha bua bansonga badi kabayi ne baledi badi mua kubalongesha. Jason ne bansonga bakuabu badi [bana ba nshiya] bu yeye badi mua kukeba ne kupeta mibelu idi bu ya tatu kudi bakulu ne bena Kristo bakuabu badi bapie mu nyuma badi mu tshisumbu.​—Yakobo 1:27.

Solomo wakavuluka muvuabu bamukoleshe, e kutungunuka wamba ne: “Meme kabidi mvua muana muimpe ku mesu kua tatu, mamu uvua munnange bu muanende umue epele.” (Nsumuinu 4:3, MMM) Kakuyi mpata, mukalenge wakavuluka ne disanka mushindu uvuabu bamukoleshe. Bu muvua nsonga Solomo “muana muimpe” uvua mulame mibelu ya kudi tatuende mu mutshima wende, uvua ne bua kuikala mu malanda mashême ne tatuende Davidi. Solomo uvua kabidi “muana umue epele” anyi muana uvuabu banange bikole. Nanku bidi ne mushinga wa bungi bua muana kukolela mu dîku mudi musangelu, mudi bana ne baledi bayukila bimpe!

Peta meji ne lungenyi

Solomo udi uvuluka mibelu mimpe ya kudi tatuende wamba ne: ‘Tatu wakadi unyisha kabidi, wakadi ungambila ne: mutshima webe ulamate mêyi anyi bikole; utumikile mikenji yanyi, wikale ne muoyo. Peta meji, upete biebe [lungenyi]; kupu muoyo, kusesuki ku mêyi a mukana muanyi. Kulekedi [meji] nansha, ne wowo neakulame; uanange, neakutangidile malu adi mua kukukuata. [Meji adi tshintu tshia kumpala.] Angata meji; e, angata [lungenyi] kumpala kua malu onso makuabu.’​—Nsumuinu 4:4-7.

Bua tshinyi meji adi “tshintu tshia kumpala”? Meji adi umvuija kuenza malu ne dimanya ne lungenyi bua kupatula bipeta bimpe. Dimanya (dibidilangana ne malu mapeta pa kuatangila ne lubatshi ku diambuluisha dia malu adi muntu muenze, mubale anyi mulonge) didi ne mushinga wa bungi bua kupeta meji. Kadi tuetu katuyi tuenza malu mimpe ne dimanya dietu, nedikale ne mushinga mukese. Pa kumbusha dibala pa tshibidilu dia Bible ne mikanda ya kumulonga nayi mipatula kudi “mupika wa lulamatu ne wa budimu,” tudi kabidi ne bua kudienzeja bua kutumikila bitudi tulongamu.​—Matayo 24:45, NW.

Bidi kabidi ne mushinga bua kupeta lungenyi. Tuetu katuyi nalu, katuena mua kumanya bimpe menemene mudi malu alondangana ne kumvua bimpe muanda utudi tukonkonona to. Tuetu katuyi ne lungenyi, katuena mua kumvua tshidi amue malu menzekele ne kupeta meji ne dijingulula dia malu nansha. Bushuwa, tudi ne bua kuikala ne lungenyi bua tuetu kufika ku dielangana meji ku diambuluisha dia malu atudi bamanye ne pashishe kufika ku ndekelu wa bualu udi muakane.​—Danyele 9:22, 23.

Solomo udi utungunuka ne kuleja mêyi a tatuende, wamba ne: “Unange meji bikole, neakutumbishe, wewe muapete, neakupeteshe lumu. Neakupeteshe tshifulu tshia butumbi, akuase tshikata tshia lumu ku mutu.” (Nsumuinu 4:8, 9, MMM) Meji a kudi Nzambi adi akuba muntu udi uapeta. Adi kabidi amupesha lumu ne amulengeja. Nunku tuenze muetu muonso bua kupeta meji.

“Kuata diyisha bikole”

Mukalenge eu wa Isalele wakambulula malu avua tatuende umulongesha, e kuambaye pashishe ne: ‘Umvua, muananyi, witabuje mêyi anyi, ne bidimu bia muoyo webe nebikale bia bungi. Ngakukuyisha mua kuenda mu njila wa meji, ngakukulombola mu njila ya malu makane. Pawenda, biendedi biebe kabiena bikandibue; biwanyema, kuena ulenduka. Kuata diyisha bikole, kudilekedi nansha; udilame, bualu bua didi muoyo webe.’​—Nsumuinu 4:10-13.

Bu muvua Solomo muana muimpe ku mêsu kua tatuende, uvua ne bua kuikala muanyishe mushinga wa diyisha dilenga didi dilongesha ne dilengeja muntu. Bobu kabayi batupesha diyisha anyi dilongesha diakanyine, mmunyi mutudi mua kukola mu nyuma anyi kulengeja bienzedi bietu? Bituikala katuyi tupetela dilongesha ku bilema bietu anyi bituikala katuyi tulekela ngenyi yetu mibi, katuakudiunda menemene mu nyuma to. Dilongesha diakanyine didi ditupetesha ngikadilu milenga ne kabidi ‘ditulombola mu njila ya malu makane.’

Diyisha anyi dilongesha dikuabu didi padi dituambuluisha bua ‘bidimu bietu bia muoyo bikale bia bungi.’ Mmushindu kayi? Yezu Kristo wakamba ne: ‘Muntu udi mua kueyemenyibua padiye ne bintu bikese neikale mua kueyemenyibua kabidi pikalaye ne bintu bia bungi.’ (Luka 16:10) Tuetu badikande mu tu-malu tukese, nebikale kabidi bipepele bua tuetu kudikanda mu malu manene adi mua kutuambuluisha mu nsombelu wetu. Tshilejilu, kulongesha mêsu etu bua kubenga ‘kutangila mukaji ne lukuka lua masandi’ kudi mua kutamba kutuambuluisha bua kubenga kupona mu tshiendenda. (Matayo 5:28) Dîyi edi didi ditangila balume ne bakaji. Tuetu balongeshe ngenyi yetu bua ‘kukuata meji onso ku bupika,’ nebikale bikole bua tuetu kuenza ntupakanyi minene mu mêyi anyi mu bienzedi.​—2 Kolinto 10:5, MMM.

Bushuwa, pa tshibidilu bitu bikole bua kuitaba dilongesha ne kabidi didi mua kumueneka bu didi dipangisha muntu bua kuenza malu adiye musue. (Ebelu 12:11) Kadi mukalenge wa meji udi utujadikila ne: tuetu bakuate diyisha bikole, njila wetu neatuambuluishe bua kuya kumpala. Anu mutu didibidija dimpe diambuluisha munyemi wa lubilu bua kuya kumpala ne lubilu lukole kayi udishinda anyi ujiwuka, kukuata diyisha bikole kudi kutuambuluisha bua kutungunuka ne lubilu kaluyi luteketa mu njila udi ufikisha ku muoyo katuyi tulenduka. Bulelela, tudi ne bua kudimuka bua njila utudi tusungula.

Epuka ‘njila wa bantu babi’

Solomo mmusue bua bantu bateleje didimuija dia se: ‘Kubuedi mu njila wa bantu babi nansha; kuendi mu njila wa benji ba bienzedi bibi. Epuka ku njila au, kupitshimu nansha; umukamu, pita kumpala. Bualu bua kabena balala tulu bikalabu kabayi benze bibi; tulu tudi tumuka kudibu bikalabu kabayi baponeshe muntu. Bualu bua badi badia biakudia bia bubi, badi banua mvinyo ya tshimbambila.’​—Nsumuinu 4:14-17.

Bantu babi badi Solomo musue bua tubepuke badi badiila ku bienzedi biabu bibi. Buabu buobu, kuenza malu mabi kudi bu biakudia ne biakunua. Kabena mua kulala kabayi benze malu a tshikisu. Bikadilu biabu bionso mbinyanguke! Tuetu batungunuke ne kuenda nabu, tudiku mua kulama mitshima yetu menemene anyi? ‘Kuenda mu njila wa benji ba bienzedi bibi’ pa kubandila malu a tshikisu adibu baleja mu manaya mashilashilangane a lelu nkupanga kua meji. Kukeba bua kumvuila bakuabu luse kakuena kupetangana ne dibandila malu mabi adi apapisha mitshima ya bantu adibu baleja ku televizion anyi mu filme nansha.

Shala mu butoke

Solomo udi utungunuka wamba ne: ‘Kadi njila wa bantu bakane udi bu dîba dia kabundubundu, didi ditema ne dikenkakenka too ne pakumbana dîba dia munda munya.’ (Nsumuinu 4:18) Kulonga Bible ne kutumikila bidiye wamba kudi mua kufuanangana ne dipatuka bua kuenza luendu patshiatshia panshi patshidi pafiike. Patshidi ku mêsu kufiike bikole, katuena mua kumona bimpe menemene to. Kadi padi panshi penda patoka ku kakese ku kakese tudi tubanga kumona bimpe bintu bidi pabuipi netu. Ndekelu wa bionso dîba didi dikenka bikole, ne tudi tumona kantu kuonso bimpe menemene. Bushuwa tudi tuenda tumvua bulelela ku kakese ku kakese patudi tutungunuka ne kulonga Bible ne lutulu ne tshisumi. Kudisha mutshima wetu biakudia bia mu nyuma kudi ne mushinga bituasua kuukuba ku meji mabi.

Milayi ya mu Bible itu payi yenda yumvuika ku kakese ku kakese. Tudi tuyumvua bimpe padi spiritu munsantu wa Yehowa uyitokesha ne padiyi yenda ikumbana mu malu adi enzeka pa buloba anyi adibu benza kudi (peshi enzekela) bantu ba Nzambi. Pamutu pa tuetu kulubakana ne kubanga kufuikakaja mushindu udiyi ikumbana, tudi ne bua kushala bindile bua ‘[butoke kukenkabu bikole].’

Kadi tudi mua kuamba tshinyi bua bantu badi bapidia mibelu ya Nzambi ne babenga kuendela mu butoke? Solomo udi wamba ne: ‘Njila wa bantu babi udi bu mîdima mikole; kabena bamanye tshidi tshibalenduisha.’ (Nsumuinu 4:19) Bantu babi badi bu muntu udi ulenduka mu mîdima kayi mumanye tshidi tshimulenduishe. Nansha padi bantu babi bamueneka bu badi balubuluka bua malu mabi adibu benza, diakalenga edi dia tshidingijilu didibu bamueneka bu badi nadi didi anu dia tshitupa tshîpi. Mufundi wa misambu wakimba bua bantu aba ne: ‘Bulelela, wewe udi ubateka mu miaba ya busenu; wewe [Yehowa] udi ubela panshi mu dibutuka.’​—Musambu 73:18.

Ikala mudimuke

Mukalenge wa Isalele udi utungunuka wamba ne: ‘Muananyi, umvua mêyi anyi bimpe, teleja matshi ebe ku mianda indi nkuambila. Mêyi aa kaumuki ku mêsu kuebe; uateke munda mua mutshima webe. Bualu bua adi muoyo kudi badi baapeta, adi asangeja mibidi yabu yonso. Ulame mutshima webe ne dilama dionso, bualu bua munda muawu mudi mupatuka mishimi yonso ya muoyo.’​—Nsumuinu 4:20-23.

Bualu buvua buenzekele Solomo muine budi buleja ne: mubelu wa kulama mutshima udi ne mushinga wa bungi. Bulelela, ku bunsonga buende uvua “muana muimpe” ku mêsu kua tatuende ne wakashala mulamate Yehowa matuku a bungi ku buntu bukole. Kadi Bible udi uleja ne: ‘Pakalua Solomo muntu mununu, bakaji bende [ba bisamba bikuabu] bakakudimuisha mutshima wende bua kulondaye nzambi mikuabu; mutshima wende kawakadi muakane ku mêsu kua Yehowa, Nzambi wende, bu muakadi mutshima wa Davidi, tatu wende.’ (1 Bakelenge 11:4) Padi bantu kabayi bashala badimuke, nansha aba badi ne mitshima mimpe menemene badi mua kubalobesha bua kuenza malu mabi. (Yelemiya 17:9) Tudi ne bua kulama bikole malu adi Dîyi dia Nzambi dituvuluija mu mutshima wetu, ‘munda muawu menemene.’ Mbuena kuamba ne: tudi ne bua kulama kabidi mibelu idibu batupeshe mu nshapita 4 wa mukanda wa Nsumuinu.

Konkonona mutshima webe

Tutuku tulama bimpe mutshima wetu wa mu tshimfuanyi anyi? Mmunyi mutudi mua kumanya mushindu udi mutshima wetu? Yezu wakamba ne: “Mukana mudi muamba malu adi muule mu mutshima tente.” (Matayo 12:34, Muanda Mulenga Lelu) Wakamba kabidi ne: ‘Meji mabi ne kushipa kua bantu ne masandi ne tshiendenda ne buibi ne mashimi ne kupenda Nzambi bidi bilopoka mu mutshima.’ (Matayo 15:19, 20) Bushuwa, mêyi ne bienzedi bietu bidi bileja tshitudi mu mutshima.

Nanku mubelu udi Solomo utupesha mpindieu mmuakanyine: ‘Umusha mêyi a kusesuisha nawu bakuabu mukana muebe, umusha mêyi a kupambuisha nawu bantu ku mishiku yebe. Mêsu ebe atangile kumpala kuebe, kaakenzakanyi, bilafinyi biebe bishale bitabale bitangile kumpala. Ubatamijile makasa ebe njila, ne njila yebe yonso ikale miludika bimpe. Kusesuki ku tshianza tshia balume anyi ku tshianza tshia bakaji; umushe dikasa diebe ku malu mabi.’​—Nsumuinu 4:24-27.

Bilondeshile mubelu wa Solomo eu, tudi ne bua kukonkonona ngakuilu ne bienzedi bietu. Bituasua kulama mutshima wetu ne kusankisha Nzambi, tudi ne bua kuepuka ngakuilu udi usesuisha ne upambuisha bakuabu. (Nsumuinu 3:32) Nanku tudi ne bua kuelangana meji bikole bua tshidi mêyi ne bienzedi bietu bileja pa bidi bitutangila. Pashishe tulombayi Yehowa diambuluisha bua tumone mua kumbusha butekete buonso butudi tusua kumona.​—Musambu 139:23, 24.

‘Mêsu etu atangile kumpala kuetu.’ Ashale matuishile ku tshipatshila tshia kuenzela Tatu wetu wa mu diulu mudimu ne anyima mujima. (Kolosai 3:23) Bu muudi wendela mu njila eu mululame, Yehowa akututshishe diakalenga ‘mu njila yebe yonso,’ ne akupeshe mabenesha mavule bua muudi uteleja mubelu wende udi wamba ne: “lama mutshima webe.”

[Mêyi adi kuinshi]

^ Ki ndîna diende dilelela to.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 22]

Utuku wepuka manaya adi aleja malu a tshikisu anyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 21]

Mibelu ya bantu badi bapie mu nyuma ikuambuluishe

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Didibidija kadiena ditekesha lubilu luebe

[Tshimfuanyi mu dibeji 24]

Tungunuka ne kulonga Bible