Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bilejilu bimpe bituku bikuambuluisha anyi?

Bilejilu bimpe bituku bikuambuluisha anyi?

Bilejilu bimpe bituku bikuambuluisha anyi?

‘NUAKALUA [tshilejilu] kudi bonso badi bitabuja mu Makedonia ne mu Akaya.’ Aa ke mêyi avua mupostolo Paulo mufundile bena Kristo ba lulamatu bavua mu Tesalonike. Tshilejilu tshivuabu bashile bena kuitabuja nabu tshivua bushuwa tshiakanyine kalumbandi. Kadi, bena Tesalonike bavua pabu balonda tshilejilu tshivua Paulo ne balunda bende bashiye. Paulo wakamba ne: ‘Lumu luimpe lutudi tuamba kaluakalua kunudi anu mu dîyi nkayadi, kadi luakalua mu bukole ne mu nyuma muimpe ne mu kumanya kujalame; bu munudi bamanye mushindu wa bantu utuakadivuija munkatshi muenu bua bualu buenu. Ne nuenu nuakalua bidikiji betu.’​—1 Tesalonike 1:5-7.

Bushuwa, Paulo kavua anu uyisha mukana patupu to. Nsombelu wende muine uvua uyisha bantu: uvua tshilejilu tshia ditabuja, ditantamana ne didifila. Bua bualu ebu, yeye ne balunda bende bakalua kushintulula nsombelu wa bena Tesalonike bikole, kubafikisha ku ditaba bulelela nansha muvuabu “mu dikenga dikole.” Pa kumusha Paulo ne bena diende, tshilejilu tshimpe tshia bakuabu bavua batantamene makenga tshivua kabidi tshikankamije bena Tesalonike. Paulo wakabafundila ne: ‘Nuenu, bana betu, nuakalua bidikiji ba bena ekeleziya ya Nzambi ya mu Yudaya mu Kristo Yezu; bualu bua nuenu kabidi nuakakenga makenga muomumue kudi bena tshisamba tshienu, bu muakaakenga ba mu Yudaya kudi bena Yuda.’​—1 Tesalonike 2:14.

Kristo Yezu udi tshilejilu tshitambe bunene

Nansha muvua Paulo mushiye tshilejilu tshidi bantu mua kuidikija, wakaleja ne: Yezu Kristo ke tshilejilu tshia kumpala tshidi bena Kristo ne bua kulonda. (1 Tesalonike 1:6) Kristo uvua ne udi Tshilejilu tshietu tshitambe bunene. Mupostolo Petelo wakafunda ne: ‘Nuakabikidibua bua muanda eu, bualu bua Kristo wakakenga bua bualu buenu, wakanushila tshilejilu bua nuenu numulonde mu makasa ende.’​—1 Petelo 2:21.

Kadi, Yezu wakajikija matuku ende a muoyo panu kukadi kupite bidimu bu 2 000. Mpindieu, udi muntu wa mu nyuma udi kayi mua kufua kabidi, “musombe mu butoke kabuyi kubuela.” Mushindu ukadiye eu, ‘muntu ki mmuanji kumumona ne kêna mua kumumona to.’ (1 Timote 6:16, MMM) Kadi, mmunyi mutudi mua kumuidikija? Umue mushindu wa kumuidikija nkulonga miyuki inayi ya mu Bible idi yakula bua muoyo wa Yezu. Mikanda ya Evanjeliyo idi ituambuluisha bua kujingulula bumuntu buende, nsombelu wende ne ‘meji’ ende. (Filipoi 2:5-8) Tudi mua kujingulula malu makuabu tuetu balonge ne ntema mukanda wa Muntu mutambe bunene wa katshia ne katshia, udi umvuija bimpe malu a bungi a nsombelu wa Yezu mu mushindu uvuawu malondangane. *

Muoyo wa didifila wa Yezu wakambuluisha mupostolo Paulo bikole. Wakafika ku diambila bena Kristo ba mu Kolinto ne: “Nengikale ne disanka dia bungi bua kunyanga bintu bianyi bionso ne bua kudinyanga bua mioyo yenu.” (2 Kolinto 12:15) Eu ke mmuenenu wa buena wa Kristo! Patudi tuelangana meji pa tshilejilu tshipuangane tshia Kristo, muoyo udi ne bua kutusaka petu bua kumuidikija mu nsombelu wetu.

Tshilejilu, Yezu wakatulongesha ne: tudi ne bua kushala batekemene dilaya dia Nzambi dia kutukumbajila bintu bitudi nabi dijinga. Kadi Yezu kavua anu mulongeshe bantu patupu to. Yeye nkayende wakaleja ditabuja dia mushindu’eu ne dieyemena kudi Yehowa ku dituku ku dituku. Wakamba ne: ‘Mibuabua idi ne mena ayi, nyunyu ya muulu idi ne masua ayi; kadi Muana wa muntu kêna ne pa kuladika mutu wende.’ (Matayo 6:25; 8:20) Utu utamba kutatshisha lungenyi anu bua bintu anyi? Peshi nsombelu webe udi ujadika ne: udi ukeba bangabanga Bukalenge bua Nzambi? Mmunyi muutu wangata mudimu wa Yehowa? Mmu mushindu uvua Yezu, Tshilejilu tshietu uwangata anyi? Bible udi uleja ne: Yezu kavua anu uyisha bantu bua bikale ne lukunukunu to, kadi misangu ya bungi yeye muine uvua nalu. (Yone 2:14-17) Yezu wakafila kabidi tshilejilu tshimpe be pa mushindu wa kuleja dinanga! Wakalambula muoyo wende bua bayidi bende! (Yone 15:13) Utuku widikija Yezu pa kunanga bana benu bena Kristo anyi? Peshi udi ulekela bilema bidi bamue benza bikupangisha bua kubananga?

Bulelela, misangu yonso katuakukokesha bua kulonda tshilejilu tshia Kristo mudibi bikengela to. Kadi Yehowa udi usanka menemene bua mushindu utudi tudikolesha bua ‘kudiluatshisha Mukalenge Yezu Kristo.’​—Lomo 13:14.

“Tshilejilu tshia mikoko”

Kudiku bantu mu tshisumbu lelu’eu badi mua kutupesha tshilejilu anyi? Eyowa, badiku! Nangananga bana betu badi balombola midimu ke badi ne bua kufila tshilejilu. Paulo wakambila Tito (wakambuluisha mu bisumbu bia mu Kulete ne kutekamu batangidi) ne: mukulu yonso uvua ne bua kuikala ‘muntu udi kayi mua kubandibua.’ (Tito 1:5, 6) Bia muomumue, mupostolo Petelo wakabela “bakulu” bua kuikalabu “tshilejilu tshia mikoko.” (1 Petelo 5:1-3, MMM) Kadi basadidi ba mudimu? Buobu pabu badi ne bua kuikala “bakumbaja mudimu wabo bimpe.”​—1 Timote 3:13, MMM.

Bushuwa, ki mbimpe kukeba bua se: mukulu anyi musadidi wa mudimu yonso ikale mupiluke mu tshitupa tshionso tshia mudimu wa bena Kristo nansha. Paulo wakambila bena Kristo ba mu Lomo ne: “Tudi ne mapa mashilangane bilondeshile bulengele butudi bapete.” (Lomo 12:6, MMM) Bana betu mbapiluke mu malu mashilashilangane. Ki mbimpe bua kukeba bua bakulu kuikalabu benza ne bamba malu onso kakuyi kalema nansha. Bible udi wamba mu Yakobo 3:2 (MMM) ne: “Misangu ya bungi tudi tuenza bilema buonso buetu. Pikala muntu kayi utupakana mu diakula, awu mmuntu mupuangane, udi ne bukole bua kukokesha mubidi wende mujima.” Kadi, nansha mudi bakulu ne bilema, anu bu Timote, badi anu mua ‘kuikala bilejilu kudi bena kuitabuja mu mêyi ne mu tshikadilu ne mu dinanga ne mu ditabuja ne mu butoke bua mutshima.’ (1 Timote 4:12) Padi bakulu benza nunku, aba badi mu tshisumbu nebalonde mubelu udi mu Ebelu 13:7: ‘Nuvuluke bantu [badi banukokesha], nuele meji pa nshikidilu wa tshikadilu tshimpe tshia mioyo yabu, nuidikije ditabuja diabu.’

Bilejilu bikuabu bia matuku etu aa

Mu bidimu bivule bidi bishale ebi, bantu bakuabu ba bungi mbaleje mudibu bilejilu bilenga. Tshilejilu, kudi ba-misionere binunu ne binunu bena muoyo wa didifila badi ‘bashiye nzubu yabu, bana babu ba balume nansha ba bakaji, ba-tatuabu, ba-mamuabu, bana babu nansha madimi abu’ bua kuya kuyisha mu matunga a ku ba bende. (Matayo 19:29, MMM) Tudi kabidi ne batangidi bena ngendu ne bakaji babu, ne balume ne bakaji badisuile badi basadila ku biro bishilashilangane bia Société Watch Tower, ne bampanda-njila badi benza mudimu mu bisumbu. Bilejilu ebi bidiku mua kuambuluisha bakuabu anyi? Tangila mumanyishi kampanda wa lumu luimpe wa mu Asia udi uvuluka misionere mukuabu wa mu kalasa ka muanda-mukulu ka Gilada, Tshilongelu tshia Bible tshia Watchtower. Wakamba ne: muanetu wa balume wa lulamatu eu uvua “muanyishe bua kuya muaba uvua tumue tupite bungi ne mashika makole. . . . Tshivua tshitamba kunkemesha kabidi tshivua mushindu uvuaye uyisha mu muakulu wa bena Chine ne wa bena Malaisie nansha muvuaye yeye muikale wa mu ditunga dia Angleterre.” Tshilejilu tshimpe etshi tshiakapatula tshinyi? Mumanyishi au udi wandamuna ne: “Lutulu ne ditabuja diende biakampesha dijinga dia kulua panyi misionere pamvua ne bua kukola.” Bualu bua dikema, muanetu eu wakalua pende misionere!

Tudi tusangana miyuki ya malu a mu nsombelu mipite bungi idi mipatuke mu tshibejibeji tshia Tshibumba tshia Nsentedi ne tshia Réveillez-vous! mu mukanda wa Index des publications de la Société Watch Tower. Miyuki eyi idi yakula bua bantu bavua balekele midimu ne malu makuabu atu bantu bipatshila, batshimune matekete abu, bashintulule bumuntu buabu bikole, kabayi bapingane tshianyima kumpala kua buluishi, ne baleje tshisumi, ditantamana, lulamatu, budipuekeshi ne muoyo wa didifila. Munga mubadi wa mikanda yetu wakafunda bua miyuki eyi ne: “Pantu mbala malu akamonabu, bitu bimvuija muena Kristo muena budipuekeshi ne dianyisha ne mbingambuluishe bua kubenga kuditatshisha bikole anu buanyi meme nkayanyi.”

Kabidi, kupu bantu badi bilejilu bilenga mu tshisumbu tshienu muoyo: bamfumu ba mêku badi bakumbaja bimpe majinga a ku mubidi ne a mu nyuma a mêku abu; bana betu ba bakaji (kusangisha ne ba-mamu badi badikoleshila bana) badi bakolesha bana babu mu ntatu eku bikale anu bayisha lumu luimpe ne tshisumi; bana betu bakulakaje ne bakuabu badi balema badi bashale anu ne lulamatu nansha mudi mibidi yabu yenda iteketa amu kuteketa ne makanda abu a mubidi enda akepela. Bilejilu ebi kabienaku bikusaka ku dienza malu mimpe anyi?

Bulelela, bantu bena bilejilu bibi badi bungi tshianana pa buloba apa. (2 Timote 3:13) Nansha nanku, tangila mubelu uvua Paulo mupeshe bena Kristo bavua mu Yudeya. Kunyima kua yeye mumane kubalondela bualu bua tshikadilu tshia tshitembu tshia balume ne bakaji bavule bena ditabuja ba kale, wakababela ne: ‘Nunku, tuetu kabidi, bualu bua tudi tunyungulukibua ne tshisumbu tshinene tshia [bantemu], tuidikije ne kutantamana tshidikijilu tshietu tshia lubilu tshidi tshitekibua ku mpala kuetu, batangila kudi Yezu, Mubangi ne Mujikiji wa ditabuja dietu.’ (Ebelu 12:1, 2) Lelu’eu bena Kristo badi pabu banyunguluka kudi “tshisumbu tshinene” tshia bantu bena bilejilu bimpe, ba kale ne ba lelu. Bilejilu ebi bidiku bikuambuluisha bushuwa anyi? Bidi mua kukuambuluisha biwikala mupangadije bua ‘kuidikija ki mbualu budi bubi, kadi bualu budi buimpe.’​—3 Yone 11.

[Mêyi adi kuinshi]

^ Mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 20]

Ki mbimpe kukeba bua se: mukulu anyi musadidi wa mudimu yonso ikale mupiluke mu tshitupa tshionso tshia mudimu wa bena Kristo nansha

[Bimfuanyi mu dibeji 21]

Bakulu badi ne bua kuikala “tshilejilu tshia mikoko”