Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nuenu balami bena Kristo, ‘unzululayi mutshima wenu bikole!’

Nuenu balami bena Kristo, ‘unzululayi mutshima wenu bikole!’

Nuenu balami bena Kristo, ‘unzululayi mutshima wenu bikole!’

KUMÊYI aa: “[Yehowa] udi mulami wanyi, tshiena ne tshindi nkengela,” Davidi wakaleja muvuaye weyemena Nzambi wende ne muoyo mujima. Mu ngakuilu wa mu nyuma Yehowa wakamulombola ku “mpata ya bisosa bibishi,” ku ‘miaba ya kuikishila mitalaja bimpe ne mâyi,’ ne wakamulombola ku ‘njila ya buakane.’ Pavua baluishi banyunguluke Davidi, Nzambi wakamuambuluisha ne kumukankamija; ke tshiakamusaka bua kuambilaye Yehowa ne: “Tshiena mua kutshina bubi nansha bumue, bualu udi nanyi.” Bu muvuaye ne Mulami Munene wa mushindu’eu, Davidi uvua ne dipangadika dia ‘kusomba mu nzubu wa [Yehowa] matuku ende onso.’​—Musambu 23:1-6, MMM.

Muana umuepele mulela wa Nzambi wakadimuena mutu Yehowa ukubangana ne dinanga, ne wakaleja pende ngikadilu eu bimpe bitambe mu nsombelu wende ne bayidi bende pavuaye pa buloba apa. Ke bua tshinyi Bible udi umubikila ne: “mulami muimpe,” “mulami munene,” ne “mfumu wa balami.”​—Yone 10:11; Ebelu 13:20; 1 Petelo 5:2-4, MML.

Yehowa ne Yezu Kristo badi batungunuka ne kulama bantu badi babanange. Bulami buabu budi bumuenekela kabidi mu balami-bindodi ba dinanga badibu batupeshe mu tshisumbu. Balami-bindodi aba ke bavua Paulo wambila ne: ‘Nuditangile bienu bimpe, ne tshisumbu tshionso tshiakanutekelabu batangidi kudi nyuma muimpe, nudishe ekeleziya wa Mukalenge wakasumbaye ku mashi ende.’​—Bienzedi 20:28.

Kulama mikoko mu diumvuangana ne tshilejilu tshidi Yehowa ne Kristo Yezu bafile ki mmudimu mutekete to, kadi mudimu eu udi ne mushinga wa bungi lelu kupita kumpala. Ela meji bua Bantemu bapite pa muliyo mujima badi batambule mu bidimu bisatu bishale ebi! Bapiabapia aba ki mbanji kupeta dimanya dia mu nyuma ditu nadi muntu padiye ukumbaja bidimu bia bungi mu mudimu nansha. Ela kabidi meji, bua ba bungi ba munkatshi mua Bantemu aba batshidi bana batekete anyi bansonga. Badi dijinga ne diambuluisha dia baledi babu ne kabidi dia balami-bindodi badi mu tshisumbu.

Bushuwa, muena Kristo yonso udi upeta ntatu idi ifumina kudi bantu badi kabayi mu tshisumbu, ne idi ifumina kudi bakuabu badi babanyunguluke. Bonso badi ne bua kudienzeja bua kababafikishi ku dilonda njila ya bukua-panu ya dikeba masanka. Mu amue matunga, bamanyishi ba Bukalenge badi mua kuteketa mu maboko bua mudi bantu kabayi bitaba mukenji wabu. Bamanyishi ba bungi badi ne masama makole. Dipangila mfranga didi mua kupangisha bakuabu bua kukeba Bukalenge kumpala kua bintu bikuabu. Bushuwa, buonso buetu, kusangisha ne aba bakadi ne matuku a bungi mu bulelela, tudi dijinga ne bidi bikengela bua balami ba dinanga batuambuluishe.

Meji mimpe

Bakabela bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala ne: ‘Unzululayi mutshima wenu bikole!’ (2 Kolinto 6:11-13, MML) Bakulu bena Kristo badi ne bua kutumikila mubelu eu padibu bakumbaja midimu yabu ya bulami. Mmunyi mudibu mua kutumikila mubelu eu? Ne bidi munyi bua basadidi ba midimu, ba bungi ba kudibu badi mua kulua pabu balami kumpala eku?

Bua bakulu bena Kristo buobu kuambuluishabu mikoko bimpe, badi ne bua kuikala ne tshintu tshikuabu tshidi tshibasaka pa kumbusha bujitu bua kukumbaja mudimu wabu. Badi bababela ne: “Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidiye munupeshe bua kulama, kanuyi benzeja ku bukole, kadi ku budisuile; kabiyi bua dinanga dia biuma bia mu njila mubi, kadi ne dijinga dikole.” (1 Petelo 5:2, NW) Nanku bulami buimpe budi bulomba bua kuikala ne muoyo wa budisuile ne kabidi kuikala ne dijinga dikole dia kukuatshila bakuabu mudimu. (Yone 21:15-17) Budi bulomba kumona majinga a mikoko ne kubenga kujingakana bua kuyambuluisha. Budi bulomba kabidi bua kuleja ngikadilu milenga ya bena Kristo idi mimanyike bu mamuma a nyuma wa Nzambi mu nsombelu wetu ne bakuabu.​—Galatia 5:22, 23.

Imue misangu bulami butu bulomba bua kuya kusombesha bana betu ku nzubu yabu. * Kadi balami badi ‘bunzulule mutshima wabu bikole’ badi badienzeja bua kukumbaja malu aa. Mbuena kuamba ne: kabena bakumbula mikoko anu mu mpukapuka to. Padi mpunga kayi yonso umueneka, badi benza muabu muonso bua kulama bakuabu badi mu tshisumbu tshia mikoko.

Longeshayi bakuabu bua balue pabu balami

Muanetu yonso wa balume, nansha yeye ne bidimu bungi kayi, udi “wipatshila mudimu wa mutangidi . . . udi ujinga mudimu mulenga.” (1 Timote 3:1, NW) Basadidi ba mudimu ba bungi mbaleje ne: muoyo wabu udi ubasaka ku budisuile bua kuipatshila midimu mikuabu. Ke bua tshinyi nuenu bakulu, ambuluishayi bana betu aba badisuile bua bele tshidia etshi tshia mushinga padibu ‘bipatshila mudimu wa mutangidi.’ Bidi biumvuija ne: nudi ne bua kubalongesha bua kuluabu balami bimpe.

Bu mudi tshisumbu tshia Yehowa tshia bena Kristo tshilamate ku mêyi malenga a Nzambi, ki mbatshitekeshe kudi balami ba dishima ba buena badibu bambe mu Yehezekele 34:2-6 nansha. Yehowa kavua wanyisha balami aba nansha, ne ke bua tshinyi uvua mubabenge. Pamutu pa kudisha tshisumbu tshia mikoko, bavua badidila anu buobu nkayabu. Kabavua bakolesha ivua isama, kabavua buondopa ivua ne mabedi, kabavua basuika ivua mitshibuke, peshi kabavua bapingaja ivua mitangalake anyi bakeba ivua mijimine to. Pamutu pa kuikala balami, bavua anu bu mibuabua, bavua bakengesha mikoko. Mikoko eyi ivuabu balengulule ivua mitangalake, yenda itambakana kakuyi muntu uvua mua kuyitshiunga.​—Yelemiya 23:1, 2; Nahuma 3:18; Matayo 9:36.

Bu mudibu bashilangane ne balami aba babule lulamatu, balami bena Kristo badi buobu balonda tshilejilu tshia Yehowa. Badi balombola mikoko ku “mpata ya bisosa bibishi” ne ku “miaba ya kuikishila mitalaja bimpe ne mâyi.” Badi badienzeja bua kuyilombola “mu njila ya buakane” padibu bayambuluisha bua kumvua Dîyi dia Yehowa biakane ne kuditumikila pa nkaya. Balami aba badi mua kukumbaja bimpe muanda eu bualu ‘mbamanye mua kulongesha.’​—1 Timote 3:2, MML.

Malu a bungi adi bakulu balongesha badi baalongeshila ku tshibasa mu bisangilu bia tshisumbu. Nansha nanku, bakulu batu balongesha kabidi muntu kua nkayende. Bushuwa, bamue bakulu batu balongesha bimpe eu mu wende mushindu eu mu wende mushindu, ne bakuabu buobu batu ne tshipedi tshia kuenza miyuki. Kadi nansha mukulu yeye muikale umueneka mushadile mu ndongeshilu wende, kabiena bileja ne: ki mmukumbane bua kuikala mulongeshi nansha. Bakulu batu balongesha mu nsombelu idibu batuilangana nayi, nansha padibu bakumbaja midimu ya bulami. Imue midimu ya bulami itu yenzeka mu mushindu mulongolola, tshilejilu, padibu bakumbula mikoko. Kadi tshitupa tshinene tshia mudimu wa bulami tshidi mua kuenzeka kabidi mu mushindu kauyi mulongolola, udi muikale pawu wambuluisha bikole.

Balami bikale kabidi balongeshi dîba dionso

Munganga udi dijinga ne dimanya pamue ne dimonamona dia mianda bua kushishaye kuenza mudimu wende. Kadi babedi badi banyisha mudimu eu padibu bamumona muikale muena malu malenga, muikale ne luse, ukeba disanka dia bakuabu, ubajingila diakalengele ne muoyo mujima. Udi ne bua kuikala ne ngikadilu eyi mu nsombelu wende. Mulongeshi ne mulami muimpe udi ne bua kuikala ne ngikadilu ya muomumue eyi, udi ne bua kuikala nayi mu nsombelu wende wa ku dituku dionso. Mulongeshi mulelela udi ne bua kudilongolola bua kulongesha bantu badi nende pabuipi padibi bikengedibua. Nsumuinu 15:23 udi wamba ne: ‘Monayi mudi dîyi diamba mu tshikondo tshiakane mudidi diakane!’ “Tshikondo tshiakane” tshidi mua kuikala dîba didiye wakula ku tshibasa, padiye uyisha ku nzubu ne ku nzubu, nansha padiye uyikila ne muntu ku Nzubu wa Bukalenge anyi ku nshinga. Bia muomumue, mulami muimpe udi udienzeja bua kuikala ne ngikadilu mimpe dîba dionso, ki ng’anu dîba didiye ukumbula mikoko nansha. Bu mudiye ‘munzulule mutshima wende bikole,’ dîba dionso neakebe bua kutshiunga mikoko, kuyipesha diambuluisha didiye ikengela mu tshikondo tshiakane. Malu aa ke adi enza bua mikoko kumunangayi.​—Mâko 10:43.

Wolfgang (udi mpindieu mukulu) udi uvuluka muvua musadidi wa mudimu kampanda ne mukajende baye kubasombesha kumbelu. Udi wamba ne: “Bana banyi bavua ne disanka dia bungi bua diambuluisha diakapetabu ne bua tshikondo etshi tshimpe tshituakasomba pamue. Batshitu bakula bua muanda eu.” Bushuwa, musadidi wa mudimu eu wakaleja ne: uvua mubanange, uvua ‘munzulule mutshima wende bikole.’

Mushindu mukuabu udibu mua ‘kunzulula mutshima wabu bikole’ ng’wa kusamba badi basama, kubafundila mikanda mîpi ya dibakankamija nayi, peshi kubabikila ku nshinga, bionso ebi mbua kuleja ne: udi mubanange. Nubambuluishe padibu dijinga ne diambuluisha. Padibu basue kunukuatshila bualu, nubateleje ne ntema. Nuakule bua malu mimpe a mu nyuma adi asankisha adi menzeke mu tshisumbu tshia muaba unudi anyi tshia muaba mukuabu. Nubambuluishe bua bajalamije ngenyi yabu pa malu malenga a matuku atshilualua adi Yehowa mulongoluele bantu badi bamunange.​—2 Kolinto 4:16-18.

Tshikuabu tshidi tshikengela pa kumbusha dikumbula mikoko

Tuetu bamane kulama mu lungenyi tshipatshila tshia mudimu wa bulami, bidi bimueneka patoke se: kukumbula bana betu ku nzubu yabu, nansha mudiku ne mushinga, kudi anu tshitupa tshimuepele tshia malu adi akengedibua. Mulami wa dinanga ‘udi unzulula mutshima wende bikole’ padiye muntu udi bantu kabayi batshina bua kukuatshila malu anyi muena bulunda mu nsombelu yonso ne dîba dionso. Malanda mashême adiye nawu ne bana babu adi abajadikila ne: mu bikondo bikole, kabena ne bua kutshina tshintu tshibi nansha tshimue, bualu mbamanye ne: muanabu eu munanga, mulami muena Kristo, udi ubakuba.​—Musambu 23:4.

Nuenu bonso balami bena Kristo ‘unzululayi mutshima wenu bikole.’ Nuleje dinanga dilelela bua bana benu, nubakankamije, nuenze muenu muonso bua kubapolesha ne kubakolesha mu nyuma mu mishindu yonso inudi mua kukumbana. Nubambuluishe bua bashindame mu ditabuja. (Kolosai 1:23) Mikoko yoyi mikale ne balami bena Kristo badi ‘bunzulule mutshima wabu bikole,’ kayakukengela tshintu nansha. Amu bu Davidi, neyikale mipangadije bua kusomba mu nzubu wa Yehowa matuku ayi onso a muoyo. (Musambu 23:1, 6) Ntshinyi tshikuabu tshikala mulami wa dinanga natshi dijinga?

[Mêyi adi kuinshi]

^ Mibelu ya mushindu udi balami mua kukumbula mikoko idi mu Tshibumba tshia Nsentedi 15 Kabitende 1993, dibeji dia 20-23, ne 15 Luabanya 1996, dibeji dia 24-27.

[Kazubu mu dibeji 30]

Balami bena Kristo

• Mbena budisuile badi basadila ne muoyo mujima

• Badi badisha ne balama mikoko

• Badi balongesha bakuabu bua kuikalabu pabu balami

• Badi bakumbula babedi ne babaleja dinanga

• Badi pabuipi bua kuambuluisha bana babu dîba dionso

[Bimfuanyi mu dibeji 31]

Bakulu badi anu balami nansha padibu mu buambi, mu bisangilu, anyi padibu basombe patupu ne binabu