Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udi mua kudilama bimpe mu bukua-panu ebu bua bena tshiendenda

Udi mua kudilama bimpe mu bukua-panu ebu bua bena tshiendenda

Udi mua kudilama bimpe mu bukua-panu ebu bua bena tshiendenda

NSONGALUME uvua wa mubidi mufike ne mulenga mpala. Nsongakaji uvua ne meji a bungi ne mulengele kumona. Bavua benza mudimu mu kumpanyi umue. Nsongakaji uvua umuenzela malu mimpe a bungi. Nsongalume uvua umuambila muvuaye umusankisha. Bavua basumbilangana bintu. Mutantshi eu buobu kunangangana. Nsongalume kulekelaye mukajende bua kusomba ne mukuabu eu. Ku ndekelu, nsongakaji yeye wakapangadija bua kushala ne bayende ne kulekela nsongalume au. Nsongalume eu wakapima ne dielakana bua kupingana kudi mukajende. Kadi bu muvuaye kayi munyingalale tshia bushuwa bua bubi buende, wakapangila. Bakashala muntu ne muntu wendela diende diboko, nansha muvuabu ne kanyinganyinga.

Bantu kabatshiena bamona ne: mbimpe kudilama ku buendenda nansha. Dikeba masanka kakuyi didikanda ke bualu budi bumueneka butangalake lelu. Tshibungu kampanda tshidi tshiamba ne: “Tshiendenda tshia masandi tshidi tshimueneka tshitangalake miaba yonso, ne imue misangu, tshitangalake anu bu dibaka.”​—The New Encyclopædia Britannica.

Pabi, Yehowa Nzambi mmusue bua dibaka dikale “dinemekibua munkatshi mua bantu bonso” ne bulalu bua dibaka “kabunyanguki.” (Ebelu 13:4) Bible udi wamba ne: ‘Kanudingibu; bena tshiendenda, anyi bena mpingu, anyi bena masandi, anyi badileji bu bakaji, anyi balume badi benzelangana malu a bundu kabena bapiana bukalenge bua Nzambi.’ (1 Kolinto 6:9, 10) Nanku bua Nzambi kutuanyisha, tudi ne bua kuikala ne tshikadilu tshimpe mu bukua-panu ebu bua bena tshiendenda.

Mmunyi mutudi mua kudikuba ku malu mabi a bantu badi batunyunguluke? Mu nshapita 5 wa mukanda wa Nsumuinu, Solomo Mukalenge wa mu Isalele wa kale udi utupesha mandamuna. Tukonkononayi malu adiye utuambilamu.

Bukole bua kupangadija mianda bimpe nebukukube

Mukalenge wa Isalele udi utuadija ne: ‘Muananyi, umvua meji anyi.’ Udi usakidila wamba ne: ‘Uteleje matshi ebe ku dijingulula dianyi dia malu, bua wewe kushala ne bukole bua kupangadija mianda bimpe, ne bua mishiku yebe ilame lungenyi.’​—Nsumuinu 5:1, 2.

Bua tuetu kukandamena mateta adi mua kutufikisha ku tshiendenda, tudi dijinga ne meji. Meji aa adi umvuija bukole bua kutumikila dimanya dia mu Bible, ne tudi kabidi dijinga ne dijingulula dia malu anyi bukole bua kutapulula tshimpe ne tshibi ne bua kusungula njila udi muakane. Badi batubela bua kuteya ntema ku meji ne ku dijingulula dia malu bua tuetu kumona mua kulama bukole bua kupangadija mianda bimpe. Mmunyi mutudi mua kuenza malu aa? Patudi tulonga Mukanda wa Nzambi, bidi bikengela tumanye mushindu udi Yehowa wenza malu ne tuteye matshi etu bua kumvua disua diende ne malu adiye mulongolole. Tuetu benze malu aa, netuludike meji etu mu njila mimpe. Nunku bukole bua kupangadija mianda bimpe butudi bapete budi bumvuangana ne meji ne dimanya bia kudi Nzambi. Tuetu tuenza nabu malu adi makanyine, nebutukube bua katumatshi mu mateyi a tshiendenda nansha.

Udimukile mukana mua busenu

Bukole bua kupangadija mianda bimpe budi ne mushinga wa bungi bua tuetu kuikala ne tshikadilu tshimpe mu bukua-panu ebu bunyanguke, bualu njila ya muena tshiendenda itu ilobeshangana. Solomo udi udimuija ne: ‘Mishiku ya mukaji wa bende idi imata buitshi, mukana muende mudi mupite manyi busenu. Kadi ku nshikidilu yeye udi ne bululu bu nyongangandu, udi mutue bu muele wa mvita musakisha nseke ibidi.’​—Nsumuinu 5:3, 4.

Mu lusumuinu elu, badi babikila muntu wa malu mabi ne: ‘mukaji wa bende,’ anyi ndumba. * Mêyi adiye ulobesha nawu muntu mmashême bu buitshi ne adi masenene kupita mafuta a olive. Mêyi a bungi a ntekesha bua kufikisha muntu ku dienda masandi kaatu atuadija mushindu’eu anyi? Tshilejilu, tangila muanda wakafikila Amy, nsongakaji mulengele kumona wa bidimu 27, uvua sekretere muaba kampanda. Udi ulonda ne: “Ku mudimu muntu eu utu ungenzela malu mimpe a bungi ne utu unganyisha dîba dionso. Muntu yonso utu umvua bimpe be padibu bamuanyisha. Kadi ndi mmona bimpe ne: udi unganyisha anu bua kuenda nanyi masandi. Kêna mua kunshima ne mêyi ende a ntekesha nansha.” Mêyi atu mulobeshanganyi ulabidilangana nawu atu misangu mivule atukoka patudi katuyi bajingulule tshipatshila tshiawu to. Ke bua tshinyi tudi ne bua kuikala ne bukole bua kupangadija mianda bimpe.

Bipeta bia tshiendenda bitu ne bululu bu nyongangandu ne bitue bu muele wa nkanza, mmumue ne: bitu bifila kanyinganyinga ne bifikisha ku lufu. Kuondo ka muoyo kadi kalubakana, difu dia panshi anyi disama dia mu bilamba ke bitu misangu mivule bipeta bibi bia tshikadilu etshi. Ne ela meji bua kanyinganyinga kakole katu mulume ta mukaji umvua padi udiye nende mu dibaka muende ne muntu mukuabu. Bualu bumue patupu bua dibenga kuikala ne lulamatu budi mua kutapa muntu mputa ku muoyo idi mua kushala matuku ende onso a muoyo. Bushuwa, tshiendenda tshidi tshibungamija bikole.

Mukalenge wa meji udi utungunuka ne kumvuija nsombelu utu nende mukaji wa malu mabuelakane ne: ‘Makasa ende adi apueka too ne ku lufu, biendedi biende bidi bilamata ku [Sheol]. Bua yeye kêna udimuka bua njila mulandakane wa muoyo, yeye udi utakankana mu njila yende kayi mumanye [kudiye uya].’ (Nsumuinu 5:5, 6) Njila ya mukaji muena tshiendenda idi imufikisha ku lufu, biendedi biende mbitangile mu Sheol anyi mu lukita. Mêyi aa mmalelela patudi tumona mudi masama a mu bilamba matangalake, nangananga dia SIDA! Difutu dia mukaji eu ndia muomumue ne dia bantu badi benda nende mu njila yende mikonyangale.

Ke padi mukalenge eu utubela ne muoyo mujima ne: ‘Mpindieu, bana banyi, nungumvuile, kanumuki ku mêyi a mukana muanyi. Semeja njila webe kule nende, kufiki pabuipi ne tshiibi tshia ku nzubu kuende.’​—Nsumuinu 5:7, 8.

Tudi ne bua kuenza muetu muonso bua kuikala kule menemene ne malu mabi a bena tshiendenda. Bua tshinyi tudi mua kuditeka mu njiwu ya malu abu pa kuteleja mijiki mibi, kubandila manaya mabi, anyi kutangila bintu bidi bileja bantu butaka? (Nsumuinu 6:27; 1 Kolinto 15:33; Efeso 5:3-5) Ne ndipanga lungenyi kayipu bua kubatabuluja ntema pa kulamatangana nabu bikole anyi pa kuvuala ta kudilengeja kuela kalele!​—1 Timote 4:8; 1 Petelo 3:3, 4.

Bungi bua bintu bidi muntu ujimija

Mbua bualu kayi bukuabu butudi ne bua kuikadila tuendela kule menemene ne muntu wa malu makonyangale? Solomo udi wandamuna ne: ‘Bua wewe kufidi bunême buebe kudi bantu ba bende, ne bidimu biebe kudi muena lukisu, bua benyi kabukutshi ne [bukole] buebe, ne lupetu lua ku mudimu webe kaluikadi mu nzubu wa muntu wa bende. Nunku wewe kutu mikemu ku nshikidilu kua muoyo webe, panyanguka misunyi yebe ne mubidi webe.’​—Nsumuinu 5:9-11.

Muaba eu Solomo udi uleja bungi bua bintu bidi muntu ujimija padiye umata mu tshiendenda. Tshiendenda tshia masandi ne dijimija bunême anyi kanemu bitu bienda pamue. Kabienaku bipuekesha milongo bua kusombela anu disankisha majinga etu mabi peshi a muntu mukuabu anyi? Kabienaku bileja ne: katuena tudinemeka patudi tumanyangana ne muntu utudi katuyi baselangane nende anyi?

Kadi ‘kufila bidimu bietu, bukole buetu, ne lupetu lua ku mudimu wetu kudi bantu ba bende anyi benyi’ kudi kumvuija tshinyi? Mukanda mukuabu udi wamba ne: “Bualu budi mvese eyi yamba mbumvuike bimpe: Dibenga kuikala ne lulamatu didi mua kujimijija bintu bia bungi; bualu tshintu tshionso tshidi muntu wenzela mudimu​—muanzu, bumfumu, bubanji—​udi mua kutshijimija mu malu mapite bungi adi mukaji wa lukuka umulomba anyi mu bidi bena musoko bamuambila bua kufuta bua bidiye munyange.” Tshiendenda tshidi mua kujimijija bintu bipite bungi!

Yeye mumane kujimija bunême buende ne mutulakaje lupetu luende, muntu mutshimbakane udi mua kubanga kutua mikemu wamba ne: “Eyi, tshivua muanyishe bivuabo bandongesha, tshivua muanyishe mu muoyo wanyi mibelu ivuabo bambela; tshivua muteleje diyi dia balongeshi banyi, tshivua muteye matshio kudi bavua bandongesha. Nkadi mmona makenga bungi nenku munkatshi mua bantu basangile.”​—Nsumuinu 5:12-14, MMM.

Ku ndekelu, muenji wa mpekatu udi ubanga kupatula tshidi mumanyi mukuabu ubikila ne: “musambu mule wa ‘bu meme’: bu meme muteleje tatu wanyi; bu meme mubenge bua kuikala mudikadile; bu meme muteleje mibelu ya bakuabu.” Kadi udi ulua kujingulula bualu ebu dîba dimane kupita. Mpindieu nsombelu ne lumu bia muntu eu uvua kayi mudilame bimpe mbimane kunyanguka. Nanku bidi ne mushinga wa bungi bua tuetu kudianjila kukonkonona bungi bua bintu bidi tshiendenda tshijimijija kumpala kua tshiotshi kutubutshikila!

‘Unue mâyi a mu tshina tshiebe wewe’

Bible utu ubenga kuakula bua dimanyangana dia mulume ne mukaji anyi? Kabiena nanku to. Disanka ne ditshionkomoka bidi bifumina ku dinanga dia mulume ne mukaji mmapa a kudi Nzambi. Kadi dimanyangana edi ndifundila anu bantu badi baselangane. Ke bua tshinyi Solomo udi upesha mulume ukadi musele mubelu eu: ‘Unue mâyi a mu tshina tshiebe wewe, ne mâyi a mushimi audi upatula mu dina diebe wewe. Mishimi yebe ya mâyi idi ne bua kumuangalajibua mu muaba wa pa bule anyi? Tusulu tuebe tua mâyi tudi ne bua kupueka mu misesu anyi? Biobi bikale bintu biebe nkayebe, kabidi bia bantu ba bende diatshimue nebe.’​—Nsumuinu 5:15-17.

“Tshina tshiebe wewe” ne “dina diebe wewe” mmêyi atubu batenda nawu mukaji munangibue. Kumanyangana ne mukaji eu mbakufuanyikije ne kunua mâyi adi atalaja mioyo. Tshina anyi dina dia mâyi tshitu tshintu tshia muntu nkayende, bishilangane ne mâyi atubu babanya mu misesu. Ne badi babela mulume bua kulelaye bana mu nzubu ne mukajende pamutu pa kutangalaja maminu ende mu misesu, mmumue ne: kudi bakaji ba tshianana. Bushuwa, mubelu udibu bapesha mulume ng’wa kulamata mukajende.

Muena meji udi utungunuka wamba ne: ‘Mushimi webe wa mâyi uvudijibue disanka; usanke [ne] mukaji uwakabaka mu bunsongalume buebe. Yeye udi bu ntole mukaji udi muena dinanga, udi bu dishina dia ngulungu didi dilengele ku mêsu! Mabele ende akusankishe misangu yonso; wikale mukuatshike ne dinanga diende matuku onso.’​—Nsumuinu 5:18, 19.

‘Mushimi wa mâyi’ anyi mpokolo udi uleja mufidi wa disanka didi mulume ne mukaji bumvua padibu bamanyangana. Dimanyangana dia mulume ne mukajende ‘ndivudijila disanka,’ mmumue ne: ndipa dia kudi Nzambi. Ke bualu kayi badi bambila mulume bua asanke ne mukaji wa ku bunsongalume buende. Buende yeye, mukaji eu udi bu ntole mukaji wa dinanga, ne bu dishina dia ngulungu didi dilengele ku mêsu.

Pashishe Solomo udi wela nkonko ibidi ne: ‘Bua munyi, wewe muananyi, muudi ne bua kukuatshika ne dinanga dia mukaji wa bende, ne bua kuela tshitupa mu tshiadi tshia muena tshiendenda?’ (Nsumuinu 5:20) Bua tshinyi muntu ukadi mu dibaka badi ne bua kumulobesha bua kuenda masandi ne muntu mukuabu udibu bapetangane nende ku mudimu, mu kalasa anyi muaba mukuabu?

Mupostolo Paulo udi upesha bena Kristo bakadi baselangane mubelu eu: ‘Bana betu, ke tshindi nkeba kuamba etshi: matuku adi mashale mmakese; kutuadijila mpindiewu budi balume nabu mbua kushala bu bakadi kabayi babake.’ (1 Kolinto 7:29, MML) Mêyi aa adi umvuija tshinyi? Kakuyi mpata, bayidi ba Yezu Kristo badi ne bua ‘kutungunuka ne kukeba diambedi bukalenge.’ (Matayo 6:33, NW) Bua nanku, bantu badi baselangane kabena ne bua kutamba kudifila anu mu malu abu nkayabu, bafika ne ku diteka midimu ya Bukalenge pa muaba muibidi mu nsombelu wabu nansha.

Bidi bikengela kuikala ne didikanda

Kudi mushindu wa kukanda majinga a kumanyangana ne mukaji ta ne mulume. Bantu badi basue kusankisha Yehowa badi ne bua kukanda majinga aa. Mupostolo Paulo wakabela bena Kristo ne: ‘Bualu ebu budi disua dia Nzambi, tshijila tshienu mene, bua nuenu nudikande ku masandi; muntu ne muntu wa munkatshi muenu amanye mua kukubaye mubidi wende mu tshijila ne mu kunemeka.’​—1 Tesalonike 4:3, 4.

Nenku bansonga kabena ne bua kubuela mu dibaka ne lukasa padibu bumvua bua musangu wa kumpala majinga a kumanyangana ne mukaji ta ne mulume abajuka nansha. Dibaka didi dilomba didisuika kampanda, ne bua kudikumbaja bidi bikengela kuikala muntu mukole. (Genese 2:24) Mbitambe buimpe bua muntu indile too ne padiye ‘upitshisha tshikondo tshia bunsonga,’ tshikondo tshitu muntu umvua majinga makole a kushala ne mukaji ta mulume, ne majinga aa mmafuanyike kukonyangaja ngenyi yende. (1 Kolinto 7:36, NW) Ne muntu mukulumpe udi ukeba kusela yeye muende masandi anu bualu ki mmupete muntu wa kuselangana nende netshikale mpekatu ne dipangila dia meji!

“Malu a tshishiku a muntu mubi adi amukuata mu buteyi”

Muanda munene udi utuambishisha ne: tshiendenda tshia masandi ntshibi ng’wa se: Yehowa​—Mufidi wa muoyo ne udi mupeshe mulume ne mukaji dijinga dia kumanyangana—​kêna mutshisue to. Ke bua tshinyi Solomo udi utuambila tshitudi ne bua kuikadila ne tshikadilu tshimpe ne: ‘Njila ya muntu idi ku mêsu kua Yehowa, yeye udi widikija njila yende yonso bimpe.’ (Nsumuinu 5:21) Kakuena bualu budi busokome ku mêsu kua Nzambi, “utudi ne bua kulubuila bionso.” (Ebelu 4:13, MMM) Bualu buonso bua tshiendenda tshia masandi, nansha buobu busokome mushindu kayi ne nansha buobu bukebeshe ntatu ne bilumbu bia mushindu kayi, budi ne bua kunyanga malanda etu ne Yehowa. Kunyanga ditalala ditudi nadi ne Nzambi bua minite mikese patupu ya bisankasanka nkupanga kua lungenyi!

Bamue bantu badi baditua mu tshiendenda kabayi ne bundu badi bamueneka bu badi kabayi bapeta dinyoka to, kadi ki mbua mutantshi mule nansha. Solomo udi wamba ne: ‘Malu a tshishiku a muntu mubi adi amukuata mu buteyi, udi musuikibue ne mionji ya bubi buende. Udi ufua bua dipanga diende dia kupeta diyisha didi dimuludikila njila; bua bukole bua bupote buende udi upambuka.’​—Nsumuinu 5:22, 23.

Bua tshinyi ki mbimpe bua muntu nansha umue wa kutudi apambuke? Mu bulelela, mukanda wa Nsumuinu udi utudimuija bua njila ya panu idi ilobeshangana. Ne udi utuleja bungi bua bintu bitu tshiendenda tshia masandi tshijimijija: makanda a mubidi, biuma, bukole ne bunême. Tuetu bikale tumona malu bimpe mushindu’eu, katuena mua kufika ku dimba musambu mule wa “bu meme” nansha. Bushuwa, tudi mua kudilama bimpe mu bukua-panu ebu bua bena tshiendenda tuetu batumikile mibelu idi Yehowa mutupeshe mu Dîyi diende difundisha ku nyuma wende.

[Mêyi adi kuinshi]

^ “[Muntu] wa bende,” eu mmushindu uvuabu babikila bantu bavua bela nyima ku malu avua umvuangana ne Mikenji ne bumbuka kudi Yehowa. Ke bua tshinyi badi babikila ndumba ne: “mukaji wa bende.”

[Bimfuanyi mu dibeji 30]

Bipeta bia tshiendenda bitu ne bululu bu nyongangandu

[Bimfuanyi mu dibeji 31]

‘Usanke ne mukaji uwakabaka ku bunsongalume buebe’