Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Kudibandisha kudi kufikisha ku bundu

Kudibandisha kudi kufikisha ku bundu

Kudibandisha kudi kufikisha ku bundu

‘Palua kudibandisha, bundu bulualua kabidi; kadi meji adi kudi bantu bapuekele.’​—NSUMUINU 11:2.

1, 2. Kudibandisha ntshinyi, ne mmunyi mudiku kufikishe bantu ku kabutu?

 MUENA Lewi wa lubabu udi umata mu njila, yeye muine muikale ku mutu kua tshisumbu tshia bantu badi batombokele balombodi badi Yehowa muteke. Munga muana wa mfumu, bu mudiye ukeba lumu, udi wenza mayele bua kunyenga tatuende bukalenge. Mukalenge mupange lutulu udi upepeja mêyi masunguluke adi muprofete wa Nzambi mumuambile. Bena Isalele basatu aba badi ne ngikadilu wa muomumue: kudibandisha.

2 Kudibandisha nngikadilu wa mutshima wa muntu udi mufuanyike kukebela bantu bonso njiwu mikole. (Musambu 19:13, NW) Muntu udi udibandisha utu ne dikamakama dia kudienzela malu adibu kabayi bamupeshe bukenji bua kuenza. Misangu mivule ngikadilu eu utu ufikisha ku kabutu. Bushuwa, kudibandisha nkubutuishe bakalenge ne nkutonkueshe mamfumu a bungi. (Yelemiya 50:29, 31, 32; Danyele 5:20) Kudibandisha nkukuate mene bamue basadidi ba Yehowa mu buteyi ne nkubafikishe ne ku kabutu.

3. Mmunyi mutudi mua kumanya njiwu idi muntu mua kupeta bua didibandisha?

3 Bible udi wambilamu ne: ‘Palua kudibandisha, bundu bulualua kabidi; kadi meji adi kudi bantu bapuekele.’ (Nsumuinu 11:2) Bible udi utupesha bilejilu bidi bijadika mudi lusumuinu elu luikale lulelela. Tuetu bakonkonone bimue bia ku bilejilu ebi netupete mushindu wa kumona njiwu ituku padi muntu ujinga kuenza malu adi asambuka mikalu miakanyine idibu bamuelele. Nenku, tumonayi mushindu uvua lubabu, dikeba lumu ne dipanga lutulu bifikishe bantu basatu batudi betele ku ntuadijilu eku ku dienza malu ne didibandisha, kubafikishawu ku bundu.

Kola: ntomboji wa lubabu

4. (a) Kola uvua nganyi, ne mmalu kayi a kale avuaye ne bua kuikala mumone ne muenze? (b) Mu bidimu biende bia ndekelu, mbualu kayi bubi menemene buakabangisha Kola?

4 Kola uvua muena Lewi wa mu dîku dia Kohata, tatuende yeye ne tatuende wa Mose ne Alona bavua bana ba muntu. Bidi bimueneka ne: uvua mushale mulamate Yehowa munkatshi mua bidimu bia bungi. Kola uvua ne diakalenga dia kuikala munkatshi mua bantu bavuabu bapandishe mu tshishima mu Mbuu Mukunze, ne pamu’apa uvua munkatshi mua bantu bakashipa bena Isalele bakatendelela kana ka ngombe ku Mukuna wa Sinai. (Ekesode 32:26) Kadi ku ndekelu, Kola wakalua ntunga-mulongo wa bantu bavua batombokele Mose ne Alona, munkatshi muabu muvua bena Lubena aba: Datana, Abilama ne Ono, pamue ne bamfumu bena Isalele 250. * Bakambila Mose ne Alona ne: “Nudi nutamba kudienzela malu; bualu bua bantu bonso mbantu ba tshijila ne Yehowa udi munkatshi muabo: nuenu nudi nudibandisha ku mutu kua bantu ba Yehowa munyi?”​—Nomba 16:1-3.

5, 6. (a) Bua tshinyi Kola wakatombokela Mose ne Alona? (b) Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: pamu’apa Kola uvua upepeja muaba uvuaye nawu mu tshisamba tshia Nzambi?

5 Bua tshinyi Kola wakatomboka kunyima kua mumane kushala ne lulamatu bidimu bia bungi? Bua kuamba bulelela, Mose kavua ulombola bena Isalele ne tshikisu to, bualu uvua “mupite ne bantu bonso ba pa buloba ku bupuekele.” (Nomba 12:3, MMM) Kadi bidi bimueneka ne: Kola wakumvuila Mose ne Alona lubabu ne wakabaminyina dijita bua muanzu wabu, ne bualu ebu buakamufikisha ku dibashiminyina ne: bavua badienzela malu muvuabu basue, ne bavua badibandisha ku mutu kua tshisumbu.​—Musambu 106:16.

6 Lutatu lukuabu luvua Kola mua kuikala nalu luvua pamu’apa lua se: kavua wanyisha midimu ivuaye nayi mu tshisamba tshia Nzambi to. Bulelela, bena Lewi bana ba Kohata kabavua bakuidi to, kadi bavua balongeshi ba Mikenji ya Nzambi. Bavua kabidi ne mudimu wa kuambula bintu ne malongo a mu tabernakle pavuabi bikengela kubiambula. Au kauvua mudimu wa mushinga mukese to, bualu anu bantu bavua bakezuke ne ba ngikadilu muimpe ke bavua ne bua kuambula malongo aa a tshijila. (Yeshaya 52:11) Nenku pakayikila Mose ne Kola, mbienze anu bu wakamuebeja ne: Udi umona mudimu webe bu wa mushinga mukese menemene, ke paudi ukeba kabidi bua kuangata buakuidi anyi? (Nomba 16:9, 10) Kola wakapangila bua kujingulula ne: lumu lutambe bunene ndua kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu bilondeshile mudiye mulongolole, kadi ki nkupeta kua muanzu kampanda wa pa buawu nansha.​—Musambu 84:10.

7. (a) Ntshinyi tshiakenza Mose bua Kola ne bantu bende? (b) Mmu mushindu kayi mubi muakajika buntomboji bua Kola?

7 Mose wakambila Kola ne bantu bende bua badisangishe mu dinda divua dilonda ku ntenta wa kusambakena ne malongo a diambuila kapia ne musenga wa kamonya. Kola ne bantu bende kabavua ne bukenji bua kuosha musenga wa kamonya to, bualu kabavua bakuidi nansha. Pavuabu balua ne malongo a diambuila kapia ne musenga wa kamonya, bivua ne bua kuleja patoke ne: bantu aba batshivua bela meji ne: bavua ne bukenji bua kuikala bakuidi, nansha muvuabu ne butuku bujima bua kuelangana meji bua tshilumbu etshi. Pakaluabu mu dinda diakalonda, Yehowa wakabaleja tshiji tshiende ne kalejila. Kadi bua bena Lubena, ‘buloba buakabulula mukana muabu, buakabamina.’ Bakuabu bashadi aba, kusangisha ne Kola, kapia ka kudi Nzambi kakabuosha kubabutula. (Dutelonome 11:6; Nomba 16:16-35; 26:10) Kudibandisha kua Kola kuakamufikisha ku bundu kabuyi kuamba: Nzambi wakamubenga!

Tuepukayi ‘dijinga dia mukawu’

8. Mmunyi mudi ‘dijinga dia mukawu’ mua kumueneka munkatshi mua bena Kristo?

8 Muyuki wa Kola udi utudimuija. Bu mudi ‘dijinga dia mukawu’ dikale munda mua bantu bapange bupuangane, didi mua kumueneka nansha mu tshisumbu tshia bena Kristo. (Yakobo 4:5) Tshilejilu, tudi mua kuikala bantu batu basue mianzu bikole. Anu bu Kola, tudi mua kumvuila badi ne midimu anyi majitu atudi tujinga mukawu. Peshi tudi mua kulua bu muena Kristo wa mu bidimu lukama bia kumpala, diende Diotelefe. Uvua utobolola bapostolo bikole, bimueneka ne: uvua wenza nanku bualu uvua musue kuikala ulombola. Bushuwa, Yone wakafunda ne: Diotelefe “udi musue kuikala kumpala.”​—3 Yone 9.

9. (a) Ndungenyi kayi lutudi ne bua kuepuka pa bidi bitangila midimu ya mu tshisumbu? (b) Mmushindu muimpe kayi utudi ne bua kuangata muaba wetu mu tshisamba tshia Nzambi?

9 Bulelela, ki mbibi bua muntu mulume muena Kristo kuipatshilaye midimu ya mu tshisumbu to. Paulo mene wakakankamija lungenyi elu. (1 Timote 3:1) Kadi katuena ne bua kuangata midimu ya mu tshisumbu bu mpeta, bienze bu se: padibu batupesha midimu eyi, muanzu wetu mmuenze bu mubande nansha. Vuluka muakamba Yezu ne: ‘Wasua kulua munene munkatshi muenu neikale muena mudimu wenu; wasua kuikala pa mutu penu neikale mupika wenu.’ (Matayo 20:26, 27) Nebikale bibi bua kumvuila bantu badi ne midimu minene mukawu, bienze bu se: mushinga wetu ku mêsu kua Nzambi udi ulondeshila “muanzu” utudi nawu mu bulongolodi buende. Yezu wakamba ne: “Buonso buenu nudi bana ba muntu umue.” (Matayo 23:8) Nunku bonso badi benzela Yehowa mudimu ne muoyo mujima badi ne muaba wa mushinga mu tshisamba tshiende, nansha buobu bikale bamanyishi ba lumu luimpe anyi bampanda-njila, bantu badi batambule abidi-abidi aa peshi badi bashale ne lulamatu mutantshi mule. (Luka 10:27; 12:6, 7; Galatia 3:28; Ebelu 6:10) Ndibenesha dinene bua kuenza mudimu pamue ne miliyo mivule ya bantu badi badienzeja bua kutumikila mubelu eu wa mu Bible wa se: ‘Nudiluatshishe ne bupuekele, bua kukuatshishangana.’​—1 Petelo 5:5.

Abashaloma: mulabididianganyi uvua ukeba lumu

10. Abashaloma uvua nganyi, ne mmunyi muvuaye ulabidila bantu bavua balua kudi mukalenge ne bilumbu biabu?

10 Nsombelu uvua nende Abashaloma, muana muisatu wa Mukalenge Davidi, udi ufila dilongesha dilelela pa bidi bitangila dikeba dia lumu. Mulabididianganyi muena mayele eu uvua ulabidila bantu bavua balua kudi mukalenge ne bilumbu biabu. Kumpala uvua wambila bantu mu mushindu mububika ne: Davidi kavua ubakumbajila menemene majinga abu to. Pashishe wakalekela diambila bantu malu au ne budimu, ne kulejaye patoke tshivua dijinga diende. Abashaloma wakamba ne: “Bu meme muikale mulumbuluishi wa buloba, muntu yonso udi ne tshilumbu anyi bualu wakadi kumanya mua kulua kundi bua meme kumulumbuluila biakane.” Abashaloma kakimanyina anu apu to ne mayele ende au. Bible udi wamba ne: ‘Pakasemena muntu pabuipi nende bua kumukukuila, yeye wakolola tshianza tshiende, wakamutua mishiku. Abashaloma wakenzela bena Isalele bonso nunku, pakaluabu ku tshilumbuluidi tshia mukalenge.’ Ntshinyi tshiakenzeka pashishe? “Abashaloma wakiba mitshima ya bena Isalele.”​—2 Samuele 15:1-6.

11. Mmunyi muakakeba Abashaloma bua kunyenga Davidi nkuasa wa bumfumu?

11 Abashaloma uvua mupangadije bua kunyenga tatuende bukalenge. Bidimu bitanu kumpala, uvua mushipeshe Amenona, muanabute wa Davidi, bimueneka ne: wakasombuela Amenona bua muvuaye mulale ku bukole ne muanabu wa bakaji Tamâ. (2 Samuele 13:28, 29) Kadi, nansha musangu au Abashaloma uvua mua kuikala muele muoyo anu ku nkuasa wa bumfumu, umona dishipesha Amenona bu mushindu muimpe wa kudishadila kayi ne wa kufuilakana nende nkuasa eu. * Mu mishindu yonso, pakakumbana tshikondo, Abashaloma wakamata mu njila. Wakatuma bantu mu ditunga dijima bua kumanyishabu ne: yeye uvua mukalenge.​—2 Samuele 15:10.

12. Umvuija muvua kudibandisha kua Abashaloma kumufikishe ku bundu.

12 Mu tshikondo kampanda, malu a Abashaloma akenda bimpe, bualu “tshifufu tshiakatamba bukole, bualu bua bantu bakavulangana kudi Abashaloma.” Pashishe, Mukalenge Davidi uvua ne bua kunyema bua kudipandisha. (2 Samuele 15:12-17) Kadi kunyima kua mutantshi mukese, mudimu wa Abashaloma wakajika pakamushipa Yoaba, kumuelabu mu tshina tshinene tshiakajikabu ne mabue. Ela meji: muntu eu mukebi wa lumu uvua musue kuikala mukalenge, pakafuaye kabakamujika nansha bimpe to! * Bushuwa, kudibandisha kuakafikisha Abashaloma ku bundu.​—2 Samuele 18:9-17.

Tuepukayi didikebela lumu

13. Mmunyi mudi lungenyi lua dikeba lumu mua kuela miji mu mutshima wa muena Kristo?

13 Diangata bumfumu ne dikuluka dia Abashaloma diakalonda bidi bitulongesha malu a bungi. Mu buloba ebu mudi kamuyi mikenji, bantu batu ne tshilele tshia kulabidila bamfumu babu bua babanyishe bu bantu balenga anyi pamu’apa bua kupeta mudimu kampanda peshi muanzu kansanga. Eku badi mua kuikala bambila badi kuinshi kuabu mêyi a didibandisha nawu, bakeba bua buobu aba pabu babanyishe ne babatue nyama ku mikolo. Tuetu katuyi badimuke, lungenyi elu lua dikeba lumu ludi mua kuela miji mu mutshima wetu. Bidi bimueneka ne: bamue bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua ne lungenyi elu, ke bapostolo kumonabu ne: bivua bikengela kubakoka bikole ku matshi.​—Galatia 4:17; 3 Yone 9, 10.

14. Bua tshinyi tudi ne bua kuepuka lungenyi lua dikeba lumu ne lua kudibandisha?

14 Mu bulongolodi bua Yehowa kamuena muaba bua bena mayele badi badivuija ne mushinga bua “kukeba lumu.” (Nsumuinu 25:27, MMM) Bushuwa, Bible udi utudimuija ne: ‘Yehowa udi umusha bonso badi ne mishiku ya lubombo, ne ludimi ludi lufunafuna malu manene.’ (Musambu 12:3) Abashaloma uvua ne mishiku ya lubombo. Uvua wambila bantu bavuaye ulabidila mêyi manene a diambu, bionso abi anu bua kupeta muanzu wa bumfumu uvuaye walakana. Kadi tuetu tudi ne disanka dia bungi bua mutudi munkatshi mua bana betu badi balonda mubelu wa Paulo wa se: “Kanuenji kalu nansha kamue ne muoyo wa difuilakana anyi diditumbisha dia patupu, kadi nudipuekeshe kudi bakuabo ne muntu ne muntu abale bakuabo bu bamutambe yeye.”​—Filipoi 2:3, MML.

Shaula: mukalenge mupange lutulu

15. Mmunyi muvua Shaula muleje tshikondo kampanda ne: uvua ne bupuekele?

15 Mu tshikondo kampanda, Shaula, eu wakalua mukalenge wa Isalele, uvua ne bupuekele. Tshilejilu, tangila tshiakenzeka patshivuaye nsongalume. Pakamuanyisha Samuele muprofete wa Nzambi, Shaula wakamuandamuna ne budipuekeshi ne: ‘Meme tshiena muena Benyamina, tshisamba tshidi tshipite bisamba bionso bia bena Isalele bukese anyi? Dîku dianyi kadiena dipite mêku onso a tshisamba tshia Benyamina bubale anyi? Udi ungambila meme malu au munyi?’​—1 Samuele 9:21.

16. Mmunyi muakaleja Shaula ne: uvua mupange lutulu?

16 Kadi kunyima, Shaula katshivua kabidi ne bupuekele nansha. Pavuaye uluangana mvita ne bena Peleshete, wakumbukaku bua kuya ku Gilegala kuvuaye ne bua kuindila Samuele bua alue kumulombela Nzambi ne milambu. Pakapangila Samuele bua kufika dituku divuabu bumvuangane, ne didibandisha dionso Shaula wakadilambuila nkayende mulambu wa kuosha. Wakenza anu ujikija nenku, Samuele pende ufika. Samuele kumuebejaye ne: “Wewe wakuenza tshinyi?” Shaula kuandamunaye ne: ‘Ngakatangila bantu babanga kumuangalala, ne wewe kuakulua mu dituku dituakasungula, nunku ngakadienzeja nkayanyi ku bukole, ngakafila mulambu wa kuosha pa kapia.’​—1 Samuele 13:8-12.

17. (a) Bua tshinyi malu akenza Shaula adi mua kumvuika kumpala bu avua mimpe? (b) Bua tshinyi Yehowa wakanyoka Shaula bua muvuaye mupange lutulu?

17 Bua mushindu udibi bimvuika, malu akenza Shaula adi mua kumueneka kumpala bu avua mimpe. Bantu ba Nzambi bavua “munkatshi mua malu makole,” “bakadi ne ntatu,” ne bavua bazakala bualu kabavua bamanye tshia kuenza to. (1 Samuele 13:6, 7) Bushuwa, ki mbibi to bua kudianjila kuenza bualu kampanda padibi biakanyine. * Kadi vuluka ne: Yehowa udi mua kumona malu a mu mutshima ne udi mua kujingulula meji adi munda muetu. (1 Samuele 16:7) Nanku uvua ne bua kuikala mumone amue malu a Shaula adi Bible kayi muambe patoke to. Tshilejilu, Yehowa uvua mua kuikala mumone ne: lutambishi ke luvua lusake Shaula bua kupanga lutulu. Pamu’apa Shaula uvua mufike munda bikole bua muvuaye yeye mukalenge wa Isalele mujima ne bua kuindila muntu uvuaye wangata bu muprofete mukulakaje uvua uladikija malu! Mu mishindu yonso, Shaula wakela meji ne: dibenga kulua lukasa dia Samuele diakamupesha bukenji bua kudienzela malu ne bua kubenga kulonda mêyi masunguluke avuabu bamuambile. Ntshinyi tshiakenzeka? Samuele kakanyisha tshivua Shaula muenze nansha. Kadi wakatandisha Shaula, kumuambilaye ne: ‘Bukalenge buebe kabuena buikalaku; bualu bua wewe kuakanemeka mukenji wakakuambila Yehowa.’ (1 Samuele 13:13, 14) Bua musangu eu kabidi, kudibandisha kuakafikisha ku bundu.

Wadimuka bua kupangi lutulu

18, 19. (a) Umvuija mudi dipanga lutulu mua kufikisha musadidi wa Nzambi lelu ku dienza malu ne didibandisha. (b) Ntshinyi tshitudi ne bua kuvuluka bua luendu luimpe lua tshisumbu tshia bena Kristo?

18 Bavua bafunde muyuki wa kudibandisha kua Shaula mu Dîyi dia Nzambi bua kutuambuluisha. (1 Kolinto 10:11) Bitu bitekete be bua tuetu kumvua mapanga a bana betu atufikisha munda. Anu bu Shaula, tudi mua kupanga lutulu, tuela meji ne: bua malu kuenzekawu bimpe, tudi ne bua kudikuatshilawu ku bianza. Tshilejilu, fuanyikija ne: muanetu kampanda mmumanye kulongolola amue malu bimpe bitambe. Utu ufika anu pa dîba, mmumanye ngenyi mipiamipia ya mushindu wa kulombola tshisumbu, ne udi ne tshipedi tshia kuenza miyuki ne kulongesha. Kadi udi wela meji ne: bakuabu kabena mua kufikila pabuipi ne dimanya dionso didiye nadi edi to, ne kabena nansha mua kuenza malu bimpe mudiye yeye musue to. Malu aa adiku amupesha bukenji bua kubenga kuikala ne lutulu anyi? Udiku ne bua kujana bana babu, pamu’apa usua kuleja ne: bu kabuyi buende yeye, bualu nansha bumue kabuvua mua kuenzeka ne tshisumbu tshivua ne bua kuteketa anyi? Adi se ndidibandisha bulelela!

19 Ntshinyi menemene tshidi tshilama tshisumbu tshia bena Kristo mu buobumue? Ndimanya mushindu wa kulombola anyi? peshi nkuikala ne dimanya ditue? Bushuwa, malu aa adi ambuluisha bua tshisumbu kuendatshi bimpe. (1 Kolinto 14:40; Filipoi 3:16; 2 Petelo 3:18) Nansha nanku, Yezu wakamba ne: bayidi bende bavua ne bua kumanyikila tshia kumpala ku dinanga diabu. (Yone 13:35) Ke bua tshinyi bakulu ba dinanga, nansha buobu ne bulongame, badi bajingulula ne: tshisumbu ki nkumpanyi wa mudimu udibu ne bua kulombola ne dîsu dikole to; kadi ntshienza ne mikoko idibu ne bua kulama ne dinanga. (Yeshaya 32:1, 2; 40:11) Badibandishi badi bapepeja mibelu eyi batu misangu mivule bakebesha matandu. Kadi kulonda bulongame bua kudi Nzambi kutu kufila ditalala.​—1 Kolinto 14:33; Galatia 6:16.

20. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

20 Muyuki udi mu Bible udi wakula bua Kola, bua Abashaloma ne bua Shaula idi ileja patoke ne: kudibandisha kudi kufikisha ku bundu anu mudi Nsumuinu 11:2 wamba. Kadi mvese umue-umue au udi wamba kabidi ne: ‘Meji adi kudi bantu bapuekele.’ Bupuekele ntshinyi? Mbilejilu kayi bia mu Bible bidi mua kutuambuluisha bua kumvuija ngikadilu eu, ne mmunyi mutudi mua kuleja bupuekele lelu? Netuandamune nkonko eyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

[Mêyi adi kuinshi]

^ Bu muvua Lubena muanabute wa Yakoba, bantu ba munkatshi mua ndelanganyi yende bavua Kola musake bua kutomboka bavua mua kuikala baminyine Mose dijita bua muvuaye ubalombola, bualu uvua wa mu ndelanganyi ya Lewi.

^ Ki mbatele Kileaba, muana muibidi wa Davidi, kunyima kua diledibua diende to. Pamu’apa mbualu wakafua kumpala kua buntomboji bua Abashaloma.

^ Mu bikondo bia kale, dijika tshitalu tshia muntu divua bualu bua mushinga wa bungi. Nenku pavuabu kabayi bajika tshitalu tshia muntu buvua bualu bua mulawu, misangu mivule bivua bileja ne: Nzambi uvua mumubenge.​—Yelemiya 25:32, 33.

^ Tshilejilu, Pinehasa wakenza bualu bua lukasalukasa bua kulekesha tshipupu tshiakashipa binunu bivule bia bena Isalele, ne Davidi wakambila bantu bende bavua ne nzala bua kudiabu nende mampa a mulambu mu ‘nzubu wa Nzambi.’ Nzambi kakabapisha bua malu aa bienze bu bantu bavua ne kudibandisha nansha.​—Matayo 12:2-4; Nomba 25:7-9; 1 Samuele 21:1-6.

Udi muvuluke anyi?

• Kudibandisha ntshinyi?

• Mmunyi muvua lubabu lusake Kola bua kuenza malu ne didibandisha?

• Muyuki wa Abashaloma mukebi wa lumu udi utulongesha tshinyi?

• Mmunyi mutudi mua kuepuka lungenyi lua dipanga lutulu lua buena luvua nalu Shaula?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Shaula wakapanga lutulu ne kuenzaye malu ne didibandisha