Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mushindu udi Nzambi umona tshikadilu tshilenga

Mushindu udi Nzambi umona tshikadilu tshilenga

Mushindu udi Nzambi umona tshikadilu tshilenga

‘Meme ndi Yehowa Nzambi webe, udi ukuyisha bua wewe wikale ne diakalengele, udi ukulombola mu njila uudi ne bualu bua kuendelamu.’​—YESHAYA 48:17.

1, 2. (a) Pa tshibidilu, mmunyi mutu bantu bamona disangila dia mulume ne mukaji? (b) Mmunyi mudi bena Kristo bamona disangila edi?

 LELU’EU, miaba ya bungi pa buloba, bikadilu bimpe mbilue bualu bua muntu nkayende. Bantu badi bamona disangila dia mulume ne mukaji dikale mushindu muimpe wa kulejangana dinanga udi ne bua kuenzeka dîba dionso didibu basue; buabu buobu: kadiena ne bua kuenzeka anu mu dibaka to. Badi bela meji ne: ki mbibi bua kuenza tshidi muoyo wa muntu ujinga padibi kabiyi bisuya bakuabu to. Bua badi bela meji a nunku, ki mbimpe bua kulumbuluisha bantu bua malu adi atangila bikadilu to, nangananga bua disangila dia mulume ne mukaji.

2 Bantu badi bafike ku dimanya Yehowa badi ne mmuenenu mukuabu. Badi balonda mikenji ya mu Mukanda wa Nzambi ne disanka bualu mbanange Yehowa ne mbasue kumusankisha. Mbamanye bimpe ne: Yehowa mmubanange, ne udi ubapesha mibelu bua bikale bimpe. Mibelu yende idi ibambuluisha ne ibavuija bulelela bena disanka. (Yeshaya 48:17) Bu mudi Nzambi muikale Mpokolo wa muoyo, bidi bikumbanyine bua kukebabu mibelu kudiye bua kumanya tshidibu mua kuenza ne mibidi yabu, nangananga mu bualu ebu budi butangila dilela dia bana.

Dipa dia Mufuki wa dinanga

3. Ntshinyi tshidibu balongeshe bantu ba bungi mu Bukua-buena-Kristo pa disangila dia mulume ne mukaji, ne mmunyi mudi dilongesha edi dishilangane ne tshidi Bible ulongesha?

3 Bamue bantu badi badiamba mudibu bena Kristo mbashilangane ne bantu bakuabu bualu badi balongesha ne: disangila dia mulume ne mukaji mbualu bua bundu, ne kuenza nanku nkuenza mpekatu. Badi bamba ne: “mpekatu wa ntuadijilu” wakenzeka mu budimi bua Edene uvua dimanyangana pankatshi pa Adama ne Eva. Kuamba nunku kakuena kupetangana ne tshidi Mukanda udi Nzambi mufundishe wamba to. Bible udi ubikila bantu babidi ba kumpala abu ne: “mulume ne mukajende.” (Genese 2:25, NW) Nzambi wakabambila bua kulelabu bana: ‘Nulelangane, nukumbane ba bungi, nuuje buloba tente.’ (Genese 1:28) Kabivua mua kuikala ne mutu to bu Nzambi mua kuikala muambile Adama ne Eva bua kulela ne pashishe kulua kubanyoka bualu bavua basue kulela.​—Musambu 19:8.

4. Bua tshinyi Nzambi wakafuka bantu ne majinga a kusangila?

4 Mêyi avua Nzambi muambile baledi betu ba kumpala, ne akaluaye kuambuluila kabidi Noa ne bana bende ba balume adi aleja ne: disangila dia mulume ne mukaji divua ne tshipatshila tshinene etshi: kulela bana. (Genese 9:1) Kadi, Dîyi dia Nzambi didi dileja ne: basadidi ba Nzambi badi baselangane kabena ne bua kusangila anu bua kulela bana patupu to. Disangila edi didi mua kukumbaja bimpe majinga abu a mu lungenyi ne a ku mubidi, ne didi mua kubasankisha. Eu mmushindu wa buobu kulejangana mudibu banangangane bikole.​—Genese 26:8, 9; Nsumuinu 5:18, 19; 1 Kolinto 7:3-5.

Mikalu idi Nzambi muteke

5. Mmikalu kayi idi Nzambi muteke bua disangila dia mulume ne mukaji?

5 Nansha mudi disangila dia mulume ne mukajende dikale dipa dia Nzambi, kadiena ne bua kuenzeka kakuyi mikalu to. Nansha aba bakadi baselangane, badi pabu ne mikalu idibu babatekele. (Efeso 5:28-30; 1 Petelo 3:1, 7) Padi bantu kabayi baselangane, disangila ndikandikibue. Bible udi uleja bualu ebu patoke. Mikenji ivua Nzambi muelele tshisamba tshia Isalele ivua yamba ne: “Kuendi masandi.” (Ekesode 20:14) Kunyima, Yezu wakamba ne: “tshiendenda” ne “masandi” pamue ne ‘meji mabi’ bidi bifuma mu mutshima ne bidi binyanga muntu. (Mâko 7:21, 22) Nzambi wakasaka mupostolo Paulo bua kubelaye bena Kristo ba mu Kolinto ne: ‘Nyemayi masandi.’ (1 Kolinto 6:18) Paulo wakamba kabidi mu mukanda wende wakafundilaye bena Ebelu ne: “Dibaka dikale dinemekibua munkatshi mua bantu bonso, bulalu kabunyanguki; Nzambi nealumbuluishe bena masandi bajike ne bena masandi babake.”​—Ebelu 13:4.

6. Muaku “masandi” udi umvuija malu kayi mu Bible?

6 Muaku “masandi” udi umvuija tshinyi? Mu tshiena-Greke m’por·neiʹa. Badi bautela misangu mikuabu bua kuakula bua disangila pankatshi pa bantu badi kabayi baselangane. (1 Kolinto 6:9) Mu mvese mikuabu (bu mudi mu Matayo 5:32 ne Matayo 19:9) muaku eu udi ne diumvuija dialabale, umvuija kabidi tshiendenda tshia bantu bakadi mu dibaka, tshibindi anyi diangatangana dia balela ne balela ne diangatangana ne nyama. Mishindu mikuabu ya disangila pankatshi pa bantu badi kabayi baselangane bu mudi diangatshilangana mukana anyi kunyima, ne kulengakaja butaka bua muntu mukuabu, badi kabidi mua kuyibikila ne: por·neiʹa. Dîyi dia Nzambi didi dikandika mishindu yonso eyi buludiludi anyi kabiyi buludiludi.​—Lewitiki 20:10, 13, 15, 16; Lomo 1:24, 26, 27, 32. *

Mikenji ya Nzambi idi itangila bikadilu idi itukuatshisha

7. Mmasanka kayi atudi tupeta patudi tulama bikadilu bilenga?

7 Kutumikila mibelu ya Yehowa idi itangila disangila kudi mua kuikala bualu bukole bua bantu bapange bupuangane. Maimonides (muena nkindi munene wa bena Yuda wa mu bidimu bia 1100) wakafunda ne: “Kakuena mukandu mu Torah mujima [anyi Mikenji ya Mose] udi mukole bua kutumikila bu mudi mukenji wa disangila dionso didibu bakandike ne wa dibenga kuenda masandi to.” Pabi, tuetu batumikile mibelu ya Nzambi, nebitukuatshishe bikole. (Yeshaya 48:18) Tshilejilu, tuetu batumikile mikenji ya Nzambi eyi katuakupeta masama a mu bilamba to. Mene amue a kudiwu kaatu nansha ne buanga ne adi ashipa bantu. * Katuakupeta mafu a panshi to. Kuondo ketu ka muoyo kadi kashala kimpe. Patudi tutumikila mikenji ya Nzambi mushindu’eu, tudi tudinemeka ne nebatunemeke kabidi kudi balela betu, bena dibaka netu, bana betu ne bena Kristo netu. Tudi kabidi tupeta lungenyi luimpe ne luakane pa bidi bitangila disangila; lungenyi elu nelutupeshe disanka mu dibaka. Muena Kristo mukaji mukuabu wakafunda ne: “Bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi budi bukuba muntu bilenga menemene. Ndi muindile bua buobu kunsela, ne panselabu nengikale ne disanka bua kuambila muena Kristo nanyi mulume wansela ne: mvua mudilame bimpe.”

8. Mmu mishindu kayi mudi ngikadilu wetu mulenga mua kupesha ntendelelu mulelela lumu?

8 Tuetu bikale ne ngikadilu mulenga, ngenyi mibi itu bantu mua kuikala nayi pa bidi bitangila ntendelelu mulelela neyikepele ne bantu nebatumbishe Nzambi utudi tutendelela. Mupostolo Petelo wakafunda ne: ‘Nuikale ne bienzedi bienu bimpe munkatshi mua bisamba bia bende, bualu bua, mu mianda idibu banusonguela nuenu bu benji ba malu mabi, buobu batumbishe Nzambi mu dituku dialuaye, bua midimu yenu mimpe idibu bamona.’ (1 Petelo 2:12) Nansha bikala bantu badi kabayi basadila Yehowa babenga kuanyisha anyi kuitaba ngikadilu milenga itudi nayi, tshitudi ne bua kumanya ntshia se: Tatu wetu wa mu diulu udi umona, wanyisha ne usanka mene bua mutudi tudienzeja bua kulonda mibelu yende.​—Nsumuinu 27:11; Ebelu 4:13.

9. Bua tshinyi tudi ne bua kuitaba mibelu ya Nzambi, nansha katuyi bamanye tshidiye muyifidile? Fila tshilejilu.

9 Kuitabuja Nzambi kudi kumvuija kuikala bashindika ne: mmumanye tshidi tshimpe buetu tuetu, nansha tuetu katuyi tumvua bimpe menemene malu adiye utubelela. Tangila tshilejilu tshimue tshia mu Mikenji ya Mose. Umue mukenji uvua utangila bitudilu bia basalayi, uvua ulomba bua bajibikile bunyawu pambelu pa tshitudilu. (Dutelonome 23:13, 14) Pamu’apa bena Isalele bavua badikonka tshivuabu babapeshile mubelu eu; bamue bavua mua kuikala baumone kauyi ne mushinga to. Kadi lelu’eu, bena malu a luondapu mbafike ku dijingulula ne: mukenji au uvua wambuluisha bua misulu ya mâyi kayitapidi tuishi tua masama, ne uvua wepula bantu ku masama a bungi atu bishi bienda nawu. Bia muomumue, kudi malu a mu nyuma, a mu nsombelu wa bantu pamue, a mubidi ne a lungenyi adi Nzambi muambidile bua disangila dia mulume ne mukaji kuikaladi dienzeka anu kudi bantu badi baselangane. Tuanji kumona mpindieu bilejilu bikese bia mu Bible bia bantu bakashala balame bikadilu biabu bilenga.

Nzambi wakabenesha Yosefe bualu uvua ne tshikadilu tshimpe

10. Nganyi wakakeba bua kusaka Yosefe ku dienda buendenda ne mmunyi muakandamunaye?

10 Pamu’apa udi mumanye bimpe tshilejilu tshidi mu Bible tshia Yosefe, muana wa Yakoba. Pavuaye ne bidimu 17, uvua mupika wa Potifâ, mfumu wa basalayi bavua balama Palô (mukalenge wa Ejipitu). Yehowa wakabenesha Yosefe, ne kunyima kua matuku bakamuteka ku mutu kua nzubu wa Potifâ. Pakavua Yosefe ne bidimu 20 ne bia mu njila, wakalua “muntu muimpe mubidi ne mpala.” Wakasankisha mutshima wa mukaji wa Potifâ bikole. Mukaji eu kujingaye too ne bua kuenda nende. Yosefe wakaleja tshivuaye musue patoke, kumumvuija ne: kuenza tshivuaye umulomba atshi kuvua ki ng’anu kuela mfumuende mâyi ku makasa, kadi kuvua kabidi “kuenzela Nzambi bibi.” Bua tshinyi Yosefe wakela meji nunku?​—Genese 39:1-9.

11, 12. Nansha muvuaku kakuyi mukenji wa Nzambi mufunda uvua ukandika bajike bua kuenda tshiendenda, bua tshinyi Yosefe wakela meji mushindu au?

11 Kakuyi mpata, Yosefe kakangata dipangadika edi bualu uvua ne buôwa bua kabalu kumujikila kudi bantu to. Bualu bena mu dîku dia ba Yosefe bavua basombele muaba mule, ne tatuende uvua mumanye ne: Yosefe ukavua mumane kufua. Bu Yosefe muende ne mukaji eu, bena dîku diabu kabavua mua kumanya bualu abu to. Pamu’apa, Potifâ ne bena mudimu bende kabavua mua kumanya mpekatu eu to, bualu kuvua misangu ivuabu kabayi mu nzubu nansha. (Genese 39:11) Kadi, Yosefe uvua mumanye bimpe ne: kavua mua kusokoka Nzambi bualu bubi ebu to.

12 Yosefe uvua mua kuikala muele meji bua tshivuaye mumanye pa bivua bitangila Yehowa. Kakuyi mpata uvua mumanye muanda uvua Yehowa muambe mu budimi bua Edene ne: ‘Bua bualu ebu mulume neashiye tatuende ne mamuende, nealamate mukaji wende; bubidi buabu nebikale mubidi umue.’ (Genese 2:24) Kabidi, Yosefe uvua misangu mikuabu mumanye tshivua Yehowa muambile mukalenge wa bena Peleshete uvua ne dijinga dia kuenda ne Sala, mamuende wa kakuende. Yehowa wakambila mukalenge au ne: ‘Wewe udi anu muntu mufue, bualu bua mukaji uwakuangata udi mukaji wa munga muntu. Ngakakupidisha kabidi bua kuenza bualu bubi ku mêsu kuanyi; nunku tshiakuitabuja bua wewe kumulenga tshianza.’ (Genese 20:3, 6; tuetu mbadi baladike maleta.) Nunku, nansha muvua Yehowa kayi muanji kufundisha mikenji yende, wakaleja patoke tshivuaye utekemena bua dibaka. Meji mimpe a Yosefe ne dijinga diende dia kusankisha Yehowa biakamuambuluisha bua kuepuka tshiendenda.

13. Bua tshinyi pamu’apa Yosefe kavua mua kuepuka mukaji wa Potifâ?

13 Kadi mukaji wa Potifâ kakapungila to, uvua anu usengelela Yosefe “ku dituku ku dituku” bua kuangatanganabu nende. Bua tshinyi Yosefe kavua ne mushindu wa kumujimina ku mêsu? Bualu, bu muvuaye mupika, uvua ne midimu ya mu nzubu ya kuenza ne kavua ne mushindu wa kushintulula nsombelu wende to. Bintu bikalula mu buloba bidi bakebuludi bapete bidi bileja ne: nzubu ya mu Ejipitu ivua mibaka mu mushindu wa se: kumpala kua kufika mu bibambalu bia dilamina bintu, muntu uvua upitshila munda mua nzubu. Nanku, kakuvua mushindu wa Yosefe kuepuka mukaji wa Potifâ to.​—Genese 39:10.

14. (a) Ntshinyi tshiakenzekela Yosefe pakanyemaye mukaji wa Potifâ? (b) Mmunyi muvua Yehowa mubeneshe Yosefe bua lulamatu luende?

14 Dituku dikuabu bavua anu babidi mu nzubu. Mukaji wa Potifâ kukuata Yosefe ne kumuambilaye ne: ‘Ulale nanyi.’ Yosefe e kunyema. Biakamutonda bikole bitambe bua muvua Yosefe mubenge, kuambilaye bantu ne: Yosefe uvua musue kumuangata ku bukole. Ntshinyi tshiakenzeka pashishe? Yehowa wakamufuta diakamue bua muoyo mutoke wende anyi? Tòo. Bakela Yosefe mu buloko ne kumusuikabu nkanu. (Genese 39:12-20; Musambu 105:18) Yehowa wakamona didingilangana dia malu edi ne ndekelu wa bionso, wakapatuisha Yosefe mu buloko, kumuteka mu nzubu wa bamfumu. Wakalua muntu muibidi mu Ejipitu ne Nzambi kumubenesha, kumupeshaye mukaji ne bana. (Genese 41:14, 15, 39-45, 50-52) Kabidi, bualu ebu bua mushindu uvua Yosefe mushale ne muoyo mutoke bavua babufunde kukadi mpindieu bidimu 3 500 bua kuambuluisha basadidi ba Nzambi ba kale ne ba lelu. Mmabenesha bunene kayipu adi muntu mua kupeta padiye utumikila mikenji miakane ya Nzambi! Bia muomumue, tuetu petu lelu katuena anu mua kumona diakamue bimpe bitudi mua kupeta patudi tulama muoyo mutoke to, kadi tudi ne bua kuikala bajadike ne: Yehowa udi umona muoyo wetu mutoke ne neatubeneshe mu tshikondo tshiakanyine.​—2 Kulondolola 16:9.

Yobo ‘wakapunga tshipungidi ne mêsu ende’

15. Ntshinyi tshivua ‘tshipungidi tshivua Yobo mupunge ne mêsu ende’?

15 Muntu mukuabu wakalama muoyo mutoke n’Yobo. Mu mateta akamuela Diabolo, Yobo wakakonkonona nsombelu wende ne kuambaye ne: bamupeshe manyoka makole biasanganabu se: uvua mushipe mukenji wa Yehowa bu mudi eu udi utangila disangila dia mulume ne mukaji. Wakamba ne: ‘Ngakupunga tshipungidi ne mêsu anyi, nunku ngakadi kumanya mua kutshika mêsu anyi kudi mushikankunde utshidi kamama bishi?’ (Yobo 31:1) Yobo uvua usua kuamba ne: uvua mupangadike bua kubenga nansha kutangila mukaji ne meji mabi bualu uvua mudifundile bua kulama muoyo mutoke kumpala kua Nzambi. Bushuwa, uvua umona bakaji dituku dionso ne misangu mikuabu uvua ubambuluisha pavuabu mu dikenga. Kadi kavua ubatangila ne meji a kuangatangana nabu to. Kumpala kua mateta ende kutuadijawu, uvua muntu wa bubanji bua bungi bua dikema, ‘mupite bantu bonso ba ku luseke lua Esete bunême.’ (Yobo 1:3) Kadi, kakangata bubanji buende ebu bua kukeba bakaji ba bungi to. Bidi bimueneka ne: kavua musue nansha kukeba bua kuenda tshindumba ne bansongakaji to.

16. (a) Bua tshinyi Yobo udi tshilejilu tshimpe bua bena Kristo badi mu dibaka? (b) Mmunyi muvua nsombelu wa balume ba mu matuku a Malaki mushilangane bikole ne wa Yobo, ne netuambe tshinyi bua bantu ba lelu?

16 Nunku, Yobo wakashala ne muoyo mutoke mu makenga ne mu masanka. Yehowa wakamona muoyo mutoke wende, kumubenesha bikole. (Yobo 1:10; 42:12) Ntshilejilu tshilenga kayipu bua bena Kristo balume ne bakaji badi mu dibaka! Kabiena mua kutukemesha bua muvua Yehowa munange Yobo bikole to! Kadi, nsombelu wa bantu ba bungi lelu mmufuanangane bikole ne tshiakenzeka mu matuku a Malaki. Muprofete eu wakadiula mushindu uvua balume ba bungi balekela bakaji babu, misangu mivule bua kusela tunsongakaji tua tutshivua mpala yengelela. Binsonji bia bakaji bavuabu balekele aba biakabuikila tshioshelu tshia Yehowa, ke Nzambi kuamba ne: balume bavua ‘balekele’ bakaji babu aba bavua benze bibi.​—Malaki 2:13-16.

Nsongakaji uvua mudilame bimpe

17. Mmushindu kayi uvua nsongakaji muena Shulama mufuane “lupangu lua bilongo lukanga bikole”?

17 Muntu muisatu wakalama muoyo mutoke uvua nsongakaji mujike, muena Shulama. Bu muvuaye nsonga ne muimpe kumona, wakasankisha nsongalume uvua mulami wa mikoko ne kabidi kututshisha mene ne mutshima wa Solomo, mukalenge mubanji wa Isalele. Mu muyuki eu mulenga udi mu Musambu wa Solomo, muena Shulama wakadilama bimpe, nunku kumunemekabu kudi bantu bakuabu. Nzambi wakambuluisha Solomo bua kufunda bualu bua nsongakaji eu nansha muvua nsongakaji au mumubenge yeye. Mulami wa mikoko uvuaye munange wakanemeka kabidi ngikadilu wende mulenga. Umue musangu, wakafika ku didiambila ne: muena Shulama uvua “lupangu lua bilongo lukanga bikole.” (Musambu wa Solomo 4:12, MMM) Mu Isalele wa kale, mu mpangu ya bilongo milenga muvua bikunyibua bilengele bia mishindu ne mishindu, bilongo bia mupuya muimpe ne mitshi minene. Mpangu ya bilongo eyi ivua minyungulula ne mitshi anyi bimanu; muntu uvua ne bua kubuelela anu ku tshiibi (tshivuabu bakanga bakangula). (Yeshaya 5:5) Ku mêsu kua mulami wa mikoko, tshikadilu tshimpe ne bulengele bua muena Shulama bivua bu lupangu lutambe bulengele. Uvua mudilame bimpe menemene. Uvua ne bua kunanga anu eu uvua ne bua kulua kumusela.

18. Muyuki wa Yosefe, wa Yobo ne wa muena Shulama idi ituvuluija tshinyi?

18 Nsongakaji muena Shulama eu wakashila bakaji bena Kristo ba lelu tshilejilu tshimpe tshitambe tshia muoyo mutoke. Yehowa wakamona ne wakanyisha ngikadilu muimpe wa nsongakaji eu ne wakamubenesha anu muakabeneshaye Yosefe ne Yobo. Bienzedi biabu bidi bileja muoyo mutoke wabu mbabifunde mu Dîyi dia Nzambi bua kutulombola. Nansha mudibu kabayi bafunda lelu mu Bible bionso bitudi tuenza bua kulama muoyo mutoke, Yehowa udi ne “mukanda wa tshivulukidi” bua aba badi bakeba bua kuenza disua diende. Katupu muoyo se: Yehowa udi ‘uteleja matshi’ ne udi usanka patudi tuditatshisha ne lulamatu bua kushala ne bikadilu bilenga.​—Malaki 3:16.

19. (a) Mmunyi mutudi ne bua kumona bikadilu bilenga? (b) Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

19 Nansha buobu mua kutuseka kudi bantu badi kabayi ne ditabuja, tudi tusanka bualu tudi tutumikila Mufuki wetu wa dinanga. Tudi ne tshikadilu tshitambe buimpe, tshikadilu tshia bantu badi batumikila Nzambi. Ntshintu tshidi ne bua kutusankisha bikole, tshitudi ne bua kulama bimpe. Tuetu bikale ne tshikadilu tshimpe, Nzambi neatubeneshe ne netutekemene mabenesha atshilualua, mabenesha adi kaayi ndekelu. Kadi, ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kushala balame bikadilu bietu bilenga mu nsombelu wetu? Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshiandamune lukonko lua mushinga elu.

[Mêyi adi kuinshi]

^ Kadi, imue misangu muena Kristo udi kayi ne bualu udi mua kupila disama kudi muena dibaka nende udi kayi muena Kristo to.

Udi mua kumvuija anyi?

• Ntshinyi tshidi Bible ulongesha pa bidi bitangila disangila dia mulume ne mukaji?

• Muaku “masandi” udi umvuija malu kayi mu Bible?

• Mmasanka kayi atuapeta tuetu bashale balame bikadilu bietu bimpe?

• Bua tshinyi Yosefe, Yobo ne nsongakaji muena Shulama badi bilejilu bilenga bua bena Kristo lelu?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 9]

Yosefe wakanyema tshiendenda

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Nsongakaji muena Shulama uvua bu “lupangu lua bilongo lukanga bikole”

[Tshimfuanyi mu dibeji 11]

Yobo ‘wakapunga tshipungidi ne mêsu ende’