Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Badi bayisha Bukalenge mu Altiplano, mu Pérou

Badi bayisha Bukalenge mu Altiplano, mu Pérou

Tudi ba ku badi ne ditabuja

Badi bayisha Bukalenge mu Altiplano, mu Pérou

ALTIPLANO udi pankatshi pa Mikuna ya Andes ya ku Est ne ku Ouest, ku mikalu ya ditunga dia Bolivie ne dia Pérou. Altiplano mbuena kuamba ne: “mpata udi kulu.” Tshitupa tshiende tshinene tshidi mu Bolivie.

Altiplano udi ne butshiama bua kilometre 100 ne bule bua kilometre mipite pa 1 000; ne kumbukila panshi too kuulu udi ne metre matue ku 3 700. Panudi mu ndeke numbukila mu Lima (tshimenga tshikulu tshia Pérou tshidi ku muelelu wa mâyi), nudi nupita El Mitsi, mukuna utu uluka kapia wa bule bua metre 5 822, mubuikila kudi neje. Nevado Ampato ne Nevado Coropuna ke mikuna mikuabu mile, ya bule bua metre mapite pa 6 000, kadi kulu mibuikila kudi neje. Pashishe nudi numona diakamue Altiplano, mpata munene ku Sud kua Pérou.

Puno ke tshimenga tshinene tshia Altiplano wa Pérou, tshidi ku Nord-Ouest ku muelelu wa Dijiba dia Titicaca (bua ku majiba atu mazuwa endela, diodi ke dia kumpala bua bule). Bu mudi tshitupa etshi tshikale tshiye muulu bule bua kilometre mipite pa isatu, bitu biangata matuku a bungi bua benyi kushishabu kuibidilangana ne kapepa katalale kadimu. Ba-Quechua ne ba-Aymara ba mu Inde ke batu basombele pabuipi ne Dijiba dia Titicaca edi. Pa tshibidilu batu benza mudimu mu madimi abu makese adibu babikila ne: chacras, baluate bilamba bikunze nansha bia mâyi a matamba anyi bifikuluke. Nansha mudi tshiena-Espagne tshikale muakulu munene wa mu Pérou, badi kabidi bakula tshiena-Quechua ne tshiena-Aymara mu Altiplano.

Badi bayisha bikole

Bantu ba bungi ba budipuekeshi ne benji ba mudimu mukole badi bakula tshiena-Quechua ne tshiena-Aymara mbafike ku dipeta dimanya dijalame dia bulelela budi mu Bible matuku mashale aa. Mbitabe bulelela nangananga bualu Yehowa mmubeneshe bikole mudimu wa bamanyishi ba Bukalenge ba lukunukunu batudi tubikila ne: bampanda-njila ba pa buabu.

Tshilejilu, bakatuma José ne Silvia (bampanda-njila ba pa buabu) mu tshimenga tshia Putina, mutantshi wa kilometre bu 50 ne Dijiba dia Titicaca. Mu ngondo ibidi tshianana, Silvia ukavua ulonga Bible ne bantu 16 ne José pende ne bantu 14. Mu ngondo isambombo patupu, bungi bua bantu bavua bayisha buakabanda kumbukila ku bantu 23 kufika ku bantu 41. Ne bungi bua bavua babuela mu bisangilu buakavula kumbukila ku bantu 48 kufika too ne ku 132.

José udi wamba ne: “Patuakatuadija kuenza bisangilu mu misoko eyi ya kule, tuakamona ne: bivua bimpe kutuadija ne bisangilu bibidi: Muyuki wa Patoke ne Dilonga dia Mukanda dia Tshisumbu. Bidi biambuluisha bapiabapia bua kutuadija kubuela mu bisangilu.”

Bana ba muntu babidi ba bakaji (umue uvua mpanda-njila) ke bakayisha lumu luimpe bua musangu wa kumpala mu Muñani, musoko udi mutantshi wa kilometre mitue ku 20 ne Putina. Bakatuadijamu kulonga Bible ne mpofo mukuabu dîna diende Lucio. * Mpofo eu wakabikila muakunyende wa balume Miguel, uvua mulami wa mision ya bena Katolike ne mulombodi wa musoko uvua pabuipi ne Putina. Pakakonkabu Miguel kudi mulunda wende kampanda bua kumanya tshivuaye uyila ku Muñani lumingu luonso, wakamba ne: uvua uyaku bua kulonga malu a Yehowa ne Dîyi diende. Pashishe lukonko kujukalu ne: “Bua tshinyi katutu tulonga Bible munemu?” Bu muvua bena mu musoko wa ba-Miguel basankidile muanda eu, Bantemu bakalongolola diakamue bua kuikala kuenzelamu bisangilu.

Miguel wakatuadija kuambila bakuabu malu avuaye ulonga. Kadi pende uvua mulami wa mision ya bena Katolike ne ngovena tshindondi! Tangila tshiakenzaye: mu tshisangilu kampanda tshiakenzekela mu nzubu wa bisangilu mu musoko au, wakamanyisha ne: walekedi mudimu wa mulami wa mision ya bena Katolike. Bavua mua kuteka muntu mukuabu pa muaba wende au anyi? Tòo, muntu mukuabu uvua mu tshisangilu atshi wakamba ne: “Bua tshinyi tudi tukeba mulami mukuabu eku tuetu tuenda tulonga bulelela?” Uvua wakula nunku bua malu avua Bantemu ba Yehowa babalongesha. Munga muntu kuamba pende ne: “Katuena tuitaba bua wewe kulekela wewe nkayebe mudimu eu to. Bua tshinyi tuetu bonso katuena tubilekela?” Bantu bonso bavua mu tshisangilu atshi kuelabu dîyi diatshimue ne: “Tuetu bonso tuabilekedi!”

Bakakula bua mpingu ne nkuruse mu tshisangilu tshia bena musoko tshiakaluabu kuenza pashishe. Muntu mukuabu wakambila bantu bonso bavua mu tshisangilu bua kubala Dutelonome 7:25, udi wamba ne: ‘Nuoshe mpingu yabu yakasongabu ne kapia: kanukumi mitshima yenu kudi argent anyi or idi pa mutu payi, kanuyidiangatshidi, kanuponyi mu buteyi abu; bualu ebu budi butonda mutshima wa Yehowa, Nzambi wenu.’

Pashishe muntu au wakalomba bavua bitabe bua kuosha mpingu bua kuelabu bianza muulu. Bantu bonso bakela bianza muulu musangu umue. (Bienzedi 19:19, 20) Mpindieu utudi tuakula eu, pa mêku 25 a mu musoko eu, 23 akadi alonga Dîyi dia Nzambi. Bantu babidi bakadi bayisha lumu luimpe kadi ki mbanji kutambula to. Balume batanu ne bakaji babu badi badilongolola bua kufundisha mabaka abu kua mbulamatadi bua kuikalabu mu nsombelu muimpe ku mêsu kua Yehowa.​—Tito 3:1; Ebelu 13:4.

Badi balongesha ne bande

Bu mudi bantu ba bungi kabayi bamanye mukanda mu Altiplano, bande ya video ne ya tshisanji mipatula kudi Bantemu ba Yehowa mu miakulu ya mu musoko eu idi yambuluisha bikole, nansha bua kulombola malonga a Bible. Dora (mpanda-njila wa pa buende) udi ulombola malonga ne broshire wa Ntshinyi tshidi Nzambi utulomba? ku diambuluisha dia bande. Padibu babala tshikoso tshimue mu tshisanji, udi wela mulongi wa Bible nkonko ya bidiye ufuma ku diteleja.

Kadiomba kakuabu ka mu musoko eu katu pa tshibidilu kela bitupa bia bande wa broshire wa Ntshinyi tshidi Nzambi utulomba? mu tshiena-Quechua. Katu kenza kabidi nanku ne bimue bitupa bia tshibejibeji tshia Réveillez-vous! mu tshiena-Espagne. Nunku, bantu ba bungi mbajingulule mukenji wa Bukalenge ne mbasue kumanya malu a bungi padi Bantemu baya kubayisha.

Bantu ba bungi badi bamona bimpe ne: mpata wa Altiplano udi mutantshi mule menemene, kadi ku mêsu kua Nzambi kêna kule nansha. Mbualu Yehowa mmunange bukua-bantu, ke padi bantu ba bungi badi basombele kuulu mu mpata wa Altiplano udi mu Mikuna ya Andes benda babuela mu tshisumbu tshia bantu badi batumbisha nzubu wende munene wa ntendelelu mulelela.​—Hagai 2:7.

[Mêyi adi kuinshi]

^ Tudi bashintulule amue mêna mu tshiena-bualu etshi.