Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udi ne budikadidi bua kuitaba malu

Udi ne budikadidi bua kuitaba malu

Udi ne budikadidi bua kuitaba malu

Bumue utu wanyisha bikole budikadidi buebe bua kuitabuja tshionso tshiudi musue kuitaba. Bantu pamue ne bonso batu pabu banyisha budikadidi ebu. Budikadidi ebu mbuambuluishe bantu miliyare 6 badi pa buloba bua kupatula mitabuja mashilangane adi akemesha. Anu mutudi tumona bifukibua bishilangane ku mekala, ku mishindu idibi, ku bidibu babienze nabi, ku mushindu udibi biumvuika mukana, ku mupuya ne ku dîyi, mitabuja mashilangane atu misangu mivule akoka bantu ne abasankisha. Bushuwa, dishilangana edi didi mua kuvuija muoyo tshintu tshimpe tshidi tshisankisha.​—Musambu 104:24.

KADI bidi bikengela kuikala ne budimu. Amue malu adi bantu bitabuja kaatu anu mashilangane tshianana nansha, kadi atu kabidi ne njiwu. Tshilejilu, ku ntuadijilu kua bidimu bia 1900, bamue bantu bavua bafike ku ditabuja ne: Bena Yuda ne ba Fran-mason bavua balongolole bua “kumbusha malu a bena Kristo ne kuasa mbulamatadi umue bua buloba bujima muikale ku bukokeshi buabu.” Mpokolo umue wa bualu ebu buvuabu bitabuje uvua kakanda kampanda ka baluishi ba bena Yuda (Protocols of the Learned Elders of Zion). Kakanda aka kavua kaleja ne: malu avua ba Fran-mason balongolole aa avua asaka ku dibandisha dia mishinga ya bitadi, dienza dia bingoma ne dilombola dia midimu yonso ya bungenda kudi kumpanyi umue tshianana bua ‘kubutula ne lukasa bubanji bua Bisamba bikuabu.’ Mu malu au muvua kabidi tshipatshila tshia kushintulula ndongeshilu bua ‘kuvuija bantu ba Bisamba bikuabu bu nyama idi kayiyi yela meji,’ ne tshia kuasa njila ya tuwulu ya muinshi mua buloba bua kutuangaja bimenga binene bia matunga, bua bakulu ba bena Yuda ‘batekeshe baluishi bonso ne bababutule.’

Bushuwa, malu aa avua a mafi, mafuikakaja anu bua kusaka bantu ku dikina bena Yuda. Mark Jones wa mu British Museum udi wamba ne: ‘Malu avuabu bambe mu kakanda aku akatangalaka miaba mikuabu afumina mu ditunga dia Russie,’ muvuawu mapatukile musangu wa kumpala mu tshiena-bualu tshia tshimue tshibejibeji mu 1903. Akapatuka mu tshikandakanda tshia mu Londres (The Times) mu dia 8 Lumungulu 1920. Panyima pa tshidimu tshijima ne matuku, tshikandakanda etshi tshiakaleja patoke ne: malu avua mu tshiena-bualu atshi avua a dishima. Nansha nanku malu au akavua manyangilangane lumu. Jones wakamba kabidi ne: ‘Mbikole be bua kujimija malu a mashimi bu nunku.’ Diakamue padi bantu baitaba, adi apatula munda muabu mitabuja a lukinu lua bungi, a lulengu ne njiwu ya bungi, atu misangu mivule alela ntatu minene, anu mudi malu adi menzeke mu lukama lua 20 lua bidimu maleje.​—Nsumuinu 6:16-19.

Bulelela budi bubengangana ne ditabuja malu a dishima

Tshidibi, bantu badi mua kuitabuja malu a dishima nansha kakuyi muntu udi mushime ku bukole. Imue misangu, tutu tumvua malu bibi. Mbantu bungi munyi badi bafue lufu lua tshikoso bua dienza bualu buvuabu bamona ne: mbuakane? Kabidi, misangu mivule tutu tuitaba bualu kampanda anu bualu tudi basue kubuitabuja. Mulongeshi mukuabu wa mu iniversite wakamba ne: nansha bena meji “batu misangu ya bungi batumbisha ngenyi ne malu adibu bambe.” Malu adibu bitabuja adi abapangisha bua kukonkonona mianda bimpebimpe. Nunku badi mua kushala matuku abu onso a muoyo bakeba bua kujadika malu adi kaayi majalame.​—Yelemiya 17:9.

Malu a muomumue mmenzeke mu bitendelelu, mudi mitabuja a bungi kaayi apetangana. (1 Timote 4:1; 2 Timote 4:3, 4) Muntu kampanda udi ne ditabuja dikole kudi Nzambi. Mukuabu udi umuamba ne: udi ne “ditabuja kadiyi ne bijadiki.” Munga udi wamba ne: udi ne anyima utu ushala ne muoyo paudi wewe ufua. Mukuabu udi yeye witabuja ne: paudi ufua kuena kabidi ne muoyo to, nansha kantu kamue kakakushalaku to. Mitabuja aa adi abengangana kaena mua kuikala onso malelela nansha. Nanku kabienaku bia meji bua wewe kukeba bua kujadika bikala malu audi witabuja lelu ni mmalelela, pamutu pa wewe kuitabuja anu patupu biudi musue kuitabuja anyi? (Nsumuinu 1:5) Mmushindu kayi uudi mua kuenza bualu ebu? Tshiena-bualu tshidi tshilonda tshidi tshiakula bualu ebu.

[Tshimfuanyi mu dibeji 3]

Tshiena-bualu tshia mu 1921 tshiakaleja ne: malu a mu kakanda ka “Protocols of the Learned elders of Zion” avua a dishima