Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Badi batshimuna ku Kabadi ka Malu a Mikenji ka mu Allemagne

Badi batshimuna ku Kabadi ka Malu a Mikenji ka mu Allemagne

Badi batshimuna ku Kabadi ka Malu a Mikenji ka mu Allemagne

BANTEMU BA YEHOWA ba mu ditunga dia Allemagne bavua batshimune bia dikema ku Kabadi ka Malu a Mikenji ka mu Allemagne (Tribunal constitutionnel fédéral) mu tshimenga tshia Karlsruhe. Ebu buvua bualu bua mushinga mukole buvuabu benze bua bapete bukenji butu nabu bisumbu biabu bidi bimanyike kua mbulamatadi.

Bantemu ba Yehowa badi bayisha mu Allemagne bidimu bikadi bipite mpindieu pa 100. Bakapanduka ku tshinyangu tshikole tshia dikema mu matuku a batshikokesha-nkaya babidi ba mu lukama lua 20 lua bidimu lukadi lupite elu, mmumue ne: ba-Sosialiste ne ba-Koministe. Kumbukila mu 1990, Bantemu batu bakebe bukenji butu nabu bisumbu bidi bimanyike kua mbulamatadi. Kunyima kua bamane kubakosela tshilumbu bimpe misangu ibidi ku kabadi ne kutshikosa bibi musangu umue, Bantemu bakaya ku Kabadi ka Malu a Mikenji ka mu ditunga edi, koku kumanyisha dipangadika divuaku kangate mu dia 19 Tshisua-munene tshidimu tshia 2000.

Dipangadika diangatshila Bantemu ba Yehowa ne dîyi dimue

Banzuji bonso muanda-mutekete bakabingisha Bantemu. Buobu e kushipa dipangadika divua kabadi ka kumpala kangate, kuambilabu bena ku kabadi aku bua batangile kabidi dilomba dia Bantemu bua tshilumbu etshi.

Bena ku Kabadi ka Malu a Mikenji aku bakumvuija dîba adi malanda a mushinga adi pankatshi pa mbulamatadi ne bitendelelu. Pa tshibidilu, muaba wa tshitendelelu “batu baujadika kudi bienzedi biatshi, kadi ki nkudi malongesha atshi to.”

Bena kabadi aka bakamba kabidi ne: padi Bantemu babenga “kubuelakana mu malu a tshididi bua buena-Kristo buabu, kabena baluisha demokrasi to” ne “kabena bakeba bua kupingaja bukalenge bua mushindu mukuabu pa muaba wa bua demokrasi nansha.” Nunku katuena mua kuangata dibenga kuelela bena tshididi tukanda mu masungulangana bu tshijadiki bua kubengela Bantemu bukenji budibu balomba nansha.​—Yone 18:36; Lomo 13:1.

Bakaleja kabidi ne: muena kuitabuja, nansha yeye muikale Ntemu wa Yehowa anyi muena mu tshitendelelu tshikuabu, udi misangu mikuabu mua kudimona mu nsombelu udi malu adi mbulamatadi ulomba kaayi apetangana ne adi tshitendelelu tshiende tshilomba. Bialonda muntu kuondo kende ka muoyo bua “kutumikila malongesha a tshitendelelu tshiende kupita mudiye ulonda mikenji ya mbulamatadi,” mbulamatadi udi ne bua kuangata bualu ebu bu buakanyine ne budi mu budikadidi budi nabu bitendelelu.​—Bienzedi 5:25.

Dipangadika dia kabadi edi diakapatuka mu bikandakanda bia bungi ne ku tudiomba. Bikandakanda bia mu Allemagne pabuipi ne bionso biakakula bua tshilumbu etshi. Tudiomba tunene tuonso tua televizion ne tua bisanji tuakakula bua bualu ebu. Kabavuaku banji kuendeshila dîna dia Yehowa lumu luimpe bunene nunku mu Allemagne nansha.

[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 8]

AP Photo/​Daniel Maurer