Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Budisuile budi bufikisha bantu ku Gilada

Budisuile budi bufikisha bantu ku Gilada

Budisuile budi bufikisha bantu ku Gilada

GILADA ntshilongelu tshia Bible tshia Watchtower tshidi ne mudimu wa kulongesha balume ne bakaji badi badilambule kudi Nzambi bua kuyabu kuenza mudimu wa bu-misionere mu matunga makuabu. Mbanganyi badi bakumbane bua kuya ku Gilada? Bantu badi ne lungenyi lua budisuile. (Musambu 110:3) Ke tshiakamueneka patoke pakajika kalasa ka 111 mu dia 8 ngondo wa tshitema tshidimu tshia 2001.

Bamue balongi ba mu kalasa aku bakavua bamane kushiya bana babu, balunda ne matunga abu bua kusadila Nzambi muaba udi mudimu wa bungi. Dienza diabu nanku divua bu diditeta bua kumona ni bavua mua kushintulula amue malu bua kusombela muaba mushilangane pamu’apa ne kuabu. Tshilejilu, Richer ne Nathalie bakadilongolola bua kuya mu ditunga dia Bolivie, Todd ne Michelle bakaya mu ditunga dia République Dominicaine, David ne Monique bakaya mu dimue ditunga dia mu Asia bua kumanyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. Balongi bakuabu bakavua basadile mu ditunga dia Nicaragua, dia Équateur ne mu dia Albanie.

Christy wakalonga tshiena-Espagne mu tulasa tua bikadilu, kumuambuluishabi bua kuenza bidimu bibidi mu Équateur kumpala kua kumuselabu. Bakuabu bakabuela mu bisumbu bia miakulu ya ku ba bende bidi mu matunga abu. Saul ne Priscilla buobu, bakaleja lungenyi elu lua budisuile, kudienzejabu bikole bua kuakula bimpe muakulu wa Anglais kumpala kua kuyabu mu tshilongelu etshi.

Mbingu 20 ya dilonga bu-misionere yakapita lubilu. Dituku dia kufila mapoloma diakafika, ne balongi bavua basangile dituku adi ne balunda babu, bana babu, bateleja mibelu milenga ne mêyi a ndekelu bua kubakankamija.

Mulombodi wa tshisangilu etshi uvua Muanetu Theodore Jaracz, uvua mujikije mu kalasa ka muanda-mutekete ka Tshilongelu tshia Gilada, ne udi mpindieu mu Kasumbu Kaludiki ka Bantemu ba Yehowa. Mêyi ende a ntuadijilu akaleja ne: mu bulongolodi buetu katutu banji kupua muoyo tshipatshila tshia kulongesha balongi mu Gilada to, mbuena kuamba ne: tshia kuyisha bantu bonso lumu luimpe lua Bukalenge. (Mâko 13:10) Kalasa ka Gilada katu kapatula balongi bapie bua kuenza mudimu wa kuyisha bikole kupita muvuabu bayishe kale ne mu bitupa bia buloba mudibu nangananga dijinga ne bantu badi balonge bu-misionere. Muanetu Jaracz wakabela balongi bua kutumikilabu bimpe malu adibu balonge mu Gilada padibu balonda mpindieu ba-misionere bakuabu badi basadila lelu mu matunga 19 muikalabu mua kuya pabu.

Mibelu miakanyine mipesha badi bajikije

Bakenza miyuki mulongolongo. William Van De Wall (udi mu Komite wa Filiale wa mu États-Unis) wakenza muyuki uvua ne tshiena-bualu etshi: “Lukunukunu lua ba-misionere ntshimanyinu tshia bena Kristo balelela.” Wakimanyina pa mudimu wa ‘kuvuija bantu bayidi’ udibu baleje mu Matayo 28:19, 20, ne wakabela balongi ne: “Idikijayi Yezu, muntu wakenza mudimu wende wa bu-misionere ne lukunukunu ne musangelu.” Bua kuambuluisha aba balua ba-misionere bua kulama lukunukunu luabu mu mudimu wa bu-misionere, wakabambila ne: “Ikalayi ne programe muimpe; ikalayi ne bibidilu bimpe bia kudilongela, kanushadidi panyima mu malu a bulongolodi bua Nzambi; ne ikalayi anu bavuluke tshinudi bayile muaba udibu banutume bua kuenza mudimu.”

Ngamba-malu muibidi uvua Muanetu Guy Pierce wa mu Kasumbu Kaludiki. Wakenza muyuki uvua ne tshiena-bualu tshia se: “Tungunukayi ne kukolesha ‘meji’ enu.” (Lomo 12:1) Wakapesha balongi aba mibelu mimpe, kubakankamijaye bua kuenza mudimu ne dipa dia kudi Nzambi dia kuela meji ta dia kuelangana meji. Wakamba ne: “Tungunukayi ne kuelangana meji bikole bua malu adi Yehowa unuambila mu Dîyi diende. Kuenza nunku nekunukube.” (Nsumuinu 2:11) Muanetu Pierce wakabela kabidi balongi bua kabikadi basuishangana anu bidibu buobu basue bua kabakutakaji ‘meji’ abu to. Bushuwa, malu makanyine akabavuluijabu aa neambuluishe balongi aba pikalabu ba-misionere.

Pashishe mulombodi wakabikila Lawrence Bowen, umue wa ku balongeshi ba mu Gilada bua kulua kuenza muyuki uvua ne tshiena-bualu tshia se: “Ikalayi bapangadike bua kanumanyi bualu bukuabu.” Wakaleja ne: Pavua Mupostolo Paulo wenza mudimu wa bu-misionere mu Kolinto, uvua ‘mupangadike bua kamanyi bualu bukuabu, anu Yezu Kristo mukumina milonda pa mutshi.’ (1 Kolinto 2:2, MML) Paulo uvua mumanye bimpe ne: bukole butambe bunene panu (ta nyuma muimpe) budi bujadika mukenji udibu baleje mu Bible mujima wa se: Yehowa udi ubingisha bumfumu buende ku diambuluisha dia Dimiinu dilaya. (Genese 3:15) Bakabela balongi 48 aba bua kuikalabu bu Paulo ne Timote ne bua kuenzabu mudimu wabu wa bu-misionere bimpe, balamate anu ku ‘tshidikijilu tshia mêyi malenga.’​—2 Timote 1:13.

Tshiena-bualu tshia muyuki wa ndekelu wa ku mulongolongo wa miyuki ya ntuadijilu tshivua tshiamba ne: “Ikalayi ne dianyisha bua mudimu wenu wa pa buawu udi muikale dipa dia Nzambi.” Muanetu Wallace Liverance, sekretere wa Tshilongelu tshia Gilada wakambuluisha balongi bua kumanyabu ne: midimu idibu babapeshe idi ileja bulenga bua Nzambi bukena butuakanyine, kadi ki ntshintu tshivuabu ne bukenji bua kupeta anyi tshidibu badipetele mu buobu to. Muanetu Liverance wakangata tshilejilu tshia mupostolo Paulo bua kuambila balongi ne: “Yehowa kavua musungule Paulo bua kuikalaye mupostolo wende kudi bisamba bia bende bua malu avuaye muenze, bilue bu se: Paulo uvua mupete bukenji bua kumupeshabu mudimu eu anyi se: uvua muukumbanyine nansha. Diangata mudimu eu kadivua bua bungi bua bidimu bikavuaye muenze anyi bua dimanya divuaye nadi to. Ku dimona dia bantu, bivua ne bua kuikala bimueneke bu se: bivua bimpe kusungula Bânaba. Disungula edi kadivua dimanyine pa tshipedi tshivua muntu mua kuikala natshi to; bidi bimueneka ne: Apolo uvua ngamba-malu muimpe kupita Paulo. Bivua bileja patupu bulenga bua Nzambi bukena butuakanyine.” (Efeso 3:7, 8) Muanetu Liverance wakakankamija balongi aba bua kuenza mudimu ne dipa anyi mudimu udibu babapeshe bua kuambuluisha bantu bakuabu bua kuluabu balunda ba Nzambi ne kupetabu ‘dipa dia Nzambi [dia] muoyo wa tshiendelele mu Kristo Yezu Mukalenge wetu.’​—Lomo 6:23.

Kunyima bakamulonda kudi Mark Noumair, udi pende mulongeshi wa mu Gilada, wakalombola diyukidilangana dilenga ne balongi ndambu pa tshiena-bualu etshi: “Didilongolola didi difikisha ku bipeta bimpe.” (Nsumuinu 21:5) Malu akalondabu akaleja ne: padi muena mudimu wa Nzambi udilongolola bimpe bua kuya kuyisha, nangananga padiye ulongolola mutshima wende, neapete dijinga dilelela dia kuyikila ne bantu. Kakupanga tshia kuamba nansha. Neambe anyi neenze malu ikala mua kubambuluisha mu nyuma. Muanetu Noumair wakaleja ku diambuluisha dia malu avuaye mudimuene mu bu-misionere mu Afrike ne: “Eu ke mushindu muakane udi ba-misionere mua kukumbaja mudimu wabu bilenga.”

Bu-misionere mmudimu udi usankisha

Ralph Walls ne Charles Woody bakela bamue ba-misionere bashindame mu nyuma ba kale nkonko, bavua balue pabu Muaba wa Tulasa etu ku Patterson bua kulongabu malu makuabu a pa buawu. Mandamuna abu akatamba kuleja ne: kunanga bantu ke kudi kufila disanka mu mudimu wa bu-misionere. Biakakolesha balongi ne balela ne balunda babu bavua muaba eu pakatelejabu ba-misionere aba bapie ba kale bumvuija nkayabu mushindu udi mudimu wa bu-misionere muikale usankisha.

Muanetu John Barr (udi pende mu Kasumbu Kaludiki) wakenza muyuki munene wa dituku adi uvua ne tshiena-bualu tshia se: “Imbilayi Yehowa musambu mupiamupia.” (Yeshaya 42:10) Muanetu Barr wakaleja ne: tshiambilu ‘musambu mupiamupia’ tshidi tshimueneka misangu tshitema mu Bible. Wakela lukonko elu: “Musambu mupiamupia eu udi wamba tshinyi?” Pashishe kuandamunaye ne: “Malu adi kumpala ne kunyima kua mvese eu adi aleja ne: badi bimba musambu mupiamupia bua malu mapiamapia adi bukokeshi bua Yehowa bukumbaja.” Wakabela balongi bua kutungunukabu ne kuimba misambu ya kutumbisha nayi Bukalenge bua Nzambi buatshimuna, Bukalenge budiye mupeshe Masiya Mukalenge, Yezu Kristo. Muanetu Barr wakamba ne: malu avuabu balonge mu Gilada mmabambuluishe bua kumvua bimpe menemene bitupa kabukabu bia ‘musambu mupiamupia’ eu kupita muvuabu baumvue kumpala. Wakambila balongi ne: “Nudi bamone mu Kalasa ne: bidi ne mushinga bua nuenu ‘kuimbila’ Yehowa misambu ya kumutumbisha nayi pamue ne bana benu ba balume ne ba bakaji ba miaba yonso inudi nuya; ikalayi mu buobumue misangu yonso ne bana benu ba miaba idibu banutume.”

Bamane kupesha balongi mapoloma abu, mulongi umue muleji-mpala wa kalasa wakabala mukanda wa dianyisha divule divuabu nadi bua malu a mushinga mukole adibu balonge mu Gilada.

Udiku mua kuvudija mudimu uudi wenzela Nzambi ne kupatulamu mamuma a bungi anyi? Pawikala musue, difila pebe ne tshisumi anu bu balongi aba badi bajikije kalasa. Muanda eu ke udi mubavuije bakumbane bua kuenzabu mudimu wa bu-misionere. Padi muntu udifila ne muoyo mujima bua kuenzela Nzambi mudimu ku budisuile, udi upeta disanka dia bungi.​—Yeshaya 6:8

[Kazubu mu dibeji 25]

MALU ADI ATANGILA BALONGI

Bungi bua matunga adibu bafumine: 10

Bungi bua matunga adibu babatume: 19

Bungi bua balongi: 48

Muayene wa bidimu: 33,2

Muayene wa bidimu bienza mu bulelela: 16,8

Muayene wa bidimu mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba: 12,6

[Tshimfuanyi mu dibeji 26]

Kalasa ka 111 ka Gilada, Tshilongelu tshia Bible tshia Watchtower

Mu liste udi kuinshi eku mbabale milongo batuadijile kumpala baya batangile panyima; mbafunde mêna babangile ku dia bakaji batangile ku dia balume mu mulongo wonso.

(1) Yeomans, C.; Toukkari, A.; Nuñez, S.; Phillips, J.; Dawkin, M.; Silvestri, P. (2) Morin, N.; Biney, J.; López, M.; Van Hout, M.; Cantú, A.; Szilvassy, F. (3) Williams, M.; Itoh, M.; Van Coillie, S.; Levering, D.; Fuzel, F.; Geissler, S. (4) Yeomans, J.; Moss, M.; Hodgins, M.; Dudding, S.; Briseño, J.; Phillips, M. (5) López, J.; Itoh, T.; Sommerud, S.; Kozza, C.; Fuzel, G.; Moss, D. (6) Williams, D.; Dudding, R.; Geissler, M.; Morin, R.; Biney, S.; Cantú, L. (7) Dawkin, M.; Hodgins, T.; Levering, M.; Silvestri, S.; Van Hout, D.; Briseño, A. (8) Van Coillie, M.; Nuñez, A.; Kozza, B.; Sommerud, J.; Toukkari, S.; Szilvassy, P.