Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bakulu: longeshayi bakuabu bua kuambula majitu

Bakulu: longeshayi bakuabu bua kuambula majitu

Bakulu: longeshayi bakuabu bua kuambula majitu

BISUMBU bia Bantemu ba Yehowa mu buloba bujima bidi ne dijinga dikole dia balume badi mua kulua batangidi. Dijinga edi didiku bua malu manene asatu.

Bua kumpala: Yehowa udi wenda ukumbaja dilaya diende dia kuvuija ‘udi mutambe bukese tshisamba tshipite bukole.’ (Yeshaya 60:22) Bua bulenga buende bukena butuakanyine, mu bidimu bisatu bishale ebi, bayidi bapiabapia bu muliyo mujima mbatambule ne mbalue Bantemu ba Yehowa. Kudi dijinga dia balume badi bakumbane mua kuambula majitu badi mua kuambuluisha bapiabapia badi batambule aba bua kuluabu bena Kristo bapie mu nyuma.​—Ebelu 6:1.

Bualu buibidi: bamue bakadi benze bidimu bia bungi mu bukulu, kadi mpindieu bua bukulakaje anyi bua tusamasama kabatshiyi kabidi ne mushindu wa kuambula majitu abu mu tshisumbu bu muvuabi kumpala.

Bualu buisatu: bakulu ba bungi badi mpindieu mu Komite ya diumvuangana ne mpitadi ne mu Komite ya malu a luibaku anyi mu Komite ya Nzubu ya Mpuilu. Bamue mbafike ku dileja nkatshinkatshi ne balekele amue a ku majitu abu mu tshisumbu.

Kadi tshia kuenza ntshinyi ne lukasa bua kupeta bakuabu balume bakumbane? Bidi bikengela kulongesha bakuabu mudimu. Bible udi ulomba batangidi bena Kristo bua kulongesha ‘bantu badi mua kueyemenyibua, balua kukumbana bua kualongesha bakuabu kabidi.’ (2 Timote 2:2) Kulongesha eku kudi ne tshipatshila tshia kuvuija muntu muakanyine, kuenza bua alue mukumbane peshi mupiluke. Tukonkononayi mushindu udi bakulu mua kulongesha bakuabu balume bakumbane, kubalongesha mua kuenza mudimu.

Londayi tshilejilu tshia Yehowa

Kabiena bitukemesha bua muvua Yezu Kristo muikale mukumbanyine mudimu au, mukumbane ne mupiluke mu mudimu wende to! Bua tshinyi? Bualu Yehowa Nzambi nkayende ke uvua mumulongeshe. Mmalu kayi avua menze bua ndongeshilu eu kuikalaye wa nsongo? Yezu wakatela malu asatu adi mu Yone 5:20 (MMM): ‘Tatu [1] mmunange Muana, udi [2] umuleja bionso bidiye wenza. Neamuleje [3] midimu ya kuenza mipite eyi, nenukeme.’ Dikonkonona dia malu aa ku bumue ku bumue neditupeshe lungenyi pa tshilumbu tshia dilongesha bakuabu mua kuenza mudimu.

Tshia kumpala: Yezu udi wamba ne: ‘Tatu mmunange Muana.’ Kubangila ku ntuadijilu kua bufuki, Yehowa ne Muanende mbalamatangane bikole. Nsumuinu 8:30 udi utuleja bimpe bulunda bua katapula kateke ebu buvua pankatshi pabu ne: ‘Mvua [Yezu] pamue [ne Yehowa Nzambi], mmuambuluisha, mvua mmusankisha dituku dionso, nnaya matuku onso ku mêsu kuende.’ Yezu uvua mumanye bimpe ne: uvua ‘usankisha’ Yehowa bikole. Ne kavua usokoka disanka divuaye umvua pavuaye wenza mudimu pamue ne Tatuende to. Bidi bienza disanka bua kumona bakulu bena Kristo ne aba badibu balongesha bumvuangana bimpe ne bikale balunda!

Bualu buibidi buakatela Yezu mbua ne: Tatu udi ‘umuleja bionso bidiye wenza.’ Mêyi aa adi ajadika makuabu adi mu Nsumuinu 8:30 a ne: Yezu “uvua pamue” ne Yehowa pavua bia mu diulu ne bia pa buloba bienda bifukibua. (Genese 1:26) Bakulu badi mua kulonda tshilejilu tshilenga etshi pa kuenza mudimu pamue ne basadidi ba mudimu, babaleja mua kukumbaja midimu yabu bimpe. Kadi, ki ng’anu basadidi ba mudimu bapiabapia badibu ne bua kulongesha mua kuambula majitu ku kakese ku kakese nansha. Kadi tudi mua kuamba tshinyi bua bana betu ba balume ba lulamatu badi bipatshila kukadi bidimu bia bungi bua kulua batangidi kadi kabayi banji kulua bakulu too ne mpindieu? (1 Timote 3:1) Bakulu badi ne bua kupesha bana betu ba balume aba mibelu misunguluke bua kumanyabu tshidibu ne bua kuenza.

Tshilejilu, musadidi wa mudimu udi mua kuikala wa kueyemena, munemeki wa dîba ne wenza midimu yende ne muoyo mujima. Udi kabidi mua kuikala mulongeshi muimpe, wenza mudimu bilenga bitambe mu tshisumbu mu mishindu ya bungi. Kadi udi mua kuikala kayi mumanye ne: udi ne malu makole mu malanda ende ne bena Kristo nende to. Bakulu badi ne bua kuleja ‘lutulu ne meji.’ (Yakobo 3:13) Kabiakuikalaku bilenga bua mukulu kuyikilaye ne musadidi wa mudimu eu, umuleja bualu mudibu, umupesha bilejilu bisunguluke ne mibelu idiye mua kutumikila idi mua kumuambuluisha bua kudilengejaye anyi? Mukulu eu yeye wenza muende muonso bua ‘mibelu [yende] ikale mitue bu luepu,’ mibelu eyi neipete muaba. (Kolosai 4:6) Kadi musadidi wa mudimu eu udi mua kutekeshila mukulu eu mudimu pa kuitabaye ne lukasa mubelu wonso udiye umupesha.​—Musambu 141:5.

Mu bimue bisumbu, bakulu batu balongesha basadidi ba mudimu bimpe ku kakese ku kakese. Tshilejilu, padibu baya kukumbula babedi ta bakulakaje, badi bangata basadidi ba mudimu bakadi bakumbane baya kubafila. Mushindu’eu ke udi basadidi ba mudimu benda bamanya mudimu wa bulami. Nansha nanku, kudi bia bungi bidi musadidi wa mudimu mua kuenza nkayende bua kuyaye kumpala mu nyuma.​—Bala kazubu kadi kuinshi eku ka ne: “Tshidi basadidi ba mudimu mua kuenza.”

Bualu buisatu buvua bulengeje dilongesha divuabu balongeshe Yezu buvua se: Yehowa uvua umulongesha meji ende matuma ku malu manene avuaye ne bua kulua kuenza. Yezu wakamba bua Tatuende ne: uvua ne bua kuleja Muana ‘midimu ya kuenza mipite eyi.’ Malu avua Yezu mumone pa buloba akamuambuluisha bua kuikala ne ngikadilu ivua mua kumuambuluisha bua kukumbaja midimu ivua mimuindile kumpala. (Ebelu 4:15; 5:8, 9) Tshilejilu, mu katupa kîpi emu, Yezu neikale ne mudimu munene wa kubisha bantu miliyare ne miliyare ku lufu ne kubalumbuluisha!​—Yone 5:21, 22.

Padi bakulu balongesha basadidi ba mudimu, badi ne bua kutangila majinga adi mua kulua kumueneka pashishe. Nansha biobi mua kumueneka ne: kudi bakulu ne basadidi ba mudimu bungi bukumbane bua kukumbaja majinga adiku mpindieu mu tshisumbu, ke muikalabi kabidi bu buobu mua kuenza tshisumbu tshikuabu anyi? Nebikale nanku bu buobu mua kuenza bisumbu bia bungi anyi? Mu bidimu bisatu bipite ebi, kuvua bisumbu bipiabipia bipite pa 6 000 pa buloba bujima. Kabienaku bileja ne: kudi dijinga dia bakulu ne basadidi ba mudimu bakuabu ba bungi bua kuambuluisha mu bisumbu bipiabipia ebi anyi?

Bakulu wetu, nudiku nulonda tshilejilu tshia Yehowa ne nushêmeja bulunda ne bana benu ba balume banudi nuenda nulongesha mudimu anyi? Nudiku nubaleja mushindu udibu mua kukumbaja midimu yabu bimpe anyi? Meji enu mmatumaku ku majinga adi mua kulua kumueneka kumpala kua matuku anyi? Dilonda tshilejilu tshia Yehowa tshia mushindu wakalongeshaye Yezu nedipeteshe bavule masanka bungi tshianana.

Kanutshinyi bua kupesha bakuabu imue midimu

Bakulu bakumbane bakadi bibidilangane ne majitu a bungi a mu tshisumbu badi bumue mua kudilaminyina bua kupesha bakuabu majitu. Imue misangu bavua mua kuikala batete bua kupesha bakuabu majitu kadi kabiyi bipatula bipeta bia nsongo. Nunku badi mua kubanga kuamba ne: ‘Wewe musue bua mudimu kampanda kuendawu bimpe, dienzelawu wewe nkayebe.’ Kadi meji a nunku adi umvuangana ne disua dia Yehowa didi mu Bible dia ne: balongeshe balume badi kabayi banji kupiluka kudi bakadi bapiluke anyi?​—2 Timote 2:2.

Biakatonda mupostolo Paulo bikole pavua Yone uvuabu babikila ne: Mâko umue wa ku bavuaye wenza nabu ngendu mulekele mudimu wende ku Pampulia ne mualukile kuabu. (Bienzedi 15:38, 39) Kadi dipingana kunyima dia Mâko edi kadiakapumbisha Paulo bua kutungunukaye ne kulongesha bakuabu mudimu nansha. Wakasungula nsongalume mukuabu, diende Timote, yeye kumulongesha mudimu wa bu-misionere. * (Bienzedi 16:1-3) Pakafika ba-misionere aba ku Beloya, bakatuilangana ne buluishi bukole kakuyi mushindu wa Paulo kushalaye kabidi muaba au to. Nenku Paulo wakashiya tshisumbu tshipiatshipia tshivuamu mu bianza bia muanetu wa balume mupie Sila ne Timote. (Bienzedi 17:13-15) Kakuyi mpata, Timote wakalongela malu a bungi kudi Sila. Kunyima, pakakumbana Timote bua kuambula makuabu majitu, Paulo wakamutuma ku Tesalonike bua kukankamija tshisumbu tshivuamu.​—1 Tesalonike 3:1-3.

Malanda avua pankatshi pa Paulo ne Timote kaavua mumakane to. Bavua balunda ba katapula kateka. Pavua Paulo ufundila tshisumbu tshia mu Kolinto, wakabikila Timote, uvuaye ukeba bua kumutumamu ne: ‘muanende munanga ne wa kueyemena mu Mukalenge.’ Wakamba kabidi ne: ‘[Timote] neanuvuluije bua bienzedi bianyi bia mu Kristo.’ (1 Kolinto 4:17) Timote wakatumikila dilongesha diakamulongesha Paulo, kukumbanaye bua kukumbaja midimu yende. Bana betu ba balume ba bungi mbalue basadidi ba mudimu bakumbane, bakulu, anyi mene batangidi bena ngendu bualu bakabalongesha mudimu kudi balume bapie bavua baditatshisha bikole bua bualu buabu anu muvua Paulo uditatshisha bua Timote.

Bakulu, longeshayi bakuabu mudimu

Bulelela, mulayi udi mu Yeshaya 60:22 udi wenda ukumbana lelu’eu. Yehowa udi wenda uvuija ‘udi mutambe bukese tshisamba tshipite bukole.’ Bua tshisumbu etshi kutungunukatshi ne kuikala ‘tshipite bukole,’ tshidi ne bua kuikala ne ndongoluelu wa malu muimpe. Bakulu wetu, bua tshinyi kanuenaku mua kukonkonona mishindu inudi mua kulongesha balume bakadi badilambule kudi Nzambi banudi numona ne: mpindieu mbakumbane bua kubalongesha midimu? Enzayi bua musadidi wa mudimu yonso ikala mumanye bimpe malu adiye ne bua kulengeja bua kumonaye mua kuya kumpala. Kudi nuenu bana betu ba balume bakadi batambule, enzayi bua bionso bidibu banuenzela binuambuluishe. Edi ki dîba dia nuenu kukolesha lungenyi luenu, kuvudija dimanya ne kulengeja ngenzelu wenu wa malu. Yehowa neabeneshe bualu ebu budibu banuenzela ne dinanga.​—Yeshaya 61:5.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 18 Kunyima kua matuku, Paulo wakenza kabidi mudimu pamue ne Yone uvuabu babikila ne: Mâko.​—Kolosai 4:10.

[Kazubu mu dibeji 30]

Tshidi basadidi ba mudimu mua kuenza

Nansha mudi bakulu ne bua kulongesha basadidi ba mudimu midimu, kudi bia bungi bidi basadidi nkayabu mua kuenza bua kuyabu kumpala mu nyuma.

—Basadidi ba mudimu badi ne bua kuikala ne mitalu ne kuikala bantu ba kueyemena mu ngenzelu wabu wa midimu idibu babapeshe. Badi ne bua kuikala kabidi ne bibidilu bimpe bia kulonga. Bualu bua muntu kuyaye kumpala mu nyuma, udi ne bua kuikala nangananga ulonga ne utumikila malu adiye ulonga.

—Padi musadidi wa mudimu ulongolola muyuki wa kuenza mu tshisangilu tshia bena Kristo, kêna ne bua kuelakana bua kulomba mibelu kudi mukulu ukadi muyenzenze to.

—Musadidi wa mudimu udi kabidi mua kulomba mukulu bua kumulondeshaye bimpe bimpe padiye wenza muyuki mushindamene pa Bible ne pashishe bua amuleje muaba udiye mua kulengeja.

Basadidi ba mudimu badi ne bua kulomba mibelu kudi bakulu, kuyitaba ne kuyitumikila. Nanku kudiunda kuabu kua mu nyuma ‘nekumueneke kudi bonso.’​—1 Timote 4:15.