Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tshidi muyuki wa Nikodemo ukulongesha

Tshidi muyuki wa Nikodemo ukulongesha

Tshidi muyuki wa Nikodemo ukulongesha

‘BIASUA muntu kundonda, adipidie, atuale mutshi wende [wa makenga] ku dituku ku dituku, andonde.’ (Luka 9:23) Balobi bena budipuekeshi ne mulambuishi wa bitadi mukuabu uvua bantu bapetula ke bakitaba dibikila edi kakuyi dijingakana. Bakashiya bintu bionso e kulondabu Yezu.​—Matayo 4:18-22; Luka 5:27, 28.

Bantu batshidi bumvua dibikila dia Yezu edi too ne lelu, ne ba bungi mbaditabe. Kadi bamue badi bumvua disanka dia kulonga Bible ne Bantemu ba Yehowa kabena banyisha bua ‘kudipidia ne kutuala mutshi wabu wa makenga’ to. Badi belakana bua kuitaba bua kuambula bujitu ne diakalenga bia dikala bayidi ba Yezu.

Bua tshinyi bamue bantu badi belakana bua kuitaba dibikila dia Yezu ne pashishe kudilambula kudi Yehowa Nzambi? Bushuwa, aba bavua kabayi bibidilangane ne ntendelelu wa bena Kristo udi mubangile mu bena Yuda wa kutendelela anu Nzambi umuepele bidi mua kubalomba matuku bua kushishabu kufika ku ditaba ne: Mufuki wa-bukole-buonso udi muikale ne ngikadilu ya bumuntu udiku. Kadi bamue batu balekela kulonda mu makasa a Yezu nansha kunyima kua bamane kutuishibua ne: Nzambi mmuntu mulelela. Badi mua kutshina bua kulua Bantemu ba Yehowa bua balela babu ne balunda babu kababangatshi bibi to. Bakuabu (badi kabayi bamona mushinga wa kuenza malu ne lukasa mu tshikondo tshitudi etshi) badi baditua mu dikeba lumu ne bubanji. (Matayo 24:36-42; 1 Timote 6:9, 10) Nansha biobi bikale munyi, bua aba badi batungunuka ne kuladikija malu, baladikija bua kuangata dipangadika dia kulua bayidi ba Yezu, kudi dilongesha didibu mua kulonga mu muyuki wa Nikodemo, uvua mfumu ne mubanji muena Yuda wa mu tshikondo tshia Yezu.

Uvua ne mishindu ya bungi ya kuya kumpala mu nyuma

Ngondo mitue ku isambombo patupu kunyima kua Yezu mumane kutuadija mudimu wende pa buloba, Nikodemo wakitaba ne: Yezu uvua “muyishi mufume kudi Nzambi.” Bu muvua bishima bivua Yezu ufuma ku dienza mu Yelushalema mu Pasaka wa mu tshidimu tshia 30 B.B. bimukemeshe, Nikodemo wakaya kudi Yezu mu musokoko butuku bua kumuleja ne: uvua mumuitabuje ne uvua mulue bua kumanya makuabu malu a bungi avua atangila mulongeshi eu. Yezu wakambila Nikodemo bulelela bua menemene ebu: ‘kuledibua tshiakabidi’ bua kubuela mu Bukalenge bua Nzambi. Yezu wakamuambila kabidi musangu au ne: ‘Nzambi wakatamba kusua ba pa buloba, yeye wakabapa Muanende umuepele mulela bua muntu yonso wamuitabuja kafu biende, kadi ikale ne muoyo wa tshiendelele.’​—Yone 3:1-16.

Adi kadivua ditekemena dilenga divua kumpala kua Nikodemo anyi? Uvua mua kulua mulunda wa Yezu wa pa muoyo, ne kudimuena ne ende abidi malu kabukabu avua Yezu wenza pavuaye pa buloba. Bu muvua Nikodemo muikale mfumu wa bena Yuda ne mulongeshi mu Isalele, uvua mua kupeta dimanya dia bungi dia Dîyi dia Nzambi. Uvua kabidi ne meji matue bualu wakajingulula ne: Yezu uvua mulongeshi uvua Nzambi mutume. Nikodemo uvua musue malu a mu nyuma, ne uvua ne budipuekeshi bua bungi. Bivua ne bua kuikala bikole menemene bua muntu wa nunku uvua wenza mudimu ku kabadi kakulu ka bena Yuda kuitabaye ne: muana wa muena mabaya wa patupu eu uvua mutuma kudi Nzambi! Ngikadilu yonso eyi idi ne mushinga wa bungi bua kuvuija muntu muyidi wa Yezu.

Dijinga divua nadi Nikodemo dia kumanya malu a muntu eu wa mu Nazaleta kadivua dimueneka bu divua dienda dikepela to. Kunyima kua bidimu bibidi ne tshitupa, Nikodemo wakabuela mu tshisangilu tshia bena Sanedren mu Difesto dia Mitanda. Mu tshikondo atshi, Nikodemo utshivua “umue wa mu Bafalese.” Bakuidi banene ne Bafalese bakatuma basalayi bua kukuata Yezu. Pakapingana basalayi, bakamba ne: “Katshia muntu kena muanji kuakula bu mudi muntu eu wakula!” Bafalese bakatuadija kutobolola bamba ne: “Bakunudinga ne nuenu kabidi, anyi? Nuenu nukadi bamoneku umue wa munkatshi mua bamfumu benu anyi wa munkatshi mua Bafalese betu mumuitabuje, anyi? Kadi bantu aba bonso badi bamuitabuja kabena bajingulule Mikenji ya Mose nansha, bua bualu ebu badi bedibue mulawu kudi [Nzambi].” Apu Nikodemo kakadikanda bua kuakula to. Wakamba ne: “Bilondeshile bu mudi Mikenji yetu, katuena mua kupisha muntu katuyi banji kumvua mêyi ende ne katuyi bamanye tshidiye muenze.” Mpindieu Bafalese nende kutuadijabu kumuamba pende ne: “Wewe kabidi, udi wa mu Galela, anyi? Longa Mukanda wa [Nzambi] neumone ne, [Muprofete] nansha umue kena muanji kufuma ku Galela.”​—Yone 7:1, 10, 32, 45-52, Muanda Mulenga Lelu.

Kunyima kua ngondo isambombo, mu Dituku dia Pasaka wa mu tshidimu tshia 33 B.B., Nikodemo wakamona bumbusha tshitalu tshia Yezu ku mutshi wa makenga. Yeye kuambuluisha Yosefe wa mu Alimataya (uvua pende muena mu Sanedren) bua kulongolola tshitalu tshia Yezu bua kutshijika. Nikodemo wakalua mene “ne mula ne alo” bikale ne bujitu bua kilo mitue ku 33. Bivua bileja ne: uvua mutule makuta a bungi be! Bivua kabidi bimukengela kuikala ne dikima bua kuitaba bamuamba ne: uvua ulonda Yezu uvua Bafalese nende babikila ne: “muena mashimi au.” Nikodemo ne Yosefe bakalongolola lukasa tshitalu tshia Yezu bua kutshijika, buobu e kumuladika mu lukita lupialupia luvua pabuipi apu. Kadi nansha musangu au, Nikodemo kavua muanji kumanyika bu muyidi wa Yezu to.​—Yone 19:38-42; Matayo 27:63; Mâko 15:43.

Bua tshinyi wakabenga?

Yone ki mmuleje mu mukanda wende tshivua Nikodemo mubengele bua ‘kutuala mutshi wende wa makenga’ ne kulonda Yezu to. Kadi wakaleja amue malu adi mua kutumvuija tshivua tshifikishe Mufalese au ku dielakana.

Tshia kumpala Yone wakamba ne: mfumu eu wa bena Yuda ‘wakalua kudi Yezu butuku.’ (Yone 3:2) Mukebuludi mukuabu wa malu a mu Bible udi wamba ne: “Nikodemo wakalua butuku, ki mbua buôwa to, kadi bua kuepuka bantu bavua mua kukosa muyuki wende ne Yezu.” Nansha nanku Yone wakamba ne: Nikodemo ‘wakalua kudi Yezu butuku diambedi’ anu bu muakambaye bua Yosefe wa mu Alimataya uvua ‘muyidi wa Yezu [wa] mu musokoko bualu bua wakadi utshina bena Yuda.’ (Yone 19:38, 39) Pamu’apa ke tshivua mua kuikala tshisake Nikodemo bua kuya kumonangana ne Yezu butuku, bua ‘ditshina bena Yuda’ anu muvua bakuabu ba mu tshikondo tshiende batshina bua kulonda malu a Yezu.​—Yone 7:13.

Udiku muladikije diebe dipangadika dia kulua muyidi wa Kristo bua bidi balela bebe, balunda bebe anyi binebe mua kuamba anyi? Lusumuinu lukuabu ludi luamba ne: ‘Patshina muntu bakuabu, bualu ebu budi buteyi kudiye.’ Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kujikija buôwa ebu? Lusumuinu elu ludi luamba kabidi ne: ‘Kadi udi weyemena Yehowa neapanduke.’ (Nsumuinu 29:25) Bua wewe kueyemena Yehowa mushindu’eu, udi ne bua kuanji kufika ku didimuena wewe nkayebe ne: Nzambi neakukuatshishe paudi mu ntatu mikole. Sambila Yehowa ne mulombe bua akupeshe dikima dia kuangata nansha mapangadika makese adi atangila dimutendelela diebe. Ku kakese ku kakese, ditabuja Yehowa diebe ne dimueyemena nebikole too ne pawafika ku diangata mapangadika manene adi umvuangana ne disua dia Nzambi.

Muanzu uvua nawu Nikodemo ne lumu lua kuikala mu kasumbu ka bantu bavua bakokesha bivua kabidi mua kuikala bimupangishe bua kuenza bualu bua mushinga mukole: kudipidia. Mu tshikondo atshi, Nikodemo uvua munange bikole bua muvuaye ne muanzu mu Sanedren. Udi pebe welakana bua kuangata dipangadika dia kulua muyidi wa Kristo bualu udi mua kujimija muanzu webe anyi udi mua kupangila bua kukubandishabu muanzu? Tshintu nansha tshimue tshia ku bintu ebi katshiena mua kufuanangana ne lumu lua kusadila Mutambe Bunene wa mu diulu ne buloba, udi mudiakaje bua kukukumbajila malomba ebe adi umvuangana ne disua diende.​—Musambu 10:17; 83:18; 145:18.

Bualu bukuabu buvua Nikodemo mua kuikala muladikijile malu buvua mua kuikala butangila bubanji buvuaye nabu. Bu muvuaye Mufalese, uvua mua kuikala ulonda bivua bakuabu “bakadi ne lukuka lua biuma” benza. (Luka 16:14) Bu muvuaye ne mushindu wa kusumba mula ne alo bia mushinga mukole, bidi bileja ne: uvua bushuwa ne biuma. Lelu bamue batu belakana bua kuangata dipangadika ne kuitaba midimu ya bena Kristo bualu badi bumvua bibatonda bua biuma biabu. Kadi Yezu wakabela bayidi bende ne: ‘Kanutambi kuelangana meji bua muoyo wenu ne: netudie tshinyi? Netunue tshinyi? Kanutambi kuelangana meji bua mibidi yenu ne: netuluate tshinyi? Tatu wenu udi mu diulu udi mumanye ne: nudi ne bintu ebi bionso bualu. Kadi diambedi kebayi bukalenge buende ne buakane buende, nunku nebanupe bintu ebi bionso.’​—Matayo 6:25-33.

Uvua ne bua kupangila malu a bungi

Muyuki wa Nikodemo (udi anu mu Evanjeliyo wa Yone) kawena uleja ni Nikodemo wakalua peshi kubenga kulua muyidi wa Yezu to. Bilondeshile amue malu adibu balonda, Nikodemo wakalamata ku luseke lua Yezu, kutambula, kubangabu kumukengesha kudi bena Yuda, kumumbushabu mu muanzu wende, ne ndekelu wa bionso kumuipatabu mu Yelushalema. Nansha bikala Nikodemo uvua mulue anyi kayi mulue muena Kristo, tumanye ne: uvua mupangile malu a bungi bua diladikija diende dia malu patshivua Yezu panu pa buloba.

Bu Nikodemo mutuadije kulonda Yezu musangu wa kumpala wakapetanganaye nende, uvua mua kuikala mulue mulongi wa Yezu uvua nende pabuipi. Bua dimanya, bujinguludi, budipuekeshi ne nzala ya mu nyuma bivuaye nabi, uvua mua kuikala mulue muyidi muimpe wa dikema. Bulelela, uvua mua kuikala mumvue miyuki ya dikema ya Mulongeshi Munene, uvua mua kuikala mupete malongesha mimpe mu mifuanu ya Yezu, uvua mua kuikala mudimuene bishima bia Yezu, ne uvua mua kuikala mupete bukole mu mibelu ya ndekelu yakapesha Yezu bapostolo bende. Kadi wakapangila bionso ebi.

Dielakana dia Nikodemo diakamupangisha malu a bungi. Wakapangila bua kumvua kabidi dibikila dia Yezu edi: ‘Luayi kundi, bonso badi ne mudimu mukole, badi ne bujitu bunene, meme nennupe dikisha. Angatayi mutshi wanyi wa tshikokedi pa nshingu yenu, nuyile malu kundi; bualu bua meme ndi ne kalolo ne kanemu mu mutshima wanyi; nunku nenusangane dikisha mu mitshima yenu. Bualu bua mutshi wanyi wa tshikokedi udi muakane ne bujitu buanyi budi bupepele.’ (Matayo 11:28-30) Nikodemo wakapangila mushindu wa kudilabuila dikisha edi dia kudi Yezu nkayende.

Bidi munyi buebe wewe?

Katshia mu 1914, Yezu Kristo udi mu diulu muikale Mfumu wa Bukalenge bua Nzambi. Pakamanyishaye malu avua mua kuenzeka pavuaye ne bua kuangata bumfumu buende ebu, Yezu wakamba ne: ‘Nebambile bantu bonso ba pa buloba lumu luimpe elu lua bukalenge buanyi, neluikale tshimanyishilu ku bisamba bionso; pashishe, nshikidilu nealue.’ (Matayo 24:14) Kumpala kua nshikidilu kulua, mudimu eu wa diyisha pa buloba bujima udi ne bua kuenzeka. Yezu Kristo udi ne disanka dia kumona bantu bapange bupuangane bawenza. Wewe pebe udi mua kuenza mudimu eu.

Nikodemo wakajingulula ne: Yezu uvua mufume kudi Nzambi. (Yone 3:2) Pamu’apa dilonga dia Bible ndikufikishe ku dijingulula pebe bualu ebu. Bumue udi mua kuikala mushintulule ne malu a mu nsombelu webe bua kutumikila mikenji ya mu Bible. Udi mua kuikala ubuela ne mu bisangilu bia Bantemu ba Yehowa bua kuvudija dimanya diebe dia Bible. Tudi tukuela kalumbandi bua malu aa. Kadi, kuvua malu makuabu avua Nikodemo ne bua kuenza pa kumbusha ditaba bua se: Yezu uvua mutumibue wa Nzambi. Uvua ne bua ‘kudipidia, kutuala mutshi wende [wa makenga] ku dituku ku dituku [ne] kulonda [Yezu].’​—Luka 9:23.

Tumikila tshidi mupostolo Paulo utuambila. Wakafunda ne: ‘Tuetu, benji ba mudimu ne Nzambi, tudi tunusengelela kabidi ne: kanuangashi [bulenga bukena butuakanyine bua] Nzambi bu bualu bua patupu; bua yeye udi wamba ne: Ngakakumvuila mu tshikondo tshimpe, mu dituku dia lupandu ngakakukuatshisha; monayi, katataka ntshikondo tshimpe, monayi, katataka ndituku dia lupandu.’​—2 Kolinto 6:1, 2.

Mpindieu ke tshikondo tshia wewe kupeta ditabuja didi dikusaka ku dienza malu mimpe. Bua wewe kupeta ditabuja edi, ikala welangana meji bua malu audi ulonga mu Bible. Ikala usambila, ulomba Yehowa bua akuambuluishe bua kuikala nadi. Pawamona mushindu udiye ukuambuluisha, dianyisha diebe ne dinanga diebe kudiye nebikusake bua kujinga bua ‘kudipidia, kutuala mutshi webe wa makenga ku dituku ku dituku ne kulonda Yezu.’ Newenze nanku mpindieu anyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 9]

Kumpala, Nikodemo wakakuila Yezu ne dikima dionso

[Tshimfuanyi mu dibeji 9]

Nansha muvua bakuabu kabayi basue, Nikodemo wakambuluisha bua kulongolola tshitalu tshia Yezu bua kutshijika

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Didilongela ne disambila bidi mua kukukolesha bua wewe kuangata dipangadika dimpe

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Newitabe bua kupeta diakalenga dia kuenza mudimu ku bulombodi bua Yezu Kristo anyi?