Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bulombodi bua Kristo mbulelela ku mêsu kuebe anyi?

Bulombodi bua Kristo mbulelela ku mêsu kuebe anyi?

Bulombodi bua Kristo mbulelela ku mêsu kuebe anyi?

“Kabanubikidi ne: Muludiki. Bualu wenu Muludiki udi anu umue, ke Kristo.”​—MATAYO 23:10, MMM.

1. Muludiki umuepele wa bena Kristo balelela nnganyi?

 MUVUA mu Dibidi dia matuku 11 a ngondo wa Nisana. Kunyima kua matuku asatu, bavua ne bua kushipa Yezu Kristo. Eu uvua musangu wende wa ndekelu wa kuya ku ntempelo. Dituku adi, wakalongesha misumba ya bantu bavua basangile mu ntempelo amu ne bayidi bende dilongesha dimpe ditambe. Wakamba ne: “Kanukebi bua banubikile ‘Balongeshi.’ Bualu wenu Mulongeshi udi anu umue, nuenu bonso nudi bana ba muntu umue. Panu pa buloba, kanubikidi muntu ne: Tatu. Bualu wenu Tatu udi anu umue, wa mu diulu. Kabanubikidi ne: Muludiki. Bualu wenu Muludiki udi anu umue, ke Kristo.” (Matayo 23:8-10, MMM) Bushuwa, Yezu Kristo ke Muludiki wa bena Kristo balelela.

2, 3. Kuteleja Yehowa ne kuitaba Muludiki udiye muteke kudi kutuenzela tshinyi?

2 Bulombodi bua Yezu budi butuambuluisha bikole patudi tubutumikila. Pavua Yehowa Nzambi umanyisha dilua dia Muludiki eu, wakamba mukana mua muprofete Yeshaya ne: ‘Telejayi! Nuenu buonso badi ne nyota, nulue bienu ku mâyi; nansha kanuyi ne argent, nulue bienu, nusumbe bienu, nudie bienu! Eyo, nulue bienu, nusumbe mvinyo ne mabele kanuyi ne argent, kanuyi ne mushinga. Binuangumvuila bimpe, nenudie tshintu tshidi tshilengele, ne mitshima yenu neyisanke mu biakudia bidi ne manyi. Monayi, ngakamusungula bu mumanyi wanyi kudi bantu, bu [muludiki] wabu ne kapitene ka bantu.’​—Yeshaya 55:1-4.

3 Yeshaya wakatela bintu bia mâyimâyi bivua bantu bamanye bimpe (mâyi, mabele ne mvinyo) bu bimfuanyi bua kuleja mushindu udi nsombelu wetu ulua patudi tutumikila Yehowa ne tulonda Muludiki anyi kapitene udiye mutupeshe. Ee tudi tupeta ditalala. Bidi anu bu padi muntu unua mâyi matalale mu munya mukole. Tudi tutalaja nyota ya bulelela ne buakane ivua itusuma. Anu mutu mabele adisha mubidi wa bana ba tutoto ne abambuluisha bua kukola kutantamana, ke mudi ‘mabele a [dîyi]’ atukuatshisha ne atuambuluisha bua kukola mu nyuma eku tutungunuka ne kuikala mu malanda mimpe ne Nzambi. (1 Petelo 2:1-3) Nganyi udi mua kuela mpata bua se: mvinyo anyi maluvu kaatu apesha bantu disanka padibu mu mafesto? Bia muomumue, kutendelela Nzambi mulelela ne kulonda Muludiki udiye muteke mu makasa ende kudi kuvuija muoyo wetu “ne disanka dingi.” (Dutelenome 16:15) Nunku bidi bimpe bua bana ne bakulumpe, balume ne bakaji, bua tuleje buonso buetu ne: buludiki bua Kristo ntshintu tshilelela ku mêsu kuetu. Kadi mmunyi mutudi mua kuleja dituku dionso ne: Masiya udi Muludiki wetu?

Bana, tungunukayi ne ‘kudiunda mu meji’

4. (a) Ntshinyi tshiakenzeka pavua Yezu ne bidimu 12 muye ku Yelushalema tshikondo tshia Pasaka? (b) Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yezu uvua ne dimanya divule pavuaye ne bidimu 12 patupu?

4 Tangila tshilejilu tshivua Yezu Muludiki wetu mushile bana. Nansha mutudi katuyi bamanye malu mavule a Yezu a patshivuaye muana, muanda kampanda wakenzeka udi utumanyisha amue a kudiwu. Pavua Yezu ne bidimu 12, baledi bende bakamuangata, kuyabu nende ku Yelushalema bua kudilaku Pasaka wa tshidimu atshi. Pakafikabu kuntu aku, wakaditua mu muyuki wa malu a mu Mukanda wa Nzambi, bena mu dîku diabu kupingana kumushiyabu kabayi bamanye. Baledi bende (Mariya ne Yosefe), kabayi ne dikisha e kubangabu kumukeba, kunyima kua matuku asatu buobu kulua kumusangana mu ntempelo ‘mushikame munkatshi mua bayishi, umvua mêyi abu, ubakonka malu.’ Kabidi, ‘bantu bonso bakadi bumvua mêyi ende bakakema bualu bua lungenyi luende ne bualu bua mêyi akabandamunaye.’ Anji elabi meji, Yezu uvua eku wela nkonko ya malu a mu nyuma ivua yelesha meji, eku ufila kabidi mandamuna a meji, pende mutshikale anu ne bidimu 12 patupu! Kakuyi mpata, mushindu uvua baledi bende bamulongeshe wakamuambuluisha.​—Luka 2:41-50.

5. Nkonko kayi idi bana mua kudiela bua kujingulula mushinga utubu bangata nawu dilonga dia Bible mu dîku?

5 Pamu’apa utshidi muana kuenu. Bikala baledi bebe basadidi ba Nzambi, bumue nutu ne tshibidilu tshia kulonga Bible mu dîku dienu. Mmunyi muutu wangata dilonga dia mu dîku? Bua tshinyi kubenga kudiela nkonko eyi: ‘Ntu nkuatshisha panyi dilonga dia Bible dia mu dîku ne muoyo mujima anyi? Ntuku ngenza panyi pamue ne bena mu dîku dietu bakuabu bua dilonga edi kuenzekadi pa dîba diadi anyi? (Filipoi 3:16) ‘Ntu ne tshibidilu tshia kubuelamu ne kufilamu mumvuija anyi? Ntuku minga misangu ngela nkonko idi itangila malu atudi tulonga ne ngumvuija mushindu utudi mua kuatumikila anyi? Ntuku ndijula nzala ya ‘biakudia bikole bidi [bilongoluela] bantu bakole’ bua meme kulubuluka mu nyuma anyi?​—Ebelu 5:13, 14.

6, 7. mushinga kayi udi programe wa dibala dia Bible dituku dionso mua kuikala nawu kudi bana?

6 Programe wa dibala dia Bible dituku dionso udi kabidi ne mushinga. Mufundi wa Misambu wakimba ne: ‘Disanka didi kudi muntu udi kayi ulonda lungenyi lua bantu babi, kadi disanka diende didi mu mikenji ya Yehowa, ne mu mikenji yende [ke] mudiye welangana meji munya ne butuku. (Musambu 1:1, 2) Yoshua mupinganyi wa Mose uvua ‘welangana meji a mukanda wa mikenji munya ne butuku.’ Biakamuambuluisha bua kuenza malu ne meji ne kukumbaja bimpe mudimu uvua Nzambi mumupeshe. (Yoshua 1:8) Muludiki wetu Yezu Kristo wakamba ne: ‘Bakafunda ne: Muntu kikadi biende ne muoyo bualu bua bidia nkayabi, ikale biende nawu bualu bua mêyi onso adi alupuka mukana mua Nzambi.’ (Matayo 4:4) Bituikala basue kudia biakudia bia mubidi dituku dionso, kabiena bileja ne: tudi ne bua kuikala tudia biakudia bia mu nyuma misangu yonso anyi?

7 Pakajingulula Nicole nzala ivuaye nayi mu nyuma, wakatuadija kubala Bible dituku dionso pavuaye ne bidimu 13. * Mpindieu ukadiye ne bidimu 16, ukadi mubale Bible mujima musangu wa kumpala, ne bua musangu muibidi mpindieu ukadi mutangile kabidi nende pankatshi. Programe wende wa dibala mmupepele. Udi wamba ne: “Ndi mudifundile tshipatshila tshia kubala nshapita nansha umue ku dituku.” Mmunyi mudi dibala diende dia Bible dituku dionso dimuambuluishe? Udi wandamuna ne: “Lelu malu adi anyangangana adiku bungi tshianana. Dituku dionso ntu mpeta ntatu idi iluisha ditabuja dianyi mu kalasa anyi miaba mikuabu. Dibala dia Bible dituku dionso ditu dingambuluisha ne bua kuvuluka lukasa mêyi ne mikenji ya mu Bible idi inkankamija bua kukandamena ntatu eyi. Ke bua tshinyi ndi ndiumvua anu pabuipi ne Yehowa ne Yezu.”

8. Yezu uvua ne tshibidilu tshia kuenza tshinyi mu nsunagoga, ne mmunyi mudi bana mua kumuidikija?

8 Yezu uvua ne tshibidilu tshia kubala anyi kuteleja dibala dia Mukanda wa Nzambi mu nsunagoga. (Luka 4:16; Bienzedi 15:21) Nunku kabienaku bimpe bua bana kulonda tshilejilu etshi pa kubuela pa tshibidilu mu bisangilu bia tshisumbu, mudibu babala Bible ne bamulonga anyi? Richard, muana wa bidimu 14 udi uleja dianyisha didiye nadi bua bisangilu ebi wamba ne: “Bisangilu bidi ne mushinga kundi. Bitu bimvuluija misangu yonso malu adi mimpe ne adi mabi, a bikadilu bimpe ne a bikadilu bibi, adi bena Kristo ne bua kuenza ne adibu kabayi ne bua kuenza. Tshiena musue kumanyina malu aa mu kuenza kua malu mabi to.” Bulelela, ‘[malu adi Yehowa uvuluijangana] adi mua kueyemenyibua, adi avuija muntu udi mudibakane muena meji.’ (Musambu 19:7) Nicole udi pende mudifundile tshipatshila tshia kubuela mu bisangilu bionso bitanu bia tshisumbu lumingu luonso. Utu kabidi wenza mêba abidi anyi asatu majima bua kulongolola bisangilu.​—Efeso 5:15, 16.

9. Mmunyi mudi bana mua kutungunuka ne ‘didiunda mu meji’?

9 Ku buana ke tshikondo tshimpe tshia ‘kumanya Nzambi umuepele mulelela, ne yeye wakatumaye, Yezu Kristo.’ (Yone 17:3) Udi mua kuikala mumanye bana batu benza mêba a bungi anu mu dibala mikanda ya bia kuseka, mu ditangila televizion ne video anyi Internet. Bua tshinyi kubidikija pamutu pa kulonda tshilejilu tshipuangane tshia Muludiki wetu? Pavuaye muana, uvua usanka bua kulonga malu a Yehowa. Tshiakapetaye ntshinyi? Bua dinanga diende dia malu a mu nyuma, “Yezu wakadiunda mu [meji].” (Luka 2:52) Wewe pebe udi mua kudiunda nenku.

“Nukokelangane”

10. Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha bena mu dîku bua kuikalabu ne ditalala ne disanka?

10 Nzubu udi mua kuikala muaba wa ditalala ne disanka anyi muaba wa bilumbu, mvita ne matandu. (Nsumuinu 21:19; 26:21) Dikokela dia buludiki bua Kristo didi dituambuluisha bua kupeta ditalala ne disanka mu dîku. Bushuwa, tshilejilu tshia Yezu ke tshilejilu tshilelela tshidi bantu ne bua kulonda mu mêku abu. Mukanda wa Nzambi udi wamba ne: ‘Nukokelangane mu ditshina dia Kristo. Bakaji, nukokele babayenu bu munudi nukokela Mukalenge. Bualu bua mulume udi ku mutu kua mukaji bu mudi Kristo ku mutu kua ekeleziya, yeye musungidi wa ekeleziya, mubidi wende mene. Balume, suayi bakaji benu bu muakasua Kristo ekeleziya kabidi, wakadifila bua bualu buende.’ (Efeso 5:21-25) Mupostolo Paulo wakafundila bena mu tshisumbu tshia mu Kolosai ne: ‘Nuenu bana, nutumikile baledi benu mu malu onso, bua bualu ebu budi buanyishibue mu Mukalenge.’​—Kolosai 3:18-20.

11. Mmunyi mudi mulume mua kuleja ne: buludiki bua Kristo ntshintu tshilelela ku mêsu kuende?

11 Bua kuleja ne: bena mu dîku badi batumikila mubelu eu, mulume udi ulombola dîku diende bimpe, mukajende umukuatshisha ne lulamatu luonso, ne bana pabu batumikila baledi babu. Kadi bumfumu bua mulume mu dîku budi mua kupatula disanka anu padiye wenza nabu mudimu bimpe. Mulume wa meji udi ne bua kulonga mua kuidikija bumfumu bua Mfumuende ne Mulombodi wende Yezu Kristo. (1 Kolinto 11:3) Nansha muakalua Yezu ‘mutu [anyi mfumu] wa malu onso a mu ekeleziya,’ ‘kakaluila [pa buloba] bua bantu bamukuatshile mudimu, wakaluila bua kubakuatshila mudimu.’ (Efeso 1:22; Matayo 20:28) Bia muomumue, mulume muena Kristo kêna ulombola bua disanka diende nkayende to, kadi mbua kukumbaja majinga a mukajende ne bana bende, tuambe ne: a dîku diende dijima. (1 Kolinto 13:4, 5) Udi wenza bua kuidikija ngikadilu milenga ya mfumuende Yezu Kristo. Anu bu Yezu, udi mupole malu ne kabidi udi ne bupuekele mu mutshima. (Matayo 11:28-30) Padiye wenza tshilema, kabiena bimukolela bua kuamba ne: “mfuilaku luse” anyi kuamba ne: “wewe udi muambilamu.” Tshilejilu tshiende tshilenga tshidi tshisaka mukajende bua ikale “mukuatshishi” wende ne ‘muena kuende’ udi ulonga malu kudiye ne wenzejangana nende mudimu.​—Genese 2:20; Malaki 2:14.

12. Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha mukaji bua kuitaba bumfumu mushindu udibu bulondangane?

12 Mukaji pende udi ne bua kukokela bayende. Kadi yeye muikale mumane kupeta lungenyi lua bena panu, ludi mua kubanga kunyanga meji ende pa mushindu udi bumfumu bulondangane, ne malu a kukokela mulume au kaakumusankisha kabidi to. Mukanda wa Nzambi kawena uleja ne: mulume udi ne bua kuikala mfumu udi kayi kutontolola to, kadi udi ulomba bua bakaji kuikalabu bakokela babayabu. (Efeso 5:24) Bible udi kabidi ulomba mulume anyi tatu bua kulombola dîku diende bilenga, ne padi bantu batumikila mibelu ya mu Bible, ditalala ne bulongame bidi bibuela mu dîku.​—Filipoi 2:5.

13. Ntshilejilu kayi tshia dikokela tshivua Yezu mushile bana?

13 Bana badi ne bua kukokela baledi babu. Yezu wakashiya tshilejilu tshilenga mu muanda eu. Kunyima kua bualu buakenzeka mu ntempelo pavuaye mushalemu matuku asatu patshivuaye ne bidimu 12, Yezu ‘wakapueka ne [baledi bende] ku Nazaleta; wakadi utumikila mêyi abu.’ (Luka 2:51) Padi bana batumikila baledi babu, ditalala ne buobumue bidi bibuela mu dîku. Padi muena mu dîku yonso ukokela buludiki bua Kristo, disanka didi dibuela mu dîku.

14, 15. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kujikija lutatu kampanda bimpe padilu lujuka ku nzubu? Fila tshilejilu.

14 Nansha padi ntatu ijuka ku nzubu, bua kuyijikija biakane bidi bikengela kuidikija Yezu ne kuitaba bulombodi buende. Tshilejilu, dibaka dia Jerry (uvua ne bidimu 35) ne Lana (mamu ukavua ne muana wa bakaji mulela ne mulume mukuabu) diakapatula lutatu luvuabu bonso kabayi belele meji. Jerry udi wamba ne: “Mvua mumanye ne: bua kuikala mfumu wa dîku muimpe, mvua ne bua kulonda mêyi a mu Bible adi akaja malu mu mêku padibu baatumikila. Kadi ngakalua kujingulula diakamue ne: mvua ne bua kualonda ne meji ne budimu.” Muana wa mukajende au uvua umumona bu muntu uvua mulue kumutapulula yeye ne mamuende, umumona umutonda bikole. Bivua bikengela kumanya mua kusunguluja malu bua Jerry kufika ku dimanya tshivua lungenyi lua muana au ku mêyi ne bienzedi biende. Mmunyi muakapitaye ne tshilumbu atshi? Jerry udi wandamuna ne: “Dîba adi meme ne Lana tuakumvuangana ne: Lana ikala utangila yeye malu a dikolesha ne dibela dia muanende, nunku meme panyi nkebe mua kulengeja nende malanda. Kunyima kua matuku, bipeta bimpe biakapatuka.”

15 Patudi tupeta ntatu ku nzubu, mbimpe tuikalayi ne busunguluji bua tumanye tshidi tshisaka bena mu dîku bua kuakula anyi kuenza malu kampanda. Tudi kabidi dijinga ne meji bua tuetu kumona mua kutumikila mêyi a Nzambi bimpe. Tshilejilu, Yezu wakajingulula tshivua tshisake mukaji uvua ne disama dia mashi apatuka bua kumulenga, yeye kumuambuluisha ne meji ne luse luonso. (Lewitiki 15:25-27; Mâko 5:30-34) Meji ne busunguluji nngikadilu ya Muludiki wetu. (Nsumuinu 8:12) Tuetu tuenza malu muvuaye mua kuenza, bushuwa tudi bena disanka.

‘Diambedi kebayi Bukalenge’

16. Ntshinyi tshidi ne bua kuangata muaba wa kumpala mu nsombelu wetu, ne mmunyi muvua Yezu mushiye tshilejilu mu bualu ebu?

16 Yezu wakaleja patoke tshintu tshidi ne bua kuangata muaba wa kumpala mu nsombelu wa aba badi bitaba bulombodi buende. Wakamba ne: ‘Diambedi kebayi bukalenge [bua Nzambi] ne buakane buende.’ (Matayo 6:33) Ne wakatushila tshilejilu bua kutuleja mushindu utudi mua kuenza nunku. Ku ndekelu kua matuku 40 avua Yezu mujile biakudia, avuaye mushale welangana meji ne usambila kunyima kua batismo wende, bakamuteta. Satana Diabolo wakajinga bua kumupesha bumfumu pamutu pa ‘makalenge onso a pa buloba.’ Anji tshinkabi bua nsombelu uvua Yezu mua kuikala nende bu yeye muitabe bintu bivua Diabolo umupesha ebi! Kadi Kristo yeye uvua musue kuenza anu disua dia Tatuende. Uvua mumanye kabidi bimpe ne: nsombelu wa mushindu au pa buloba apa budi Satana ukokesha uvua wa tshitupa tshîpi. Wakabenga diakamue bintu bivua Diabolo usua kumupesha, e kuambaye ne: ‘Bakafunda dîyi ne: Kukuila Mukalenge Nzambi webe, umuenzele yeye nkayende mudimu.’ Kunyima kua matuku makese, Yezu ‘wakabanga kuambila bantu bualu bua Nzambi ne: Kudimunayi mitshima yenu; bualu bua bukalenge bua mu diulu budi pepi.’ (Matayo 4:2, 8-10, 17) Mu matuku makuabu onso akalonda akenza Kristo pa buloba, uvua mumanyishi wa Bukalenge bua Nzambi wa ku dîba ne ku dîba.

17. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi bateke malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu?

17 Bushuwa, tuidikijayi Muludiki wetu ne katulekedi malu a pa buloba budi Satana ukokesha atulobesha ne atufikisha ku divuija midimu idi ipeteshangana makuta a bungi tshipatshila tshietu tshinene mu nsombelu to. (Mâko 1:17-21) Kukuatshika mu buteyi bua kukeba masanka a panu nunku ne kuteka malu a Bukalenge kunyima mu nsombelu wetu ki ndipanga dia meji anyi? Yezu mmutupeshe mudimu wa kuyisha Bukalenge ne kuvuija bantu bayidi. (Matayo 24:14; 28:19, 20) Bulelela, tudi mua kuikala ne dîku anyi majitu makuabu a kuambula, kadi katuenaku ne disanka bua kukumbaja mudimu wetu wa kuyisha ne kulongesha amue matuku ku dilolo ne ku ndekelu kua lumingu anyi? Ndisankapu kayi ditudi nadi bua kumona ne: mu tshidimu tshia mudimu tshia 2001, bantu batue ku 780 000 bavua benze mudimu wa ku dîba ne ku dîba anyi bumpanda-njila!

18. Ntshinyi tshidi tshituambuluisha bua kuikala ne disanka mu mudimu wa diyisha?

18 Miyuki ya mu Evanjeliyo idi ileja Yezu bu muenji wa mudimu ne muntu uvua ne muoyo wa luse. Pavuaye umona bantu ne nzala ya mu nyuma, uvua ubumvuila luse ne ubambuluisha ne muoyo mujima. (Mâko 6:31-34) Mudimu wetu udi utupesha disanka patudi tuwenza bua dinanga dia bantu netu ne dijinga dilelela dia kubambuluisha. Kadi mmunyi mutudi mua kupeta dijinga edi? Nsonga mukuabu, diende Jayson, udi wamba ne: “Pantshivua ne bidimu dikumi ne bia mu njila, mudimu wa buambi kauvua mene utamba kunsankisha to.” Ntshinyi tshiakamuambuluisha bua kunanga mudimu eu? Jayson udi wandamuna ne: “Mu dîku dietu, tuvua tuya kuyisha mu Disambombo dionso mu dinda. Bivua bingambuluishe bikole, bualu pamvua ntamba kuya mu buambi, mvua ngenda mmona buimpe bua mudimu eu ne ngunanga kabidi bikole.” Tuetu petu tudi ne bua kuyisha pa tshibidilu ne tshisumi tshionso.

19. Ntshinyi tshidi ne bua kuikala dipangadika dietu pa bidi bitangila buludiki bua Kristo?

19 Bulelela, kuitaba buludiki bua Kristo kudi kupeteshangana dikisha mu mutshima ne disanka. Patudi tubutumikila, tshikondo tshia bunsonga buetu tshidi tshilua tshikondo tshidi dimanya dietu ne meji bilubuluka. Netuikale ne ditalala ne disanka mu dîku, ne mudimu wa diyisha neutupeshe disanka ne musangelu. Nunku, tuikalayi badisuike bua kuleja dituku dionso mu mapangadika atudi tuangata ne: buludiki bua Kristo ntshintu tshilelela ku mêsu kuetu. (Kolosai 3:23, 24) Kadi Yezu Kristo udi utuludika mu mushindu mukuabu kabidi ne dikuatshisha dia tshisumbu tshia bena Kristo. Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshituleje mushindu udi buludiki bua tshisumbu mua kutuambuluisha.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 7 Tudi bashintulule amue mêna.

Udi muvuluke anyi?

• Mmushindu kayi udi kulonda kua Muludiki udi Nzambi mututekele kutuambuluisha?

• Mmunyi mudi bana mua kuleja ne: mbasue kulonda bulombodi bua Yezu?

• Mbipeta kayi bidi bulombodi bua Kristo bupatula mu dîku dia bantu badi babukokela?

• Mmunyi mutudi mua kuleja ku mudimu wetu wa buambi ne: bulombodi bua Kristo budi bulelela ku mêsu kuetu?

[Nkonko ya dilonga]

[Bimfuanyi mu dibeji 9]

Tshikondo tshia bunsonga ntshikondo tshimpe tshia kupeta dimanya dia Nzambi ne dia Muludiki udiye muteke

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Dikokela bulombodi bua Kristo didi difila disanka mu dîku

[Bimfuanyi mu dibeji 12]

Yezu uvua ukeba diambedi Bukalenge. Kadi wewe?