Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Keba Nzambi ne mutshima webe ne lungenyi luebe luonso

Keba Nzambi ne mutshima webe ne lungenyi luebe luonso

Keba Nzambi ne mutshima webe ne lungenyi luebe luonso

Buena-Kristo bulelela budi bukankamija bantu bua kukuata mudimu ne mutshima wabu ne lungenyi luabu bua kupeta ditabuja didi disankisha Nzambi.

BUSHUWA, Yezu Kristo Mubangishi wa Buena-Kristo wakalongesha ne: tudi ne bua kunanga Nzambi ne ‘lungenyi luetu luonso’ ta tshieledi tshietu tshia meji, ne ‘mutshima wetu wonso’ ne ‘muoyo wetu wonso.’ (Matayo 22:37) Bushuwa, lungenyi luetu ludi ne bua kukuata mudimu munene mu ntendelelu wetu.

Pavua Yezu wambila bantu bavua bamuteleja bua kuelanganabu meji bua dilongesha diende, uvua ubebeja misangu mivule ne: “Nudi nuela meji kayi?” (Matayo 17:25; 18:12; 21:28; 22:42, Muanda Mulenga Lelu) Bia muomumue, mupostolo Petelo wakafundila pende bena Kristo nende bua ‘kusonsola ngelelu wabu muimpe wa meji.’ (2 Petelo 3:1, NW) Paulo, mupostolo uvua muendakane bikole mu mudimu wa bu-misionere, wakasengelela bena Kristo bua kuenzabu mudimu ne ‘meji’ abu ne bua “[bobu kudijinguluila tshidi] disua dia Nzambi didi dimpe, didi dimusankisha, ne didi diakane tshishiki.” (Lomo 12:1, 2) Anu padi bena Kristo bakonkonona malongesha abu mu buondoke mushindu’eu ke padibu bapeta ditabuja didi disankisha Nzambi ne dikala mua kubambuluisha bua kutantamena mateta adibu bapeta.​—Ebelu 11:1, 6.

Bua kuambuluisha bantu bakuabu bua kupetabu ditabuja edi, bena Kristo ba kumpala bayishi ba evanjeliyo bavua ‘belangana meji ne [bantu] pa Mikanda ya tshijila, babumvuija ne babaleja [malu avuabu babalongesha] bilondeshile mikanda ya tshijila eyi.’ (Bienzedi 17:1-3, Mukanda wa Mvidi Mukulu [Mishonyi, MMV]) Dieleshisha bantu meji dia mushindu’eu diakafikisha bavua basue malu mimpe ku dipeta ditabuja. Tshilejilu, bantu bavule ba mu tshimenga tshia Beloya tshia mu Makedonia ‘bakitabuja dîyi [dia Nzambi] ne mitshima mimana kulongolola, bakadi badikebela mu Mukanda wa Nzambi ku dituku ku dituku ne: Malu [avua Paulo ne binende babumvuija] avua malelela anyi?’ (Bienzedi 17:11) Mu mvese eu mudi malu abidi a mushinga. Bua kumpala: bena Beloya bakavua badilongolole bua kuteleja Dîyi dia Nzambi; ne buibidi: kabavua bitabe tshitabataba ne: malu avuabu bumvue avua anu malelela to; kadi bavua baakonkononona kabidi mu Mukanda wa Nzambi. Luka misionere muena Kristo wakela bena Beloya kalumbandi ne bupuekele buonso bua bualu ebu, kubambaye ne: bavua bantu ba “meji matambe buimpe.” (NW) Utuku pebe ne meji matambe buimpe a mushindu’eu paudi ulonga malu a Nzambi anyi?

Diumvuangana dia mutshima ne lungenyi

Anu mutukadi bamone, ntendelelu mulelela udi ulomba bua lungenyi ne mutshima bienze mudimu. (Mâko 12:30) Elabi kabidi meji bua tshilejilu tshia mulabi wa mukubu uvua mupentshile muntu nzubu ne mikubu ya mekala makuabu ivuaye kayi musue. Bu yeye muteleje mêyi a muntu uvua mumuangate bua kumuenzelaye mudimu eu bimpe menemene, uvua mua kuikala muenze mudimu wende ne muoyo umue ne kushala ne dishindika dia se: mudimu wende uvua mua kusankisha muena nzubu eu. Ke mudibi kabidi bua ntendelelu wetu.

Yezu wakamba ne: ‘Batendeledi balelela nebatendelele Nzambi mu nyuma ne mu bulelela.’ (Yone 4:23) Ke pakalua mupostolo Paulo kufunda ne: ‘Bua muanda eu, tuetu kabidi katuena tulekela [kulomba] Nzambi bua bualu buenu, ne kumulomba bua nuenu nuujibue tente ne [dimanya dijalame] dia disua diende mu meji onso ne dijingulula bia mu nyuma; bua nuenu nuende mu bienzedi bidi biakanangane ne Mukalenge ku dimusankisha dionso.’ (Kolosai 1:9, 10) “Dimanya dijalame” dia mushindu’eu didi disaka bantu badi basue malu malelela bua kuditua ne mutshima wabu mujima mu ntendelelu wabu bikale ne dishindika dionso, bualu badi ‘batendelela tshidibu bamanye.’​—Yone 4:22.

Ke bualu kayi Bantemu ba Yehowa kabatu batambuisha bana bakese anyi bantu batshidi basankidilaku bulelela badi kabayi banji kulonga Mukanda wa Nzambi bimpe menemene to. Bualu Yezu wakatuma bayidi bende ne: ‘Nuvuije ba bisamba bionso bayidi, nubayishe mua kuenza malu onso angakanuambila.’ (Matayo 28:19, 20) Anu padi balongi ba bushuwa bapeta dimanya dijalame dia disua dia Nzambi ke padibu mua kukokesha bua kuangata dipangadika dijalame didi ditangila malu a ntendelelu. Utuku uditatshisha bua kupeta dimanya dijalame edi anyi?

Diumvuija didi nadi disambila dia Tatu wetu

Bua kumona dishilangana didi pankatshi pa kuikala ne dimanya dijalame dia Bible ne kuikala ne dimanya dia pa mutu pa mutu dia tshidiye wamba, tukonkononayi Disambila dia Tatu wetu didi mu Matayo 6:9-13.

Bantu miliyo mivule batu ne tshibidilu tshia kuambulula disambila dia tshilejilu diakalongesha Yezu edi mu bitanda biabu. Kadi mbantu bungi munyi badibu balongeshe tshidi disambila edi diumvuija, nangananga tshitupa tshiadi tshia kumpala tshidi tshiakula bua dîna dia Nzambi ne bua Bukalenge buende? Yezu uvua muteke malu abidi aa muaba wa kumpala mu disambila edi bualu adi ne mushinga wa bungi be.

Disambila edi didi dibanga ne: “Tatu wetu udi mu diulu, banemeke dina diebe,” mmumue ne: badivuije dia tshijila anyi dinsantu. Mona se: Yezu wakamba bua kulomba bua dîna dia Nzambi kuvuijibuadi dinsantu. Muanda eu udi usaka bantu bavule bua kuela nkonko mitue ku ibidi. Lua kumpala ndua se: dîna dia Nzambi nnganyi? Luibidi ludi ne: bua tshinyi badi ne bua kudivuija dinsantu?

Udi mua kupeta diandamuna dia lukonko lua kumpala miaba mipite pa 7 000 mu Bible mu miakulu ya ku ntuadijilu yakamufundabu. Tshilejilu, Musambu 83:18 udi wamba ne: ‘Mbua bamanye biabu ne wewe nkayebe, ngudi muinyika dîna dia Yehowa, udi Mutambe Bunene wa pa mutu pa buloba bujima.’ Bua dîna dia Nzambi dia Yehowa, Ekesode 3:15 udi wamba ne: ‘Edi ndîna dianyi tshiendelele, etshi ntshivulukidi tshianyi kudi bantu bonso.’ * Kadi bua tshinyi dîna dia Nzambi didi dikale nshindamenu muine wa bukezuke ne bunsantu, badi ne bua kudivuija kabidi dinsantu? Bualu mbadipende ne badibande ne malu a mafi katshia anu ku tshibangidilu menemene tshia mianda ya bukua-bantu.

Pavua Adama ne Eva mu Edene, Nzambi wakabambila ne: bavua mua kufua pavuabu badidinga badia anu tshimuma tshivuaye mubakandike. (Genese 2:17) Kadi Satana wakalua ne dikamakama dionso kutontolola tshivua Nzambi muambe, kuambilaye Eva ne: “Kanuena nufua bulelela.” Muaba eu Satana uvua wamba muvua Nzambi mubashime. Kabidi kakimanyina anu apu to. Wakapenda kabidi dîna dia Nzambi mu malu a bungi, kuambilaye Eva ne: Nzambi uvua mumusokoke dimanya kampanda dia mushinga wa bungi. Wakamba ne: ‘Bualu bua Nzambi udi mumanye ne: panuadia mamuma au [a mutshi wa dimanya dia malu mimpe ne malu mabi], mêsu enu neabululuke, nenuikale bu Nzambi, nenumanye malu mimpe ne malu mabi.’ Ndishimapu kayi nunku!​—Genese 3:4, 5.

Pakadia Adama ne Eva tshimuma tshivuabu babajidike atshi, bakakuata ku tshia Satana. Katshia anu tshikondo atshi, bantu bavule mbaditue pabu mu diela bipendu ebi diakatuadija ku tshibangidilu (nansha bamanye anyi kabayi bamanye) padibu babenga mikenji miakane ya Nzambi. (1 Yone 5:19) Bantu batshidi babanda Nzambi ne: yeye udi ubatua makenga, too ne makenga adibu badikebela buobu nkayabu ku bienzedi biabu bibi. Nsumuinu 19:3 udi wamba ne: ‘Bupote bua muntu budi bunyanga njila wende; mutshima wende udi ukuatshila Yehowa tshiji.’ Mpindieu udi mumvue tshivua Yezu uvua munange Tatuende bikole musambidile bua bavuije dîna Diende dinsantu anyi?

‘Bukalenge buebe bulue’

Panyima pa Yezu mumane kulomba bua banemeke anyi bavuije dîna dia Nzambi dinsantu, wakamba ne: ‘Bukalenge buebe bulue. Benze pa buloba muudi musue bu mudibu benza mu diulu.’ (Matayo 6:10) Tudi mua kudiebeja pa bidi bitangila mvese eu ne: ‘Bukalenge bua Nzambi ntshinyi? Ne ndiumvuangana kayi didi pankatshi pa dilua diabu ne dienzeka dia disua dia Nzambi pa buloba?’

Mu Bible, muaku “bukalenge” udi umvuija “bukokeshi bua mukalenge.” Nunku mbiumvuike ne: Bukalenge bua Nzambi budi bumvuija bukokeshi, anyi mbulamatadi wa Nzambi mulombola kudi mukalenge udiye mudisunguile nkayende. Mukalenge eu n’Yezu Kristo mubishibue ku lufu, ‘Mfumu wa bamfumu ne Mukalenge wa bakalenge.’ (Buakabuluibua 19:16; Danyele 7:13, 14) Muprofete Danyele wakafunda bua Bukalenge bua Nzambi bulombola kudi Masiya, Yezu Kristo, ne: ‘Mu matuku a bakalenge aba [mbulamatadi ya bantu idi ikokesha mpindieu] Nzambi wa mu diulu neajadike bukalenge bukuabu budi kabuyi bubutudibua tshiendelele. Bukokeshi buabu kabuena bupianyibua kudi bantu bakuabu, kadi nebutshibule makalenge aa onso bitupa bitupa, nebuabutule, ne buobu nebujalame tshiendelele,’ mmumue ne: kashidi ne kashidi.​—Danyele 2:44.

Bushuwa, Bukalenge bua Nzambi nebukokeshe buloba bujima, nebumbushapu bantu babi bonso, bushala bukokesha “tshiendelele,” mmumue ne: kashidi ne kashidi. Nunku Bukalenge bua Nzambi ke buikala Yehowa mua kuvuija nabu dîna diende dinsantu, udikezula ku bibandabanda bionso bia mashimi bia Satana ne bantu bende babi.​—Yehezekele 36:23.

Anu bu mutu mbulamatadi yonso, Bukalenge bua Nzambi budi ne bantu badibu bulombola. Bantu aba mbanganyi? Bible udi wandamuna ne: ‘Badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba, mioyo yabu neyisanke mu ditalala dikumbane.’ (Musambu 37:11) Yezu wakamba pende ne: ‘Badi ne mitshima mipuekele badi ne disanka, bua bobu nebapiane buloba.’ Bulelela, bantu aba badi ne dimanya dijalame dia Nzambi didi dilombibue bua kupeta muoyo.​—Matayo 5:5; Yone 17:3.

Fuanyikijabi muikala malu pikala buloba ebu bujima buobu bûle tente ne bena bupuekele, bantu ba lutulu badi banange Nzambi tshia bushuwa ne banangangane bikole munkatshi muabu! (1 Yone 4:7, 8) Ke tshiakalomba Yezu mu disambila pakambaye ne: ‘Bukalenge buebe bulue. Benze pa buloba muudi musue bu mudibu benza mu diulu.’ Udi mumvue bimpe tshivua Yezu mulongeshile balongi bende bua kusambila mushindu’eu anyi? Bualu bua mushinga mukole mbua se: udiku mumone mudi dikumbana dia malu adi mu disambila edi mua kukukuatshisha pebe anyi?

Lelu bantu bapite bungi badi belangana meji a malu a mu Bible

Yezu wakamba ne: mudimu wa dilongesha bantu malu a mu nyuma uvua ne bua kuenzeka pa buloba bujima bua kumanyisha Bukalenge bua Nzambi bukadi pa kulua. Wakamba ne: ‘Nebambile bantu bonso ba pa buloba lumu luimpe elu lua bukalenge buanyi, neluikale tshimanyishilu ku bisamba bionso; pashishe, nshikidilu [wa tshikondo etshi] nealue.’​—Matayo 24:14.

Pa buloba bujima, Bantemu ba Yehowa batue ku miliyo isambombo mijima badi bamanyisha bantu nabu lumu luimpe elu. Badi bakulomba bua kulonga malu a bungi adi atangila Nzambi ne Bukalenge buende, bua wewe ‘kudikebela [peshi kukonkonona] mu Mukanda wa Nzambi’ bimpebimpe, muikala welangana meji bua kuumvua. Wewe muenze nanku, ditabuja diebe nedikole, ne newikale ne disanka bua ditekemena diudi nadi dia kupeta muoyo mu mparadizu pa buloba buikala ‘bûle tente ne kumanya kua Yehowa, bu mudi mâyi a mu mâyi manene abuikila miaba yawu yonso.’​—Yeshaya 11:6-9.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 14 Bamue bamanyi batu basue mbikidilu wa “Yawe” pamutu pa “Yehowa.” Kadi bakudimunyi ba Bible bavule ba lelu mbumushe dîna dia Nzambi mu Bible idibu bakudimune, bapingajamu bibikidilu bu mudi “Mukalenge” ta “Nzambi.” Wewe musue kumanya malu a bungi adi atangila dîna dia Nzambi, suaku ubale broshire wa Le nom divin qui demeure à jamais, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 8]

TUIDIKIJAYI MULONGESHI MUNENE

Yezu uvua misangu mivule wimanyina pa biena-bualu bisunguluke bia mu Mukanda wa Nzambi pavuaye ulongesha. Tshilejilu, pakabikaye ku lufu, wakumvuija balongi bende babidi bavua ne dielakana bua lufu luende mudimu uvuaye nawu mu dikumbaja dia disua dia Nzambi. Luka 24:27 udi wamba ne: ‘Wakabangila ku Mose ne ku baprofete bonso, wakabajinguluila malu akafundabu mu Mukanda wa Nzambi wonso [bua] bualu buende.’

Udi mumone ne: Yezu uvua musungule tshiena-bualu tshisunguluke: bualu ‘buende’ yeye muine Masiya, ne se: mu diumvuija diende wakabatelela mêyi a mu “Mukanda wa Nzambi wonso.” Bushuwa, Yezu wakasungula mvese yonso ya mu Mukanda wa Nzambi ivua ijadika bualu ebu ne kuyikuatakaja mu dilongesha dimue, nunku kuambuluishabi balongi bende bua kujingulula tshidikijilu tshimpe tshia bulelela bua mu nyuma. (2 Timote 1:13) Nunku bakapeta butoke buakalenga kabidi mutshima wabu bikole menemene. Bible udi utuambila ne: ‘Bakambilangana ne: Mitshima yetu kayakadi itema munda muetu pakadiye utuambila malu mu njila, pakadiye utujinguluila Mukanda wa Nzambi anyi?’​—Luka 24:32.

Bantemu ba Yehowa batu badienzeja bua kuidikija ndongeshilu wa Yezu mu mudimu wabu wa diyisha. Broshire wa Ntshinyi tshidi Nzambi utulomba? ne mukanda wa Dimanya didi difikisha ku muoyo wa kashidi ke mikanda minene idibu balongesha nayi Bible. Mu mikanda eyi mudi biena-bualu bimpe bia bungi bia mu Bible, bu mudi: “Nzambi nnganyi?,” “Bua tshinyi Nzambi mmulekele dikenga?,” “Mmunyi muwatandula tshitendelelu tshilelela?,” “Matuku etu aa ng’a ku nshikidilu!” ne “Mushindu wa kuibaka dîku didi diambika Nzambi lumu.” Mu dilongesha dionso mudi mvese bungi kabukabu.

Tudi tukusengelela bua umonangane ne Bantemu ba Yehowa ba muaba uudi musombele peshi utume mukanda mu adrese udi mu dibeji 2 dia tshibejibeji tshiudi ubala etshi bua balue kulonga nebe Bible pa biena-bualu ebi ne bikuabu kabidi, kuyi ufuta tshintu to.

[Tshimfuanyi]

Imanyina pa biena-bualu bisunguluke bia mu Bible bua wewe kulenga mutshima wa muntu uudi ulonga nende

[Bimfuanyi mu dibeji 7]

Udi mumanye diumvuija didi nadi disambila dia tshilejilu diakalongesha Yezu anyi?

‘Tatu wetu udi mu diulu, banemeke dîna diebe . . .’

‘Bukalenge buebe [bulombola kudi Masiya] bulue’ . . .

‘Benze pa buloba muudi musue bu mudibu benza mu diulu’