Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tutungunukayi ne kusadila Yehowa ne mutshima mushindame

Tutungunukayi ne kusadila Yehowa ne mutshima mushindame

Tutungunukayi ne kusadila Yehowa ne mutshima mushindame

“Mutshima wanyi udi mushindame, Nzambi, mutshima wanyi udi mushindame.”​—MUSAMBU 57:7.

1. Bua tshinyi tudi ne dishindika dia buena dia Davidi?

 YEHOWA udi mua kutushindamija mu ditabuja dia bena Kristo bua tuetu kulamata ku Buena-Kristo bulelela bu basadidi bende badi badilambule kudiye. (Lomo 14:4) Ke bualu kayi tudi ne dishindika dia buena dia Davidi mufundi wa Misambu wakimba ne: “Nzambi, mutshima wanyi udi [mushindame].” (Musambu 108:1) Mutshima wetu wowu mushindame, neutusake bua kukumbaja tshitudi badilambuile kudi Nzambi. Tuetu bakebe bulombodi ne bukole kudiye, tudi mua kushindama, kushala balame anu dipangadika dietu ne ditabuja dietu bua kuikala bena lulamatu, eku ‘tukumbaja [malu a bungi mu] mudimu wa Mukalenge misangu yonso.’​—1 Kolinto 15:58.

2, 3. Mubelu wa Paulo udi mu 1 Kolinto 16:13 udi umvuija tshinyi?

2 Mu mibelu yakapeshabu bayidi ba Yezu bavua mu Kolinto wa kale itshidi kabidi ne mushinga bua bena Kristo lelu, mupostolo Paulo wakamba ne: ‘Nutabale, nutantamane mu ditabuja, nuikale balume mene, [nulue bakole].’ (1 Kolinto 16:13) Mu tshiena-Gelika, mushindu udi mupostolo Paulo muenze mudimu ne miaku ya pa muanda idi mu mêyi ende aa udi uleja ne: uvua usakangana bua kutungunuka ne kuatumikila. Mubelu eu udi umvuija tshinyi?

3 Tudi mua kushala ‘batabale’ mu nyuma patudi tukandamena Diabolo ne tushala anu pabuipi ne Nzambi. (Yakobo 4:7, 8) Kueyemena Yehowa kudi kutuambuluisha bua kushala anu mu buobumue ne ‘kutantamana mu ditabuja.’ Tuetu buonso, pamue ne bana betu bavule ba bakaji badi munkatshi muetu, tudi tuleja ne: tudi ‘bikale balume mene’ patudi tusadila Nzambi ne dikima, bu bamanyishi ba Bukalenge. (Musambu 68:11) Tudi ‘[tulua bakole]’ patudi tutungunuka ne kulomba bukole kudi Tatu wetu wa mu diulu bua kumona mua kuenza disua diende.​—Filipoi 4:13.

4. Mmunyi mutuakafika ku ditambula bua kulua bena Kristo?

4 Tuakaleja ne: tuvua balamate bulelela patuakadilambula kudi Yehowa ne muoyo mujima ne patuakangata batismo mu mâyi bua kuleja didilambula dietu edi patoke. Kadi mmunyi mutuakafika ku batismo? Tshia kumpala, tuakapeta dimanya dijalame dia Dîyi dia Nzambi. (Yone 17:3) Dimanya edi diakatupetesha ditabuja ne diakatusaka bua kunyingalala, tuetu kuleja dibungama dilelela bua mpekatu ituvua benze kale. (Bienzedi 3:19; Ebelu 11:6) Pashishe tuakakudimuna mutshima, bualu tuakela malu mabi nyima, tuetu kubanga kuenza malu mudi Nzambi musue. (Lomo 12:2; Efeso 4:23, 24) Pashishe tuetu kulua kudilambula ne muoyo mujima kudi Yehowa mu disambila. (Matayo 16:24; 1 Petelo 2:21) Tuakalomba Nzambi bua atupeshe kuondo ka muoyo kimpe, ne tuetu kutambula bua kuleja ne: tuvua badilambule kudiye. (1 Petelo 3:21) Dielangana meji bua bidia ebi bituvua bele neditusake bua kutungunuka ne kudienzeja bua kukumbaja tshituvua badilambuile kudi Yehowa ne kutungunuka ne kumusadila ne mutshima mushindame.

Tutungunukayi ne kukeba dimanya dijalame

5. Bua tshinyi tudi ne bua kutungunuka ne kupeta dimanya dia mu Mukanda wa Nzambi?

5 Bua tuetu kukumbaja tshituvua badilambuile kudi Nzambi, tudi ne bua kutungunuka ne kupeta dimanya dia mu Mukanda wa Nzambi didi dipetesha bantu ditabuja. Ndisankapu kayi dituvua nadi patuakadia biakudia bia mu nyuma musangu wa kumpala utuakamanya bulelela bua Nzambi! (Matayo 24:45-47) “Biakudia” abi bivua bishême ne biakatukolesha mu nyuma. Mpindieu bidi ne mushinga bua tuetu kutungunuka ne kudia biakudia bimpe bia mu nyuma bua tuetu kulama mutshima mushindame bu basadidi ba Yehowa badi badilambule kudiye.

6. Mmunyi mudibu bakuambuluishe bua kuikala ne dianyisha bua bulelela bua mu Bible?

6 Bua kupeta dimanya dia bungi dia mu Mukanda wa Nzambi tudi ne bua kudienzeja. Bidi bikengela kudienzeja bikole anu bu padi bantu bakuata mudimu mukole wa diumbula bintu bu mudi mbonga. Ndisankapu kayi didi muntu umvua padiye upeta “dimanya dia malu a Nzambi”! (Nsumuinu 2:1-6) Pavua muanetu kampanda muyishi wa Bukalenge mutuadije kulonga nebe Bible, uvua mua kuikala mukulongeshe ne mukanda wa Dimanya didi difikisha ku muoyo wa kashidi. Nuvua mua kuikala nuenza matuku a bungi bua kujikija nshapita yonso, pamu’apa numulonga misangu mivule. Dibala ne diumvuija mvese ivuabu bafile diakakuambuluisha bikole. Pauvua kuyi umvua bualu kampanda bimpe, muanetu eu uvua ukumvuijabu. Mulombodi wa dilonga dia Bible eu uvua udilongolola bimpe, uvua ulomba Nzambi nyuma wende, ne wakakuambuluisha bua kuikala ne dianyisha bua bulelela.

7. Ntshinyi tshidi tshivuija muntu mukumbane bua kulongesha bakuabu bulelela bua Nzambi?

7 Bivua bikengela bua kuenza nanku, bualu Paulo wakafunda ne: ‘Muntu udi uyishibua bualu bua Nzambi akuatshishe muyishi wende ne bintu bimpe bionso.’ (Galatia 6:6) Muaba eu mikanda ya tshiena-Gelika idi ileja ne: bavua babueja malongesha a mu Dîyi dia Nzambi mu lungenyi ne mu mutshima wa muntu ‘uvuabu bayisha.’ Dikuyisha mushindu’au ndikuvuije mukumbane bua kulua mulongeshi wa bakuabu. (Bienzedi 18:25) Bua wewe kushala ukumbaja tshiwakadilambuila kudi Nzambi, udi ne bua kulama makanda ebe a mu nyuma ne kushala mushindame pa kutungunuka ne kulonga Dîyi dia Nzambi.​—1 Timote 4:13; Tito 1:13; 2:2.

Ikala muvuluke dinyingalala ne dikudimuna diebe dia mutshima

8. Mmunyi mudi muntu mua kupeta bikadilu bidi Nzambi wanyisha?

8 Utshidiku muvuluke disulakana diwakapeta pawakalonga bulelela, wewe kunyingalala ne pashishe wewe kumona ne: Nzambi mmukubuikidile mpekatu bua ditabuja diebe mu mulambu wa Yezu anyi? (Musambu 32:1-5; Lomo 5:8; 1 Petelo 3:18) Kakuyi mpata, kuena musue kupingana kabidi mu nsombelu wa bena mpekatu to. (2 Petelo 2:20-22) Kudi malu makuabu bu mudi disambila Yehowa pa tshibidilu dikala mua kukuambuluisha bua kuikala ne bikadilu bidi Yehowa wanyisha, bua kukumbaja tshiudi mudilambuile kudiye ne bua kutungunuka ne kumusadila ne lulamatu.​—2 Petelo 3:11, 12.

9. Kunyima kua tuetu bamane kuela mpekatu nyima, ntshinyi tshitudi ne bua kutungunuka ne kuenza?

9 Wewe mumane kukudimuna mutshima webe ne muele mpekatu nyima, tungunuka ne kulomba Nzambi bua akuambuluishe bua kulama mutshima webe mushindame. Bushuwa, mbienze bu se: uvua mupambuke, kadi wewe kuebeja njila muimpe, ne wewe kubanga kuendelamu. Kupambuki kabidi to. Tungunuka ne kukeba bulombodi bua Nzambi, ne wikale mudisuike bua kushala anu mu njila udi ufikisha ku muoyo.​—Yeshaya 30:20, 21; Matayo 7:13, 14.

Kupu batismo webe ne didilambula diebe kudi Nzambi muoyo

10. Mmalu kayi atudi ne bua kushala bavuluke pa bidi bitangila didilambula dietu kudi Nzambi?

10 Ikala mumanye ne: wakadilambula kudi Yehowa mu disambila, muikale ne tshipatshila tshia kumusadila ne lulamatu bua kashidi. (Yuda 20, 21) Didilambula didi diumvuija kuteka pa bule anyi kuditapulula bua bualu kampanda bua tshijila. (Lewitiki 15:31; 22:2) Didilambula diebe kadivua bu diumvuangana anyi tshipungidi kampanda tshia tshitupa tshîpi tshidia ne bantu. Divua didilambula bua kashidi kudi Mfumu Mutambe Bunene, ne bua muntu kukumbaja tshivuaye mudilambuile bidi bikengela ashale mulamate Nzambi matuku ende a onso a muoyo. Bulelela, ‘bituikala ne muoyo anyi bituafua, tudi ba Mukalenge.’ (Lomo 14:7, 8) Tudi tupeta disanka patudi tukokela disua dia Yehowa ne tutungunuka ne kumusadila ne mutshima mushindame.

11. Bua tshinyi udi ne bua kuvuluka batismo webe ne diumvuija diende?

11 Ikala anu muvuluke batismo webe bu tshimanyinu tshia didilambula diebe kudi Nzambi dia muoyo mujima. Kavua batismo wa ku bukole to, bualu wewe nkayebe ke uvua mudiangatshile dipangadika adi. Udiku mupangadike mpindieu bua se: disua diebe dikale dipetangane ne dia Nzambi matuku ebe onso a muoyo anyi? Wakalomba Nzambi bua akupeshe kuondo ka muoyo kimpe ne wewe kutambula batismo bua kuleja ne: uvua mudilambule kudiye. Neulame kuondo ka muoyo kimpe aku paudi ukumbaja tshiudi mudilambuile kudi Yehowa, ne yeye neakupe mabenesha mavule.​—Nsumuinu 10:22.

Disua diebe didi ne mushinga

12, 13. Mmunyi mudi disua dietu diumvuangana ne didilambula dietu kudi Nzambi ne batismo?

12 Bushuwa, didilambula kudi Nzambi ne batismo mbipeteshe bantu miliyo mivule mabenesha mu buloba bujima. Patudi tutambula mu mâyi bua kuleja didilambula dietu kudi Nzambi patoke, bidi biumvuija ne: tudi tufua mu bumuntu bua nsombelu wetu wa kale, kadi katuena banji kulekela disua dietu nkayetu nansha. Bu mutuakalua bena Kristo balongesha bimpe, tuakadisunguila ku disua dietu nkayetu kudilambula kudi Nzambi mu disambila ne kutambula batismo. Bua tuetu kudilambula ne kutambula bidi bitulomba bua kumanya tshidi disua dia Nzambi, ne pashishe kuitaba bua kuenza disua edi ku budisuile. (Efeso 5:17) Tuetu benze nunku, tudi tuidikija Yezu wakalekela mudimu wa mabaya ku disua diende nkayende, kutambulaye ne kudifilaye ne muoyo mujima bua kuenza disua dia Tatuende wa mu diulu.​—Musambu 40:7, 8; Yone 6:38-40.

13 Yehowa Nzambi wakalongolola bua Muanende alue ‘mupuangane mu bisama.’ Nunku Yezu uvua ne bua kudisuila bua kutantamena bisama ebi ta makenga ne lulamatu luonso. Bua kukumbaja bualu ebu, wakenza ‘[milombu] ne misengelelu misangisha ne muadi mukole ne binsonji, ne kumumvuilabu bua ditshina diende dia Nzambi.’ (Ebelu 2:10, 18; 5:7, 8, MMM) Tuetu bikale tutshina petu Nzambi ne kanemu kuonso mushindu’eu, netuikale bajadike ne: ‘nebatumvuile’ petu, ne netuikale batuishibue ne: Yehowa neatuvuije bashindame bu Bantemu bende badi badilambule kudiye.​—Yeshaya 43:10.

Udi mua kulama mutshima mushindame

14. Bua tshinyi tudi ne bua kuikala kubala Bible dituku dionso?

14 Ntshinyi tshiakuambuluisha bua kulama mutshima mushindame ne kukumbaja tshiudi mudilambuile kudi Nzambi? Bua wewe kupeta dimanya divule dia Dîyi dia Nzambi, ikala ubala Bible dituku dionso. “Mupika wa lulamatu ne wa budimu” utu utubela bua kuenza bualu ebu misangu ne misangu. Utu utupesha mubelu eu bualu kukumbaja tshitudi badilambuile kudi Nzambi kudi kutulomba bua kutungunuka ne kuenda mu bulelela bua Nzambi. Bu bulongolodi bua Yehowa buikale ne malongesha a dishima, kabuvua mua kupesha Bantemu ba Yehowa ne bantu badibu bayisha mubelu wa kuikala kubala Bible to.

15. (a) Ntshinyi tshitudi ne bua kukonkonona patudi tuangata mapangadika? (b) Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: mudimu wa bianza udi pa muaba muibidi ku mêsu kua bena Kristo?

15 Paudi wangata mapangadika, ikala ukonkonona misangu yonso tshidiwu mua kuenzela mushindu uudi ukumbaja tshiudi mudilambuile kudi Yehowa. Adi mua kuikala atangila mudimu webe wa bianza. Udiku ujinga bua mudimu eu ukuambuluishe bua kutuma ntendelelu mulelela kumpala anyi? Nansha mutu bamfumu ba bungi ba mudimu bamona ne: bena Kristo badi badilambule kudi Nzambi batu bena mudimu bimpe ba kueyemena, batu bamona kabidi ne: Bantemu ba Yehowa kabatu ne lukuka lua kuikala ku mutu kua bakuabu panu’apa to, ne kabatu bafuilakana mianzu idi ipetesha makuta a bungi ne bantu bakuabu nansha. Bantemu batu nenku bualu tshipatshila tshiabu ki ntshia kupeta bubanji, lumu, butumbi anyi bumfumu to. Bua aba badi bakumbaja tshidibu badilambuile kudi Nzambi, bualu budi ne mushinga mutambe bunene nkuenza disua dia Nzambi. Mudimu wa bianza udi ubapetesha bintu bidibu nabi dijinga udi kudibu bu mushindu wa kudiambuluisha ne badi bauteka pa muaba muibidi mu nsombelu wabu. Anu bu mupostolo Paulo, mudimu wabu wa kumpala anyi munene ngua kuyisha lumu luimpe. (Bienzedi 18:3, 4; 2 Tesalonike 3:7, 8; 1 Timote 5:8) Udiku muteke malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala anyi?​—Matayo 6:25-33.

16. Ntshia kuenza ntshinyi padi tunyinganyinga tukole tutupangisha bua kukumbaja tshituvua badilambuile kudi Nzambi?

16 Bamue bavua mua kuikala ne tunyinganyinga tua bungi kumpala kua kulongabu bulelela. Kadi mutshima wabu wakuula tente ne disanka ne dianyisha ne dinanga dia Nzambi pakapetabu ditekemena dia Bukalenge. Dielangana meji bua mabenesha akadibu bapete katshia ku dîba adi didi mua kubambuluisha bua kukumbaja tshivuabu badilambuile kudi Yehowa. Kadi tshia kuenza ntshinyi padi tunyinganyinga tukole tua malu a patupu atu akuata bantu bonso panu tusua kunyengela ‘dîyi dia Nzambi’ anu mutu meba apangisha bikunyibua bua kukola bimpe? (Luka 8:7, 11, 14; Matayo 13:22; Mâko 4:18, 19) Wewe mumone ne: mbituadije kukuenzekela wewe ta bena mu dîku diebe nunku, upuila Yehowa tunyinganyinga tuebe ne mulombe bua akuambuluishe bua kukolesha dinanga ne dianyisha diebe. Wewe mumupuile bujitu buebe, neakukuatshishe ne neakupeshe bukole bua kutungunuka ne kumusadila ne disanka ne mutshima mushindame.​—Musambu 55:22; Filipoi 4:6, 7; Buakabuluibua 2:4.

17. Mmushindu kayi utudi mua kufika ku ditantamena mateta makole?

17 Tungunuka ne kusambila Yehowa Nzambi pa tshibidilu, anu bu muwakasambila pauvua udilambula kudiye. (Musambu 65:2) Paudi mutetshibue bua kuenza malu mabi anyi paudi upeta diteta dikole, keba bulombodi bua Nzambi ne diambuluisha diende. Ikala muvuluke mushinga udi nawu ditabuja, bualu muyidi Yakobo wakafunda ne: ‘Biapanga mukuabu wenu meji [a kutantamena mateta], aalombe kudi Nzambi udi upa bonso ne mutshima mutoke kayi ubatobolola; neamupebue. Kadi alombe biende ne ditabuja, kayi ne mpata; bualu bua udi wela mpata udi ufuana divuala dia mâyi manene [didi] diendeshibua kudi lupepele ne diedibua mulu. Bua muntu au kedi meji ne: nengangate tshintu kudi Mukalenge; mmuntu wa mitshima ibidi udi utatakana mu njila yende yonso.’ (Yakobo 1:5-8) Diteta diodi dimueneka ditupite makanda, tuikale bajadike ne: ‘Kakuena diteta diakunukuata didi kadiyi dikuata muntu yonso; kadi Nzambi udi mua kueyemenyibua, ngudi kayi witabuja bua nuenu nutetshibue ne diteta didi dinupita bukole; kadi palua diteta, yeye neanuenzele njila wa kupandukila, bua nuenu numanye mua kutantamana mu diteta.’​—1 Kolinto 10:13.

18. Ntshinyi tshitudi mua kuenza padi mpekatu kampanda munene utudi basokoke wenda utekesha dipangadika dietu dia kukumbaja tshitudi badilambuile kudi Yehowa?

18 Kadi tshiudi mua kuenza ntshinyi bikala mpekatu kampanda munene uudi musokoke ulubakaja kondo kebe ka muoyo ne utekesha dipangadika diebe dia kuenza tshiuvua mudilambuile kudi Nzambi? Wewe munyingalale, dimanya dia se: Yehowa ‘kakupetula mutshima wa majiya ne udi unyingalala bua bubi buawu’ nedikukoleshe ku muoyo. (Musambu 51:17) Lomba diambuluisha kudi bakulu bena Kristo ba dinanga, mumanye bimpe ne: bu mudibu bidikija Yehowa, kabakupepeja dijinga diebe dia kupetulula malanda mashême ne Tatuebe wa mu diulu to. (Musambu 103:10-14; Yakobo 5:13-15) Nunku ku diambuluisha dia makanda a mu nyuma audi mupetulule ne mutshima mushindame, neulongoluele makasa ebe njila mululame ne neukumbaja tshiuvua mudilambuile kudi Nzambi.​—Ebelu 12:12, 13.

Tutungunukayi ne kusadila Yehowa ne mutshima mushindame

19, 20. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua tuetu kutungunuka ne kukumbaja tshitudi badilambuile kudi Nzambi?

19 Mu bikondo bikole bitudi ebi, tudi ne bua kutamba kudienzeja bua kukumbaja tshitudi badilambuile kudi Nzambi ne kutungunuka ne kumusadila ne mutshima mushindame. Yezu wakamba ne: ‘Wananukila too ne ku nshikidilu neasungidibue.’ (Matayo 24:13) Bu mutudi mu ‘matuku a ku nshikidilu,’ nshikidilu eu udi mua kulua dîba kayi dionso. (2 Timote 3:1) Kabidi, muntu nansha umue wa kutudi kêna mumanye newikala ne muoyo makelela. (Yakobo 4:13, 14) Nunku bidi bikengela bua tuetu kutungunuka ne kuenza tshituvua badilambuile kudi Yehowa lelu’eu!

20 Mupostolo Petelo wakamba bualu ebu mu mukanda wende muibidi. Wakaleja ne: anu muakafua bantu babi ku Mvula wa kabutu, ke muabutuka kabidi buloba bua tshimfuanyi anyi bantu babi mu “dituku dia [Yehowa].” Pashishe Petelo wakabapesha mubelu eu: ‘Bunudi nabu mbua kuikala bantu ba mushindu kayi mu bienzedi bia tshijila ne bia Nzambi’! Wakababela kabidi ne (MML): “Nuenu, balunda banyi, nuakubedibua mpindiewu. Dimukayi, bua kanupambuki ku mapanga a [balongeshi ba dishima ne bantu babi] ne kanujimiji [mutshima] wenu mushindame.” (2 Petelo 3:5-17) Ndiakabi kayipu bua kumona muntu mumane kutambula bamusesuisha ne ufua kayi mulame mutshima mushindame!

21, 22. Mmunyi mudi mêyi a mu Musambu 57:7 makumbanyine Davidi ne bena Kristo balelela?

21 Dipangadika diebe dia kukumbaja tshiudi mudilambuile kudi Nzambi didi mua kukola bimpe biwikala muvuluke dituku dia disanka diwakatambula ne biwakeba diambuluisha dia Nzambi bua se: mêyi ebe ne bienzedi biebe bisankishe mutshima wende. (Nsumuinu 27:11) Yehowa katu mua kuela bantu bende mâyi ku makasa to, ke bualu kayi tudi ne bua kuikala ne lulamatu kudiye. (Musambu 94:14) Wakaleja luse pakatshingulujaye mayele a baluishi ba Davidi ne kumusungilaye. Bu muvua Davidi ne dianyisha bua bualu ebu, wakamba ne: uvua ne dinanga dikole divua kadiyi kutenkakaja kudi Mupikudi wende. Wakimba ne dishindika dikole ne: “Mutshima wanyi udi mushindame, Nzambi, mutshima wanyi udi mushindame. Nengimbe misambu, nenkutumbishe ne biombelu.”​—Musambu 57:7.

22 Anu bu Davidi, bena Kristo balelela kabena batenkakana pa bidi bitangila dilamata diabu kudi Nzambi to. Ne mitshima mishindame, badi bamba ne: Yehowa ke udi ubapikula ne ubalama, ne badi bamuimbila misambu bua kumutumbisha. Bikala mutshima webe mushindame, neweyemene Nzambi, ne neakuambuluishe bua kukumbaja tshiuvua mudilambuile kudiye. Bulelela, newikale bu “muntu muakane” uvua mufundi wa Misambu muimbe bualu buende ne: ‘Kêna utshina ngumu mibi; mutshima wende udi mushindame, udi weyemena Yehowa.’ (Musambu 112:6, 7) Wewe muikale ne ditabuja kudi Nzambi ne mushale mumueyemene ne muoyo mujima, udi mua kukumbaja tshiuvua mudilambuile kudiye ne kutungunuka ne kusadila Yehowa ne mutshima mushindame.

Udi muvuluke anyi?

• Bua tshinyi tudi ne bua kutungunuka ne kupeta dimanya dijalame dia mu Bible?

• Bua tshinyi tudi ne bua kushala bavuluke dinyingalala ne dikudimuna dietu dia mutshima?

• Divuluka didilambula dietu ne batismo wetu nedituambuluishe ku tshinyi?

• Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kutungunuka ne kusadila Yehowa ne mutshima mushindame?

[Nkonko ya dilonga]

[Bimfuanyi mu dibeji 18]

Kuvuija mudimu wa bena Kristo wa kuyisha mudimu wetu munene kudi kutuambuluisha bua kutungunuka ne kusadila Yehowa ne mutshima mushindame

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Udi mulame makanda ebe a mu nyuma bimpe pa kuikala kubala Dîyi dia Nzambi dituku dionso anyi?