Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Muoyo-mutoke udi ulombola bantu bakane

Muoyo-mutoke udi ulombola bantu bakane

Muoyo-mutoke udi ulombola bantu bakane

BIBLE udi wamba ne: ‘Muntu udi muledibue kudi mukaji udi ne matuku makese a muoyo wende ne udi muule tente ne ntatu.’ (Yobo 14:1) Ntatu ne makenga bidi bimueneka bikale malu adi akuata bantu bonso. Nansha nsombelu wa ku dituku ne ku dituku udi mua kuikala mmûle tente ne tunyinganyinga ne ndululu! Ntshinyi tshiatulombola bimpe mu mateta ne tshiatuambuluisha bua kushala anu bakane ku mêsu kua Nzambi?

Angata tshilejilu tshia mubanji mukuabu diende Yobo, uvua ne muoyo kukadi bidimu bitue ku 3 500 mu ditunga didibu babikila lelu ne: Arabie. Satana wakatua mutshinyi wa Nzambi eu makenga makole be! Wakajimija bimuna biende bionso ne kufuishaye bana bende bonso bananga. Panyima pa matuku makese, Satana e kutua Yobo disama dia biuja binene bituadijile anu ku mutu too ne ku dikasa. (Yobo, nshapita wa 1 ne 2) Yobo kavua mumanye tshivua makenga mamukuatshile to. Nansha nanku, ‘Yobo kakamba bualu bubi ku mishiku yende nansha.’ (Yobo 2:10) Wakamba ne: ‘Too ne pangafua bianyi tshiena ngitabuja bua mutshima wanyi mutoke umuke kundi.’ (Yobo 27:5) Bushuwa, mutshima anyi muoyo mutoke wa Yobo ke wakamulombola mu mateta akapetaye.

Tudi tumvuija muoyo mutoke ne: malu a ngikadilu muimpe peshi ngikadilu wa dikala mukumbane tshishiki, ne udi uleja dikala kayi ne kadiwu anyi tshilema ku mêsu kua Nzambi. Kadi mutshima mutoke kawena umvuija bupuangane mu mêyi ne mu bienzedi bia bantu bapange bupuangane, badi kabayi mua kukumbaja mikenji ya Nzambi tshishiki nansha. Nunku mutshima mutoke wa bantu udi umvuija dilamata Yehowa, ku disua diende ne ku dipangadika diende ne muoyo mujima. Dilamata Nzambi dia nunku didi dilombola peshi diludika bantu bakane mu nsombelu yonso ne mu bikondo bionso. Tshitupa tshia kumpala tshia nshapita wa 11 wa mukanda wa mu Bible wa Nsumuinu tshidi tshileja mudi mutshima wetu mutoke mua kutulombola mu malu kabukabu a mu nsombelu, ne tshidi tshitujadikila bua mabenesha atuapeta. Nanku tukonkononayi bimpebimpe malu adi mu nshapita eu.

Mutshima mutoke udi ufikisha ku dikala bena malu malelela mu bungenda-mushinga

Pamutu pa kuangata miaku ya banzuji bua kuleja mushinga wa dikala bena malu malelela, Solomo Mukalenge wa Isalele wa kale wakangata miaku ya mu tusala padiye wamba ne: ‘Tshiamu tshidibu bidikija natshi bujitu tshia mashimi tshidi tshitondesha Yehowa, kadi bujitu budibu bidikija biakane budi disanka diende.’ (Nsumuinu 11:1) Eu mmuaba wa kumpala wa ku inayi idi mu mukanda wa Nsumuinu idibu batele tshipiminu ne majitu bua kuleja ne: Yehowa mmusue bua batendeledi bende bikale bena malu malelela mu dienda diabu dia mushinga.​—Nsumuinu 16:11; 20:10, 23.

Bubanji bua bantu batu bivi ne bipiminu bia mashimi peshi badi bashima, budi mua kulobesha muntu. Kadi, bulelela tudi mua kujinga bua kubenga mikenji ya Nzambi idi ileja tshimpe ne tshibi bua kuditua mu bilele bibi bia mu dienda dia mushinga anyi? Bikale muoyo mutoke muikale utulombola, bushuwa katuakuenza nanku to. Tudi tukina njila ya mashimi bualu bujitu bupima bu mudibi bikengela, bibombi bia kupima nabi bujitu bidi bilelela ne bujitu budi buakane (bileja malu malelela) bidi bisankisha Yehowa.

‘Meji adi kudi bantu bapuekele’

Mukalenge Solomo udi wamba kabidi ne: ‘Palua kudibandisha, bundu bulualua kabidi; kadi meji adi kudi bantu bapuekele.’ (Nsumuinu 11:2) Kudibandisha, nansha kuoku kumuenekela mu lutambishi, tshishiku peshi lubabu, kudi kufikisha muntu ku difuishibua bundu. Kadi ditaba mikalu yetu ne budipuekeshi nnjila wa meji. Bilejilu bia mu Bible bidi bileja bimpe menemene mudi lusumuinu elu luikale lulelela.

Kola, muena Lewi wa lubabu, uvua mulombodi wa tshisumbu tshia bantu bavua batombokele bukokeshi bua Mose ne Alona bavua bantu bavua Yehowa musungule bua kumusadila. Tshipeta tshia bualu ebu bua didibandisha tshivua tshinyi? ‘Buloba buakabulula mukana muabu, buakamina’ bamue bantomboji; bakuabu, kusangisha ne Kola, kapia kakababutula bonso. (Nomba 16:1-3, 16-35; 26:10; Dutelonome 11:6) Mbundu kayipu! Angata kabidi tshilejilu tshia Uza, eu wakuolola tshianza tshiende bua diditambisha ne kukuata mushete wa tshipungidi bua kaukuluki. Yehowa wakamushipa anu pa tshibanza. (2 Samuele 6:3-8) Nanku mbimpe bua tuetu kuepuka didibandisha.

Muntu muena bupuekele yeye katu ufuishibua bundu nansha padiye wenza tshilema. Nansha muvua Yobo muikale ufila tshilejilu tshimpe mu malu a bungi, uvua muntu mupange bupuangane. Mateta akapetaye akasokolola butekete bunene buvuaye nabu mu ngelelu wende wa meji. Pavua Yobo udibingisha kumpala kua bantu bavua bamubanda, wakabanga kusesuka ndambu. Wakafika too ne ku disua kuleja ne: yeye uvua muakane kupita Nzambi. (Yobo 35:2, 3) Mmunyi muvua Yehowa mululamije ngelelu wa meji wa Yobo?

Yehowa wakatela buloba, mâyi manene, mitoto ya mu diulu, nyama kampanda ne bikuabu bifukibua bidi bikemesha bua kulongesha Yobo ne: muntu mmutambe bukese kumpala kua bunene bua Nzambi. (Yobo, nshapita wa 38 too ne wa 41) Musangu nansha umue Yehowa kavua muleje tshivua Yobo mupetele makenga to. Kabivua ne mushinga bua yeye kuleja bualu ebu to. Yobo uvua muena bupuekele. Wakadipuekesha ne kuitabaye dishilangana dinene divua pankatshi pende ne Nzambi, pankatshi pa bubi buende ne matekete ende ne bukole ne buakane bua Yehowa. Wakamba ne: ‘Ndi mudipishe, ndi nkudimuna mutshima wanyi, ndi nsomba mu lupuishi ne mu butu.’ (Yobo 42:6) Mutshima anyi muoyo mutoke wa Yobo wakamusaka bua kuitaba mibelu ne lukasa. Netuambe tshinyi buetu tuetu? Bituikala balombola kudi mutshima mutoke, netuitabe mibelu ne lukasa padibi bikengela anyi?

Mose pende uvua mudipuekeshi. Pakavuaye uditshiokesha ne dikosa nsambu ya bakuabu, tatuende muenu Yetelo wakamupa lungenyi luimpe lua kufila minga midimu kudi balume bakuabu bavua bakumbane. Bu muvua Mose mumanye mikalu yende, wakitaba mubelu eu ne meji onso. (Ekesode 18:17-26; Nomba 12:3) Muntu muena bupuekele katu welakana bua kufila kudi bakuabu bukokeshi buende, ne katu utshina bua se: udi mua kulua kujimija bukokeshi buende yeye mupeshe bantu bakuabu badi bakumbane midimu kampanda miakanyine. (Nomba 11:16, 17, 26-29) Kadi, udi ne dijinga dia kubambuluisha bua kudiundabu mu nyuma. (1 Timote 4:15) Kabiena ne bua kuikala nanku buetu tuetu petu anyi?

‘Njila wa muena mutshima mutoke mmululame’

Bu muvua Solomo mumanye se: mutshima mutoke kautu anu ukuba bantu bakane ku njiwu ne ku makenga, udi wamba ne: ‘Butoke bua mutshima bua bantu bakane nebubalombole; kupambuka kua bedi ba tshitungu nekubabutule.’ (Nsumuinu 11:3) Mutshima mutoke udi ulombola bantu bakane bua kuenza tshidi tshiakane ku mêsu kua Nzambi nansha padiye mu ntatu, ne ku ndekelu udi ubapetesha masanka. Yobo wakabenga bua kulekela muoyo wende mutoke, ne Yehowa ‘wakasankisha Yobo mu matuku ende a ku nshikidilu ne disanka dipite diakadiye nadi mu matuku a ku tshibangidilu.’ (Yobo 42:12) Bena tshitungu badi mua kuela meji ne: badi badienzela bimpe padibu benzela muntu mukuabu bibi, ne munkatshi mua tshikondo kampanda badi mua kumueneka bikale benda batanta. Kadi ku tototo nansha ku ndandanda, mashimi abu neababutule.

Mukalenge wa meji udi wamba ne: ‘Biuma kabiena bikuatshisha muntu mu dituku dia tshiji tshikole, kadi buakane budi bumupandisha ku lufu.’ (Nsumuinu 11:4) Kudikuatshisha mudimu mukole bua kupeta biuma kadi kulengulula didilongela, disambila, dibuela mu bisangilu ne mudimu wa buambi (malu mene adi akolesha dinanga ne lulamatu luetu kudi Nzambi) nkupanga kua meji! Bubanji nansha babuamba bungi kayi kabuakupandisha muntu mu dikenga dinene didi dilua kumpala. (Matayo 24:21) Kadi buakane bua bantu bakane ke buabapandisha. (Buakabuluibua 7:9, 14) Nunku netuleje mutudi ne meji tuetu bateleje mubelu wa Sefanya wa ne: ‘Diambedi dituku dia tshiji tshia Yehowa kadiyi dianji kufika kunudi, kebayi Yehowa, nuenu bena [bupuekele] bonso ba pa buloba, badi batumikila mikenji yende; kebayi buakane, kebayi [bupuekele].’ (Sefanya 2:2, 3) Mu dindila tshikondo atshi, tudifundila tshipatshila tshia ‘kutumbisha Yehowa ne biuma bietu.’​—Nsumuinu 3:9.

Bua kuleja kabidi mushinga wa kukeba buakane, Solomo udi uleja dishilangana didi pankatshi pa bipeta bia muntu muakane ne muntu mubi, wamba ne: ‘Buakane bua muena mutshima mutoke budi bululamija njila wende, kadi muntu mubi neadishinde ku bubi buende yeye. Buakane bua bantu bakane budi bubapandisha, kadi bedi ba tshitungu badi bakuatshibua ku lukuka luabu mene. Pafua muntu mubi, ditekemena diende didi dijimina; ditekemena dia badi beyemena bukole didi dijimina. Badi bapandisha muntu muakane mu dikenga, ne muntu mubi udi upinganamu.’ (Nsumuinu 11:5-8) Muena mutshima mutoke katu udishinda bua njila yende peshi ukuatshika mu buteyi bua bienzedi biende nansha. Njila wende mmululame. Ku ndekelu, badi bapandisha bantu bakane mu dikenga. Bantu babi badi mua kumueneka bikale ne bukole, kadi kakuena lupandu ludi lubindile to.

“Ba mu musoko badi basanka”

Mutshima mutoke wa bantu bakane ne bubi bua bantu babi bidi kabidi ne bukole kudi bantu bakuabu. Mukalenge wa Isalele udi wamba ne: ‘Mupidi wa mêyi a Nzambi udi ubutula muena mutumba nende ne mêyi ende, kadi bantu bakane nebapandishibue [bua dimanya].’ (Nsumuinu 11:9) Nnganyi udi mua kuela mpata bua se: dishiminyinangana malu, bijanu, dilonda malu a bundu, ne mayuki a patupu bidi bienzela bakuabu bibi? Kadi mêyi a muntu muakane mmalenga, melela meji bimpe kumpala kua kuamba ne nga kanemu. Dimanya didi dimupandisha, bualu mutshima wende mutoke udi umupesha bijadiki bidi bikengedibua bua kutuisha nabi badi bamubanda bua se: mbena dishima.

Mukalenge udi utungunuka wamba ne: ‘Bikala bantu bakane ne diakalengele, ba mu musoko badi basanka; pajimina bantu babi, badi bela mbila ya disanka.’ (Nsumuinu 11:10) Pa tshibidilu bantu bakane batu babanange kudi bakuabu, ne batu bapetesha bena mutumba nabu disanka ne diakalengele. Kadi kakutu muntu utu munange “bantu babi.” Padi bantu babi bafua, pa tshibidilu bantu bonso kabatu babadila to. Bushuwa kakakuikala kanyinganyinga nansha kakese pikala Yehowa mua ‘kujimija bantu babi pa buloba, [pikalaye mua] kumushapu bena tshitungu.’ (Nsumuinu 2:21, 22) Kadi disanka nedikalaku bualu kabatshienaku kabidi to. Kadi netuambe tshinyi buetu tuetu? Tudi ne bua kudikonkonona bua kumona bituikala ne nsombelu udi upetesha bakuabu disanka.

“Musoko udi mutumbishibue”

Solomo udi uleja kabidi mudiku dishilangana dinene pankatshi pa bukole budi nabu ngikadilu wa bantu bakane ne wa bantu kudi bena mu musoko, wamba ne: ‘Bikala bantu bakane ne disanka, musoko udi mutumbishibue, kadi udi ubutudibua [bua] mukana mua bantu babi.’​—Nsumuinu 11:11.

Bena mu musoko anyi mu tshimenga badi balonda njila muakane badi bapetesha ditalala ne nsombelu muimpe mu bantu ne badi bakolesha bakuabu mu musoko wabu. Ke bualu kayi musoko udi mutumbishibue, mmumue ne: udi ulubuluka. Kadi bantu badi bashiminyinangana malu, badi bambangana mêyi adi atapa peshi a mashimi badi bajudija ndululu, badi bakebesha mbipishilu, matapuluka ne bimvundu. Bidi nanku nangananga bantu aba buobu bikale ne bukokeshi kampanda. Musoko udi ne bantu ba nunku udi ne makondakana a bungi, mbuejilu ne pamu’apa dinyanguka dia bikadilu ne dia malu a mpetu.

Dilongesha didi mu Nsumuinu 11:11 didi ditangila kabidi bantu ba Yehowa badi badisangisha mu bisumbu biabu bidi bifuane misoko anyi bimenga. Tshisumbu tshidi ne bantu ba mu nyuma (bantu bakane balombola kudi mutshima wabu mutoke) bikale ne balombola tshidi nsangilu wa bantu bena disanka, bena tshisumi ne bambuluishanganyi badi batumbisha Yehowa. Yehowa udi ubenesha tshisumbu etshi, nunku tshidi tshidiunda mu nyuma. Imue misangu, bantu bakese batu kabayi ne disanka batu babipisha ne badiula mushindu udi malu enzeka, badi bu “muji wa bululu” budi mua kutangalaka ne kulunga bantu bakuabu bavua bimpe kumpala. (Ebelu 12:15) Bantu ba nunku batu misangu mivule basue bua kuikala ne bukokeshi ne lumu lua bungi. Batu benda batangalaja manunganyi a se: kansungasunga, disunguluja bena bisa bikuabu ne mishindu mikuabu ya kansungansunga bidi mu tshisumbu peshi se: mbikebesha kudi bakulu. Kakuyi mpata, mukana muabu mudi mua kukebesha matapuluka mu tshisumbu. Ebi bidi bileja ne: katuena ne bua kuteleja malu adibu bamba ne tudi ne bua kudienzeja bua kuikala bantu ba mu nyuma badi bambuluisha bua ditalala ne buobumue bikale mu tshisumbu.

Solomo udi utungunuka wamba ne: “Muntu udi upepeja muntu nende, kena ne lungenyi, muntu wa lungenyi udi upuwa. Muntu udi usokolola malu a bantu mmuena bijanu, muntu udi ulama malu munda, mmuntu muakane.”​—Nsumuinu 11:12, 13, MMM.

Muntu udi kayi ne dijingulula dia malu dimpe peshi udi ‘kayi ne lungenyi’ udi mua kuenzela bakuabu bibi be! Udi ne biakulakula, ufika too ne ku dishiminyinangana malu peshi ku dipendangana. Bakulu bateka mu tshisumbu badi ne bua kulekesha bilele bibi bia nunku ne lukasa. Muntu udi ne dijingulula dia malu mmushilangane ne muntu ‘udi kayi ne lungenyi,’ bualu mmumanye dîba dia kupuwa. Pamutu pa kupatula malu masokoka, udi ualama. Eu udi ne dijingulula dimpe dia malu “mmuntu mujalame” bualu mmumanye ne: ludimi ludi lunsansa malu ludi mua kuenzelangana bibi. Udi uleja lulamatu kudi bena Kristo nende ne kêna usokolola malu adi mua kubakebela ntatu nansha. Bantu ba mutshima mutoke ba nunku badi bushuwa dibenesha bua tshisumbu!

Bua kutuambuluisha bua kuendela mu njila wa bantu bakane, Yehowa udi utupesha biakudia bivule bia mu nyuma bilongolola ku bulombodi bua “mupika wa lulamatu ne wa budimu.” (Matayo 24:45, NW) Yonso wa kutudi udi kabidi upeta diambuluisha dia kudi bakulu bena Kristo badi mu bisumbu bietu, bitudi mua kufuanyikija ne misoko anyi bimenga. (Efeso 4:11-13) Bulelela, tudi ne dianyisha kudi bakulu aba, bualu ‘bikalaku kakuyi bulombodi, bantu badi badishinda panshi, kadi mu tshisumbu tshinene tshia bafidi ba meji mudi lupandu.’ (Nsumuinu 11:14) Nansha bu bualu kayi mua kuenzeka, tudisuikayi ne muoyo umue bua ‘kuenda mu mutshima wetu mutoke.’​—Musambu 26:1, NW.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 26]

Kudikuatshisha mudimu mukole bua kupeta biuma kadi kulengulula malu a mu nyuma nkupanga kua meji!

[Bimfuanyi mu dibeji 24]

Yobo uvua mulombola kudi mutshima wende mutoke, ne Yehowa wakamubenesha

[Tshimfuanyi mu dibeji 25]

Uza wakafua bua didibandisha diende