Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tulejayi luse lujalame kudi badi mu dikenga

Tulejayi luse lujalame kudi badi mu dikenga

Tulejayi luse lujalame kudi badi mu dikenga

“[Nulejangane luse lujalame] muntu ne muntu ne mukuabo.”​—ZEKÂYA 7:9.

1, 2. (a) Bua tshinyi tudi ne bua kuleja luse lujalame? (b) Nnkonko kayi ituakonkonona?

 YEHOWA NZAMBI udi utulomba mu Dîyi diende bua kunanga “luse [lujalame].” (Mika 6:8) Dîyi diende edi didi kabidi dituleja tshitudi ne bua kunangila luse lujalame. Bumue bua ku malu atudi ne bua kunangila ngikadilu eu budi se: ‘muena luse [lujalame] udi wenzela muoyo wende bimpe.’ (Nsumuinu 11:17) Atshi ntshia bushuwa! Kuleja luse lujalame anyi dinanga dia lulamatu kudi kutufikisha ku didia malanda mashême ne bakuabu. Nenku netupete balunda ba lulamatu, adi ki ndifutu dilenga anyi?​—Nsumuinu 18:24.

2 Mukanda wa Nzambi udi utuambila kabidi ne: ‘Udi ulonda buakane ne luse lujalame udi upeta muoyo.’ (Nsumuinu 21:21) Bulelela, dienza malu adi aleja luse lujalame nedituvuije bantu ba mushinga mukole ku mêsu kua Nzambi ne nedipeshe mushindu wa kupeta mabenesha mu matuku atshilualua, kusangisha ne muoyo wa tshiendelele. Kadi mmunyi mutudi mua kuleja luse lujalame? Nnganyi utudi ne bua kululeja? Ne luse lujalame ndushilangane ne muoyo muimpe wa bumuntu utu nawu bantu pa tshibidilu peshi bulenga buonso tshianana anyi?

Muoyo muimpe wa bumuntu ne luse lujalame

3. Mmunyi mudi luse lujalame lushilangane ne muoyo muimpe wa bumuntu?

3 Muoyo muimpe wa bumuntu utu nawu bantu pa tshibidilu ne luse lujalame mbishilangane mu malu a bungi. Tshilejilu, bantu batu benzelangana malu a muoyo muimpe batu baenza kabiyi bua dinanga anyi malanda mashême adibu badie ne bantu badibu benzela malu aa to. Kadi tuetu tuleja muntu kampanda luse lujalame, tudi tushala bamulamate ne dinanga dionso. Mu Bible, malu adi bantu benzelangana bua kuleja luse lujalame atu afumina pamu’apa ku malanda akadibu badie. (Genese 20:13; 2 Samuele 3:8; 16:17) Peshi adi mua kuikala mashindamene pa malanda akavuabu badie bua malu makuabu a luse lujalame akavuabu benzelangane kumpala. (Yoshua 2:1, 12-14; 1 Samuele 15:6; 2 Samuele 10:1, 2) Bua kuleja dishilangana edi, tufuanyikijayi bilejilu bibidi bia mu Bible, tshimue tshia muoyo muimpe wa bumuntu ne tshikuabu tshia luse lujalame luvua bantu balejangane.

4, 5. Mmunyi mudi bilejilu bibidi bia mu Bible bitudi batele muaba eu bileja dishilangana didi pankatshi pa muoyo muimpe wa bumuntu ne luse lujalame?

4 Tshilejilu tshimue tshia muoyo muimpe wa bumuntu tshidi tshitangila tshisumbu tshia bantu bakadina ne mazuwa a mâyi, munkatshi muabu muvua mupostolo Paulo. Bakadimona bakadi ku muelelu kampanda wa tshidiila tshia Melita. (Bienzedi 27:37-28:1) Nansha muvua bena mu tshisanga tshia Melita kabayi ne dibanza kampanda ku mêsu kua bena luendu aba bavua batudile muaba mubi peshi kabayi nabu mu malanda nansha makese, bakabakidila, kubaleja “muoyo wa bumuntu bupite.” (Bienzedi 28:2, 7, Mukenji Mulenga) Bakabakidila bimpe, kadi dibakidila edi divua bualu bua mu mpukapuka buvuabu benzele benyi aba. Ke bualu kayi tudi tuamba ne: atshi tshivua muoyo muimpe wa bumuntu.

5 Kadi tufuanyikija diakidilangana edi ne divua Mukalenge Davidi muleje Mefibosheta, muana wa mulunda wende Yonatana. Davidi wakambila Mefibosheta ne: “Wewe neudie bidia ku mesa anyi matuku onso.” Davidi wakamumvuija tshivuaye wenzela bualu ebu, kumuambilaye ne: “Bulelela, [nenkuleje luse lujalame] bualu bua Yonatana, tatu webe.” (2 Samuele 9:6, 7, 13) Badi babikila bulenga ebu buakatungunuka Davidi ne kuleja ne: luse lujalame, katshivua patupu muoyo muimpe wa bumuntu to, bualu luse lujalame elu luvua tshijadiki tshia lulamatu luende ku malanda akavuabu badie. (1 Samuele 18:3; 20:15, 42) Ke mudibi kabidi lelu, basadidi ba Nzambi badi baleja muoyo muimpe wa bumuntu kudi bantu bonso. Kadi badi batungunuka ne kuleja luse lujalame anyi dinanga dia lulamatu kudi aba badibu nabu mu malanda mimpe adi Nzambi wanyisha.​—Matayo 5:45; Galatia 6:10.

6. Nngikadilu kayi ya luse lujalame ludi bantu balejangana idi imueneka patoke mu Dîyi dia Nzambi?

6 Bua kumanya ngikadilu mikuabu ya luse lujalame, tumonayi mu tshikoso miyuki isatu ya mu Bible idi ileja luse lujalame. Ku diambuluisha diayi netumone ne: padi bantu baleja luse lujalame, badi (1) balulejila ku bienzedi bisunguluke, (2) baluleja ku budisuile, ne badi (3) baluleja nangananga aba badi mu dikenga. Miyuki eyi idi ileja kabidi mushindu utudi mua kuleja luse lujalame lelu.

Tatu udi uleja luse lujalame

7. Ntshinyi tshivua musadidi wa Abalahama muambile Betuele ne Labana, ne ndukonko kayi luakajula musadidi eu?

7 Genese 24:28-67 udi utungunuka ne muyuki wa musadidi wa Abalahama, utudi batele mu tshiena-bualu tshishale. Kunyima kua yeye mumane kumonangana ne Lebeka, bakamubueja mu nzubu mua Betuele, tatuende wa Lebeka. (Mvese wa 28-32) Mu nzubu amu musadidi kubalondelaye mu bule ne butshiama muvuaye wenda ukebela muana wa Abalahama mukaji. (Mvese wa 33-47) Wakaleja ne: dituta diende dia diakalenga divua tshimanyinu tshia kudi Yehowa, ‘wakandombola mua kuya mu njila muakane bua kuangatshila muana mulume wa mukalenge wanyi mukaji kudi muana wa muanabu.’ (Mvese wa 48) Kakuyi mpata, musadidi eu uvua mutekemene bua se: dibalondela bualu ebu ne muoyo mujima divua mua kutuisha Betuele ne muanende Labana bua se: Yehowa uvua mubeneshe luendu elu. Ku ndekelu, musadidi eu wakamba ne: ‘Binuasua kuleja mukalenge wanyi luse [lujalame] ne bulelela, nungambile; ne binuapidia, nungambile kabidi; nunku meme ndi mua kuya ku tshianza tshia balume anyi ku tshianza tshia bakaji.’​—Mvese wa 49.

8. Ntshinyi tshiakenza Betuele bua Lebeka?

8 Yehowa ukavua muleje Abalahama luse lujalame. (Genese 24:12, 14, 27) Betuele uvuaku mua kumuidikija pa kulekela Lebeka uya ne musadidi wa Abalahama anyi? Bantu bavuaku mua kuleja luse lujalame bu muvua Nzambi muleje luse lujalame anyi? Peshi luendu lule luvua musadidi au muenze luvua ne bua kuikala lua patupu? Bivua ne bua kuikala bikoleshe musadidi wa Abalahama ku muoyo pakumvuaye Labana ne Betuele bamba ne: “Bualu ebu buakufuma kudi Yehowa.” (Mvese wa 50) Bakajingulula ne: Yehowa uvua mulombole malu au, ne kabakelakana bua kuitaba dipangadika diende. Pashishe Betuele wakaleja luse luende lujalame pakambaye ne: ‘Tangila, Lebeka udi kumpala kuebe, umuangate, uye nende, yeye neikale mukaji wa muana mulume wa mukalenge webe bu muakamba Yehowa.’ (Mvese wa 51) Lebeka wakitaba bua kuya ne musadidi wa Abalahama, ne kuluaye mukaji munanga wa Isaka.​—Mvese wa 49, 52-58, 67.

Muana udi uleja luse lujalame

9, 10. (a) Ntshinyi tshivua Yakoba mulombe muanende Yosefe bua kumuenzela? (b) Mmunyi muvua Yosefe muleje tatuende luse lujalame?

9 Yakoba, munkana wa Abalahama bakamuleja pende luse lujalame. Anu mudi Genese nshapita wa 47 uleja, tshikondo atshi Yakoba uvua mu Ejipitu, ne ‘dituku dia lufu [luende] diakalua pabuipi.’ (Mvese wa 27-29) Uvua unyingalala bualu uvua ne bua kufuila kua tshianana kabiyi mu buloba buvua Nzambi mulaye Abalahama. (Genese 15:18; 35:10, 12; 49:29-32) Nansha nanku, Yakoba kakasua bua bamujike mu Ejipitu to, ke bualu kayi wakalongolola bua baye ne tshitalu tshiende mu buloba bua Kanâna. Nnganyi mukuabu pa kumbusha Yosefe uvua ne bukokeshi, uvua mua kuikala mukumbane bua kulondesha bua se: bakumbaje dijinga dia Yakoba?

10 Muyuki eu udi wamba ne: ‘[Yakoba] wakabikila Yosefe, wakamuambila ne: bingikala ne luse ku mêsu kuebe, [undeje luse lujalame] ne bushuwa, ndi nkutendekena ne: kabanjiki mu Ejipitu. Kadi pangalala tulu mu lufu ne bankambua banyi, pashishe umuke nanyi mu Ejipitu, uye kunjika mu muaba wakabajikabu.’ (Genese 47:29, 30) Yosefe wakitaba bua kukumbaja dilomba edi, ne kunyima kua matuku makese, Yakoba wakafua. Yosefe ne bana bakuabu ba Yakoba bakaya ne tshitalu tshiende ‘mu buloba bua Kanâna, bakamujika mu lubuebue lua mu budimi bua Makepela, luakasumba Abalahama.’ (Genese 50:5-8, 12-14) Nunku Yosefe wakaleja tatuende luse lujalame.

Mukaji wa muana udi uleja luse lujalame

11, 12. (a) Mmunyi muakaleja Luta luse lujalame kudi Naomi? (b) Mmu mushindu kayi muvua luse lujalame lua ‘ku nshikidilu’ lua Luta lutambe lua ‘ku tshibangidilu’?

11 Mukanda wa Luta udi ulonda muvuabu baleje mukaji mukamba Naomi luse lujalame kudi mukaji wa muanende (muena Moaba) uvua pende mukaji mukamba. Pakapangadika Naomi bua kupingana mu Beteleheme mu Yuda, Luta wakaleja luse lujalame ne muoyo mukole pakambaye ne: “Nenye kuwaya, nendale kuwalala, bantu bebe nebikale bantu banyi ne Nzambi webe neikale Nzambi wanyi.” (Luta 1:16) Luta wakalua kuleja luse luende lujalame pakitabaye bua kumuselabu kudi Boaza, mulela wa mukulakaje Naomi. * (Dutelonome 25:5, 6; Luta 3:6-9) Boaza wakambila Luta ne: ‘Ku nshikidilu kua [luse luebe lujalame] kuakatamba tshibangidilu tshiaku, bualu bua wewe kuakalonda bansongalume, nansha bapele nansha babanji.’​—Luta 3:10.

12 “Tshibangidilu” tshia luse lujalame lua Luta tshivua mu tshikondo tshiakashiyaye bena kuabu ne kulamataye Naomi. (Luta 1:14; 2:11) Kadi bualu buakaluaye kuenza ku ‘nshikidilu’ eku bavua babupite kudi luse luende lujalame luvuaye muleje pakitabaye bua kumuselabu kudi Boaza. Mpindieu Luta uvua mua kulelela Naomi (uvua mumane kupitshisha tshikondo tshia kulela) mupianyi. Dibaka diakenzeka, ne pakalua Luta kulela, bakaji ba mu Beteleheme bakamba ne: “Bakalelela Naomi muana.” (Luta 4:14, 17) Bushuwa, Luta uvua ‘mukaji wa kanemu,’ ne Yehowa wakamupesha diakalenga dia kulua nkambua wa Yezu Kristo.​—Luta 2:12; 3:11; 4:18-22; Matayo 1:1, 5, 6.

Luse lujalame lulejila mu bienzedi

13. Mmushindu kayi uvua Betuele, Yosefe ne Luta baleje luse lujalame?

13 Udi mumone muvua Betuele, Yosefe ne Luta baleje luse lujalame anyi? Bakaluleja ki nganu mu mêyi malenga patupu to, kadi mu bienzedi bisunguluke. Betuele kakamba anu patupu ne: ‘Tangila, Lebeka,’ kadi ‘wakatuma Lebeka.’ (Genese 24:51, 59) Yosefe kakamba anu patupu ne: “Nengenze bu muwakuamba,” kadi yeye ne bana babu bakenzela Yakoba “bu muakabambileye.” (Genese 47:30; 50:12, 13) Luta kakamba anu patupu ne: “Nenye kuwaya,” kadi wakashiya bena kuabu ne kuyaye ne Naomi, nunku ‘bubidi buabu bakapingana ku Beteleheme.’ (Luta 1:16, 19) Mu Yuda, Luta wakenza kabidi ‘malu onso akamuambila mamuenende.’ (Luta 3:6) Bulelela, Luta wakalejila luse lujalame mu bienzedi, anu bu muakenza bakuabu.

14. (a) Mmunyi mudi basadidi ba Nzambi ba lelu balejila luse lujalame mu bienzedi? (b) Mbienzedi kayi bidi bileja luse lujalame biudi umona munkatshi mua bena Kristo ba muaba uudi musombele?

14 Bidi bilenga ku muoyo bua kumona mudi basadidi ba Nzambi batungunuka lelu ne kulejila luse lujalame mu bienzedi. Tshilejilu, elabi meji bua aba badi batungunuke ne kukankamija bena Kristo nabu badi basama, badi ne dibungama peshi badi bafuishe. (Nsumuinu 12:25) Peshi ela meji bua Bantemu ba Yehowa ba bungi badi misangu yonso bambula bakulakaje bua kuya nabu ku Nzubu wa Bukalenge bua kubuelabu mu bisangilu bia tshisumbu bia ku lumingu luonso. Anna, mamu wa bidimu 82 uvua ne disama dienze bu dia binyoka, udi wakuila ne bakuabu ba bungi wamba ne: “Ndibenesha dia kudi Yehowa padibu bangambula bua kuya nanyi mu bisangilu bionso. Ndi mmuela tuasakidila wa manza tente bua mudiye mumpeshe bana betu ba balume ne ba bakaji ba dinanga ba mushindu’eu.” Udiku wenza pebe malu a nunku mu tshisumbu tshienu anyi? (1 Yone 3:17, 18) Biwikala wenza nunku, ikala mujadike ne: bana benu badi banyisha bikole luse luebe lujalame.

Badi baleja luse lujalame ku budisuile

15. Nngikadilu kayi mukuabu wa luse lujalame udibu baleje mu miyuki isatu ya mu Bible itudi bakonkonone?

15 Miyuki ya mu Bible itudi bamone idi ileja kabidi ne: luse lujalame batu baluleja ku budisuile ne tshianana, ki mbu bantu benzejibue to. Betuele wakakumbajila musadidi wa Abalahama tshivuaye ukeba ku budisuile, nansha Lebeka wakenza pende nanku. (Genese 24:51, 58) Yosefe wakaleja luse luende lujalame kabayi bamuenzeje kudi muntu. (Genese 50:4, 5) Luta ‘wakakolesha mutshima wende bua kuyaye ne [Naomi].’ (Luta 1:18) Pakambila Naomi Luta bua kuya kudi Boaza, luse lujalame luakasaka muena Moaba eu bua kuamba ne: “Malu onso audi ungambila nengenze.”​—Luta 3:1-5.

16, 17. Ntshinyi tshidi tshivuija luse lujalame lua Betuele, Yosefe ne Luta lua mushinga wa bungi menemene, ne ntshinyi tshiakabasaka bua kuleja ngikadilu eu?

16 Luse lujalame luakaleja Betuele, Yosefe ne Luta ndua mushinga wa bungi menemene bualu Abalahama, Yakoba ne Naomi kabavua ne mushindu nansha mukese wa kubenzeja malu aa ku bukole to. Tuamba eku tuela eku, kakuvua mukenji uvua wenzeja Betuele bua kutukakana ne muanende wa bakaji to. Uvua anu mua kuambila musadidi wa Abalahama bipepele ne: ‘Tòo, tshiena musue kutuma muananyi wa bakaji muenji wa mudimu kule nansha.’ (Genese 24:18-20) Bia muomumue, Yosefe uvua ne budikadidi bua kuangata dipangadika dia kukumbaja anyi kubenga kukumbaja dilomba dia tatuende, bualu pavua Yakoba ne bua kufua kavua mua kuenzeja Yosefe ku bukole bua akumbaje dîyi diende to. Naomi nkayende wakamba ne: Luta uvua ne budikadidi bua kushala mu Moaba. (Luta 1:8) Luta uvua kabidi ne budikadidi bua kusedibua kudi “bansongalume” pamutu pa kusedibua kudi Boaza ukavua mukulakaje.

17 Betuele, Yosefe ne Luta bakaleja luse lujalame ku budisuile; muoyo wabu ke wakabasaka bua kuenza nanku. Bakadiumvua benzejibue bua kuleja ngikadilu eu kudi bantu bavuabu nabu mu malanda, anu muakalua Mukalenge Davidi kudiumvua muenzejibue bua kuleja Mefibosheta ngikadilu eu.

18. (a) Bakulu bena Kristo badi ‘balama tshisumbu tshia mikoko’ ne meji a mushindu kayi? (b) Mmunyi muakumvuija mukulu mukuabu mushindu udiye wangata diambuluisha bena Kristo nende?

18 Luse lujalame lutshidi anu tshimanyinu tshia bantu ba Nzambi, kusangisha ne balume badi balama tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi. (Musambu 110:3; 1 Tesalonike 5:12) Bakulu anyi batangidi aba badi badimona ne bujitu bua kukumbaja mudimu udibu babatekele bakulu. (Bienzedi 20:28) Nansha nanku, mudimu wabu wa bulami ne malu makuabu a luse lujalame adibu benzela tshisumbu badi baenza, ‘kabayi benzejibue ku bukole, kadi ne mitshima ya disanka.’ (1 Petelo 5:2) Bakulu badi badisha mikoko bualu badi ne dibanza ne dijinga dia kuyidisha. Badi baleja mikoko ya Kristo luse lujalame bualu badi ne bujitu ebu ne mbasue kuenza mudimu eu. (Yone 21:15-17) Mukulu mukuabu muena Kristo udi wamba ne: “Ntu musue kuya kutangila bana betu ku nzubu yabu anyi kubabikila ku nshinga anu bua kubaleja ne: mvua ngela meji bua bualu buabu. Kuambuluisha bana betu mpokolo munene wa disanka kundi!” Bakulu ba dinanga ba miaba yonso badi bitaba mêyi aa ne muoyo mujima.

Leja luse lujalame kudi badi mu dikenga

19. Mbualu kayi budi butangila luse lujalame budibu baleje mu miyuki ya mu Bible itudi bamone mu tshiena-bualu etshi?

19 Miyuki ya mu Bible itudi bamone idi ileja kabidi ne: bidi bikengela kuleja luse lujalame kudi bantu badi ne majinga adibu buobu nkayabu kabayi mua kukumbaja. Bua kumona mua kutungunuja ndelanganyi yende, Abalahama uvua dijinga ne diambuluisha dia kudi Betuele. Bua kuyabu ne tshitalu tshiende mu Kanâna, Yakoba uvua dijinga ne diambuluisha dia kudi Yosefe. Ne bua Naomi kupetaye mupianyi, uvua dijinga ne diambuluisha dia kudi Luta. Ni ng’Abalahama anyi Yakoba peshi Naomi, kakuvua muntu uvua mua kukumbaja majinga ende kakuyi diambuluisha dia kudi muntu mukuabu. Bia muomumue lelu, tudi ne bua kuleja nangananga luse lujalame kudi badi mu dikenga. (Nsumuinu 19:17) Tudi ne bua kuidikija nkambua Yobo, wakambuluisha ‘bapele bakadila [bakeba] dikuatshisha, ne muan’a nshiya ne mukuabu yonso wakadi kayi ne mukuatshishi’ ne “muntu wakadi wamba kufua.” Yobo ‘wakimbisha [kabidi] mutshima wa mukaji wa mu lufuila musambu wa disanka’ ne wakalua bu ‘mêsu kudi bantu bafofo, bu makasa kudi bantu balema.’​—Yobo 29:12-15.

20, 21. Mbanganyi badi dijinga ne malu adi aleja luse luetu lujalame, ne ntshinyi tshidi yonso wa kutudi ne bua kuikala mudisuike bua kuenza?

20 Bushuwa, kudi ‘bapele badi badila bakeba dikuatshisha’ mu bisumbu bionso bia bena Kristo. Lutatu elu ludi mua kuikala lukebesha kudi didisombela nkaya, diteketa mu maboko, didimona kabayi ne mushinga, diedibua mâyi ku makasa kudi bakuabu, disama dikole anyi lufu lua munanga kampanda. Nansha lutatu elu luolu lukebesha kudi tshinyi, bananga betu bonso aba badi ne majinga atudi mua (anyi atudi ne bua) kukumbaja mu ditungunuka ne kubenzela ku budisuile malu adi aleja luse lujalame.​—1 Tesalonike 5:14.

21 Nunku, tutungunukayi ne kuidikija Yehowa Nzambi, udi “mûle tente ne luse lujalame.” (Ekesode 34:6; Efeso 5:1) Tudi mua kumuidikija nunku tuetu tuenza malu kampanda masunguluke, nangananga bua kuambuluisha bantu badi mu dikenga. Bushuwa tuetu benze nanku netutumbishe Yehowa ne netupete disanka divule mu ditungunuka ne ‘kulejangana luse [lujalame].’​—Zekâya 7:9.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 11 Bua kupeta mumvuija bua dibaka divua dienzeka muaba eu, bala mukanda wa Étude perspicace des Écritures, Tshitupa 2, dibeji 226-227, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

Newandamune munyi?

• Mmunyi mudi luse lujalame lushilangane ne muoyo muimpe wa bumuntu?

• Mmu malu kayi muakalejila Betuele, Yosefe ne Luta luse lujalame?

• Tudi ne bua kuleja luse lujalame ne meji a mushindu kayi?

• Mbanganyi badi dijinga ne luse luetu lujalame?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Mmunyi muakaleja Betuele luse lujalame?

[Tshimfuanyi mu dibeji 21]

Dinanga dia lulamatu dia Luta divua dibenesha kudi Naomi

[Bimfuanyi mu dibeji 23]

Luse lujalame lua bantu batu balulejangana ku budisuile, ludi lumuenekela ku bienzedi bisunguluke, ne badi baluleja badi mu dikenga