Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Longa bikadilu bia bena Kristo ne ubilongeshe bantu

Longa bikadilu bia bena Kristo ne ubilongeshe bantu

Longa bikadilu bia bena Kristo ne ubilongeshe bantu

‘Wewe udi uyisha mukuabu, kuena udiyisha anyi?’​—LOMO 2:21.

1, 2. Mmalu kayi adi ne bua kukusaka bua kulonga Bible?

 KUDI malu a bungi adi ne bua kukusaka bua kulonga Dîyi dia Nzambi. Pamu’apa udi musue kumanya malu adimu pa bidi bitangila bantu, mianda ivua mienzeke, miaba ne bintu bikuabu. Udi musue kumanya bulelela bua nshindamenu, budi bushilangane ne malongesha a dishima a bitendelelu, bu mudi dia Busatu Bunsantu ne dia inferno wa kapia. (Yone 8:32) Udi kabidi ne bua kumanya Yehowa bimpe bua wewe kumona mua kutamba kumuidikija ne kuenda biakane ku mêsu kuende.​—1 Bakelenge 15:4, 5.

2 Bualu bukuabu bufuanangane nabu bua mushinga buudi ne bua kulongela Dîyi dia Nzambi mbua wewe kudikumbaja bua kulongesha bakuabu: bananga bebe, bamanyangana nabu, ne nansha bantu baudi kuyi mumanye. Ebu mbualu budi bena Kristo bonso ne tshia kuenza. Yezu wakambila bayidi bende ne: ‘Yayi bienu, nuvuije ba bisamba bionso bayidi, nubayishe mua kuenza malu onso angakunuambila.’​—Matayo 28:19, 20.

3, 4. Bua tshinyi mbualu bua lumu bua wewe kulongesha muakamba Yezu?

3 Kulonga Bible ne dijinga dia kulongesha bakuabu mbualu bua lumu ne kudi mua kupetesha disanka dia kashidi. Katshia ku kale bulongeshi butu mudimu wa lumu lua bungi. Tshibungu tshikuabu tshidi tshiamba ne: “Mu bena Yuda, bantu bakole ba bungi bavua bangata balongeshi bu balombodi ba bakuabu ku lupandu ne bavua babela bana bua banemeke balongeshi babu kupita mene muvuabu banemeka baledi babu.” (Encarta Encyclopedia) Bidi nangananga ne mushinga bua bena Kristo kulongabu Bible bua kudilongesha ne kumona mua kulongesha bakuabu.

4 “Bantu ba bungi badi mu mudimu wa bulongeshi kupita mu midimu mikuabu. Balume ne bakaji batue ku miliyo 48 pa buloba bujima mbalongeshi.” (The World Book Encyclopedia) Mulongeshi wa mu tulasa utu ne bukokeshi pa ngenyi ya bana badiye ulongesha, udi uyisaka ku dienza malu kampanda munkatshi mua bidimu bidi bilonda. Ke mudibi paudi utumikila dîyi dia Yezu dia kulongesha bakuabu, tshipeta tshidi tshishala mene mutantshi mule; dibalongesha diebe didi mua kubapetesha muoyo wa tshiendelele. Mupostolo Paulo wakaleja bualu ebu pakabelaye Timote ne: ‘Wikale mudimuke ku malu ebe ne ku diyisha diebe. Unanukile kushala mu malu aa; bua pawenza nunku, neudisungile wewe ne bobu kabidi badi bumvue mêyi ebe.’ (1 Timote 4:16) Bushuwa, dilongeshangana diebe didi diambuluisha bua kupeta lupandu.

5. Bua tshinyi bulongeshi bua bena Kristo budi ne mushinga mutambe kubandila?

5 Kudilongela ne pashishe kulongesha bakuabu mbualu budi buanyishibue ne bulombibue kudi Mufuki mutambe bunene, Mukalenge munene wa diulu ne buloba. Muanda eu nkayawu udi uvuija bulongeshi ebu bua mushinga mutambe kupita bulongeshi bukuabu buonso bua tshianana ebu, nansha buobu bua dilongesha malu a nshidamenu, mudimu kampanda anyi malu masunguluke a bumunganga. Bulongeshi bua bena Kristo budi bulomba bua mulongi amanye mua kuidikija Kristo Yezu Muana wa Nzambi, ne mua kulongesha bantu bakuabu bua benze pabu bia muomumue.​—Yone 15:10.

Bua tshinyi kudilongesha?

6, 7. (a) Bua tshinyi tudi ne bua kuanji kudilongesha tuetu bine? (b) Mmu mushindu kayi muvua bena Yuda ba mu bidimu lukama bia kumpala kabayi bakumbane bua kuikala balongeshi?

6 Bua tshinyi badi bamba ne: tudi ne bua kuanji kudilongesha tuetu bine? Mbualu katuena mua kulongesha bakuabu bimpe bituikala katuyi banji kudilongesha tuetu bine. Paulo wakaleja bualu ebu mu mvese udi ne mêyi adi alenga mutshima avua ne mushinga kudi bena Yuda ba tshikondo atshi, ne adi ne mukenji wa mushinga bua bena Kristo lelu’eu. Paulo wakakonka ne: ‘Wewe udi uyisha mukuabu, kuena udiyisha anyi? Wewe udi wamba ne: Kanuibi, udi wiba anyi? Wewe udi ubambila ne: kanuendi masandi, udi wenda masandi anyi? Wewe udi ukenuka mpingu, udi upaula bia mu ntempelo anyi? Wewe udi uditumbisha bua mikenji, udi ufuisha Nzambi bundu bua bushipi buebe bua mikenji anyi?​—Lomo 2:21-23.

7 Mu nkonko yakela Paulo eyi, wakatela malu mabi abidi avua Mikenji Dikumi mikandike: Kuibi, ne kuendi masandi. (Ekesode 20:14, 15) Bamue bena Yuda ba mu tshikondo tshia Paulo bavua baditambisha bualu bavua ne Mikenji ya Nzambi. Bavua ‘bayishibue mikenji, ne bavua baditekemena ne: bavua balombodi ba bafofo ne [butoke] bua badi mu mîdima, bayishi ba bana batekete.’ (Lomo 2:17-20) Pabi bamue bavua bena mpala ibidi bualu bavua biba ne benda masandi mu musokoko. Malu au avua mua kupepejija Mikenji ne Eu uvua muyifile udi mu diulu. Udi mumone bimpe ne: kabavua bakumbane nansha kakese bua kulongesha bakuabu; kabavua nansha badilongesha bobu bine to.

8. Mmushindu kayi uvua bamue bena Yuda ba mu tshikondo tshia Paulo bikale ‘bapaula bia mu ntempelo’?

8 Paulo wakakula bua dipaula bia mu ntempelo. Bamue bena Yuda bavua bapaula bia mu ntempelo bulelela anyi? Ntshinyi tshivua Paulo musue kuamba? Bushuwa, bu mudi mvese eu kayi utokesha malu a bungi, katuena mua kuamba tujadika mushindu uvua bena Yuda ‘bapaula bia mu ntempelo’ to. Kumpala, mufundi wa malu a mu tshimenga tshia Efeso wakamba ne: balunda ba Paulo kabavua ‘bapaudi ba bia mu ntempelo’ to, bidi bileja ne: bamue bantu bavua bela meji ne: bantu bavuabu babanda ne bualu ebu bavua bena Yuda. (Bienzedi 19:29-37) Bavuaku bangata anyi benda mushinga ne bintu bia mushinga mukole bia mu ntempelo ya bantu ba bisamba bia bende bivuabu bapaule mu mvita kudi batshimunyi peshi bena ntendelelu ba lukunukunu lubi (ba-zelote) anyi? Bilondeshile Mikenji ya Nzambi, or ne argent ivua pa mpingu bavua ne bua kuyibutula, muntu kavua ne bua kuyangata to. (Dutelonome 7:25) * Nunku Paulo uvua mua kuikala wamba bena Yuda bavua bapepeja mukenji wa Nzambi eu ne bangata bintu bivua bifumine mu ntempelo ya bantu ba bisamba bia bende.

9. Mmalu mabi kayi avua enzekela ku ntempelo wa mu Yelushalema avua mikale mumue ne kupaula bia mu ntempelo?

9 Kadi Josèphe wakalonda bualu bua bundu buvuabu benze kudi bena Yuda banayi mu Lomo, ntunga-mulongo wa bualu abu muikale mulongeshi wa Mikenji. Bena Yuda banayi abu bakatuisha mukaji muena Lomo uvua ulonda mayisha a bena Yuda bua kubapeshaye or ne bintu bikuabu bia mushinga bu dipa bua ntempelo wa mu Yelushalema. Diakamue pakabapesha mukaji au bintu abi, bakabivuija biabu, abi se bivua mumue ne kupaula bia mu ntempelo. * Bakuabu bavua bapaula bia mu ntempelo mu mushindu wa se: bavua balambula milambu mikale bilema ne bavua bakankamija diendela mushinga ne lukuka luonso ku ntempelo, bakudimune ntempelo bu “muaba wa banyengi.”​—Matayo 21:12, 13; Malaki 1:12-14; 3:8, 9.

Longesha bakuabu ngikadilu muimpe wa bena Kristo

10. Mbualu bunene kayi budi mu mêyi a Paulo adi mu Lomo 2:21-23 butudi katuyi ne bua kulengulula?

10 Nansha bikala bilele bivuaku mu bidimu lukama bia kumpala bivua Paulo wamba bikale bia buivi, masandi ne dipawula bia mu ntempelo, katulenguludi bualu bunene budi mu mêyi ende aa to. Wakakonka ne: ‘Nunku wewe udi uyisha mukuabu, kuena udiyisha anyi?’ Tumanye ne: bilejilu biakatela Paulo bivua bitangila ngikadilu muimpe. Muab’eu mupostolo Paulo kavua wakula bua malongesha a mu Bible peshi bua malu avua menzeke to. Didilongesha ne dilongesha bakuabu diakamba Paulo divua ditangila ngikadilu muimpe wa bena Kristo.

11. Bua tshinyi udi ne bua kukeba bua kumanya ngikadilu muimpe wa bena Kristo paudi ulonga Dîyi dia Nzambi?

11 Buetu tuetu, kutumikila dilongesha didi mu Lomo 2:21-23 kudi kumvuija kulonga ngikadilu muimpe wa bena Kristo mu Dîyi dia Nzambi, kuenza malu mumvuangane ne bitudi tulonga, ne pashishe kulongesha bakuabu bua kuenzabu pabu mushindu wa muomumue. Nanku paudi ulonga Bible, keba malu adi aleja mikenji ya Yehowa, idi yambuluisha bena Kristo balelela bua kuikala ne ngikadilu muimpe. Elangana meji bua mibelu ne malongesha audi upeta mu Bible. Pashishe utumikile biudi ulonga ne muoyo mujima. Bua kutumikila malu aa bidi bikengela kuikala ne dikima ne kuikala mudisuike. Bitu bipepele bua bantu bapange bupuangane kukeba bua kudibingisha anyi malu adi afila njila peshi alomba bua kubenga kuikala ne ngikadilu muimpe wa bena Kristo mu muanda kampanda. Pamu’apa bena Yuda bakamba Paulo bavua bapiluke bikole mu ngelelu wa meji wa budimu wa mushindu’eu ne tshipatshila tshia kubingisha bualu kampanda anyi kupambuisha bakuabu. Kadi mêyi a Paulo adi aleja ne: katuena ne bua kupepeja anyi kulengulula ngikadilu muimpe wa bena Kristo to.

12. Mmunyi mudi ngikadilu muimpe peshi mubi utumbishisha anyi upendeshisha Yehowa Nzambi, ne bua tshinyi mbimpe bua kubenga kupua bualu ebu muoyo?

12 Mupostolo Paulo wakaleja bualu bunene butudi ne bua kulongela ne kuikadila ne ngikadilu muimpe bidi Bible uleja. Ngikadilu mubi wa bena Yuda uvua upendeshisha Yehowa, ke bualu kayi Paulo wakamba ne: ‘Wewe udi uditumbisha bua mikenji, udi ufuisha Nzambi bundu bua bushipi buebe bua mikenji anyi? Bualu bua dîna dia Nzambi didi dipendibua bualu buenu munkatshi mua bisamba bia bende.’ (Lomo 2:23, 24) Ke mudibi kabidi lelu patudi tulengulula ngikadilu muimpe wa bena Kristo, tudi tufuisha Yehowa bundu. Kadi tuetu balamate bikole ku mikenji ya Nzambi, nebimutumbishishe, bantu nebamunemeke. (Yeshaya 52:5; Yehezekele 36:20) Dimanya diebe dia bualu ebu didi mua kukolesha dipangadika diebe wewe mupete mateta anyi muikale mu nsombelu idi, dilengulula ngikadilu muimpe wa bena Kristo dimueneka bu bualu budi butambe kupepele bua kuenza budi buimpe. Mêyi a Paulo adi kabidi atulongesha bualu bukuabu. Pa kumbusha dimanya dia se: ngikadilu webe udi mua kupendeshisha anyi kutumbishisha Nzambi, paudi ulongesha bakuabu ubambuluishe bua bamanye ne: mushindu udibu batumikila mikenji idi ileja bikadilu bilenga neutumbishishe Yehowa. Ngikadilu muimpe wa bena Kristo kêna anu upetesha disanka ne ukuba muntu bua ashale ne makanda a mubidi. Udi kabidi utumbishisha Eu udi mujadike ngikadilu eu ne udi ukankamija bantu bua kuikala nende.​—Musambu 74:10; Yakobo 3:17.

13. (a) Mmunyi mudi Bible utuambuluisha pa bidi bitangila ngikadilu muimpe? (b) Leja bualu bunene budi mu mubelu udi mu 1 Tesalonike 4:3-7.

13 Ngikadilu muimpe utu kabidi mua kuangatshisha bantu bakuabu bimpe anyi bibi. Udi mua kumuena bualu ebu bimpe mu bilejilu bia mu Bible bidi bileja mushinga udi nawu ditumikila mikenji ya Nzambi idi ilomba bua kuikala ne bikadilu bilenga ne ntatu idi muntu upeta padiye ubenga kuyitumikila. (Genese 39:1-9, 21; Yoshua 7:1-25) Udi kabidi mua kupetamu mibelu mimpe idi itangila ngikadilu muimpe bu mudi wa se: ‘Bualu ebu budi disua dia Nzambi, tshijila tshienu mene, bua nuenu nudikande ku masandi; muntu ne muntu wa munkatshi muenu amanye mua kukubaye mubidi wende mu tshijila ne mu kunemeka; kikadi nawu mu nkuka ya disamina dibi dia mutshima, bu mudi ba bisamba bia bende benza badi kabayi bamanye Nzambi. Ndi ngamba bua muntu [kenzedi muanabu wa mu Kristo bibi ne kanyangi manême ende] mu bualu ebu; bualu bua Nzambi kakatubikidila bua kuikala ne bukoya bua mutshima, kadi wakatubikidila mu malu a tshijila.’​—1 Tesalonike 4:3-7.

14. Nnkonko kayi iudi mua kudiebeja pa bidi bitangila mibelu idi mu 1 Tesalonike 4:3-7?

14 Muntu pabuipi ne yonso udi mua kumona ku diambuluisha dia mvese eyi ne: muntu udi wenda masandi udi ushipa mukenji udi ulomba bua kuikala ne ngikadilu muimpe wa bena Kristo. Nansha nanku, udi mua kumvua mvese eyi mu buondoke buayi. Imue mvese itu ifila mushindu wa kuyilonga bimpe menemene ne kuelanganapu meji bua kuyumvua bimpe. Tshilejilu, udi mua kuelangana meji bua tshivua Paulo musue kumvuija pakambaye ne: dienda masandi didi mua kufikisha muntu ku ‘dienzela muanabu wa mu Kristo bibi ku dinyanga manême ende mu bualu ebu.’ Mmanême kayi adiye wamba, ne mmunyi mudi ngumvuilu muimpe wa bualu ebu mua kutamba kukupesha bukole bua kulama ngikadilu muimpe wa bena Kristo? Mmunyi mudi malu awapeta mu dikebulula edi mua kutamba kukulongolola bua kulongesha bakuabu ne kubambuluisha bua kutumbishabu Nzambi?

Longa bua umone mua kulongesha bakuabu

15. Mbiambuluishi kayi biudi mua kukuata nabi mudimu paudi udilongela?

15 Bantemu ba Yehowa batu ne bintu bidi bibambuluisha bua kukeba mandamuna a nkonko itu ijuka padibu balonga bua kudilongesha anyi bua kulongesha bakuabu. Tshimue tshia ku biambuluishi ebi mmukanda wa Index des publications de la Société Watch Tower udi muikale mu miakulu ya bungi. Wewe muikale nawu, udi mua kukuambuluisha bua kumanya muaba udibu bakule bua bualu buudi ukeba mu mikanda ya Bantemu ba Yehowa. Udi mua kutangila bualu buudi ukeba mu biena-bualu anyi kubukebela mu mvese idibu bafunde mu mulongo. Watchtower Library ke Tshiambuluishi tshikuabu tshidi natshi Bantemu ba Yehowa mu miakulu minene ya bungi. Programe eu wa mu ordinatere muikadile pa ditadi didibu babikila ne: CD-ROM, udi ne mikanda mivule bungi tshianana. Programe wa CD-ROM udi wambuluisha bua kukeba biena-bualu ne mumvuija a mvese. Biwikala udi mua kupeta tshimue tshia ku biambuluishi ebi anyi bionso bibidi, ikala wenza nabi mudimu pa tshibidilu paudi ulonga Dîyi dia Nzambi bua wewe kumona mua kulongesha bakuabu.

16, 17. (a) Mpenyi paudi mua kupeta mumvuija adi ambuluisha bua kumvua manême adibu bambe mu 1 Tesalonike 4:6? (b) Mmu mishindu kayi mudi dienda masandi mua kunyanga manême a bakuabu?

16 Tuangatayi tshilejilu tshia mvese utukadi batele kulu eku, wa 1 Tesalonike 4:3-7. Lukonko luvua lujuke pa bidi bitangila manême. Mmanême a nganyi? Ne mmushindu kayi udi muntu mua kunyanga manême au? Wewe muikale ne biambuluishi bia kulonga nabi bitudi batele ebi, udi mua kupeta mumvuija a bungi adi atokesha mvese eyi, nansha a manême akamba Paulo. Udi mua kubala mumvuija aa mu mukanda wa Étude perspicace des Écritures, Tshitupa tshia 1, dibeji dia 920-921; La paix et la sécurité véritables: Comment est-ce possible?, dibeji dia 145; Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 Kasuabanga 1989, dibeji dia 31 (Mfual.).

17 Wewe mutungunuke ne dilonga, neumone bimpe ne: mikanda eyi idi ileja bulelela bua mêyi a Paulo. Muntu udi wenda masandi udi wenzela Nzambi mpekatu ne udi uditeka mu njiwu ya kupeta masama. (1 Kolinto 6:18, 19; Ebelu 13:4) Mulume udi wenda masandi udi unyanga manême a bungi a mukaji udiye wenza nende mpekatu eu. Udi umupangisha bua kuikala ne ngikadilu muimpe ne kuondo ka muoyo kimpe. Bikala mukaji eu muikale mujike, mulume eu udi umunyangila bunême buende bua kubuela mu dibaka muikale kamama ne udi unyanga bukenji bua muntu wamusela bua kutekemena bua kumusangana mujima. Pikalaye ku dibaka, udi unyingalaja baledi ba mukaji eu ne bayende. Muena tshiendenda eu udi unyanga bunême bua bena mu dîku diende bua kuikala ne lumu luimpe. Yeye muikale mu tshisumbu tshia bena Kristo, udi utshipendeshisha, unyanga lumu luatshi.​—1 Kolinto 5:1.

18. Mmushindu kayi udi dilonga dia Bible dikuambuluisha pa bidi bitangila ngikadilu muimpe wa bena Kristo?

18 Mumvuija aa adi atangila manême kaenaku akuambuluisha bua kumvua mvese eu bimpe menemene anyi? Bushuwa, dilonga dia mushindu’eu didi ne mushinga wa bungi. Paudi utungunuka ne kudienza, udi udilongesha wewe nkayebe. Ngumvuilu webe wa bulelela ne wa bukole budi nabu mukenji wa Nzambi udi ukola. Udi ukolesha dipangadika diebe dia kulamata ku ngikadilu muimpe wa bena Kristo nansha wewe mupete diteta dia mushindu kayi. Ne neulue kabidi mulongeshi muimpe menemene! Tshilejilu, paudi ulongesha bakuabu bulelela bua mu Bible, udi mua kubambuluisha bua kumvua 1 Tesalonike 4:3-7 mu buondoke, wewe muenze nanku udi ukolesha ngumvuilu ne dianyisha diabu bua ngikadilu muimpe wa bena Kristo. Nunku, dilonga diebe didi mua kukuambuluisha wewe ne bantu bakuabu ba bungi bua kutumbisha Nzambi. Muaba eu tudi batele anu tshilejilu tshimuepele, tshia mu mukanda uvua Paulo mufundile bena Tesalonike. Kudi malu makuabu a bungi adi atangila ngikadilu muimpe wa bena Kristo, ne bilejilu bikuabu ne mumvuija a mu Bible adi apetangana nabi, udi mua kubilonga, kubitumikila ne kubilongesha bantu bakuabu.

19. Bua tshinyi mbia mushinga bua wewe kulamata ku ngikadilu muimpe wa bena Kristo?

19 Kakuena mpata nansha mikese bua se: kuikala ne ngikadilu muimpe wa bena Kristo nkuleja meji. Yakobo 3:17 udi wamba ne: ‘meji adi afuma mu diulu’ kudi Yehowa Nzambi nkayende adi “diambedi [makezuke].” Ebi bidi biumvuija kulonda mikenji ya Nzambi idi yakula bua bikadilu bilenga. Bushuwa, Yehowa udi ulomba bantu bonso badi baleja mpala wende mu dilongesha Bible bua bikale buobu bine bilejilu bimpe mu “bukezuke.” (1 Timote 4:12, MMM) Nsombelu uvua nende bayidi ba kumpala bu mudi Paulo ne Timote udi ujadika bualu ebu; bavua badiepula ku buendenda, Paulo wakufunda mene ne: ‘Tshiendenda tshia [masandi] ne malu a bundu ne dikuma dia mutshima kabitedibu mene munkatshi muenu; ebu budi buimpe bua bansantu benze. Kanuikadi ne mêyi mabi ne tshiakulakula ne mineku ya bundu.’​—Efeso 5:3, 4.

20, 21. Bua tshinyi udi witaba mêyi a mupostolo Yone adi mu 1 Yone 5:3?

20 Nansha mudi mikenji ya mu Bible idi yakula bua bikadilu bimpe mikale mitoke ne misunguluke, kayena bu bualu bua bujitu budi butatshisha to. Yone, mupostolo wakalala panu matuku a bungi, uvua mujadike pende bualu ebu bimpe. Bilondeshile malu avuaye mumone munkatshi mua bidimu bivule bia muoyo wende, wakajadika ne: ngikadilu muimpe wa bena Kristo kavua wenzelangana bibi to. Kadi ngikadilu eu uvua muimpe, wambuluisha ne upetesha masanka. Yone wakaleja bualu ebu pakafundaye ne: ‘Bua edi ndinanga dia Nzambi, bua tuetu tutumikile mikenji yende; ne mikenji yende kayena itunemena bujitu.’​—1 Yone 5:3.

21 Kadi tangila ne: Yone kakamba mudi: kutumikila Nzambi mu dikala ne ngikadilu muimpe wa bena Kristo kuikale kutambe buimpe anu bualu kudi kuepula muntu ku ntatu idi mua kufumina ku dienza malu mushindu mukuabu nansha. Wakaleja mushindu muimpe wa kutumikila Nzambi mu ditaba tshia kumpala ne: kuikala ne ngikadilu muimpe wa bena Kristo mmushindu utudi tuleja mutudi bananga Nzambi, mmushindu mutambe bulenga wa kumuleja dinanga dietu. Bushuwa, bua tuetu kudilongesha ne kulongesha bakuabu, tudi ne bua kuitaba ne kutumikila mikenji yende mibandile. Bulelela, patudi tuenza nunku tudi tudilongesha tuetu bine ngikadilu muimpe wa bena Kristo ne kumulongesha bantu bakuabu.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 8 Pavua Josèphe umvuija muvua bena Yuda kabayi banemeka bintu bia tshijila, wakambulula mikenji ya Nzambi mushindu’eu: ‘Muntu nansha umue kapendi nzambi idi bena mu bimenga bikuabu batendelela, peshi kibi bintu mu ntempelo ya ku ba-bende, peshi kangatshi tshiuma tshidibu balambule mu dîna dia nzambi kayi yonso.’​—Jewish Antiquities, Mukanda 4, nshapita 8, tshikoso tshia 10.

^ tshik. 9 Jewish Antiquities, Mukanda wa 18, nshapita 3, tshikoso 5.

Udi muvuluke anyi?

• Bua tshinyi tudi ne bua kulonga bua kudilongesha tuetu bine kumpala kua kulongesha bakuabu

• Mmunyi mudi ngikadilu wetu mua kupendeshisha anyi kutumbishisha Yehowa?

• Muendi wa masandi udi mua kunyanga manême a nganyi?

• Ndipangadika kayi diudi muangate pa bidi bitangila ngikadilu muimpe wa bena Kristo?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 22]

‘Mikenji yende kayena itunemena bujitu’