Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Butumbi bua Yehowa budi bukenka mu bantu bende

Butumbi bua Yehowa budi bukenka mu bantu bende

Butumbi bua Yehowa budi bukenka mu bantu bende

‘Yehowa neikale [butoke] buebe bua tshiendelele.’​—YESHAYA 60:20.

1. Mmushindu kayi udi Yehowa ubenesha bantu bende bena lulamatu?

 MUFUNDI wa Misambu wa kale wakamba ne: ‘Yehowa udi ne disanka mu bantu bende. Udi ulengeja badipuekeshi ne lupandu.’ (Musambu 149:4) Malu adi menzeke mu bule bua bidimu mmajadike bulelela bua mêyi ende aa. Padi bantu ba Yehowa bikale ne lulamatu, udi ubalama, ubabenesha ne ubakuba. Mu tshikondo tshia kale, wakabambuluisha bua kutshimuna baluishi babu. Lelu’eu, udi mubalame, wenza bua bikale ne bukole bua mu nyuma ne ubajadikila kabidi ne: nebapete lupandu ku diambuluisha dia mulambu wa Yezu. (Lomo 5:9) Udi wenza nunku bualu mbalengele, bualu badi ne mushinga ku mêsu kuende.

2. Nansha mudi bantu ba Nzambi bapeta buluishi, ntshinyi tshidibu bajadike?

2 Bushuwa, mu buloba emu mudi bantu badine mu mîdima, aba badi “basue kulamata [Nzambi]” nebapete buluishi. (2 Timote 3:12, Muanda Mulenga Lelu) Nansha nanku, Yehowa udi umona bantu badi babaluisha aba, ke bualu kayi udi ubadimuija ne: ‘Tshisamba atshi ne bukalenge abu bidi kabiyi bikukuatshila mudimu nebijimine; bulelela, nebabutule bisamba abi tshishiki.’ (Yeshaya 60:12) Lelu’eu, buluishi budi bumueneka mu mishindu kabukabu. Mu amue matunga, baluishi betu batu bakeba bua kutuelela mikandu anyi kukandika bena Kristo balelela bua kabatendeledi Yehowa to. Mu makuabu matunga, batu bakengesha batendeledi ba Yehowa ne bafika mene ne ku diosha bintu biabu. Nansha nanku, ikala mumanye ne: Yehowa ukadi mumane kuenza bua buluishi buonso aba kukumbajabu disua diende. Baluishi nebapangile. Bantu badi baluisha Siona (udi ne bana pa buloba badi baleja mpala wende) kabakukokesha tshintu nansha tshimue to. Etshi ki ndikankamija dinene dia kudi Yehowa, Nzambi wetu munene anyi?

Badi bapeta mabenesha avuabu kabayi belele meji

3. Mmushindu kayi udi bulenga ne mabenesha bia batendeledi ba Yehowa bileja mu tshimfuanyi?

3 Bulelela, mu matuku a ku nshikidilu wa malu a panu aa, Yehowa mmubeneshe bantu bende mushindu uvuabu kabayi nansha babielele meji to. Mmulengeje nangananga muaba wende wa ntendelelu ku kakese ku kakese ne bantu badi muaba eu badi batuale dîna diende. Bilondeshile Mulayi wa Yeshaya, Yehowa udi wambila Siona ne: ‘Butumbi bua Lebanona nebufike kuudi, mutshi wa cyprès, wa orme ne wa buis popamue, bua kulengeja nayi nzubu wanyi wa tshijila; nemvuije tshidiatshilu tshia makasa anyi muaba wa butumbi.’ (Yeshaya 60:13) Bidi bienza disanka bua kumona mikuna mibuikila kudi mêtu a mitshi mitumpuke. Mitshi idi imueneka misampile bikole menemene idi bimfuanyi bikumbanyine bia bulenga ne mabenesha bia basadidi ba Yehowa.​—Yeshaya 41:19; 55:13.

4. ‘Nzubu wa tshijila’ ne ‘tshidiatshilu tshia makasa a [Yehowa]’ mbinganyi, ne mmunyi mudi Yehowa mulengeje bintu ebi?

4 ‘Nzubu wa tshijila’ ne ‘tshidiatshilu tshia makasa a [Yehowa]’ tshidibu bambe mu Yeshaya 60:13 mbinganyi? Miaku eyi idi itangila ntempelo munene wa mu nyuma wa Yehowa, udi muikale mushindu mulongolola udi utuambuluisha bua kusemena kudiye bua kumutendelela ku butuangaji bua Yezu Kristo. (Ebelu 8:1-5; 9:2-10, 23) Yehowa mmuleje tshidiye mulongolole bua kupesha ntempelo wa mu nyuma eu butumbi pa kusangisha bantu ba mu matunga onso bua kulua ne kumutendelela mu ntempelo eu. (Hagai 2:7) Yeshaya ukavua mudianjile kumona misumba ya bantu ba mu matunga onso ipuila ku mukuna mutumbuke wa ntendelelu wa Yehowa. (Yeshaya 2:1-4) Kunyima kua nkama ya bidimu, mupostolo Yone wakamona mu tshikena kumona “musumba munene wa bantu, bungi budi muntu kayi mua kubala, ba bisamba bionso, ba bisa bionso, matunga ne miakulu yonso.” Bavua bimane “kumpala kua nkuasa wa [Nzambi], bamusadila mu [ntempelo] muende butuku ne munya.” (Buakabuluibua 7:9, 15, MMM) Padi milayi eyi mikumbane mu matuku etu aa, tudi badimuene ne etu abidi mudi nzubu wa Yehowa mulengele.

5. Ndishintuluka kayi ditambe buimpe divua bana ba Siona bapete?

5 Bionso ebi mbilengeje malu bikole mu Siona! Yehowa udi wamba ne: ‘Mu muaba wa kuikala biebe, musoko mushiye patupu wa wakadibu nawu lukuna, kakuyi muntu wapitshila munkatshi muebe, mpindieu nenkuvuije musoko udi ne butumbi tshiendelele, disanka dia ku tshikondo too ne ku tshikondo tshikuabu.’ (Yeshaya 60:15) Pakavua mvita ya kumpala ya buloba bujima iya mitangile ku ndekelu, ‘Isalele wa Nzambi’ wakashala bu tshipela mu tshikondo kampanda. (Galatia 6:16) Wakadimona ‘mushiya patupu,’ bualu bana bende bavua pa buloba kabakamanya bimpe menemene tshivua Nzambi musue bua kubenzela to. Kadi mu 1919 Yehowa wakapesha basadidi bende bela manyi bukole tshiakabidi, ne kubangila mu tshikondo atshi mmubapeshe bintu bia mu nyuma bivule. Dilaya didi mu mvese eu kadienaku ditusankisha bikole anyi? Yehowa neangate Siona bu “musoko udi ne butumbi.” Bulelela, bana ba Siona ne Yehowa muine nebasanke bua Siona. Nebikale bualu bua “disanka” dia bungi be. Ne disanka edi kadiakuikala dia tshitupa tshîpi to. Nsombelu muimpe wa mu Siona, wa buena udibu nende kudi bana bende ba pa buloba neikalaku ‘ku tshikondo too ne ku tshikondo tshikuabu.’ Kakushikila mu njila to.

6. Mmushindu kayi udi bena Kristo balelela bakuata mudimu ne bintu bia mushinga bia bisamba bia bantu?

6 Mpindieu teleja bualu bukuabu budi Nzambi ulaya. Yehowa udi wakula bua Siona wamba ne: ‘Newamue mabele a bisamba bia bantu, newamue mabele a bakalenge; neumanye ne: Yeye, Yehowa, udi Musungidi wanyi ne Mupikudi wanyi, Mutambe Bukole wa Yakoba.’ (Yeshaya 60:16) Mmu mushindu kayi mudi Siona wamua “mabele a bisamba bia bantu” ne ‘a bakalenge’? Mmu mushindu wa se: bena Kristo bela manyi aba ne benzejanganyi nabu ba mudimu anyi “mikoko mikuabo” badi benza mudimu ne bintu bia mushinga bia bisamba bia bantu bua kutuma ntendelelu mukezuke kumpala. (Yone 10:16) Makuta adibu bafila ku budisuile adi ambuluisha bua kuenza mudimu wa bungi wa kuyisha ne kulongesha mu buloba bujima. Dienza mudimu bimpe ne biamu bia buena lelu didi diambuluisha bua kupatula Bile ne mikanda yetu mikuabu mu miakulu nkama ne nkama. Lelu’eu, bulelela bua mu Bible badi mua kububala kudi bantu ba bungi kupita muvuabi ku kale. Bena mu bisamba bivule badi benda balonga ne: Yehowa, eu wakapikula basadidi bende bela manyi mu bupika bua mu nyuma udi Musungidi bushuwa.

Bulongolodi budi buya kumpala

7. Mmushindu kayi wa pa buawu udi bana ba Siona baye kumpala?

7 Yehowa mmulengeje bantu bende mu mushindu mukuabu. Mmutantshishe mushindu wabu wa dilongolola malu. Tudi tubala mu Yeshaya 60:17 ne: ‘Nendue ne or mu muaba muakadi tshiamu tshia mitaku, nendue ne argent mu muaba muakadi tshiamu tshifike, nendue ne tshiamu tshia mitaku mu muaba muakadi mabaya, ne tshiamu tshifike mu muaba wakadi mabue. Nemvuije ditalala [batangidi bebe], nemvuije buakane mfumu webe.’ Dipingaja or pa muaba wa tshiamu tshifike didi dimvuija dilengeja dia malu, ne bidi bia muomumue bua biamu bikuabu bidibu batele. Mu diumvuangana ne bualu ebu, Isalele wa Nzambi mmuye kumpala mu malu a ndongoluelu mu matuku a ku nshikidilu aa. Tangila bimue bilejilu.

8-10. Tela amue mashintuluka avua menzeke mu bulongolodi buetu kubangila mu 1919.

8 Kumpala kua 1919, bisumbu bia bantu ba Nzambi bavua babiludika kudi bakulu ne ba-diakre, bavuabu belela tukanda kudi bena mu tshisumbu bua kubasungula. Kubangila mu tshidimu atshi, “mupika wa lulamatu ne wa budimu” wakateka muludiki wa mudimu mu tshisumbu tshionso bua kulombola malu a mudimu wa budimi. (Matayo 24:45-47, NW) Kadi mu bisumbu bia bungi ngenzelu eu kakamueneka muimpe to bualu bamue bakulu bakasungulabu nanku kabakatua mudimu wa dimanyisha lumu luimpe nyama ku mikolo menemene to. Nunku, mu 1932, bakambila bisumbu bua bilekele dielela bakulu ne ba-diakre tukanda bua kubasungula. Mpindieu, bavua ne bua kusungula balume bavua ne bua kusadila mu komite wa mudimu pamue ne mulombodi wa mudimu. Abi bivua anu bu dipingaja “tshiamu tshia mitaku” pa muaba wa “mabaya,” ne atshi tshivua dishintuluka dinene be!

9 Mu 1938, bisumbu bia mu buloba bujima biakangata dipangadika dia kuitaba ngenzelu mupiamupia au uvua umvuangana menemene ne tshidi mu Mukanda wa Nzambi. Bulongolodi bua tshisumbu buvua mu bianza bia musadidi wa kasumbu ne basadidi bakuabu, buonso buabu bateka ku butangidi bua mupika wa lulamatu ne wa budimu. Dielelangana tukanda kadivua dienzeka kabidi to! Mpindieu e kutuadijabu kuteka bantu mu midimu mu bisumbu bilondeshile mêyi a Nzambi. Abi bivua anu bu dipingaja “tshiamu tshifike” muaba wa “mabue” anyi “or” muaba wa “tshiamu tshia mitaku.”

10 Kubangila mu tshikondo atshi malu mmatungunuke anu ne diya kumpala. Tshilejilu, mu 1972 biakamueneka ne: kuikala ne tshisumbu ne tshisumbu tshionso tshitangila kudi kasumbu ka bakulu badi bakuatshishangana bateka ku bulombodi bua Nzambi, kakuyi mukulu umue udi utumina bakuabu dîyi kuvua kumvuangana bikole ne mushindu uvuabu balongolola bisumbu bia bena Kristo bia mu bidimu lukama bia kumpala. Kabidi, kunyima kua bidimu bitue ku bibidi, kuakenzeka bualu bukuabu bupiabupia. Bakashintulula mushindu wa kulombola wa bimue bisumbu bimanyike kua mbulamatadi, bua bena mu Kasumbu Kaludiki kutambabu kudifila mu ditangila malu a mu nyuma a bantu ba Nzambi pamutu pa kujimija dîba mu malu a kua mbulamatadi a ku dituku ne ku dituku.

11. Nganyi udi mushintuluishe malu mu ndongoluelu wa bantu ba Yehowa, ne mashintuluka aa mmapatule bipeta kayi?

11 Nganyi udi ushintuluisha malu onso aa? N’Yehowa, kakuena mukuabu muntu to. Yeye ke udi wamba ne: “Nendue ne or.” Yeye ke udi utungunuka ne kuamba ne: ‘Nemvuije ditalala [batangidi] bebe, nemvuije buakane mfumu webe.’ Eyowa, Yehowa ke udi uteka batangidi ba bantu bende. Diya kumpala dia malu a bulongolodi divuabu badianjile kumanyisha edi mmushindu mukuabu udi Yehowa ulengeja bantu bende. Ne bua bualu ebu Bantemu ba Yehowa mbapete mabenesha mu mishindu ya bungi. Tudi tubala mu Yeshaya 60:18 ne: ‘Kabena bumvua diyoyo kabidi mu buloba buebe, kabena bumvua kubutuka anyi kuoneka ku matshika a buloba buebe; kadi neubikile ngumbu yebe ne: Lupandu, newidike bibi biebe ne: Butumbi.’ Aa mmêyi malenga kayipu nunku! Kadi mmunyi mudiwu makumbane?

12. Ntshinyi tshidi tshienza bua ditalala dikale munkatshi mua bena Kristo balelela mushindu’eu?

12 Bena Kristo balelela badi batangila kudi Yehowa ne muoyo mujima bua kupeta dilongesha ne bulombodi, ne tshipeta tshia bualu ebu tshidi anu bu muvua Yeshaya mudianjile kumanyisha ne: ‘Bana bebe bonso nebikale bayidi ba Yehowa; ditalala dia bana bebe nedikale dinene.’ (Yeshaya 54:13) Nyuma wa Yehowa udi kabidi wambuluisha bantu bende, ne ditalala ndimue dia ku mamuma a nyuma eu. (Galatia 5:22, 23) Ditalala dia bantu ba Yehowa edi didi dibavuija bu tshisokomenu mu muaba wa ndululu pa buloba apa. Nsombelu wabu wa ditalala udi umueneka bua dinanga didi nadi bena Kristo balelela munkatshi muabu nka-diosha patupu ka nsombelu wikalaku mu bukua-panu bupiabupia. (Yone 15:17; Kolosai 3:14) Bushuwa yonso wa kutudi udi ne muoyo kulu kulu bua kuikala ne ditalala edi ne kuenza bua dikalaku, ne ditalala edi didi dipa Nzambi wetu butumbi ne lumu ne diodi didi tshitupa tshinene tshia mparadizu wetu wa mu nyuma!​—Yeshaya 11:9.

Butoke bua Yehowa nebutungunuke ne kutokesha

13. Bua tshinyi tudi mua kuikala bajadike ne: butoke bua Yehowa kabuakulekela kutokesha munkatshi mua bantu bende?

13 Butoke bua Yehowa nebutungunuke ne kutokesha bantu bende anyi? Eyowa! Tudi tubala mu Yeshaya 60:19, 20 ne: ‘Dîba kadiena dikala [butoke] buebe mu dîba dia munya, ne ngondo kêna ukutemena dinkenke; kadi Yehowa neikale munya wa tshiendelele kuudi, ne Nzambi webe neikale butumbi buebe. Dîba diebe kadiena dipueka kabidi, ngondo webe kêna ubuela kabidi; bualu bua Yehowa neikale [butoke] buebe bua tshiendelele, ne matuku a madilu ebe neajke.’ Pakajika diakamue “madilu” a bapika ba mu nyuma aba mu 1919, butoke bua Yehowa buakatuadija kubatokesha. Lelu’eu ukadi bidimu bipite pa 80, Yehowa udi anu mubanyishe, utungunuka ne kutokesha butoke buende. Butoke ebu kabuakujima to. Pa bidi bitangila batendeledi bende, Nzambi wetu ‘kakupueka’ kabidi bu mudi dîba anyi ‘kubuela’ kabidi bu mudi ngondo to. Kadi neakenke munkatshi muabu tshiendelele. Ntshijadiki bunenapu kayi nunku buetu tuetu ba mu matuku a ku nshikidilu a mîdima aa!

14, 15. (a) Mmu mushindu kayi udi bantu bonso ba Yehowa bikale “bakane”? (b) Pa bidi bitangila Yeshaya 60:21, mikoko mikuabu mmindile dikumbana dia bualu kayi bua mushinga?

14 Mpindieu teleja bualu bukuabu budi Yehowa ulaya pa bidi bitangila baleji-mpala ba Siona ba pa buloba anyi Isalele wa Nzambi. Yeshaya 60:21 udi wamba ne: ‘Bantu bebe bonso nebikale bakane; nebapiane buloba tshiendelele, bu lutonga lua dikuna dianyi, bu mudimu wa bianza bianyi, bua meme ntumbishibue.’ Mu 1919 pakapingajabu bena Kristo bela manyi mu mudimu wabu, bavua tshisumbu tshia bantu tshia mushindu mukuabu. ‘Bakabingishibua’ mu buloba bua mpekatu ebu bua ditabuja diabu dishindame dia mulambu wa Yezu Kristo udi upikula bantu. (Lomo 3:24; 5:1) Pashishe, anu bu bena Isalele bavuabu bapatule mu bupika mu Babulona, bakapiana “buloba,” buloba bua mu nyuma anyi muaba wa mudimu, uvuabu ne bua kusomba bu mu mparadizu wa mu nyuma. (Yeshaya 66:8) Bulenga bua mparadizu wa buloba abu kabuakututuka to, bualu bishilangane ne Isalele wa kale, bena Isalele wa Nzambi mu kabujima kabu kabakupanga lulamatu to. Ditabuja diabu, dinanukila diabu, ne lukunukunu luabu kabiakupanga kutumbishisha dîna dia Nzambi.

15 Bantu bonso bena mu tshisamba tshia mu nyuma etshi mbadie tshipungidi tshipiatshipia. Buonso buabu badi ne mikenji ya Yehowa mifunda mu mitshima yabu, ne Yehowa mmubafuile luse bua mpekatu yabu ku diambuluisha dia mulambu wa tshia-bupikudi wa Yezu. (Yelemiya 31:31-34) Udi ubabikila ne: “bana” bende bakane ne ubenzela malu anu bu badi bapuangane. (Lomo 8:15, 16, 29, 30) Balunda babu anyi mikoko mikuabu mbababuikidile pabu mpekatu yabu ku diambuluisha dia mulambu wa Yezu, ne anu bu Abalahama, mbangatshibue bu balunda ba Nzambi ku diambuluisha dia ditabuja. ‘Mbasukule nkanzu yabu mu mashi a Muana wa Mukoko.’ Balunda babu (mikoko mikuabu) aba mbatekemene dibenesha dikuabu dinene. Kunyima kua bobu bamane kupanduka ku “dikenga dinene” anyi kubishibua ku lufu, nebamone muakumbana mêyi adi mu Yeshaya 60:21 bietu bia bulelela ebi, palua buloba bujima mparadizu. (Buakabuluibua 7:14, MMM; Lomo 4:1-3) Tshikondo atshi, ‘badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba, mioyo yabu neyisanke mu ditala dikumbane.’​—Musambu 37:11, 29.

Badi anu benda bavula

16. Mbualu bunene kayi buvua Yehowa mulaye, ne mmunyi mudibu bukumbane?

16 Mu mvese wa ndekelu wa Yeshaya nshapita wa 60, tudi tubala dilaya dia ndekelu dia Yehowa didi mu nshapita eu. Yehowa udi wambila Siona ne: ‘Muntu udi utamba kupuekela nealue tshisamba, udi mutambe bukese nealue tshisamba tshipite bukole. Meme Yehowa nengendeshe muanda eu mu tshikondo tshiawu.’ (Yeshaya 60:22) Mu matuku etu aa, Yehowa mmukumbaje dîyi diende. Pakapingajabu bena Kristo bela manyi mu mudimu wabu mu 1919, bavua bakese, bulelela, bavua anu bu ‘muntu mutambe kupuekela.’ Bungi buabu buakavula pakasakidilabu bena Isalele bakuabu ba mu nyuma. Pashishe mikoko mikuabu yakatuadija kuya kudibu bisumbu bivule. Nsombelu wa ditalala anyi mparadizu wa mu nyuma udi nende bantu ba Nzambi mu “buloba” buabu mmukoke bantu ba bungi badi basue bulelela, bifikishe ne “muntu mutambe bukese” ku dilua ‘tshisamba tshipite bukole.’ Mpindieu “tshisamba” etshi (Isalele wa Nzambi ne “bantu ba mu bisamba bia bende” bapite pa miliyo isambombo mijima badi badilambule kudi Nzambi) tshidi ne bantu bungi bupite bua bantu ba mu amue matunga. (Yeshaya 60:10) Bena mu tshisamba etshi bonso badi baleja butoke bua Yehowa, ne butoke ebu budi bubalengeja buonso buabu ku mêsu kuende.

17. Mmunyi mudi dikonkonona dia Yeshaya nshapita wa 60 dikuambuluishe?

17 Bushuwa, dikonkonona malu manene a mu Yeshaya nshapita wa 60 didi dikolesha ditabuja dietu. Tudi tukola ku muoyo patudi tumona ne: too ne mpindieu, Yehowa uvua mudianjile kumanya ne: bantu bende bavua ne bua kuya mu bupika bua mu nyuma ne pashishe kupingana mu ditunga diabu. Bidi bitukemesha bikole be bua kumona ne: kale kakuyi apa, Yehowa ukavua mudianjile kumona divulangana dia batendeledi balelela ba mu matuku etu aa. Dikala bamanye bua se: Yehowa kakutulekela kadienaku kabidi ditukolesha ku muoyo anyi? Ntshijadiki kayipu tshia dinanga tshia se: biibi bia “musoko” nebishale anu buashi bua kuakidila aba badi “badiakaje bimpe bua muoyo wa kashidi.”! (Bienzedi 13:48, NW) Yehowa neatungunuke ne kukenkesha butoke buende munkatshi mua bantu bende. Siona neatungunuke ne kuikala musoko udi ne butumbi bualu bana bende badi bakenkesha amu kukenkesha butoke buabu. (Matayo 5:16) Bushuwa tudi bapangadike muetu muonso bua kushala balamate Isalele wa Nzambi ne kuikala ne disanka bua diakalenga ditudi nadi dia kuleja butoke bua Yehowa!

Udi mua kumvuija anyi?

• Pa bidi bitangila buluishi, ntshinyi tshitudi bajadike?

• Mmushindu kayi udi Siona ‘muamue mabela a bisamba bia bantu’?

• Mmu mushindu kayi mudi Yehowa mupingaje “tshiamu tshia mitaku mu muaba muakadi mabaya”?

• Ngikadilu kayi ibidi idibu baleje mu Yeshaya 60:17, 21?

• Mmu mushindu kayi mudi ‘muntu udi mutambe kupuekela’ mulue ‘tshisamba tshipite bukole’?

[Nkonko ya dilonga]

[Kazubu/​Bimfuanyi mu dibeji 18]

LA PROPHÉTIE D’ISAÏE​—Lumière pour tous les humains

Malu a bungi adi mu biena-bualu ebi bavua baele mu muyuki mu Mpungilu ya Distrike 2001/​2002 ya “Balongeshi ba Dîyi dia Nzambi.” Ku ndekelu kua muyuki au, miaba ya bungi, ngamba-malu wakamanyisha bua dipatuka dia mukanda mupiamupia uvua ne tshiena-bualu tshia ne: La prophétie d’Isaïe, lumière pour tous les humains, Volume deux. Tshidimu tshivua tshishale, mukanda wa La prophétie d’Isaïe, lumière pour tous les humains, Volume un ukavua mupatuke. Mu mukanda mupiamupia eu mudi diumvuija dipiadipia dia mvese pa buipi ne yonso ya mukanda wa Yeshaya. Volime ibidi ya mukanda eu idi imueneka yambuluisha bikole bua kukolesha ngumvuilu wetu wa mukanda wa mulayi wa Yeshaya udi ukolesha ditabuja eu, ne kabidi kuleja dianyisha dietu.

[Bimfuanyi mu dibeji 15]

‘Yehowa udi ulengeja bantu bende ne lupandu’ padibu babaluisha bikole

[Bimfuanyi mu dibeji 16]

Bantu ba Nzambi badi benza mudimu ne bintu bia mushinga bia mu bisamba bia bantu bua kutuma ntendelelu mukezuke kumpala

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

Yehowa mmuambuluishe bantu bende bua kuyabu kumpala mu ndongoluelu wabu ne mmubapeshe ditalala