Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ndongeshilu webe mmuimpe anyi?

Ndongeshilu webe mmuimpe anyi?

Ndongeshilu webe mmuimpe anyi?

BALEDI, bakulu, bamanyishi ba lumu luimpe, bonso buabu mbalombibue bua kuikala balongeshi. Baledi batu balongesha bana babu balela, bakulu batu balongesha bena mu tshisumbu tshia bena Kristo, ne bamanyishi ba lumu luimpe batu balongesha bantu badi basankidila bulelela. (Dutelonome 6:6, 7; Matayo 28:19, 20; 1 Timote 4:13, 16) Tshiudi mua kuenza bua ndongeshilu webe kulengelayi bimpe menemene ntshinyi? Mushindu umue ngua kuidikija tshilejilu ne ndongeshilu wa balongeshi ba dilambu badibu batele mu Bible. Ezela uvua umue wa ku balongeshi aba.

Malu adi tshilejilu tshia Ezela tshitulongesha

Ezela uvua muakuidi wa mu ndelanganyi ya muakuidi Alona, uvua ne muoyo mu Babulona kukadi bidimu bitue ku 2 500. Mu tshidimu tshia 468 K.B.B., Ezela wakaya mu Yelushalema bua kutuma malu a ntendelelu mulelela kumpala mu bena Yuda bavua basombelamu. (Ezela 7:1, 6, 12, 13) Mudimu eu uvua umulomba bua kulongesha bantu Mikenji ya Nzambi. Ntshinyi tshiakenza Ezela bua kujadika ne: ndongeshilu wende uvua muimpe? Wakenza malu a bungi avua akengedibua. Tangila malu aa adibu bafunde mu Ezela 7:10:

‘Ezela [1] [wakalongolola] mutshima wende [2] bua [kukonkonona] mikenji ya Yehowa ne [3] bua kuyenza ne [4] bua kuyishaye bena Isalele mikenji ne mêyi majalame.’ Tukonkononayi malu aa onso bumue ku bumue ne tumone tshidiwu mua kutulongesha.

‘Ezela wakalongolola mutshima wende’

Anu mutu tshidime wanji kubundulula buloba ne lukasu kumpala kua kukuna ntete, Ezela wakalongolola mutshima wende ne masambila mavule bua kubuejamu dîyi dia Nzambi. (Ezela 10:1) Mbuena kuamba ne: Ezela ‘wakafila mutshima wende’ ku dilongesha dia Yehowa.​—Nsumuinu 2:2.

Bia muomumue, Bible udi wamba ne: Mukalenge Yehoshafata “[wakalongolola] mutshima [wende] bua kukeba Yehowa.” (2 Kulondolola 19:3) Kadi tshipungu kampanda tshia bena Isalele “bakadi kabayi ne mitshima yabo [milongolole]” badi batshibikila ne: tshia ‘bena tshitshiu ne batomboki.’ (Musambu 78:8) Yehowa udi umona ‘muntu musokome wa mu mutshima.’ (1 Petelo 3:4) Bushuwa, ‘neayishe badi ne mitshima mipuekele njila wende.’ (Musambu 25:9) Ke bualu kayi lelu bidi ne mushinga bua balongeshi balonde tshilejilu tshia Ezela, basambile ne muoyo umue bua kulongolola mutshima wabu!

‘Bua kukonkonona mikenji ya Yehowa’

Bua kuikala mulongeshi muimpe, Ezela uvua ukonkonona Dîyi dia Nzambi. Wewe muye kumonangana ne munganga, kuakumutelejaku ne ntema ne kukeba bua kuikala mujadike ne: udi umvua bionso bidiye ukuambila peshi manga adiye ukufundila anyi? Ke tshiwenza menemene bualu makanda ebe a mubidi adi mu njiwu. Nanku tudi ne bua kuteleja ne ntema mivule malu adi Yehowa utuambila anyi utufundila mu Bible Dîyi diende ne ku diambuluisha dia “mupika wa lulamatu ne wa budimu.” Tudi ne bua kuikala ne ntema ya mushindu’eu bualu mibelu yende idi itangila muoyo wetu mene! (Matayo 4:4; 24:45-47, NW) Bushuwa, munganga udi mua kutupakana, kadi “mikenji ya Yehowa [yoyi] idi miakane tshishiki.” (Musambu 19:7) Kadi bua bidi bitangila mikenji ya Yehowa, kabiakukulomba bua kuya kujadika malu adiyi yamba muaba mukuabu to.

Mikanda ya Kulondolola idi mu Bible (ivua Ezela mufunde ku ntuadijilu mikale mukanda umue) idi ileja ne: Ezela uvua mulongi wa dilambu. Bua kufunda mikanda eyi, wakanji kubala mikanda mikuabu bungi tshianana. * Bena Yuda bavua bafuminaku mu Babulona bavua dijinga ne muyuki wa mu tshikoso wa malu a tshisamba tshiabu. Kabavua bamanye bimpe mêyi ne mikandu ya ntendelelu wabu, mudimu wa mu ntempelo ne midimu ya bena Lewi to. Mêna a dilondangana dia bankambua ne bisamba biabu avua ne mushinga wa bungi kudibu. Ezela wakakeba malu au ne muoyo mujima. Too ne mu tshikondo tshiakafika Masiya, bena Yuda bavua ne bua kuikala anu tshisamba tshikale ne buatshi buloba, watshi ntempelo, buakuidi ne watshi ngovena. Malu avua Ezela musangishe akambuluisha bua kulama buobumue ne ntendelelu mulelela.

Mushindu uutu ulonga udi muomumue ne wa Ezela anyi? Kulonga Bible ne tshisumi nekukuambuluishe bua kulongesha Bible bimpe menemene.

‘Tukonkononayi mikenji ya Yehowa’ mu dîku

Kukonkonona mikenji ya Yehowa ki mbualu budi bukengela kuenza anu mu dilonga dia pa nkaya to. Dilonga dia mu dîku ntshikondo tshilenga tshia kukonkonona kabidi mikenji eyi.

Jan ne Julia (mulume ne mukajende ba mu ditunga dia Pays-Bas) bavua babadila bana babu babidi ba balume malu ne dîyi dikole katshia anu ku dituku diakabalelabu. Lelu Ivo udi ne bidimu 15, ne Edo udi ne 14. Batshitu anu balonga mu dîku musangu umue ku lumingu. Jan udi umvuija ne: “Tshipatshila tshietu tshinene ki ntshia kubala malu a bungi patudi tulonga, kadi ntshia se: bana bumvue malu atudi tulonga.” Udi wamba kabidi ne: “Bana badi badikebela malu a bungi mu mikanda mikuabu. Badi batangila miaku ne mêna a bantu ba mu Bible bidibu kabayi bamanye, bua kumanya malu bu mudi: tshikondo tshivua bantu abu ne muoyo, muaba uvuabu basombele, mudimu uvuabu benza ne malu makuabu. Katshia anu bamanya kubala, bakadi babale mikanda bu mudi wa Étude perspicace des Écritures, nkonga-miaku ne bibungu bikuabu. Malu aa adi enza bua dilonga dia mu dîku dikale ditusankisha bonso bikole. Bana batu bashala anu bindile dilonga dia mu dîku edi ne muoyo mujima.” Bualu bukuabu buimpe mbua se: bana babidi aba batu bapatuka anu ba kumpala mu malonga a miakulu mu kalasa kabu.

John ne Tini (mulume mukuabu ne mukajende ba mu Pays-Bas) bakalonga ne muanabu wa balume Esli (ukadi mpindieu ne mvula 24 ne udi mpanda-njila mu tshisumbu tshikuabu), ne muanabu wa bakaji Linda, ukadi mpindieu ne mvula 20 ne udibu basele kudi muanetu mukuabu wa balume wa ngikadilu milenga. Bushuwa, pamutu pa kulonga mukanda kampanda ne kulonda tshibidilu tshia diela nkonko bua bandamune, bakenza bua malu avuabu balonga mu dîku ikale makumbanangane ne bidimu ne majinga a bana. Mmushindu kayi uvuabu benza?

John udi umvuija ne: muanende wa balume ne wa bakaji bavua basungula tshiena-bualu tshivua tshibasankisha tshia “Nkonko ya babadi” mu Tshibumba tshia Nsentedi, ne tshia “Tshidi Bible wamba” mu Réveillez-vous! Pashishe bavua baleja malu avuabu babale, ke tshivua tshitufikisha misangu mivule ku diyikila malu malenga mu dîku. Mushindu’eu ke wakamanya bana mua kudikebela malu mu mikanda ne mua kuleja bipeta bia dilonga diabu. Utu ‘ukonkonona mikenji ya Yehowa’ ne bana bebe anyi? Bualu ebu nebulengeje ndongeshilu webe, ne nebuambuluishe kabidi bana bebe bua kulua balongeshi bimpe.

“Bua kuyenza”

Ezela uvua utumikila malu avuaye ulonga. Tshilejilu, patshivuaye mu Babulona, pamu’apa uvua mua kuikala ne nsombelu muimpe wa dikema. Kadi nansha nanku, pakajingululaye ne: uvua mua kuambuluisha bana babu bavua mutantshi mule, wakashiya nsombelu muimpe wa mu Babulona bua kuya mu tshimenga tshia Yelushalema tshivua mutantshi mule, ne mu tshimenga atshi muvua malu mabi, ntatu ne njiwu. Bulelela, Ezela kavua anu mupete dimanya dia malu a mu Bible nkayadi, kadi uvua kabidi mudilongolole bua kutumikila malu avuaye mulonge.​—1 Timote 3:13.

Kunyima, pavuaye mu Yelushalema, Ezela wakaleja kabidi ne: uvua utumikila malu avuaye mulonge ne avuaye ulongesha. Bualu ebu buakamueneka patoke pakumvuaye ne: bena Isalele bavua basele bakaji ba bisamba bia bende. Bible udi utulondela ne: Ezela ‘wakadipanda bilamba ne tshinkutu, kuditulaye nsuki ne muedi, kushalaye musombe too ne ku dilolo.’ Wakumvua mene ‘bundu ne dipampakana bua kutangila’ Yehowa.​—Ezela 9:1-6, MMM.

Dilonga Mikenji ya Nzambi divua dilenge mutshima wende bikole! Ezela uvua mumanye bimpe ntatu mikole ivua bantu bapete bua dibenga kutumikila Nzambi. Bena Yuda bavua bapingane bavua bakese. Pavuabu baselangana ne bisamba bia bende, ndekelu wa bionso bavua basambakana ne bisamba ebi bivua bibanyunguluke, ne bivua bipepele bua ntendelelu mulelela kujiminaye pa buloba!

Diakalenga, ditshina ne lukunukunu lua Ezela biakasaka bena Isalele bua kulengeja bienzedi biabu. Bakipata bakaji babu ba bisamba bia bende bavuabu basele. Mu ngondo isatu patupu bakalongolola malu onso. Mushindu uvua Ezela mulamate Mikenji ya Nzambi wakambuluisha bikole bua kulengeja ndongeshilu wende.

Ke mudibi kabidi lelu. Tatu mukuabu muena Kristo wakamba ne: “Bana kabena benza biudi wamba to; badi benza biudi wenza!” Dîyi dia muomumue didi ne mushinga mu tshisumbu tshia bena Kristo. Bakulu buobu bafila tshilejilu tshilenga, badi mua kutekemena bua se: bantu badi mu tshisumbu batumikile malu adibu balongesha.

‘Bua kuyisha bena Isalele mikenji ne mêyi majalame’

Kudi bualu bukuabu buvua buenzeje bua ndongeshilu wa Ezela kuikalayi muimpe. Kavua ulongesha ngenyi yende yeye to, kadi uvua ulongesha ‘mikenji ne mêyi majalame.’ Mbuena kuamba ne: mikandu anyi mikenji ya Yehowa. Bu muvuaye muakuidi, eu ke uvua mudimu wende. (Malaki 2:7) Uvua ulongesha kabidi mêyi majalame peshi buakane, ne uvua ufila tshilejilu tshia malu avuaye ulongesha pavuaye ushala yeye muine mulamate ku mikenji mu mushindu muimpe ne kayi ne kansungasunga, anu muvua dîyi kampanda dilomba. Bantu badi ne bukokeshi buobu balonda mêyi majalame (anyi buakane), malu neashindame ne nekuikale masanka a kashidi. (Nsumuinu 29:4) Bia muomumue, bakulu bena Kristo, baledi ne bamanyishi ba Bukalenge badi bamanye bimpe Dîyi dia Nzambi nebenze bua kuikale dishindama dia mu nyuma padibu balongesha mikenji ne mêyi majalame a Yehowa mu tshisumbu, mu mêku abu ne padibu balongesha bantu badi basankidila bulelela mu buambi.

Kuenaku umona pebe ne: ndongeshilu webe udi mua kulengela bikole wewe muidikije tshilejilu tshilenga tshia muena lulamatu Ezela eu anyi? Bua nanku ‘longolola mutshima webe, konkonona mikenji ya Yehowa, uyenze, ne ulongeshe mikenji ne mêyi majalame a Yehowa.’​—Ezela 7:10.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 11 Mbaleje mêna a mikanda 20 ayi mu mukanda wa Étude perspicace des Écritures, tshitupa tshia 1, dibeji dia 448-450, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 22]

MALU AKALENGEJA NDONGESHILU WA EZELA

1. Wakalongolola mutshima wende

2. Wakakonkonona mikenji ya Yehowa

3. Wakafila tshilejilu tshimpe pavuaye utumikila malu avuaye ulonga

4. Wakalonga Mifundu ne tshisumi ne kutumikilaye malu avuaye ulonga bua kumona mua kualongesha bakuabu