Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Katshia, kakuena muntu muanji kuakula bu mudi muntu ewu”

“Katshia, kakuena muntu muanji kuakula bu mudi muntu ewu”

“Katshia, kakuena muntu muanji kuakula bu mudi muntu ewu”

“Bonso bavua bamuanyisha, bakema bua miaku milenga ivua ipatuka mukana muende.”​—LUKA 4:22, MMM.

1, 2. (a) Bua tshinyi basalayi bavuabu batume bua kukuata Yezu bakapingana bianza bitupu? (b) Ntshinyi tshidi tshileja ne: pa kumbusha basalayi abu, kuvua bantu bakuabu bavua dilongesha dia Yezu dikemeshe bikole?

 BASALAYI bakapangila tshivuabu babatumine. Bavua babatume bua kukuata Yezu Kristo, kadi bakapingana bianza bitupu. Bakuidi banene ne Bafalese bakabambila bua bambe tshivuabu balukidile bianza bitupu ne: “Kanuena bafike ne Yezu bua tshinyi?” Bushuwa, bua tshinyi basalayi aba kabavua bakuate muntu eu uvua kayi mua kubakandamena nansha kakese? Basalayi bakumvuija ne: “Katshia, kakuena muntu muanji kuakula bu mudi muntu ewu.” Dilongesha dia Yezu divua dibakemeshe bikole, ke bualu kayi kabavua mua kupeta bukole bua kukuata ne kuya ne muntu eu wa ditalala to. *​—Yone 7:32, 45, 46, MMM.

2 Pa kumbusha basalayi abu, kuvua bantu bakuabu bavua dilongesha dia Yezu dikemeshe bikole. Bible udi utuambila ne: bantu bakalua misumba ne misumba anu bua kumvua muvuaye wakula. Bantu ba mu musoko wabu bakakema “bua miaku milenga ivua ipatuka mukana muende.” (Luka 4:22, MMM) Misangu ya bungi uvua usombela mu buatu uyisha misumba ya bantu bavua basangile ku muelelu wa Dijiba dia Galela. (Mâko 3:9; 4:1; Luka 5:1-3) Umue musangu, bantu “tshisumbu tshinene” bakashala nende matuku bungi kampanda, kabayi nansha badie to.​—Mâko 8:1, 2.

3. Mbualu kayi bunene bua kumpala buvua buenze bua se: Yezu ikale mulongeshi wa pa buende?

3 Ntshinyi tshivua tshienze bua se: Yezu ikale mulongeshi wa pa buende? Dinanga ke bualu bunene bua kumpala. * Yezu uvua munange bulelela buvuaye ulongesha, ne uvua munange kabidi bantu bavuaye ulongesha. Kadi Yezu uvua kabidi mumanye bimpe menemene ndongeshilu ya mishindu ne mishindu. Mu biena-bualu bia dilonga bidi mu nimero eu, netumone imue mishindu mimpe ya ndongeshilu ivuaye nayi ne mutudi mua kuyidikija.

Mêyi mapepele ne matokesha bimpe

4, 5. (a) Bua tshinyi Yezu uvua ne ngakuilu mupepele pavuaye ulongesha, ne mbualu kayi budi bukemesha pa bidi bitangila ngakuilu wende eu? (b) Mmunyi mudi Muyuki wa pa Mukuna uleja ne: Yezu uvua ulongesha ne mêyi mapepele?

4 Pa tshibidilu bantu badi balonge bikole batu ne ngakuilu udi bateleji babu kabayi mua kumvua. Kadi bituikala katuyi tuenza bua bantu bumvue bitudi tuamba, mmunyi mudi dimanya dietu mua kubambuluisha? Bu muvuaye mulongeshi, Yezu kavua muanji kuakula malu avua bakuabu kabayi bumvua to. Elabi meji bungi bua miaku ivuaye mua kuikala mumanye. Kadi nansha muvuaye ne dimanya divule, uvua wela meji bua bateleji bende, ki mbuende yeye to. Uvua mumanye ne: ba bungi ba kudibu kabavua ‘bamanye mikanda [ne bavua] bantu [ba] patupu.’ (Bienzedi 4:13) Bua kulenga mitshima yabu, uvua ne ngakuilu uvua bantu aba mua kumvua. Miaku yende ivua mipepele, kadi malu malelela avuayi imanyisha avua aleja bujinguludi ne dimanya divule divuaye nadi.

5 Angata tshilejilu tshia Muyuki wa pa Mukuna udi mu Matayo 5:3–7:27. Muyuki eu uvua mua kuikala mulombe Yezu anu minite 20 patupu bua kuwenza. Nansha nanku, malongesha adimu nga mushinga mukole, adi alenga mu buondoke bua malu bu mudi tshiendenda tshia masandi tshia bantu badi mu dibaka, dishipa dia dibaka ne lukuka lua biuma. (Matayo 5:27-32; 6:19-34) Kadi kamuena miaku mikole ya diditambisha to. Bushuwa, mbia mpukapuka bua kusanganamu muaku udi nansha muana mutekete kayi mua kumvua ne lukasa! Ke bualu kayi pakajikijaye muyuki eu, bantu (pamu’apa munkatshi muabu muvua babidime, balami ba mikoko ne balobi ba bungi) bavua “bakema bua dilongesha diende”!​—Matayo 7:28, MMM.

6. Fila tshilejilu tshia mushindu uvua Yezu wamba mêyi mapepele kadi mikale umvuija malu a mushinga wa bungi.

6 Bu muvuaye misangu mivule ne biambilu bîpi bitokesha bimpe, Yezu uvua wamba mêyi avua mapepele, kadi mikale umvuija malu a mushinga wa bungi. Tshia kumanya ntshia se: Yezu wakalongesha mu tshikondo tshivuabu kabayi banji kupatula mikanda ku biamu ya buena idiku lelu ivua mua kuambuluisha bateleji bende bua kuvuluka malu avuaye ubalongesha. Mona bimue bilejilu: ‘Muntu kêna mumanye mua kukuatshila bamfumu babidi mudimu diakamue; kanuena bamanye mua kukuatshila Nzambi mudimu ne Mamona diakamue.’ ‘[Kanulumbuluishi] bantu bakuabu, nunku buobu kabena [banulumbuluisha].’ “Nenubajingulule ku mamuma abo.” ‘Badi ne bukole kabena ne muondapi bualu, anu badi ne mabedi.’ ‘Bonso badi bangata muele nebashipibue ku muele.’ ‘Nupe Kaisa bintu bia Kaisa, nupe Nzambi bintu bia Nzambi.’ ‘Kupa kudi kutamba kuangata kusankisha muntu.’ * (Matayo 6:24; 7:1, 20; 9:12; 26:52; Mâko 12:17; Bienzedi 20:35) Too ne lelu ukadi bidimu bitue ku 2 000 bipite katshia Yezu wamba mêyi a mushinga aa, bantu batshidi anu baavuluka bipepele.

Uvua wela nkonko

7. Bua tshinyi Yezu uvua wela nkonko?

7 Yezu uvua mumanye kuela nkonko mu mushindu uvua ukemesha. Uvua uyela nanku misangu mivule nansha pavuabi kabiyi mua kumuangata dîba dia bungi bua kuambila bateleji bende bualu buvuaye nabu. Kadi bua tshinyi Yezu uvua wela nkonko? Imue misangu, uvua wela nkonko ya lungenyi bua kuela meji a baluishi bende patoke ne tshipatshila tshia kubapuwisha. (Matayo 12:24-30; 21:23-27; 22:41-46) Kadi misangu ya bungi Yezu uvua wela nkonko bua kumona mua kumanyisha bulelela, bua kufikisha bateleji bende ku dipatula malu avua munda muabu, ne bua kusonsola ne kukolesha lungenyi lua bayidi bende. Tumonayi bilejilu bibidi, bionso bikale bitangila mupostolo Petelo.

8, 9. Mmunyi muvua Yezu muele nkonko bua kuambuluisha Petelo bua kufikaye ku diandamuna dimpe pa tshilumbu tshia dilambula tshitadi tshia ntempelo?

8 Tshia kumpala: vuluka dîba divua balambuishi ba bitadi bebeje Petelo bua kumanya bikala Yezu uvua ufuta tshitadi tshia ntempelo. * Bu muvuaye ne mabaja imue misangu, Petelo wakandamuna ne: “Udi ufuta.” Kadi kunyima kua katupa kakese, Yezu wakamueleshisha meji ne: “‘Simone, udi wela meji munyi? Bamfumu ba panu, badi babalambula bitadi nansha milambo kudi banganyi? Kudi bana babo anyi kudi bantu bakuabo?’ Simone kuandamuna ne: ‘Kudi bantu bakuabo.’ Ke Yezu kumuamba ne: ‘Nanku bana babo kabena ne bua kulambula to.’” (Matayo 17:24-27, MMM) Petelo uvua ne bua kuikala mumvue bimpe tshivua Yezu umuelela nkonko eyi. Wakamuelayi bua tshinyi?

9 Mu tshikondo tshia Yezu, bena mu mêku a bamfumu bavua bamanyike ne: kabavua buobu bafuta bitadi to. Nunku, bu muvuaye Muana mulela umue wa Mukalenge wa mu diulu uvuabu batendelela mu ntempelo, Yezu kavua muenzejibue bua kulambula tshitadi atshi to. Mona ne: pamutu pa kupesha patupu Petelo diandamuna dimpe, Yezu wakamuela nkonko mu mushindu muimpe bua kumuambuluisha bua kufikaye ku diandamuna dimpe, ne pamu’apa bua kumonaye buimpe bua kuanji kuela meji bikole kumpala kua kuakula.

10, 11. Ntshinyi tshiakenza Yezu pakakosa Petelo ditshi dia muntu mukuabu butuku bua Pasaka wa mu 33 mu bikondo bietu ebi, ne mmunyi mudi bualu ebu buleja ne: Yezu uvua mumanye mushinga wa diela nkonko?

10 Tshilejilu tshibidi tshivua tshitangila muanda wakenzeka butuku mu dia Pasaka wa mu 33 mu bikondo bietu ebi, pavua bantu tshisumbu balue bua kukuata Yezu. Bayidi bakebeja Yezu bua kumanya bikalabi bivua bikengela kumuluila mvita. (Luka 22:49) Petelo pamutu pa kuindila diandamuna, yeye wakakosa ditshi dia muntu mukuabu ne muele (nansha muvuabi mua kuikala se: Petelo uvua ukeba kutapa muntu au bikole). Petelo wakenza bualu buvua kabuyi ku disua dia mfumuende, bualu Yezu uvua mudilongolole bua kudifila bua bamukuate. Ntshinyi tshiakenza Yezu? Wakela Petelo nkonko isatu ne lutulu luonso: “Dikopo didi Tatu mumpeshe, mbenge kudinua anyi?” ‘Udi welangana meji ne: Meme tshiena mumanye mua kulomba Tatu wanyi, yeye ampe banjelo batambe binunu makumi muanda-mutekete ne bibidi anyi? Mêyi a mu Mukanda wa Nzambi [a] ne: Bualu ebu nebulue, apu neajike bishi?’​—Yone 18:11, MMM; Matayo 26:52-54.

11 Anjibi kuela meji kakese bua muyuki eu. Yezu (munyunguluka kudi bantu tshisumbu bikale ne tshiji tshikole) uvua mumanye ne: lufu luende lukavua pabuipi, ne se: dibingisha dia dîna dia Tatuende ne lupandu lua bukua-bantu bivua pa makaya ende. Nansha nanku, anu dîba adi wakakeba bua kulongesha Petelo malu malelela a mushinga ku diambuluisha dia nkonko. Kabienaku bimueneka patoke ne: Yezu uvua mumanye mushinga wa diela nkonko anyi?

Mbekeshilu milenga

12, 13. (a) Mbekeshilu ntshinyi? (b) Mmunyi muakangata Yezu mbekeshilu bua kuleja mudibi kabiyi bia meji bua kuikala ne tshilele tshia kutobolola bana betu bua tu-bilema tukese?

12 Mu mudimu wende wa buambi, Yezu uvua misangu mivule ne ndongeshilu mukuabu mulenga: mbekeshilu. Kubekesha malu ndinekesha bualu ku bukole ne tshipatshila tshia kubushindika. Ku diambuluisha dia ndongeshilu eu, Yezu uvua ufikisha ngenyi ya bateleji bende ku dimona bimfuanyi bivua kabiyi kupua muoyo. Tumonayi bimue bilejilu bikese.

13 Mu Muyuki wa pa Mukuna, pavua Yezu wakula bua kubenga ‘kulumbulula malu adi munda mua bakuabu,’ wakamba ne: ‘Udi utangidila kasosa kadi mu dîsu dia muanenu tshinyi, kuyi utangila mutshi munene udi mu dîsu diebe?’ (Matayo 7:1-3) Udiku umona bualu ebu mu lungenyi anyi? Muntu utu ne tshilele tshia kutobololangana udi ulomba bua kumbushaye kasosa kakese kadi mu “disu” dia muanabu. Mutobolodianganyi eu udi mua kuamba ne: muanabu kêna ne mushindu wa kumona mua kulumbulula bimpe malu a bakuabu nansha. Kadi “mutshi munene” (mukamba udibu mua kuela ku musaka wa nzubu) udi nawu mutobolodianganyi eu udi umupangisha bua kulumbulula bimpe malu a bakuabu. Mmushindu kayipu kauyi kupua muoyo wa kuleja mudibi kabiyi bia meji bua kutobolola bana betu bua tu-bilema tukese patudi tuetu mua kuikala ne bilema binene!

14. Bua tshinyi mêyi a Yezu adi atangila diumusha kambuinkidi ne dimina kamelu avua mbekeshilu mukole menemene?

14 Musangu mukuabu, Yezu wakela Bafalese patoke ubamba ne: “balombodi bafofo, nudi numusha kishi kakese mu maluvu, nudi numina kamelu!” (Matayo 23:24) Eu uvua mbekeshilu mukole menemene uvuaye muangate. Bua tshinyi? Kuvua dishilangana dinene pankatshi pa kishi kakese ne kamelu, kavua kikale umue wa ku nyama mitambe bunene ivua bateleji ba Yezu bamanye. Badi batshinka ne: bidi mua kulomba tuishi tukese (anyi tumbuinkidi) miliyo 70 bua kukumbaja bujitu bua kamelu ka bunene buakanyine! Kabidi, Yezu uvua mumanye ne: Bafalese bavua batata maluvu avuabu banua ne kanyingulu ka tshilamba. Balondolodi ba mikenji mu katoba ne mu katoba abu bavua batata maluvu nanku bua kubenga kumina kambuinkidi kavua mua kubavuija babipe bilondeshile mikenji. Pabi, mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi bavua bamina kamelu, kavua kikale paku nyama mukoya bilondeshile mikenji. (Lewitiki 11:4, 21-24) Dilongesha dia Yezu divua ditoke. Bafalese bavua batumikila malu a mushinga mukese menemene avua mikenji ilomba, kadi bavua balengulula malu manene: “buakane, luse ne lulamatu.” (Matayo 23:23, Muanda Mulenga Lelu) Yezu wakabela patoke bua ngikadilu wabu eu!

15. Ng’amue malu kayi akalongesha Yezu ku diambuluisha dia mbekeshilu?

15 Mu mudimu wende, Yezu uvua misangu mivule uyisha ne mbekeshilu. Tangila bimue bilejilu. ‘Ditabuja bunene bua lutete [lukese] lua mutada’ divua mua kutentemuna mukuna: Yezu uvua mupete mushindu mutambe buimpe wa kuleja ne: nansha ditabuja dikese didi mua kuenza malu a bungi. (Matayo 17:20) Nyama wa kamelu munene uluangana bua kubuela mu dîsu dia kashingi ka bilamba: abi bidi bileja bimpe lutatu luapeta mubanji udi ukeba kusadila Nzambi eku muikale ne lukuka lua biuma! (Matayo 19:24) Ngakuilu ya bimfuanyi ivua nayi Yezu ne mushindu uvuaye mumanye mua kufika ku tshipatshila ku diambuluisha dia mêyi makese patupu kabienaku bikukemesha anyi?

Bijadikilu kabiyi kutonkola

16. Ntshinyi tshivua Yezu wenza misangu yonso ne lungenyi luende lutue?

16 Bu muvuaye ne lungenyi lupuangane, Yezu uvua mupiluke mu dieleshisha bantu meji. Kadi kavuaku muanji kuenza malu mabi ne dimanya edi nansha. Pavuaye ulongesha, uvua misangu yonso ubingisha bulelela ku diambuluisha dia lungenyi luende lutue. Imue misangu, uvua ufila bijadikilu bikole bua kumona mua kuleja muvua malu avua baluishi bende bena bitendelelu bamubanda nawu mikale a dishima. Misangu ya bungi, uvua weleshisha bayidi bende meji bua kumona mua kubalongesha malu a mushinga. Tukonkononayi dimanya mua kufila bijadikilu divua nadi Yezu.

17, 18. Ntshijadikilu kayi tshikole tshivua Yezu mufile bua kuleja muvua dibanda dia Bafalese dikale dia dishima?

17 Angata tshilejilu tshia dîba divua Yezu muondape muntu uvua ne demon, uvua muikale mpofo ne kayi wakula. Pakumvua Bafalese bualu ebu, bakamba ne: ‘Muntu eu kêna udiumushila ba-demon, anu mu dîna dia Belezebula [Satana], mukalenge wa ba-demon.’ Umanye ne: Bafalese bavua bitaba ne: bivua bikengela bukole bupite bua bantu bua kumona mua kuipata ba-demon ba Satana. Kadi bua kupangisha bantu bua kuitabuja Yezu, bavua bamba ne: bukole buvuaye nabu mbua kudi Satana. Kadi bua kuleja ne: kabavua bele meji bimpe bua bualu buvuabu bamba ebu, Yezu wakabandamuna ne: ‘Bukalenge buonso budi bupanduluke nebufue; musoko wonso ne nzubu yonso udi upanduluka kabiena bijalama. Bikala Satana umusha Satana, yeye udi mupanduluke; bukalenge buende budi bumanye mua kujalama munyi?’ (Matayo 12:22-26) Tshivua Yezu usua kuamba ntshia se: ‘Bingikala meme muena mudimu wa Satana, bu munudi nuamba, nyanga bidi Satana muenze, nanku Satana udi unyanga midimu yende yeye muine ne mu katupa kakese emu neakuluke.’ Etshi se ntshijadikilu tshikole, ki mmuomu anyi?

18 Pashishe Yezu wakabeleshisha kabidi meji pa tshilumbu etshi. Uvua mumanye ne: bamue ba munkatshi mua Bafalese bakavuaku bipate ba-demon. Ke bualu kayi wakabela lukonko lukese kadi lua kamana mpata, ne: ‘Bingikala ngumusha ba-demon mu dîna dia Belezebula, bana benu badi babumusha mu dîna dia nganyi?’ (Matayo 12:27) Mêyi a Yezu aa avua umvuija se: ‘Bushuwa, bingikala meme ngipata ba-demon ne bukole bua Satana, nanku bayidi benu pabu badi ne bua kuikala bayipata ne bukole bumuebumue ebu.’ Ntshinyi tshivua Bafalese mua kuamba? Kabavua mua kuitaba bua se: bayidi babu bavua benza malu aa ne bukole bua Satana to. Ku diambuluisha dia bijadikilu kabiyi kutonkola, Yezu wakaleja muvua malu avuabu bamubanda nawu kaayi ne mutu.

19, 20. (a) Mmushindu kayi muimpe uvua Yezu ufila bijadikilu? (b) Bua tshinyi Yezu wakeleshishangana meji ne lukonko lua ‘mmunyipu muatamba’ pavuaye wandamuna bayidi bende bavua bamulombe bua kubalongesha mua kusambila?

19 Pa kumbusha difila bijadikilu bua kupuwisha baluishi bende, Yezu uvua kabidi ufila bijadiki bia meji ne bivua bituisha bua kulongesha malu malelela avua atangila Yehowa. Misangu ya bungi, uvua weleshishangana meji ne lukonko lua se: ‘[mmunyipu muatamba],’ bua kumona mua kuambuluisha bateleji bende bua kufikabu ku dituishibua bua bualu bukuabu ku diambuluisha dia bulelela bukavuabu bamanye. Tumonayi bilejilu bibidi patupu.

20 Pavuaye wandamuna bayidi bende bavua bamulombe bua abalongeshe mua kusambila, Yezu wakabalondela mufuanu wa muntu muena “[disuminyina]” diakasaka ndekelu wa bionso mulunda wende uvua kayi musue bua kumupesha tshivuaye ukeba. Yezu wakumvuija kabidi mutu baledi bikale ‘bapesha babu bana bintu bilenga’ ku budisuile. Pashishe wakajikija wamba ne: “Nuenu badi babi, nudi bamanye mua kupesha benu bana bintu bilenga, [mmunyipu muatamba] Tatu wa mu diulu kupesha badi bamulomba [nyuma muimpe]?” (Luka 11:1-13, MMM) Bualu buakumvuija Yezu buvua bushindamene ki mpa difuanangana to, kadi pa dishilangana. Bikala mulunda uvua kayi musue ufika ndekelu wa bionso ku ditaba bua kupesha muinende tshivuaye ukeba, ne bikala baledi bapange bupuangane bafika ku dipesha bana babu bidibu bajinga, mmunyipu muatamba Tatu wa mu diulu kufila nyuma muimpe kudi basadidi bende ba lulamatu badi bamulomba nyuma mu masambila!

21, 22. (a) Mmushindu kayi uvua Yezu mueleshishangane meji pavuaye ufila mibelu ya mushindu wa kupita ne tunyinganyinga bua biuma? (b) Kunyima kua tuetu bamane kukonkonona imue ndongeshilu ya Yezu, ntshinyi tshitudi mua kuamba?

21 Yezu wakeleshishangana meji bia muomumue pavuaye ufila mibelu ya mushindu wa kupita ne tunyinganyinga bua biuma. Wakamba ne: ‘Tangilayi bikololo: kabiena bikuna maminu anyi binowa, kabiena nansha ne tshilaminu nansha ne diyeba, kadi [Nzambi] udi ubidisha. [Mmunyipu munudi] nutamba nyunyu ku mushinga! Tangilayi mudi bilongo bia mu madimi bitoloka: kabiena bienza mudimu ne kabiena bidienzela bilamba. [Nzambi] udi uvuadika bisosa bia mu mpata [bidiku] lelu, ne makelela nebabiele mu kapia ka mu tshikutu; [mmunyipu muatambaye] kunuvuadika nuenu! Ditabuja dienu didi dikese be!’ (Luka 12:24, 27, 28, MML) Bushuwa, bikala Yehowa ulama nyunyi ne bilongo, mmunyipu muatambaye kulama basadidi bende! Dieleshisha bantu meji bimpe nunku diakalenga mitshima ya bateleji ba Yezu.

22 Kunyima kua tuetu bamane kukonkonona ndongeshilu ya Yezu, tudi mua kufika ku diamba bipepele ne: basalayi abu bavua bapangile bua kumukuata kabavua banekeshe to pakambabu ne: “Katshia, kakuena muntu muanji kuakula bu mudi muntu ewu.” Kadi ndongeshilu udi mutambe kuendeshila Yezu lumu ngudi utangila difila diende dia mifuanu anyi nsumuinu. Bua tshinyi Yezu uvua ne ndongeshilu eu? Ne ntshinyi tshiakavuija mifuanu yende mimpe menemene? Netuandamune nkonko eyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 1 Pamu’apa basalayi aba bavua benza mudimu ku Kabadi ka Sanedren ne bavua ku bukokeshi bua bakuidi banene.

^ tshik. 3 Bala tshiena-bualu tshia “Ndi munuleje tshilejilu” ne tshia ‘Tungunukayi ne kundonda,’ mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 Tshimungu 2002.

^ tshik. 6 Mêyi a ndekelu aa adi mu Bienzedi 20:35, mmatela anu kudi mupostolo Paulo nkayende, nansha mudiwu umvuika mikale mu Evanjeliyo. Paulo uvua mua kuikala mumvuile mêyi aa mukana mua muntu kampanda (pamu’apa mua muyidi kansanga uvua muumvuile kudi Yezu peshi mua Yezu nkayende panyima pa dibika diende) anyi imue misangu Nzambi ke uvua mumubuluilawu.​—Bienzedi 22:6-15; 1 Kolinto 15:6, 8.

^ tshik. 8 Bavua balombe bena Yuda bua kulambula tshitadi tshia ku tshidimu tshia ntempelo tshia bitupa bibidi bia nshekela (bu mafutu a mudimu wa matuku abidi). Makuta a tshitadi atshi bavua balongoluesha nawu ntempelo, baatula bua mudimu uvua wenzekaku ne bua milambu ya ku dituku dionso ivuabu balambula bua diakalenga dia bantu bonso.

Udi muvuluke anyi?

• Mbilejilu kayi bidi bileja ne: Yezu uvua ulongesha ne mêyi mapepele matokesha bimpe?

• Bua tshinyi Yezu uvua wela nkonko pavuaye ulongesha?

• Mbekeshilu ntshinyi, ne mmushindu kayi uvua Yezu mulongeshe nende?

• Mmunyi muvua Yezu mueleshishe bayidi bende meji bua kubalongesha malu malelela avua akankamija pa bidi bitangila Yehowa?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 9]

Yezu uvua ne ngakuilu mutokesha uvua bantu ba patupu mua kumvua

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Bafalese bavua ‘bumusha kishi kakese, kadi bamina kamelu’