Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Tutambayi kuteya ntema mivule’

‘Tutambayi kuteya ntema mivule’

‘Tutambayi kuteya ntema mivule’

‘Tudi ne bua kutamba [kuteya ntema mivule] ku malu atuakumvua bua bumue katulu kupambuka’​—EBELU 2:1.

1. Umvuija mushindu udi ditanaji mua kufikisha ku njiwu.

 NJIWU ya mashinyi idi ishipesha bantu batue ku 37 000 ku tshidimu tshionso mu États-Unis nkayamu. Bamanyi bapiluke badi bamba ne: mivule ya ku mfu eyi kayivua mua kumueneka to bu bakanyemesha bikale ne ntema ya bungi mu njila. Bamue bendeshi ba mashinyi batu bapeta ditanaji bua bimanyinu ne bilatalata bidibu base kumpenga kua njila anyi bua diakula ku telefone yabu ya ku bianza. Kudi kabidi bendeshi batu ne tshilele tshia kudia padibu munkatshi mua diendesha mashinyi. Mu bilejilu bionso ebi, ditanaji didi mua kufikisha ku njiwu.

2, 3. Mmubelu kayi uvua Paulo mupeshe bena Kristo bena Ebelu, ne bua tshinyi mubelu eu uvua muakanyine?

2 Bidimu bitue ku 2 000 kumpala kua kupatulabu mashinyi, mupostolo Paulo wakaleja mushindu kampanda wa ditanaji divua dikale ne njiwu bua bamue bena Kristo bena Ebelu. Paulo wakaleja ne: bavua bapeshe Yezu Kristo ukavua mubike ku lufu muanzu mupite wa banjelu bonso, bualu uvua musombe ku tshianza tshia balume tshia Nzambi. Wakamba pashishe ne: ‘Bua bualu ebu butudi nabu mbua kutamba [kuteya ntema mivule] ku malu atuakumvua bua bumue katulu kupambuka.’​—Ebelu 2:1.

3 Bua tshinyi bena Kristo bena Ebelu bavua ne bua ‘kutamba kuteya ntema mivule ku malu avuabu bumvue’ bua Yezu? Bualu Yezu ukavua mumbuke pa buloba kukavua bidimu bitue ku 30. Bu muvua Mfumuabu katshiyiku, bamue bena Kristo bena Ebelu bakavua batuadije kumbuka mu ntendelelu mulelela. Bavua bababueje mu ditanaji kudi ntendelelu wabu wa kale wa Buena-Yuda.

Bivua bibakengela kuteya ntema ya bungi

4. Bua tshinyi bamue bena Kristo bena Ebelu bavua mua kuikala bumvue muoyo ubasaka bua kupingana mu Buena-Yuda?

4 Bua tshinyi muena Kristo uvua mua kumvua muoyo umusaka bua kupingana mu Buena-Yuda? Bushuwa, ntendelelu uvuaku mu Mikenji ya Mose uvua ne bintu bivua bimueneka. Bantu bavua bamona bakuidi ne bavua bumvua dipembu dia milambu ivuabu buosha. Kadi Buena-Kristo buvua buobu bushilangane ne Buena-Yuda mu amue malu. Bena Kristo bavua ne Muakuidi Munene Yezu Kristo, kadi kukavua bidimu bia bungi bivuabu kabayi bamumona pa buloba. (Ebelu 4:14) Bavua ne ntempelo, kadi muaba wende munsantu uvua diulu. (Ebelu 9:24) Ditengula dia bena Kristo divua “dia mu mutshima [ku] nyuma,” divua dishilangane ne dia ku mubidi divuaku mu Mikenji ya Mose. (Lomo 2:29) Kadi bua bena Kristo bena Ebelu, Buena-Kristo buvua mua kuikala butuadije kumueneka bu tshintu tshivua katshiyi ne bualu bua nsongo.

5. Mmunyi muakaleja Paulo ne: ntendelelu uvua Yezu mujadike uvua mupite uvuaku mu Mikenji ya Mose?

5 Bena Kristo bena Ebelu bavua ne bua kujingulula bualu kampanda bua mushinga wa bungi buvua butangila ntendelelu uvua Kristo mujadike. Uvua mushindamene pa ditabuja, ki mpa bintu bivua bimueneka ne mêsu to, ne uvua mubandile bikole kupita Mikenji ivuabu babapeshe ku butuangaji bua muprofete Mose. Paulo wakafunda ne: ‘Bikala mashi a mbuji ne a balume ba ngombe, ne butue bua muana wa ngombe mukaji bumiamina pa bantu bakunyanguka, bibajidile too ne ku dilengeja dia mubidi wa pa buloba, mashi a Kristo, wakadifila kudi Nzambi kayi ne ditoba, bua nyuma wa tshiendelele, neatambe misangu bungi munyi kulengeja muoyo mukese webe ku midimu mifue bua kukuatshila Nzambi udi ne muoyo mudimu?’ (Ebelu 9:13, 14) Bulelela, dibuikidila bantu mibi bua ditabuja mulambu wa Yezu Kristo ndipite kule ne kule dibabuikidilayi divua dienzeka ne milambu ivuabu bafila mu Mikenji ya Mose.​—Ebelu 7:26-28.

6, 7. (a) Bua tshinyi bena Kristo bena Ebelu bavua ne bua ‘kutamba kuteya ntema mivule ku malu avuabu bumvue’ kakuyi njingakanyi? (b) Pavua Paulo mufundile bena Ebelu mukanda, mbidimu bungi kayi bivua bishadile Yelushalema? (Bala diumvuija kuinshi kua dibeji.)

6 Kuvua bualu bukuabu buvua bena Kristo bena Ebelu ne bua kuteyila ntema ya bungi ku malu avuabu bumvue bua Yezu. Yezu ukavua mumanyishe ne: bavua ne bua kubutula Yelushalema. Wakamba ne: ‘Matuku nealue adi badi nebe lukuna bakuelela lupangu, nebakunyunguluke, nebakutshintshimike ku nseke yonso, nebakukume panshi ne bana badi nebe; kabena bashiya dibue dimue pa mutu pa dikuabu, bualu bua wewe kuakumanya dituku diakalua Nzambi kuudi.’​—Luka 19:43, 44.

7 Ndîba kayi divua bualu ebu ne bua kuenzeka? Yezu kakamanyisha dituku ne dîba to. Kadi wakafila mubelu eu ne: ‘Panuatangila bena mvita banyunguluke musoko wa Yelushalema, numanye ne: dibutuka diawu diakulua. Badi mu Yudaya mu tshikondo atshi banyemene ku mikuna; badi mu musoko bapatuke; badi mu ntshiamba kabapinganyi mu musoko.’ (Luka 21:20, 21) Munkatshi mua bidimu 30 kunyima kua Yezu mumane kuamba mêyi aa, bamue bena Kristo ba mu Yelushalema kabatshivua kabidi benza malu ne mitalu to, ditanaji dikavua dibakuate. Bivua bienze anu bu se: bavua bendesha mashinyi ne ditanaji. Kabutu kavua ne bua kubakuata pavuabu kabayi bashintulula meji abu. Nansha bikalabu bavua bamanye bualu ebu anyi kabayi babumanye, kabutu ka Yelushalema kakavua pabuipi! * Diakalenga, mubelu wa Paulo wakatabuluja bena Kristo ba mu Yelushalema bakavua babungila mu nyuma.

Tutambayi ‘kuteya ntema mivule’ lelu

8. Bua tshinyi tudi ne bua ‘kutamba kuteya ntema mivule” ku malongesha malelela a mu Dîyi dia Nzambi?

8 Anu bu bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala, tudi ne bua ‘kutamba kuteya ntema mivule’ ku malongesha malelela a mu Dîyi dia Nzambi. Bua tshinyi? Bualu tuetu petu tudi ne kabutu kadi kenda kasemena pabuipi, ki nka tshisamba tshimue patupu to, kadi ka ndongoluelu mujima wa malu. (Buakabuluibua 11:18; 16:14, 16) Bushuwa, katuena bamanye dituku ne dîba dijalame dikala Yehowa ne bua kuenza bualu ebu to. (Matayo 24:36) Nansha nanku, tudi tudimuena ne etu abidi dikumbana dia milayi ya mu Bible idi ileja patoke ne: tudi mu ‘matuku a ku nshikidilu.’ (2 Timote 3:1-5) Ke bualu kayi tudi ne bua kudimuka bua tshintu nansha tshimue katshitupeshi ditanaji to. Tudi ne bua kuteya ntema ku Dîyi dia Nzambi ne kuikala anu ne mitalu. Anu tuetu benze nunku ke tuetu kushisha ‘kupanduka mu malu aa onso alua.’​—Luka 21:36.

9, 10. (a) Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tuteya ntema ku malu a mu nyuma? (b) Mmunyi mudi Dîyi dia Nzambi dikale ‘muinda ku makasa etu’ ne ‘munya muteme mu njila wetu’?

9 Mu bikondo ebi bikole, mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi ‘tutamba kuteya ntema mivule’ ku malu a mu nyuma? Mushindu umue ngua kuikala kubuela pa tshibidilu mu bisangilu, mu mpuilu ne mu mpungilu ya bena Kristo. Tudi ne bua kuikala kabidi balongi ba Bible ba tshisumi bua tuetu kumona mua kusemena pabuipi ne Eu wakafundisha Bible, mmumue ne: Yehowa. (Yakobo 4:8) Tuetu bapete dimanya dia Yehowa mu dilonga dia pa nkaya ne mu bisangilu, netuikale bu mufundi wa Misambu wakambila Nzambi ne: ‘Dîyi diebe didi muinda ku makasa anyi ne munya muteme mu njila wanyi.’​—Musambu 119:105.

10 Bible udi ‘munya muteme mu njila wetu’ padiye utumanyisha malu enza Nzambi mu matuku atshilualua. Udi kabidi ‘muinda ku makasa etu.’ Tudi mua kuamba kabidi ne: Bible udi mua kutuambuluisha bua kumanya tshia kuenza patudi tupeta ntatu mikole. Ke bualu kayi bidi ne mushinga bua tuetu ‘kutamba kuteya ntema mivule’ patudi tudisangisha ne bena Kristo netu bua kulonga ne patudi tudibadila Dîyi dia Nzambi. Malu atudi tulonga neatuambuluishe bua kuangata mapangadika mimpe a meji adi alengelela Yehowa ne asankisha mutshima wende. (Nsumuinu 27:11; Yeshaya 48:17) Mmunyi mutudi mua kushala ne ntema mutantshi mule patudi mu bisangilu ne patudi tudilongela bua tuetu kumona mua kupetela masanka a bungi ku bintu bia mu nyuma bidi Nzambi mutulongoluele?

Tukoleshayi ntema yetu mu bisangilu

11. Bua tshinyi kuteya ntema mu bisangilu bia tshisumbu kutu imue misangu bualu bukole?

11 Kuteya ntema mu bisangilu kutu imue misangu bualu bukole. Lungenyi ludi mua kupeta ditanaji bipepele, pamu’apa kudi muana udi udila peshi kudi muntu udi mulue panyima wenda ukeba muaba wa kusomba. Kunyima kua bamane kuenza dituku dijima ku mudimu, pamu’apa tudi mua kuikala bapungile. Muanetu udi wakula ku tshiakuidi udi mua kuikala kayi ngamba-malu udi utamba kusankisha to, ne tudi mua kupapuka meji akadi maye ku malu makuabu, pamu’apa tukadi tubungila mene ne tulu! Pa kumona mushinga wa malu adibu balongesha, tudi ne bua kudienzeja bua kukolesha ntema yetu mu bisangilu bia tshisumbu. Mmunyi mutudi mua kuenza bualu ebu?

12. Ntshinyi tshidi mua kutupepejila mushindu wa kuteya ntema mu bisangilu?

12 Pa tshibidilu bitu bipepele bua kuteya ntema mu bisangilu patudi badilongolole bimpe. Nunku bua tshinyi kubenga kudianjila kuela meji bua malu atualua kulonga mu bisangilu? Bidi bilomba minite mikese patupu dituku dionso bua kubala ne kuelangana meji bua tshitupa kampanda tshia nshapita idibu bafile bua dibala dia Bible dia ku lumingu. Tuetu badianjile kulongolola malu etu bimpe, tudi mua kupeta kabidi dîba dia kulongolola Dilonga dia Mukanda dia Tshisumbu ne Dilonga dia Tshibumba tshia Nsentedi. Nansha tuetu bikale ne ndongamu kayi, mbimpe tuikale bamanye bualu ebu: Didilongolola nedituambuluishe bua kuteya ntema ku malu adibu balongesha mu bisangilu bia tshisumbu.

13. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kushala batangije lungenyi anu ku malu adibu balongesha mu bisangilu?

13 Pa kumbusha didilongolola bimpe, bamue batu bamona ne: batu bafika ku dikala ne ntema ya bungi mu bisangilu padibu basombela mu bibasa bia kumpala menemene mu Nzubu wa Bukalenge. Dishala batangile ngamba-malu, dilonda dibala dia mvese mu Bible ne difunda malu manene mmishindu mikuabu idi yambuluisha bua kulama lungenyi luetu kaba kamue. Kabidi, kuikala ne mutshima mulongolola kudi ne mushinga wa bungi kupita mushindu mukuabu wonso wa dikolesha ntema. Tudi ne bua kujingulula tshitutu tudisangishila pamue. Tshia kumpala tutu tudisangisha ne bena Kristo netu bua kutendelela Yehowa. (Musambu 26:12; Luka 2:36, 37) Bisangilu mmushindu munene utudi tudila biakudia bia mu nyuma. (Matayo 24:45-47) Kabidi, bisangilu bidi bitupesha mishindu mimpe ya ‘[kusakangana] ku dinanga ne ku dienza dia bienzedi bimpe.’​—Ebelu 10:24, 25.

14. Mbualu kayi menemene budi buvuija tshisangilu kampanda tshimpe?

14 Bamue badi mua kuikala ne tshilele tshia kubipisha tshisangilu kampanda bua ndongeshilu wa badi ne miyuki ya dienzamu. Padi bangamba-malu bikale balongesha bimpe, badi mua kuamba ne: tshisangilu atshi tshivua tshimpe be. Kadi kuoku kakuyi ndongeshilu muimpe, badi mua kuamba ne: tshisangilu tshivua tshibi. Ntshia bushuwa bua se: aba badi ne miyuki mu tshisangilu kampanda badi ne bua kuenza muabu muonso bua kulongesha bimpe ne nangananga bua kulenga mitshima ya bateleji. (1 Timote 4:16) Kadi tuetu badi bateleja katuena ne bua kuikala anu tubipisha malu patupu to. Nansha mudi ndongeshilu wa badi ne miyuki muikale ne mushinga, kudi malu makuabu adi ambuluisha bua tshisangilu kuikalatshi tshimpe. Kuenaku witaba bua se: bualu bua kumpala butudi ne bua kuditatshishila mmushindu utudi tuteleja, kadi ki mmushindu udi ngamba-malu wenza muyuki anyi? Patudi tubuela mu bisangilu ne tuteya ntema ku malu adibu balongesha, tudi tutendelela Nzambi biumvuangane ne disua diende. Atshi ke tshidi tshienza bua bisangilu bikale bimpe. Tuetu bikale tujinga kupeta dimanya dia Nzambi, bisangilu nebituambuluishe, nansha ngamba-malu yeye ulongesha mushindu kayi. (Nsumuinu 2:1-5) Nunku tuikalayi bapangadike muetu muonso bua ‘kutamba kuteya ntema mivule.’

Mushindu wa kupeta masanka mavule mu dilonga dia pa nkaya

15. Mmunyi mudi dilonga ne dielangana meji mua kutuambuluisha?

15 Tudi tupeta masanka mavule patudi ‘tutamba kuteya ntema mivule’ dîba ditudi tudilongela ne tuelangana meji. Kubala Bible pamue ne mikanda yetu mikuabu ne kuelangana meji bua malu adimu nekutupeteshe mishindu mimpe ya tuetu kushindika malongesha malelela a mu Dîyi dia Nzambi mu mutshima wetu. Malongesha aa nealengeje bikole ngelelu wetu wa meji ne ngenzelu wetu wa malu. Bulelela, neatuambuluishe bua kuikala ne disanka dia kuenza disua dia Yehowa. (Musambu 1:2; 40:8) Bua nanku, tudi ne bua kukolesha ntema yetu bua ituambuluishe patudi tulonga. Bitu bipepele be bua kupeta ditanaji! Bipumbishi bikese bu mudi didila dia telefone peshi mutoyi bidi mua kutupesha ditanaji. Peshi tudi mua kuikala katuyi ne bukole bua kushala ne ntema mutantshi mule to. Tudi mua kusomba panshi ne tshipatshila tshimpe tshia kudia biakudia bia mu nyuma, kadi kunyima kua katantshi kakese lungenyi ludi mua kubanga kuya ku malu makuabu. Kadi mmunyi mutudi mua ‘kutamba kuteya ntema mivule’ patudi tudilongela Dîyi dia Nzambi?

16. (a) Bua tshinyi mbia mushinga bua tuetu kulongolola dîba dia kudilongela? (b) Ndîba kayi diudi mulongolole bua kudilongela Dîyi dia Nzambi?

16 Mbimpe kuenza ndongamu ne kusungula muaba ne dîba dikumbane bua kulonga. Bua ba bungi ba kutudi, katutu ne dîba dia bungi dia kuikala muaba wa nkayetu to. Tudi mua kudimona ne malu a bungi a kuenza kadi dîba dikale dikese. Bushuwa, tudi ne bua kuluangana bua kupetaku bikondo bitudi patupu bua tuetu kulonga. Katuena ne bua kuindila bua dîba dia kulonga didivuile nkayadi kutudi to. Kadi tudi ne bua kulongolola dîba dia kulonga. (Efeso 5:15, 16) Bamue batu balongolola dîba dikese dia kulonga mu dinda padi ditanaji mua kuikala dikese. Bakuabu batu basue kulonga dilolo. Mubelu udi muaba eu ngua se: katuena ne bua kulengulula dijinga dia mushinga mukole dia kupeta dimanya dijalame dia Nzambi ne dia Muanende nansha. (Yone 17:3) Nunku tulongololayi dîba dia kuikala kudilongela ne tushale balamate ku dîba ditudi bafunde bua kudilongela nunku.

17. Dielangana meji ntshinyi, ne mmunyi mudidi mua kutuambuluisha?

17 Dielangana meji (dipingajilula meji ku malu atukadi balonge) didi ne mushinga wa bungi menemene. Didi dituambuluisha bua kuangata ngenyi ya Nzambi idi mifunda mu mabeji ne kuyibueja mu mutshima wetu. Dielangana meji didi dituambuluisha bua kumona mushindu utudi mua kutumikila mibelu ya mu Bible, bua tuetu kulua ‘benji ba dîyi, katuyi anu bumvui badi’ patupu. (Yakobo 1:22-25) Dielangana meji didi dituambuluisha kabidi bua kutamba kusemena pabuipi ne Yehowa, bualu didi ditupesha mushindu wa kuela meji bua ngikadilu yende ne mushindu udibu bayileje mu malu atudi tukonkonona mu mêba atudi tulonga.

18. Mmalu kayi adi akengedibua bua kuelangana meji bimpe?

18 Bua dilonga ne dielangana meji kutuambuluishabi, tudi ne bua kumbusha malu adi akeba ditanaji mu meji etu. Bua kumona mua kubueja malu mapiamapia mu lungenyi patudi tuelangana meji, tudi ne bua kumbusha malu adi akeba ditanaji a mu nsombelu udiku lelu. Dielangana meji didi dilomba dîba ne muaba wa nkaya; bushuwa, didia biakudia bia mu nyuma ne dinua mâyi a bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi bidi bikolesha be!

19. (a) Ntshinyi tshidi tshiambuluishe bamue bua kuvudija ntema yabu padibu badilongela? (b) Mmushindu kayi utudi ne bua kuangata dilonga, ne mmasanka kayi atudi mua kupetela ku mudimu eu wa mushinga?

19 Tshia kuenza ntshinyi bituikala katuyi mua kushala ne ntema mutantshi mule ne meji atuadija kuwayawaya kunyima kua katantshi kakese ka dilonga? Bamue batu bamone ne: badi mua kuvudija ntema yabu padibu batuadija kulonga munda mua minite mikese, ne benda bayivudija ku kakese ku kakese. Tshipatshila tshietu tshidi ne bua kuikala tshia kulonga minite mikumbaneku ndambu pamutu pa kunyema lubilu. Tudi ne bua kuikala ne dijinga dikole dia kumanya malu adi mu tshiena-bualu tshitudi tukonkonona. Ne tudi mua kukebulula malu makuabu mu mikanda ne bintu kabukabu bidi kasumbu ka mupika wa lulamatu katupeshe. Bidi ne mushinga wa bungi bua kukebakeba “malu male a Nzambi.” (1 Kolinto 2:10) Kukebulula malu aa kudi kutupesha mushindu wa kuvudija dimanya dietu dia Nzambi ne wa kukolesha lungenyi luetu. (Ebelu 5:14) Tuetu bikale balongi ba Dîyi dia Nzambi ba tshisumi, netuikale kabidi ‘bakumbane bua kuyisha bakuabu.’​—2 Timote 2:2.

20. Mmunyi mutudi mua kudia ne kulama malanda mashême ne Yehowa Nzambi?

20 Dibuela mu bisangilu bia bena Kristo ne didilongela nebituambuluishe bikole bua kudia ne kulama malanda mashême ne Yehowa. Bidi bimueneka ne: atshi ke tshiakenza mufundi wa Misambu wakambila Nzambi ne: “Mona mundi munange mikenji yebe! Ndi ngelangana meji bualu [buayi] dinda tô ne dilolo.” (Musambu 119:97) Nunku tuenzayi muetu muonso bua kuikala kubuela mu bisangilu, mu mpuilu ne mu mpungilu pa tshibidilu. Ne tudisumbilayi tshikondo tshia kulonga Bible ne kuelangana meji. Nanku netupete masanka mavule bua ‘ditamba kuteya ntema mivule’ ku Dîyi dia Nzambi.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 7 Pamu’apa Paulo uvua mufundile bena Ebelu mukanda wende mu tshidimu tshia 61 mu bikondo bietu ebi. Bikalabi bivua nanku, kunyima kua bidimu bitanu patupu ke kuvua biluilu bilombola kudi Cestius Gallus bijingile Yelushalema. Mutantshi eu, biluilu abi biakumbuka, ke bena Kristo bavua badimuke kupetabu mushindu wa kunyema. Bidimu binayi kunyima, bakabutula tshimenga etshi kudi biluilu bia bena Lomo bilombola kudi Jenerale Titus.

Udi muvuluke anyi?

• Bua tshinyi bamue bena Kristo bena Ebelu bavua benda bumbuka mu ntendelelu mulelela?

• Mmunyi mutudi mua kushala ne ntema mu bisangilu bia bena Kristo?

• Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kupetela masanka ku didilongela ne dielangana meji?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 11]

Bena Kristo bena Ebelu bavua ne bua kushala bavuluke kabutu ka Yelushalema kavua kenda kasemena pabuipi

[Tshimfuanyi mu dibeji 13]

Baledi badi mua kuambuluisha bana babu bua kupeta masanka adi afumina ku bisangilu bia bena Kristo