Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bena Kristo badi mua kuikala ne mukawu anyi?

Bena Kristo badi mua kuikala ne mukawu anyi?

Bena Kristo badi mua kuikala ne mukawu anyi?

BENA KRISTO badi mua kuikala ne mukawu anyi? Bu mutudi bena Kristo, badi batulomba bua ‘kukeba dinanga’ ne badi batuambila ne: ‘dinanga kadiena ne mukawu’ to. (1 Kolinto 13:4; 14:1) Ku lukuabu luseke, badi batuambila ne: ‘Yehowa udi Nzambi wa mukawu’ ne kabidi, badi batulomba bua ‘kuidikija mudi Nzambi wenza.’ (Ekesode 34:14; Efeso 5:1) Bua tshinyi malu aa adi amueneka mikale abengangana?

Mbualu miaku ya tshiena-Ebelu ne ya tshiena-Gelika mikudimuna ‘mukawu’ mu Bible idi ne mumvuija a bungi. Idi mua kuikala ne ngumvuilu muimpe anyi mubi, bilondeshile mushindu udibu benza nayi mudimu. Tshilejilu, muaku wa tshiena-Ebelu mukudimuna ‘mukawu’ udi mua kumvuija “dishindika pa dilamata muntu kampanda anu nkayende; dibenga kuanyisha ditembangana; lukunukunu; tshisumi; mukawu [muimpe anyi mubi]; lubabu.” Muaku wa muomumue wa mu tshiena-Gelika udi ne diumvuija diodimue edi. Miaku eyi idi mua kumvuija lukinu kudi muntu udi umueka bu muluishi anyi udi umueka muikale mupete amue masanka. (Nsumuinu 14:30) Miaku eyi idi kabidi mua kumvuija ngikadilu muimpe mufumine kudi Nzambi: dijinga bua kukuba muntu utudi banange ku bubi kampanda.​—2 Kolinto 11:2.

Tshilejilu tshitambe buimpe

Yehowa mmufile tshilejilu tshitambe buimpe tshia mukawu muakane. Udi uuleja mu mushindu muakanyine ne mulenga, dinanga dia kulama bantu bende ku dinyanguka dia mu nyuma ne dia mu bikadilu ke didi dimuenzeja. Pa bidi bitangila bantu bende ba kale (bafuanyikija ne Siona), Yehowa wakamba ne: ‘Ndi mumvue mukawu bua Siona, ngakukuatshika tshiji tshikole bua bualu buende.’ (Zekâya 8:2) Anu bu mutu tatu wa dinanga mudiakaje bua kukuba muanende ku bubi, Yehowa mmudiakaje bua kukuba basadidi bende ku njiwu ya ku mubidi ne ya mu nyuma.

Bua kukuba bantu bende, Yehowa mmufile Dîyi diende, Bible. Didi dikankamija bantu bende bikole bua kuenda ne meji, ne mudi bilejilu kabukabu bia bantu bavua benda nanku.Tudi tubala mu Yeshaya 48:17 ne: ‘Meme ndi Yehowa Nzambi webe, udi ukuyisha bua wewe wikale ne diakalengele, udi ukulombola mu njila ûdi ne bualu bua kuendelamu.’ Ndisankapu kayi ditudi nadi patudi tumanya ne: mukawu wende udi umusaka bua kututabalelaye ne bua kutukubaye! Bu yeye kayi ne mukawu muimpe eu to, tuvua mua kuikala ne ntatu ya mishindu yonso bua dipanga kumanya dietu. Mishindu idi Yehowa uleja mukawu idi ileja patoke mudiye kayi mudisue anu nkayende to.

Pa nanku, ndishilangana kayi didi pankatshi pa mukawu muimpe ne mukawu mubi? Bua kupeta diandamuna, tuanjayi kutangila tshilejilu tshia Mîyama (Miriyame) ne Pinehasa (Finease). Ujingulule tshivua tshibasaka.

Mîyama ne Pinehasa

Mîyama uvua yayende wa Mose ne Alona (balombodi ba bena Isalele mu Tshimuangi). Pavua bena Isalele batshikale mu tshipela, Mîyama wakumvuila muakunyende Mose mukawu. Tudi tubala mu Bible ne: “Miriyame ne Arone bavua bajana Mozese bua mukajiende muena Kushi, . . . Bavua bamba ne: ‘[Yehowa] mmuyukile anu ne Mozese nkayende anyi? Kena muyukile netu kabidi anyi?’” Mbimueneke ne: Mîyama ke uvua mutuadije buntomboji ebu bualu Yehowa wakamunyoka (ne disama dia nsudi diakanenga lumingu lumue) bua dipanga diende dia kanemu, kadi kakanyoka Alona to.​—Nomba 12:1-15, MMM.

Ntshinyi tshivua tshisake Mîyama bua kuakula bibi bua Mose? Bivua mbua ntendelelu mulelela ne dijinga dia kukuba bana babu bena Isalele ku bubi anyi? Tòo. Mbimueneke ne: Mîyama uvua mulekele dijinga dibi dia kuikala ne muaba mubandile ne butumbi didiunda munda muende. Bu muvuaye muprofete mukaji mu Isalele, bavua bamunemeka bikole kudi bantu, nangananga kudi bantu bakaji. Uvua mubalombole mu mijiki ne misambu panyima pa dipanduka dia mu tshishima dia bena Isalele ku Mbuu Mukunze. Kadi nansha nanku, Mîyama ukavua utshina tshianana bua kujimija muaba wende bua mukaji wa Mose uvuaye umona bu mukenende. Mukawu mubi ke uvua mumusake bua kujudila muntu musungula kudi Yehowa eu matandu.​—Ekesode 15:1, 20, 21.

Kadi, Pinehasa yeye uvua musaka kudi meji makuabu. Matuku makese kumpala kua kubuela mu Buloba Bulaya, pavua bena Isalele batudile mu mpata ya Moaba, bakaji bena Moaba ne bena Midiyana bakalobesha balume bena Isalele bua kuenda nabu ne kutendelela mpingu. Bua kukezula tshitudilu ne kulekesha tshiji tshia Yehowa tshivua tshiteme, bavua bambile balumbuluishi ba mu Isalele bua kushipa muntu yonso uvua musesuke mu njila nunku. Zimeli (mfumu wa mu bena Simeona) wakalua ne dikamakama dionso ne mukaji muena Midiyana (Kozebi) mu tshitudilu ‘ku mêsu kua tshisumbu tshionso tshia Bena Isalele’ bua kuenda nende. Pinehasa wakenza malu ne dikima dikole. Wakashipa bena buendenda aba mu ntenta wabu bualu uvua ne mukawu anyi lukunukunu lua ntendelelu wa Yehowa, ne bualu uvua ne dijinga dia kulama bukezuke bua tshitudilu. Bakamuanyisha bua “tshiji tshia mukawu,” tshivuaye natshi ne bua muvuaye “kayi witaba ditembangana” ne Yehowa. Bualu buakenza Pinehasa ne mitalu yonso ebu buakajikijija tshipupu tshikavua tshimane kushipa bantu 24 000, ne Yehowa wakamufuta pa kuenza nende tshipungidi bua ne: buakuidi bushale mu nzubu wende kashidi ne kashidi.​—Nomba 25:4-13; The New English Bible.

Ndishilangana kayi divua pankatshi pa mishindu ya mukawu ibidi eyi? Mîyama uvua ne mukawu mubi pakakulaye bibi bua muakunyende Mose, kadi Pinehasa yeye uvua muenze malu ne mukawu muimpe. Anu bu Pinehasa, tuetu petu tudi mua kudiumvua basakibue bikondo bikuabu, bua kuakuila anyi kubingisha dîna dia Yehowa, ntendelelu wende ne bantu bende.

Mukawu mubi

Bidiku mua kuenzeka bua ne: tuikale ne mukawu mubi anyi? Eyowa. Ke muvuabi bua bena Yuda ba mu bidimu lukama bia kumpala. Bavua balame Mikenji mifila kudi Nzambi ne bilele biabu ne mukawu wonso. Mu didienzeja diabu dia kukuba Mikenji ayi, bakasakidila mêyi ne mikandu biakalua bujitu bunene kudi bantu. (Matayo 23:4) Bua dipanga kumvua anyi dibenga kuitaba ne: Nzambi ukavua mupingaje pa muaba wa Mikenji ya Mose tshivua Mikenji mine eyi ifunkuna, mukawu wabu mubi wakabasaka bua kuleja tshiji tshibi kudi bayidi ba Yezu Kristo. Mupostolo Paulo (uvua pende ne lulamatu lua mukawu mubi ku Mikenji) wakaleja ne: bantu bavua balamate Mikenji bavua ‘ne lukunukunu [anyi mukawu] kudi Nzambi, kadi ke ndua lungenyi lulelela.’​—Lomo 10:2; Galatia 1:14.

Nansha bena Yuda ba bungi bakalua kulua bena Kristo bavua ne lutatu bua kulekela lukunukunu lubi bua Mikenji ya Mose. Panyima pa luendu luende luisatu lua bu-misionere, Paulo wakafila luapolo kudi kasumbu kaludiki ka mu bidimu lukama bia kumpala bua dikudimuna dia mitshima dia bantu ba bisamba bia bende. Mu tshikondo atshi, binunu bia bena Kristo bena Ebelu bavua ‘ne lukunukunu lua mikenji ya Mose.’ (Bienzedi 21:20) Wakamba bualu ebu bidimu bivule panyima pa kasumbu kaludiki kamane kuleja ne: bena Kristo ba bisamba bia bende kabavua ne bua kuditenguisha to. Malu a kulonda Mikenji ya Mose aa akajula matandu mu tshisumbu. (Bienzedi 15:1, 2, 28, 29; Galatia 4:9, 10; 5:7-12) Bamue bena Kristo bena Yuda bavua bimanyina pa mmuenenu wabu nkayabu wa dimona malu, bajana bakuabu bualu kabavua bumvua bimpe menemene muvua Yehowa wenza malu ne bantu bende musangu au.​—Kolosai 2:17; Ebelu 10:1.

Pa nanku, tudi ne bua kuepuka buteyi bua mukawu mubi bu nunku mu dikeba kukuba ngenyi yetu nkayetu anyi bikadilu bidi kabiyi bishindamene mu Dîyi dia Nzambi. Tudi ne bua kuitaba butoke budi njila udi Yehowa wenza nende mudimu lelu’eu wela pa Dîyi dia Nzambi.

Ikala ne mukawu bua Yehowa

Kadi, mukawu muakane udi utuambuluisha mu ntendelelu mulelela. Mukawu muakane udi utuma ntema yetu kudi Yehowa patudi tujinga anu lumu luetu anyi bukenji butudi nabu. Udi utusaka bua kukeba mishindu mishilangane itudi mua kuamba bulelela pa bidi bimutangila, ne kubingisha njila yende ne bantu bende.

Tshilejilu, mamu kampanda, uvua ne lungenyi lubi pa mukenji wa Nzambi wa mashi, uvua ubenga ne tshiji tshikole bua kuakula ne Akiko (ministre wa ku dîba ne ku dîba wa Bantemu ba Yehowa). Ne budimu buonso, Akiko wakabingisha Dîyi dia Nzambi, kulejaye too ne njiwu ne ntatu itu ifumina ku diela dia bantu mashi. Bu muvuaye ne dijinga dikole dia kuakula pa bidi bitangila Yehowa, Akiko wakatangija muyuki ku bualu buvuaye mumone bu nshindamenu wa dibenga kuitaba dia mamu au: kavua witaba ne: Mufuki utuku to. Yeye kueleshisha mamu au meji pa mushindu udi bintu bifuka bijadika mudi Mufuki muikaleku. Diakula diende kayi utshina diakafikisha ki ng’anu ku dijikija ngenyi mibi ya mamu eu, kadi diakafikisha too ne ku dilonga nende Bible. Lelu’eu mamu uvua wa tshiji tshikole au ukadi mutendeledi wa Yehowa.

Mukawu muimpe (anyi lukunukunu) bua ntendelelu mulelela udi utusaka bua kuikala bakazamuke ne kuakula dîba dionso didi mpunga umueneka ne kubingisha malongesha a Bible ku mudimu, mu kalasa, mu miaba idi bantu bapanyishila bintu ne patudi mu ngendu. Tshilejilu, Midori wakadifundila tshipatshila tshia kuyukila ne bena mudimu nende pa malongesha a Bible. Umue wa ku bena mudimu nende uvua ne bidimu 40 ne bia mu njila wakamba ne: kavua musue kuyukila nansha bia kumona lufu ne Bantemu ba Yehowa. Matuku makese pashishe, munkatshi mua muyuki wabu mukuabu, mamu eu uvua udilakana bualu muanende wa bakaji uvua wenda upeta ngikadilu mibi. Midori kumulejaye mukanda wa Les jeunes s’interrogent​—Réponses pratiques, * ne kumulombaye bua kulonga mukanda ewu ne muanende wa bakaji au. Dilonga diakabanga kadi mamu eu kavua ulonga nabu pamue to. Ke Midori kuangata dipangadika dia kumuleja kasete ka video ka Les Témoins de Jéhovah: un nom, une organisation. * Dimona dia bande eu diakamuambuluisha bua kumbusha ngenyi mibi ivuaye nayi. Bu muvua bivuaye mumone bimusankishe, wakamba ne: “Ndi musue kuikala bu Bantemu ba Yehowa.” Wakalonda muanende wa bakaji mu dilonga dia Bible.

Mukawu muimpe udi kabidi ne mushinga mu tshisumbu tshia bena Kristo. Udi ukolesha lungenyi lua dinanga ne diditatshisha bua bakuabu ne utusaka ku diepuka malu adi mua kukengesha bana betu ba mu Kristo, bu mudi bijanu ne ngenyi ya butontolodi. Mukawu muakane udi utusaka bua kutua nyama ku mikolo mapangadika a bakulu badi ku misangu mua kumona bikala bia mushinga bua kubela benji ba malu mabi. (1 Kolinto 5:11-13; 1 Timote 5:20) Pa bidi bitangila mukawu uvuaye umvuila bena kuitabuja nende ba mu tshisumbu tshia Kolinto, Paulo wakamba ne: ‘Ndi ne mukawu bua bualu buenu bu mudi mukawu wa Nzambi; ngakanubangisha kudi mulume umue bua meme mmanye mua kunufila bu mukaji utshidi kamama kudi Kristo.’ (2 Kolinto 11:2) Nenku, mukawu wetu udi utusaka tuetu bonso bua kukuba bukezuke bua malongesha, bua mu nyuma ne bua bikadilu, bua bena mu tshisumbu tshijima.

Eyowa, mukawu muikale ne tshipatshila tshimpe (anyi mukawu wa buena wa Nzambi) udi wambuluisha bimpe bakuabu. Udi wenza bua Yehowa anyishe muntu ne udi ne bua kuikala munkatshi mua ngikadilu idi bena Kristo ne bua kuikala nayi lelu’eu.​—Yone 2:17.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 20 Mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

^ tshik. 20 Mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

[Bimfuanyi mu dibeji 29]

Pinehasa uvua ne mukawu muakane

[Bimfuanyi mu dibeji 30]

Epuka buteyi bua mukawu mubi

[Bimfuanyi mu dibeji 31]

Mukawu muakane udi utusaka bua kuambila bakuabu malu atudi tuitabuja ne kuanyisha bikole buena-muntu buetu