Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Nkonko ya babadi

Tudi anu ne bua kukumbaja mitshipu yonso itudi tuditshipa kudi Nzambi anyi?

Bilondeshile Bible, mutshipu udi umvuija kulaya Nzambi bualu kampanda, kufila dipa, kubuela mu mudimu kampanda wa pa buawu anyi mu nsombelu kansanga, peshi kujila bimue bintu bidi kabiyi anu bikandikibue mu mikenji to. Mu Bible mudi miyuki ya mitshipu ivua bantu benze bua kulonda nsombelu kampanda pavua Nzambi udianjila kukumbaja bualu kansanga kumpala. Tshilejilu, Hana mamuende wa muprofete Samuele ‘wakaditshipa, wakamba ne: Yehowa, biwikala kuyi upua muntu webe mukaji muoyo, kadi biwapa muntu webe mukaji muana mulume, meme nemmufile kudi Yehowa matuku ende onso a muoyo wende: dipaya kadiena dibeya ku mutu wende.’ (1 Samuele 1:11) Bible udi kabidi uleja ne: mitshipu batu badienzelayi ku budisuile. Mmushindu kayi udi bantu ne bua kukumbaja mitshipu idibu baditshipe kudi Nzambi?

Solomo Mukalenge wa Isalele wa kale udi wamba ne: ‘Pawaditshipa kudi Nzambi, kujanguluki bua kumana mulayi.’ Udi wamba kabidi ne: ‘Ufute tshiwakalaya. Kubenga mua kuditshipa kudi kupita kudinga buakane.’ (Muambi 5:4, 5) Mikenji ivua Nzambi mupeshile bena Isalele kudi Mose idi yamba ne: ‘Panuaditshipa ku mêsu kua Yehowa, Nzambi wenu, kanupangi kushikija mitshipu yenu; bualu bua Yehowa, Nzambi wenu, nealombe bua nuyishikije; ne bualu ebu nebuikale bubi kunudi binuapanga kuyishikija.’ (Dutelonome 23:21) Bushuwa, kuditshipa kudi Nzambi ki mbualu bua bilele to. Muntu udi bua kuditshipa ne kipatshila kimpe, ne eu udi wenza mutshipu kêna ne bua kuikala ne dielakana bua mushindu wa kufuta tshionso tshidiye ulaya mu mutshipu wende to. Yeye muikale welakana, mbitambe buimpe bua yeye kubenga kuditshipa. Kadi tuetu bamane kuditshipa, tudi ne bua kukumbaja mitshipu yonso itudi benze anyi?

Kadi tshia kuenza ntshinyi bikala mutshipu ulomba muntu bua kuenza bualu budiye mulue kumvua ne: budi bubengangana ne disua dia Nzambi? Fuanyikijabi ne: uvua mutshipu uvua mua kubuejakaja buendenda ne ntendelelu mulelela mu mushindu kampanda? (Dutelonome 23:18) Kakuyi mpata, muntu ki mmuenzejibue bua kukumbaja mutshipu wa nunku nansha. Kabidi, mu Mikenji ya Mose mutshipu muenza kudi muntu mukaji bavua mua kuushipa kudi tatuende anyi kudi bayende.​—Nomba 30:3-15.

Angata kabidi tshilejilu tshia muntu uvua muditshipe kudi Nzambi bua kushala mujike kadi mpindieu udi umona malu mamukolele bua kushala nanku. Mutshipu wende mmumuteke mu nsombelu mudiye umvua ne: diukumbaja nedimufikishe ku dishipa mikenji ya Nzambi pa bidi bitangila tshikadilu tshimpe. Udi anu ne bua kuditatshisha bua kukumbaja mutshipu wende au anyi? Kabiakuikalaku bitambe buimpe bua yeye kudikuba ku mpekatu wa tshiendenda pa kubenga kukumbaja mutshipu wende ne kutendekena Nzambi ne kumulomba luse anyi? Anu yeye nkayende ke udi ne bua kuangata dipangadika pa tshilumbu etshi. Muntu mukuabu nansha umue kêna mua kumuangatshiladi to.

Ntshinyi tshidi muntu mua kuenza bikalaye muenze mutshipu udiye ulua kumona pashishe ne: uvua muwenze mu tshiputuku? Udi anu ne bua kukeba bua kuukumbaja anyi? Kabivua bipepele bua Yefeta kukumbajaye mutshipu uvuaye muditshipe kudi Nzambi to, kadi wakaukumbaja ne muoyo mujima. (Balumbuluishi 11:30-40) Dipangila bua kukumbaja mutshipu didi mua kufikisha Nzambi ku ‘dikala ne tshiji’ ne ku dinyanga bikavua muntu au muenze. (Muambi 5:6) Kupepeja mutshipu kudi mua kufikisha muntu ku dibenga kuanyishibua kudi Nzambi.

Yezu Kristo wakamba ne: ‘Dîyi dienu pikaladi dia ne: Eyo; dikale anu eyo; diodi dia ne: To, dikale anu to. Dîyi dinudi nusakidila, didi difuma kudi Muena bubi.’ (Matayo 5:37, MMM) Muena Kristo udi ne bua kuditatshisha ki ng’anu bua kukumbaja patupu mitshipu idiye muditshipe kudi Nzambi, kadi udi ne bua kuditatshisha kabidi bua kuikala wa kueyemena mu mêyi ende onso: kumpala kua Nzambi ne kua bantu. Neenze tshinyi yeye mudimone mu nsombelu mukole kunyima kua yeye mumane kupunga dîyi ne muntu mukuabu bua kuenza bualu buvua bumueneka buimpe kumpala, kadi panyima pa dibukonkonona bimpe bimpe bulua kumueneka kabuyi bua meji? Kêna ne bua kupepeja muanda eu to. Kadi panyima pa diyukidilangana ne muoyo mujima, muntu udibu bumvuangane nende au udi mua kumulekela bualu abu.​—Musambu 15:4; Nsumuinu 6:2, 3.

Ntshinyi tshitudi ne bua kutamba kuditatshishila pa bidi bitangila mitshipu ne malu makuabu onso? Tukebayi anu bua kulama malanda mimpe ne Yehowa Nzambi.

[Bimfuanyi mu mabeji 30, 31]

Hana kakelakana bua kukumbaja mutshipu wende to

[Bimfuanyi mu mabeji 30, 31]]

Yefeta wakafuta mutshipu wende nansha muvuabi kabiyi bitekete bua kuenza nanku