Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Kumpala ne panyima pa dilonga dia Dîyi dia Nzambi

Kumpala ne panyima pa dilonga dia Dîyi dia Nzambi

Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu’

Kumpala ne panyima pa dilonga dia Dîyi dia Nzambi

BU WEWE pamuapa mumone Tony patshivuaye ne bidimu dikumi ne bia pa mutu, uvua mua kumona muvua muana wa balume eu muena tshimvundu wa tshikisu muikale usesela bantu bavua basombele mu bimue bitupa bia tshimenga tshia Sydney mu ditunga dia Australie bivua biuwule tente ne malu mabi. Bamue ba ku balunda bende bavua ba-kanka. Bavua ne tshibidilu tshia kubuela mu nzubu ya bende bua kuiba, kubundulangana mvita, ne kuasangana bingoma mu njila.

Tony wakabanga kunua makanya ne bidimu tshitema. Pakavuaye ne bidimu bitue ku 14, uvua unua diamba misangu yonso eku wenda kabidi buendenda. Pakakumbaja Tony mvula 16, wakalua mupika wa diamba dia héroïne, e kumufikishabi ne ku diamba dia cocaïne ne dia LSD. Udi uleja tshivuaye wipatshila mu bionso ebi wamba ne: “mvua nkeba tshionso tshivua mua kunkuata.” Ke kuasaye bulunda bua kunua kua diamba ne manguomba abidi a ba-kanka bende lumu bua dienzelangana diabu dia bibi. Matuku makese Tony kulua kumanyika bu umue wa ku bapanyishi batambe bunene ba diamba ba ku mikalu ya ku Est kua ditunga dia Australie.

Bunu bua diamba bua Tony buvua bumutudisha makuta, dolare (ya bena Amerike) mitue ku 160 anyi 320 ku dituku. Kadi biakakengesha kabidi dîku diende bikole menemene mu malu makuabu. Udi wamba ne: “Misangu ya bungi, bavua batutangija (meme ne mukajanyi) nsongo ya tungoma ne ya tuele mu mpala kudi benzedianganyi ba bibi bavua balua kukeba diamba ne makuta bituvua nabi mu nzubu yetu.” Kadi pakelabu Tony mu buloko njila isatu, wakafika ku dikonkonona kuvua nsombelu eu mutangile nende.

Nansha muvua Tony ne tshibidilu tshia kuya mu ditendelela, uvua anu udiumvua kule ne Nzambi uvuaye welela meji ne: uvua wosha benji ba malu mabi mu inferno bu dinyoka dia tshiendelele. Kadi pakamuendelabu kudi Bantemu ba Yehowa babidi, Tony wakakema pakamulejabu ne: Nzambi kêna Nzambi wa mushindu au to. Nunku wakasanka bua kuakaja nsombelu wende ne kupeta mabenesha a kudi Nzambi. Dîyi diakalenga Tony ndiakamba Yezu Kristo dia se: “Nzambi udi mumanye mua kuenza malu onso.” (Mâko 10:27) Kabidi tshivua nangananga tshilenge muoyo wende mmêyi adi akankamija a ne: ‘Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.’​—Yakobo 4:8.

Kadi Tony wakatata bikole bua kushintululaye nsombelu wende bua kupetanganaye ne mikenji ya mu Bible. Udi wamba ne: “Tshintu tshia kumpala tshingakalekela ndinua dia mfuanka, buvua bualu bumvua tshiyi mua kuenza kuonso eku to, nansha mumvua muluangane misangu ne misangu bua kubukumbaja. Bua bukole bua kudi Yehowa, ngakafika ku dilekela bibidilu bia kunua kua diamba kuvua kunkuate ku bupika munkatshi mua bidimu 15 bijima. Tshivua muanji kuelaku meji ne: mvua mua kukokesha bua kulekela bibidilu bia mushindu eu to.”

Pamutu pa kutshina Nzambi udi ukengesha bantu mu inferno bua tshiendelele (dilongesha didi kadiyi nansha muaba umue mu Bible), Tony ne mukajende bakafika ku ditaba dia ditekemena dia kushala ne muoyo wa tshiendelele pa buloba bukudimuna mparadizu. (Musambu 37:10, 11; Nsumuinu 2:21) Tony udi wamba ne: “Biakandomba matuku a bungi ne mvita mikole bua meme kushintulula nsombelu wanyi bua kumvuanganaye ne mikenji ya Nzambi, kadi anu bua diambuluisha dia Yehowa, ndi mutshimune mvita eyi.”

Bushuwa, muena diamba wa kalanda musenga wa kale eu wakalua muena Kristo. Yeye ne mukajende mbafile dîba diabu ne bintu bidibu nabi ku mudimu wa dilongeshangana Bible, bapitshisha ne binunu ne binunu bia mêba mu mudimu eu. Badi kabidi ne mudimu wa dikolesha bana babu babidi badi batshina Nzambi. Dishintuluka dinene dia mushindu eu ndikumbane anu ku bukole budi kabuyi kukandamena bua Bible. Bulelela, anu muakamba mupostolo Paulo, ‘dîyi dia Nzambi didi ne muoyo ne bukole.’​—Ebelu 4:12.

Nansha mudiku bilejilu ebi bilenga bidi bikolesha mushindu eu, bamue badi kabayi nansha ne bijadiki badi bamba mudi dilongesha dia Bantemu ba Yehowa dia malu a mu Bible dikale dishipa mêku a bantu ne dinyanga bikadilu bilenga bia bansonga. Kadi nsombelu wa Tony udi uleja patoke se: kabiena nanku to.

Anu bu Tony, bantu bavule mbafike ku dijingulula ne: kudi mushindu wa kudisulula mu bupika bua bibidilu bibi. Mmushindu kayi au? Mpa kuikala ne ditabuja kudi Nzambi ne kumueyemena yeye ne Dîyi diende pamue ne dikuatshisha dia bena Kristo netu ba dinanga badi baditatshisha bua bualu buetu. Ke padi Tony ujadika ne disanka dionso ne: “Ngamonyi mudi mêyi a mu Bible makube bana banyi. Malongesha a mu Bible mmasungile dibaka dianyi. Kabidi mpindieu bena mutumba banyi badi balala tulu tuimpe menemene bualu tshiena kabidi bu njiwu kudibu to.”

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 9]

‘Bua bukole bua kudi Yehowa, ngakafika ku dilekela tshibidilu tshia kunua kua diamba kuvua kunkuate ku bupika munkatshi mua bidimu 15 bijima’

[Kazubu mu dibeji 9]

Mêyi a mu Bible adi ashintulula nsombelu wa bantu

Mêyi mashilashilangane a mu Bible mmambuluishe bavule bavua mu bupika bua diamba bua balekele tshibidilu tshibi etshi. Munkatshi mua mêyi au mudi adi alonda aa:

‘Tudilengeje ku manyanu onso a mubidi ne a nyuma, tukumbaje tshijila tshietu mu ditshina dia Nzambi.’ (2 Kolinto 7:1) Diamba didi dibengangana ne mikenji ya Nzambi.

“Ditshina dia Yehowa ntshibangidilu tshia meji, kumanya Wa Tshijila ndijingulula dia mianda.” (Nsumuinu 9:10) Ditshina dia kanemu dia Yehowa didi bantu ba bungi bapete ku dimanya diabu dijalame dia Nzambi ne dia njila yende ndibambuluishe bua kudisulula mu bupika bua diamba.

‘Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso, kueyemenyi dijingulula diebe dia mianda. Umumanye yeye bimpe mu bienzedi biebe bionso, yeye neakululamijile njila yebe.’ (Nsumuinu 3:5, 6) Muntu udi mua kulekela bikadilu bibi padiye weyemena Yehowa ne mutshima wende wonso ne umutekela muoyo wende mujima.