Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tshialtare tshidi ne muaba kayi mu ntendelelu?

Tshialtare tshidi ne muaba kayi mu ntendelelu?

Tshialtare tshidi ne muaba kayi mu ntendelelu?

UTU umona tshialtare bu tshintu tshia mushinga mu ntendelelu webe anyi? Bua bantu ba bungi batu babuela mu ekeleziya ya Bukua-Buena-Kristo, tshialtare tshidi mua kuikala tshintu tshia nshindamenu. Ukadiku mubale tshidi Bible uleja bua dienza mudimu ne bioshelu mu ntendelelu, bidibu bamba ne: ke bidi bilele tshialtare anyi?

Tshioshelu tshia kumpala tshidibu batela mu Bible ng’etshi tshivua Noa muibake bua kulambulaye milambu ya nyama pakapatukaye mu buatu kunyima kua Mvula wa kabutu. *​—Genese 8:20.

Kunyima kua ditompakaja dia miakulu ku Babele, bantu bakatangalaka pa buloba bujima. (Genese 11:1-9) Ne dijinga dia ku tshilelelu dia kutendelela, bantu bakakeba mushindu wa kusemena pabuipi ne Nzambi uvuabu kabatshiyi bibidilangane nende kabidi, benda “babubuta” bu bafofo. (Bienzedi 17:27; Lomo 2:14, 15) Katshia ku tshikondo tshia Noa, bisamba bia bungi mbibakile nzambi yabi bioshelu. Bitendelelu ne bisamba bishilangane mbienze mudimu ne bioshelu mu ntendelelu wa dishima. Bantu bakuabu, bikale kule menemene ne Nzambi mulelela, bakenza malu mabi a dikema ne bioshelu, balambuilapu bantu, too ne bana. Bamue bakalenge ba mu Isalele bakalekela Yehowa, bakibakila nzambi ya dishima (bu mudi Bâla) bioshelu. (1 Bakelenge 16:29-32) Kadi tudi mua kuamba tshinyi bua bioshelu mu ntendelelu mulelela?

Bioshelu ne ntendelelu mulelela mu Isalele

Panyima pa Noa, bantu bakuabu ba lulamatu bakibaka bioshelu bua kutendelela Yehowa, Nzambi mulelela. Abalahama wakibaka bioshelu ku Shekeme, pabuipi ne Betele, ku Hebelone ne ku Mukuna wa Moleya kuakalambulaye tshimpanga tshia mukoko tshifila kudi Nzambi pa muaba wa Isaka. Pashishe, muoyo wakasaka Isaka, Yakoba ne Mose bua kuibaka bioshelu bua kutendelela Nzambi.​—Genese 12:6-8; 13:3, 18; 22:9-13; 26:23-25; 33:18-20; 35:1, 3, 7; Ekesode 17:15, 16; 24:4-8.

Pavua Nzambi mupeshe bena Isalele Mikenji yende, wakabatumina dîyi bua bibake tabernakle (ntenta uvuabu mua kutulakaja, uvuabu babikila kabidi ne: “ntenta wa kusambakena”) bua kuikalaye tshintu tshinene tshivua Yehowa mulongolole bua bena Isalele bikale basemena kudiye. (Ekesode 39:32, 40) Tabernakle (anyi ntenta) uvua ne bioshelu bibidi. Tshimue tshia kuoshela milambu, tshivua tshienza ne mitshi ya misasa anyi akasia milamika tshiamu tshikunze (kabanda), tshivua ku tshibuelelu ne bavua balambuilapu milambu ya nyama. (Ekesode 27:1-8; 39:39; 40:6, 29) Tshioshelu tshia musenga wa manananshi, tshiotshi patshi tshienza ne mitshi ya misasa anyi akasia kadi tshilaba or, tshivua munda mua tabernakle, kumpala kua tshilamba tshivua tshijike muaba Mutambe Bunsantu. (Ekesode 30:1-6; 39:38; 40:5, 26, 27) Bavua buoshelapu musenga wa manananshi wa pa buawu misangu ibidi ku dituku: mu dinda ne ku dilolo. (Ekesode 30:7-9) Ntempelo munene uvua Mukalenge Solomo muibake uvua mulonde mushindu uvua tabernakle, muikale ne bioshelu bibidi.

“Ntenta mulelela” ne tshioshelu tshia mu tshimfuanyi

Pavua Yehowa mupeshe Isalele Mikenji, kakafila anu mêyi avua mua kulombola nsombelu wa bantu bende ne mushindu wa kusemenabu kudiye ne milambu ne masambila to. Malu a bungi avua tshivua mupostolo Paulo muambe ne: ‘tshidikijilu,’ ‘tshimfuanyikiji’ anyi ‘mundidimbi wa bintu bia mu diulu.’ (Ebelu 8:3-5; 9:9; 10:1; Kolosai 2:17) Mbuena kuamba ne: malu mavule avua mu mikenji kaavua anu alombola bena Isalele too ne ku dilua dia Kristo to, kadi avua kabidi mundidimbi wa malu a Nzambi avua ne bua kukumbana ku butuangaji bua Yezu Kristo. (Galatia 3:24) Bushuwa, malu avua mu mikenji avua bu milayi. Tshilejilu, muana wa mukoko wa Kupita kua Yehowa avuabu bangata mashi au bu tshimanyinu tshia lupandu lua bena Isalele, uvua uleja Yezu Kristo. Yeye ke ‘muana wa mukoko wa Nzambi udi umusha bubi bua pa buloba,’ uvua mashi ende mela panshi bua kutupikula ku mpekatu.​—Yone 1:29; Efeso 1:7.

Bintu bia bungi bivuabu benza nabi mudimu mu tabernakle ne mu ntempelo bivua tshimfuanyi tshia malu a mu nyuma. (Ebelu 8:5; 9:23) Paulo mmufunde bua “ntenta mulelela uvuabu kabayi base kudi bantu, kadi kudi [Yehowa].” Udi utungunuka wamba ne: “Kristo mmufike bu [muakuidi munene] wa bintu bitukadi nabi mpindiewu. Ntenta udiye wenzela mudimu, mmupite wa kumpala bua mushinga, kabidi udi mulenga tshishiki. Kabavua bamuasa kudi bantu. Mbuena kuamba ne: kena wa pa buloba ebu budibu bafuke nansha.” (Ebelu 8:2; 9:11, MMV) “Ntenta munene ne mupuangane” uvua ntempelo munene wa Yehowa wa mu nyuma. Mêyi a mu Bible adi aleja ne: ntempelo munene wa mu nyuma ndilongolola dienza bua bantu bamone mua kusemena kudi Yehowa ku diambuluisha dia mulambu wa kujimija nawu mibi wa Yezu Kristo.​—Ebelu 9:2-10, 23-28.

Bulelela, patudi tubala mu Dîyi dia Nzambi ne: malu makuabu ne mêyi a mu mikenji adi tshimfuanyi tshia malu a mu nyuma manene ne a mushinga wa bungi, bidi bikolesha ditabuja dietu dia se: Bible mmufundisha ku nyuma wa Nzambi. Bidi bivudija kabidi dianyisha dietu dia meji a Nzambi adi maleja mu mushindu wa pa buawu mu Bible.​—Lomo 11:33; 2 Timote 3:16.

Tshioshelu tshia kuoshela milambu tshidi kabidi ne mushinga mu milayi. Mbimueneke ne: tshidi tshileja “disua” dia Nzambi, anyi dijinga diende dia kuitaba mulambu mupuangane wa mubidi wa Yezu.​—Ebelu 10:1-10.

Pashishe mu mukanda wa Ebelu, Paulo udi wamba mêyi a mushinga mukole aa: ‘Tudi ne tshioshelu, tshidi badi bakuata mudimu mu [ntenta] kabayi bamanye mua kudiaku.’ (Ebelu 13:10) Ntshioshelu tshia mushindu kayi tshivuaye natshi mu lungenyi? Uvua wakula bua tshidibu babikila lelu ne: tshialtare anyi?

Bumvuiji bavule bena Katolike badi bamba ne: tshioshelu tshidibu batele mu Ebelu 13:10 ntshitubu batekela Ukaristiya (nkomonyi), mbuena kuamba ne: “nsakramento” idibu bamba ne: idi ivuija mulambu wa Kristo mupiamupia mu Misa. Kadi paudi utungunuka ne dibala udi mua kumona ne: Paulo uvua wakula bua tshioshelu tshia mu tshimfuanyi. Mu mvese eu, bamanyi ba malu a mu Bible bavule batu bamba ne: muaku “tshioshelu” udi mu tshimfuanyi. Bilondeshile muena Jesuite Giuseppe Bonsirven “bualu ebu budi bumvuangana menemene ne mfundilu wa mu tshimfuanyi udi mu mukanda [mutumina bena Ebelu].” Udi wamba ne: “Mu muakulu wa bena Kristo, muaku ‘tshioshelu’ uvua kumpala ne ngumvuilu wa mu nyuma ne anu panyima pa Irénée ne nangananga panyima pa Tertulien ne pa Munsantu Cyprien ke padibu balue kuulamika ku ukaristiya ne nangananga ku mêsa a ditekela ukaristiya.”

Anu bu muvua tshikandakanda kampanda tshia bena Katolike tshiambe, dienza mudimu ne tshialtare diakatangalaka mu “tshikondo tshia Constantin” ne “dibaka dia nzubu minene ya Mvidi Mukulu.” Tshikandakanda tshikuabu tshiakaleja ne: “Mbulelela ne: mu bidimu nkama ibidi bia kumpala, muntu kavua mua kuakula bua muaba umuepele wa kutendelela to, kadi bua masangisha menzela mu nzubu ya bantu . . . , nzubu ivua ipingana diakamue muayi mua kale panyima pa ditendelela.”​—Rivista di Archeologia Cristiana.

Bukua-Buena-Kristo ne tshialtare

Tshikandakanda tshikuabu tshia bena Katolike tshidi tshiamba ne: “Tshialtare ke tshintu tshia kumpalampala ki ng’anu bua nzubu wa nzambi to, kadi kabidi bua Ekeleziya udi ne muoyo.” (La Civiltà Cattolica) Pabi Yezu Kristo kakashiya nansha ngenzelu umue wa misekelelu ya malu a Nzambi uvuabu ne bua kuenzela pa tshialtare to; kavua nansha mutumine bayidi bende dîyi bua kuenzelabu misekelelu kampanda pa tshialtare to. Mu Matayo 5:23, 24 ne miaba mikuabu idi Yezu utela tshilambuilu anyi tshioshelu, udi wakula bua ngenzelu ivua misakuke mu ntendelelu wa bena Yuda, kadi kêna uleja ne: bayidi bende bavua ne bua kutendelela Nzambi ne tshialtare to.

Mumanyi wa malu a kale muena Amerike George Foot Moore (mulela mu 1851 ne mufue mu 1931) wakafunda ne: “Bitupa binene bia malu a ntendelelu wa bena Kristo bivua anu bimue bimue misangu yonso, kadi pakapita matuku bilele bikese bivua Justin mumvuije munkatshi mua bidimu bia 100 bikavua bilue kuvula ne bienzeka mu mushindu wa dikemesha bantu.” Bilele bia bena Katolike ne bibilu bia patoke bia ntendelelu mbipitepite bungi ne mbishilashilangane bidi mua kukumbana nansha tshiena-bualu tshijima tshia dilonga (liturgie) mu tulasa tua dilongesha bansaserdose bena Katolike. Moore udi utungunuka wamba ne: “tshibidilu etshi tshidi mu bilele bionso, bakatamba kutshitungunuja kudi Tshipungidi tshikulukulu pakavuabu bangata balombodi ba ekeleziya wa bena Kristo bu bapinganyi ba bakuidi ba tshitendelelu tshia bena Yuda. Bilamba bilenga bia bakuidi banene, bilamba bia mudimu bia bakuidi bakuabu, ngendu ya bunême, bena korale bimba misambu, mishi ya musenga wa kamonya udibu buosha mu tshiamu tshia mpaunyi tshidibu banyukula: bionso ebi bivua bimueneka bikale malu a ntendelelu a kulonda mafila kudi Nzambi, avua afikisha ekeleziya ku ditembangana ne misekelelu ya ntendelelu ya kale ya bampangano.”

Bidi mua kukukemesha paudi umanya ne: bilele, misekelelu, mvuadilu ne bintu bikuabu bia bungi bia mu ntendelelu wa ekeleziya mivule kabiena bilonda malongesha a bena Kristo a mu Evanjeliyo to, kadi bidi bilonda bilele bia bena Yuda ne bampangano. Tshibungu kampanda tshia bena Katolike tshidi tshiamba ne: “tshitendelelu tshia bena Katolike ntshipiane bilele bia tshialtare tshitupa kudi tshitendelelu tshia bena Yuda ne tshitupa kudi bitendelelu bia dishima.” (Enciclopedia Cattolica) Minucius Felix (mufundi wa mu bidimu bia 200 bikondo bietu ebi) wakafunda ne: bena Kristo kabavua ne ‘ntempelo nansha ne bialtare to.’ Bia muomumue, nkonga-miaku mukuabu munene udi wamba ne: “Bena Kristo ba kumpala bakabenga kuenza mudimu ne tshialtare bua kudisunguluja ne bena Yuda ne kabidi ne ntendelelu wa dishima.”​—Religioni e Miti.

Bu muvua Buena-Kristo buimanyine nangananga pa mikenji idi bantu ne bua kuitaba ne kutumikila mu nsombelu wa matuku onso ne mu bitupa bionso bia pa buloba, kakuvua kabidi dijinga dia kuikala ne tshimenga tshinsantu pa buloba anyi ntempelo muena dîna ne bioshelu anyi kabidi bantu bavua mua kuikala kasumbu ka pa buaku ka bakuidi bavuala bilamba bisunguluke to. Yezu wakamba ne: ‘Dîba nedilue dikala bantu kabayi batendelela Tatu ku mukuna eu anyi mu Yelushalema. Batendeledi balelela nebatendelele Nzambi mu nyuma ne mu bulelela.’ (Yone 4:21, 23) Bitendelelu bia bungi bidi bilonda bilele bishilangane, ne kuenza mudimu ne bialtare nkulengulula tshivua Yezu muambe bua mushindu udibu mua kutendelela Nzambi mulelela.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 3 Kale kumpala kua Noa, Kayine ne Abele bavua mua kuikala benze bioshelu bua kufila milambu yabu kudi Yehowa.​—Genese 4:3, 4.