Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso

Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso

Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso

“Badi bamanye dina diebe nebakueyemene.”​—MUSAMBU 9:10.

1, 2. Mbimue bintu kayi bidi bantu beyemena patupu bua bibakube?

 LELU udiku bintu bipite bungi bidi biamba kutunyangila nsombelu, pa tshibidilu bantu batu bakeba muntu anyi tshintu kampanda tshidi mua kubakuba. Bamue badi bela meji ne: kuikala ne mfranga ya bungi nekubakube mu matuku atshilualua, kadi bua kuamba bulelela, mfranga ntshisokomenu tshia tshitupa tshîpi. Bible udi wamba ne: ‘Udi weyemena biuma biende neapone panshi.’ (Nsumuinu 11:28) Bakuabu badi batekemena bantu badi balombola, kadi nansha balombodi peshi bamfumu batambe buimpe batu benza bilema. Ne ndekelu wa bionso batu bafua buonso buabu. Mbia meji mudi Bible wamba ne: “Kanueyemenyi baminyampala, anyi muana wa muntu, unudi kanuyi mua kusangana dikuatshisha kudiye.” (Musambu 146:3) Mêyi aa mafundisha ku nyuma wa Nzambi adi kabidi atudimuija bua kubenga kudieyemena tuetu nkayetu. Tuetu petu tudi ‘bana ba bantu.’

2 Muprofete Yeshaya wakapisha balombodi ba tshisamba tshia Isalele ba mu matuku ende bualu bavua beyemena “tshinyemenu tshia mashimi.” (Yeshaya 28:15-17) Pavuabu benda bakeba bukubi, bakaya kudia bipungidi bia malu a tshididi ne bisamba bivua nabu mutumba. Bipungidi ebi kabivua bia kueyemena to, bivua bia mashimi. Bia muomumue, lelu balombodi ba bitendelelu ba bungi badi badia malanda ne balombodi ba tshididi. Bipungidi ebi pabi nebikale anu “mashimi.” (Buakabuluibua 17:16, 17) Kabiakubakuba kashidi nansha.

Tshilejilu tshimpe tshia Yoshua ne Kaleba

3, 4. Mmunyi muvua mulubu uvua Yoshua ne Kaleba bafile mushilangane ne wa batentekedi bakuabu dikumi?

3 Kadi tudi ne bua kukeba bukubi muaba kayi? Muaba wa muomumue uvua Yoshua ne Kaleba babukebe mu tshikondo tshia Mose. Katupa kakese kunyima kua dipatuka dia Isalele mu Ejipitu, tshisamba etshi tshikavua pa kubuela mu Kanâna, Buloba Bulaya. Bakatuma bantu balume dikumi ne babidi bua kutentekela buloba, ne ku ndekelu kua matuku 40, bakapingana bua kufila mulubu wabu. Anu bantu babidi: Yoshua ne Kaleba, ke bakamba ne: Isalele uvua ne diakalenga dia kuangata buloba abu. Bakuabu abu bakajadika ne: buloba abu buvua buimpe, kadi kuambabu ne: ‘Bantu badi mu buloba abu badi bakole, misoko yabu idi ne mpangu ya mabue, ne idi minene be. Katuena bamanye mua kuluangana ne bantu aba, bualu bua badi batutamba bukole.’​—Nomba 13:27, 28, 31.

4 Bena Isalele bakitaba malu akamba batentekedi dikumi abu ne kumvuabu buôwa, kubangabu mene kujana Mose. Ku ndekelu, Yoshua ne Kaleba kuambabu ne muoyo mujima ne: ‘Buloba butuakapita bua kutentekela budi butambe buimpe. Bikala Yehowa ne disanka bualu buetu, yeye nealue netu mu buloba ebu, neatupebu; buloba budi buwule tente ne mabele ne buitshi. Kanuanji kutombokela Yehowa nansha, kanutshinyi bena buloba.’ (Nomba 14:6-9) Nansha nanku, bena Isalele bakabenga kuteleja, ke bualu kayi Yehowa kakabanyishila bua kubuela mu Buloba Bulaya mu tshikondo atshi to.

5. Bua tshinyi Yoshua ne Kaleba bakafila mulubu muimpe?

5 Bua tshinyi Yoshua ne Kaleba bakafila mulubu muimpe, kadi batentekedi bakuabu dikumi abu kufilabu buobu mulubu mubi? Buobu bonso 12 bavua bamone bimenga bikole ne bisamba bishindame bimuebimue abi. Ne batentekedi dikumi abu kabavua bashime pakambabu bua se: Isalele kavua ne bukole bua kukuata buloba abu nansha. Yoshua ne Kaleba bavua bamanye pabu bualu abu. Tshidibi, batentekedi dikumi abu bakamona malu ne mêsu a buntu. Kadi Yoshua ne Kaleba buobu bavua beyemene Yehowa. Bakavua bamone malu manene avuaye muenze mu Ejipitu, ku Mbuu Mukunze, ne kuinshi kua Mukuna wa Sinai. Tshidi tshikemesha ntshia se: kunyima kua bidimu ndambu, ngumu patupu ya malu aa yakasaka Lahaba wa mu Yeleko bua kuteka muoyo wende mu njiwu bua bantu ba Yehowa! (Yoshua 2:1-24; 6:22-25) Yoshua ne Kaleba (bavua badimuene malu aa avua Yehowa muenze) bavua bajadike ne muoyo mujima ne: Nzambi uvua ne bua kutungunuka ne kuluila tshisamba tshiende mvita. Kunyima kua bidimu 40, dieyemena diabu diakabingishibua pakalua tshipungu tshipiatshipia tshia bena Isalele (balombola kudi Yoshua) kubuela mu Kanâna ne kunyengabu buloba abu.

Tshitudi ne bua kueyemenyina Yehowa katuyi tudilaminyina

6. Bua tshinyi lelu bena Kristo badi ne ntatu, ne badi ne bua kueyemena nganyi?

6 Mu matuku a “malu makole” aa, anu bu bena Isalele, tuetu petu tudi ne baluishi badi batupite bukole. (2 Timote 3:1) Badi batukebela malu adi mua kunyanga bikadilu bietu, kutunyanga mu nyuma ne imue misangu adi mua kutuenzela bibi ku mubidi. Tuetu nkayetu katuena ne bukole bua kukandamena malu aa to, bualu adi afumina kudi muntu udi mutambe bantu bukole, Satana Diabolo. (Efeso 6:12; 1 Yone 5:19) Kadi nkuepi kutudi mua kupeta diambuluisha? Muena lulamatu mukuabu wa kale wakambila Yehowa mu disambila ne: “Badi bamanye dina diebe nebakueyemene.” (Musambu 9:10) Tuetu bamanye Yehowa bimpe menemene ne bajingulule tshidi dîna diende diumvuija, netumueyemene ne muoyo wetu mujima anu muakamueyemena Yoshua ne Kaleba.​—Yone 17:3.

7, 8. (a) Mmushindu kayi udi bintu bifuka bitusaka bua kueyemena Yehowa? (b) Mmalu kayi adi Bible utuleja adi utusaka bua kueyemena Yehowa?

7 Bua tshinyi tudi ne bua kueyemena Yehowa? Yoshua ne Kaleba bavua bamueyemene bualu bakavua bamone malu avua aleja bukole buende. Tuetu petu tukadi bamone malu aa. Angata tshilejilu tshia bintu bidi Yehowa mufuke bu mudi tshibuashibuashi ne bikata bia mitoto miliyare ne miliyare bidi muomu. Makole manenanenayi a bintu bifuka adi Yehowa uludika adi aleja ne: bushuwa yeye udi Wa-Bukole-Buonso. Tuetu belangane meji bua bintu bia dikema bidiye mufuke, netuitabe mêyi a Yobo akambaye bua Yehowa ne: ‘Udi mua kumukanda nnganyi? Mmuntu kayi udi mua kumukonka ne: Udi wenza tshinyi?’ (Yobo 9:12) Mu bulelela, Yehowa yeye muikale netu, katuena mua kutshina muntu nansha umue panu to.​—Lomo 8:31.

8 Angata kabidi tshilejilu tshia Bible, Dîyi dia Yehowa. Mpokolo eu ukena ujika wa meji a Nzambi udi utuambuluisha bikole bua kulekela bikadilu bibi ne kuikala ne nsombelu udi umvuangana ne disua dia Yehowa. (Ebelu 4:12) Bible ke udi utuambuluisha bua kufika ku dimanya Yehowa mu dîna diende ne bua kufika ku dimona tshidi dîna edi diumvuija. (Ekesode 3:14) Tudi tujingulula ne: Yehowa udi mua kulua tshionso tshidiye musue (Tatu wa dinanga, Nzuji wa buakane, Muena Mvita mutshimunyi) bua kukumbajaye majinga ende. Ne tudi tumona mudi dîyi diende dikumbana misangu yonso. Patudi tulonga Dîyi dia Nzambi, tudi tufika ku diamba anu muakamba mufundi wa Misambu ne: ‘Ndi ngeyemena dîyi diebe.’​—Musambu 119:42; Yeshaya 40:8.

9. Bua tshinyi tshia-bupikudi ne dibika dia Yezu ku lufu bidi bitusaka bua kueyemena Yehowa bikole?

9 Tshia-bupikudi ke tshintu tshikuabu tshidi tshitusaka bua kueyemena Yehowa. (Matayo 20:28) Mbualu buimpe be bua muvua Yehowa mutume Muanende bua kutufuila bu tshia-bupikudi! Tshia-bupikudi etshi tshidi ne mushinga wa bungi menemene. Tshidi tshibuikila mpekatu ya bantu bonso badi badilengeja ne banyemena kudi Yehowa ne mutshima muimpe. (Yone 3:16; Ebelu 6:10; 1 Yone 4:16, 19) Tshitupa tshia difuta dia tshia-bupikudi etshi tshivua dibika dia Yezu ku lufu. Tshishima atshi (tshiakajadikabu kudi bamonyi nkama ne nkama) mbualu bukuabu budi butusaka bua kueyemena Yehowa. Ntshieya tshia se: malu atudi batekemene kaakupanga kukumbana to.​—Bienzedi 17:31; Lomo 5:5; 1 Kolinto 15:3-8.

10. Mmalu kayi a muntu pa nkayende adi atusaka bua kueyemena Yehowa?

10 Ebi mbimue bia ku bijadiki bikese patupu bidi bitusaka bua kueyemena Yehowa ne muoyo wetu mujima. Kudi bikuabu bia bungi, bimue bia kudibi mbia muntu pa nkayende. Tshilejilu, tuetu bonso tutu tupeta ntatu ku musangu ne ku musangu. Patudi tukeba mibelu kudi Yehowa bua kumanya mushindu wa kupita ne ntatu eyi, tudi tumona mudi mibelu ayi mikale yambuluisha. (Yakobo 1:5-8) Tuetu tutamba kueyemena Yehowa mu nsombelu wetu dituku dionso ne tumona malu mimpe atudi tupeta, dieyemena dietu kudiye didi dilua dikole menemene.

Davidi wakeyemena Yehowa

11. Davidi uvua mueyemene Yehowa nansha muvuaku malu kayi?

11 Davidi wa mu Isalele wa kale uvua muntu uvua mueyemene Yehowa. Davidi uvua mu njiwu bua Mukalenge Shaula, uvua ukeba kumushipa ne bua tshiluilu tshikole tshia bena Peleshete bavua bakeba kukuata Isalele. Nansha nanku, wakapanduka ne kutshimunaye. Bua tshinyi? Yeye nkayende udi umvuija ne: ‘Yehowa udi munya wanyi ne lupandu luanyi; nentshine nganyi? Yehowa udi ngumbu ya mvita mu muoyo wanyi; udi mua kunkuatshisha buôwa nnganyi?’ (Musambu 27:1) Tuetu petu netutshimune bituikala beyemene Yehowa bia muomumue.

12, 13. Mmunyi muakaleja Davidi ne: tudi ne bua kueyemena Yehowa nansha padi baluishi bavuija ndimi yabu bu bia-mvita bia kutuluisha nabi?

12 Davidi wakasambila umue musangu ne: ‘Nzambi, umvua dîyi dianyi mu ditontolola dianyi, ulame muoyo wanyi bua kautshinyi muntu udi nanyi lukuna. Unsokoke ku bifufu bia mu musokoko bia bantu babi ne ku diyoyo dia benji ba malu a tshinyangu. Badi basakisha ndimi yabu bua kuikalayi bu miele ya mvita, badi baludikila mêyi a bululu bu mikete, bua kuelawu muntu mu musokoko udi kayi ne tshilumbu.’ (Musambu 64:1-4) Katuena bamanye tshivua tshisake Davidi bua kufunda mêyi aa to. Kadi tudi bajadike ne: lelu baluishi ‘badi basakisha ndimi yabu’ bia muomumue, badi bavuija mêyi abu bu tshia-mvita. Badi ‘baela’ bena Kristo badi kabayi ne tshilumbu, bikale bela mêyi mamba mukana peshi mafunda bu “mikete” ya mu tshimfuanyi bua kutunyangila lumu. Tuetu beyemene Yehowa katuyi tutenkakana, ntshinyi tshituapeta?

13 Davidi udi utungunuka wamba ne: ‘Nzambi neabele mukete wende; nebatapibue mputa lukasa. Nebatapibue mputa lukasa. Nebabalenduishe, bualu bua ndimi yabu yakubapisha. Bantu bakane nebasanke mu Yehowa, nebanyemene kudiye.’ (Musambu 64:7-10) Bulelela, nansha mudi baluishi basakisha ndimi yabu bua kutuenzela bibi, ku ndekelu ‘ndimi yabu neyibapishe.’ Ndekelu wa bionso Yehowa udi ukudimuna malu bua aba badi bamueyemene basanke bua bualu buende.

Dieyemena dia Hezikiya diakabingishibua

14. (a) Mmu lutatu kayi lutambe bukole muvua Hezikiya mueyemene Yehowa? (b) Mmunyi muakaleja Hezikiya ne: kavua muitabe malu a dishima a muena Ashû?

14 Mukalenge Hezikiya ke muntu mukuabu uvua mubinge bua dieyemena diende dia Yehowa. Mu tshikondo tshivua Hezikiya ukokesha, tshiluilu tshikole tshia bena Ashû tshivua tshifunyina Yelushalema. Tshiluilu atshi tshikavua tshitshimune matunga makuabu a bungi. Tshikavua mene tshikuate bimenga bia mu Yuda pa kumusha anu Yelushalema, ne Saneheliba uvua udituta tshianza mu tshiadi wamba ne: uvua ne bua kukuata tshimenga etshi patshi. Saneheliba wakamba bimpe mukana mua Labashake ne: dieyemena Ejipitu bua kubambuluishaye divua tshianana. Kadi wakamba pashishe ne: ‘Nzambi webe uudi weyemena kakudingi nansha, pambaye ne: Kabena bafila Yelushalema mu bianza bia mukalenge wa Ashû.’ (Yeshaya 37:10) Kadi Hezikiya uvua mumanye ne: Yehowa kavua mua kumudinga to. Ke bualu kayi wakasambila ne: ‘Ndi nkusengelela, Yehowa Nzambi wetu, utusungile mu tshianza [tshia bena Ashû], bua ba mu makalenge onso a pa buloba bamanye ne: wewe Yehowa udi Nzambi nkayebe.’ (Yeshaya 37:20) Yehowa wakateleja disambila dia Hezikiya adi. Butuku bumue patupu, muanjelu umue wakashipa basalayi ba bena Ashû 185 000. Yelushalema wakapanduka, ne Saneheliba wakumbuka mu buloba bua Yuda kayi mua kununkilamu kabidi to. Bantu bonso bakumvua bualu ebu bakitaba ne: Yehowa mmunene.

15. Ntshintu kayi tshimuepele tshiatuambuluisha bua kudilongolola bua lutatu luonso lutudi mua kupeta mu bukua-panu ebu budi butenkakana?

15 Lelu, tudi mu mvita anu bu Hezikiya. Yetu mvita nya mu nyuma. Kadi bu mutudi baluanganyi ba mvita ya mu nyuma, tudi ne bua kuikala bamanye mishindu ya tuetu kudipandisha. Tudi ne bua kudianjila kumanya mushindu udi baluishi betu baluangana ne kudilongolola bua kubatshimuna. (Efeso 6:11, 12, 17) Mu bukua-panu ebu budi butenkakana, malu adi mua kushintuluka diakamue. Bimvundu bivua kabiyi bitekemena bidi mua kujuka mu ditunga. Matunga adi mamanyike bua budikadidi bua ntendelelu adi mua kushintuluka. Anu tuetu badilongolole bu Hezikiya, mu dieyemena Yehowa ne muoyo wetu mujima ke tuetu kuikala badiakaje bua bualu buonso budi mua kuenzeka.

Kueyemena Yehowa kudi kumvuija tshinyi?

16, 17. Mmunyi mutudi tuleja ne: tudi tueyemena Yehowa?

16 Kueyemena Yehowa ki mbualu bua kuamba mukana patupu to. Kueyemena Yehowa kudi kutangila mutshima wetu ne kudi kumuenekela mu bienzedi bietu. Tuetu beyemene Yehowa, netueyemene Bible udi muikale Dîyi diende ne muoyo mujima. Netubale Bible dituku dionso, netuelangane meji bua malu adimu, ne netumulekele ulombola nsombelu wetu. (Musambu 119:105) Kueyemena Yehowa kudi kumvuija kabidi kueyemena bukole bua nyuma muimpe. Ku diambuluisha dia nyuma muimpe, tudi mua kukuama mamuma adi asankisha Yehowa, ne tudi mua kulekela bibidilu bibi bikavua biele miji. (1 Kolinto 6:11; Galatia 5:22-24) Ke bualu kayi nyuma muimpe mmuambuluishe bantu ba bungi bua kulekela dinua dia mfuanka peshi diamba. Bakuabu mbalekele buendenda. Bushuwa, bituikala beyemene Yehowa, netuenze malu mu bukole buende yeye, kadi ki mmu bukole buetu tuetu to.​—Efeso 3:14-18.

17 Kabidi, kueyemena Yehowa kudi kumvuija kueyemena bantu badiye weyemena. Tshilejilu, Yehowa mmulongolole bua “mupika wa lulamatu ne wa budimu” aludike malu a bukalenge pa buloba. (Matayo 24:45-47, NW) Bu mutudi tueyemena malu adi Yehowa mulongolole, katuena tukeba bua kudienzela malu, ne katuena tubenga kuteleja mupika eu udiye muteke. Ne kudi kabidi bakulu mu tshisumbu tshia bena Kristo, ne bilondeshile mupostolo Paulo, mbabateke kudi nyuma muimpe. (Bienzedi 20:28) Patudi tuambuluishangana ne bakulu badibu bateke mu tshisumbu, tudi tuleja kabidi ne: tudi tueyemena Yehowa.​—Ebelu 13:17.

Londa tshilejilu tshia Paulo

18. Lelu bena Kristo badi balonda tshilejilu tshia Paulo mushindu kayi, ne ntshinyi tshidibu kabayi beyemena?

18 Mupostolo Paulo wakapeta ntatu mivule mu mudimu wende, anu mutudi petu tuyipeta. Mu tshikondo tshiende bavua bashiminyina Buena-Kristo malu kumpala kua bakokeshi ba mbulamatadi, ne uvua imue misangu udienzeja bua kulongolola malu avuabu babashiminyine peshi bua kujadika mudimu wa diyisha ku diambuluisha dia mikenji. (Bienzedi 28:19-22; Filipoi 1:7) Lelu, bena Kristo badi balonda tshilejilu tshiende. Padiku mushindu, tudi tuambuluisha bantu ne bionso bitudi mua kuikala nabi bua bamanye bimpe tshidi mudimu wetu. Ne tudi tudienzeja bua kubingisha ne kujadika lumu luimpe ku diambuluisha dia mikenji. Kadi, katuena tueyemena ne mutshima wetu wonso malu atudi tuenza aa to, bualu tudi tumona ne: dilubuluka peshi dipangila kadiena difumina ku dibinga dietu ku tubadi peshi ku lumu luimpe ludibu batuendeshila nansha. Kadi tudi beyemene Yehowa. Tudi tuvuluka muvua Yehowa mukankamije Isalele wa kale ne: ‘Mu bupole bua mutshima ne mu kungeyemena kuenu nemuikale bukole buenu.’​—Yeshaya 30:15.

19. Pavuabu bakengesha bana betu, mmunyi muakabingishibua dieyemena diabu kudi Yehowa?

19 Imue misangu mu tshikondo tshietu etshi, bavua bakandike mudimu wetu anyi bawelele mikandu bua kuukepesha mu matunga a ku Mputu wa ku Est ne wa ku Ouest, mu bitupa bia mu Asia ne mu Afrike, ne mu matunga a mu Amerike wa ku Sud ne wa ku Nord. Ebi bidiku bileja ne: tuvua beyemene Yehowa tshianana anyi? Tòo. Nansha muvuaye imue misangu mulekele batukengesha bikole bua bualu buvuaye yeye nkayende umona buikale ne mushinga, Yehowa mmukoleshe ne dinanga aba bavuabu bakengeshe nenku. Mu tshikondo tshia makenga aa, bena Kristo ba bungi batu bashiye lumu luimpe, bileja muvuabu bantu bavua bitabuje ne beyemene Nzambi.

20. Nansha mutudi mua kuikala ne budikadidi butupesha kudi mikenji, mmu malu kayi mutuikala katuyi mua kushintuluka?

20 Kabidi, mu matunga a bungi tudi ne mikanda ya dianyisha dia kua mbulamatadi, ne imue misangu batu batuendeshila lumu luimpe ku tudiomba ne mu bikandakanda. Tudi tuanyisha bualu ebu ne tudi bamanye ne: dituanyisha dia mbulamatadi edi didi dituambuluisha bua kukumbaja disua dia Yehowa. Ku dianyisha dia Yehowa, tudi tuangata budikadidi buvule ebu bua kumuenzela mudimu wa bungi wa patoke, kadi ki mbua kuenza malu etu tuetu nansha. Kadi katuakubuela mu malu a panu, peshi kukepesha mudimu wetu wa diyisha lumu luimpe anyi kukepesha mu mushindu kampanda mudimu utudi tuenzela Yehowa anu bua batuangate bimpe kudi bakokeshi nansha. Tudi ku bukokeshi bua Bukalenge bua Masiya ne tudi balamate kashendende ku luseke lua bumfumu butambe bunene bua Yehowa. Ditekemena dietu kadiena mu ndongoluelu eu wa malu to, kadi didi mu bukua-panu bupiabupia muikala Bukalenge bua Masiya bua mu diulu ne bua kuikala mbulamatadi umuepele wakokesha pa buloba ebu. Nansha bombe peshi bingoma bia misile anyi mvita ya bingoma bikuabu binene kabiena mua kunyungisha mbulamatadi eu peshi kumukulula panshi pa buloba nansha. Kabena mua kumutshimuna to, ne neakumbaje disua dia Yehowa.​—Danyele 2:44; Ebelu 12:28; Buakabuluibua 6:2.

21. Tudi badisuike bua kulonda nsombelu kayi?

21 Paulo udi wamba ne: ‘Tuetu katuena ba munkatshi mua badi baluka tshianyima too ne ku dibutuka, kadi tudi munkatshi mua badi ne ditabuja too ne ku dipeta dia muoyo.’ (Ebelu 10:39) Nunku, tuetu bonso tusadilayi Yehowa ne lulamatu too ne ku nshikidilu. Tudi ne bijadiki bionso bidi bitusaka bua kueyemena Yehowa ne muoyo mujima mpindieu too ne kashidi ne tshiendelele.​—Musambu 37:3; 125:1.

Mmalu kayi audi mulonge?

• Bua tshinyi Yoshua ne Kaleba bakapingana ne mulubu muimpe?

• Ng’amue malu kayi adi atusaka bua kueyemena Yehowa katuyi tudilaminyina?

• Kueyemena Yehowa kudi kumvuija tshinyi?

• Bu mutudi beyemene Yehowa, nduseke kayi lutudi badisuike bua kulamata?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Yoshua ne Kaleba bakafila mulubu muimpe bua tshinyi?

[Bimfuanyi mu dibeji 16]

Bintu bifuka bidi bitusaka bua kueyemena Yehowa bikole

[Mêyi a dianyisha]

Bimfuanyi bionso bisatu: Ne dianyisha dia Anglo-Australian Observatory, foto mukuata kudi David Malin

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Kueyemena Yehowa kudi kumvuija kueyemena bantu badiye weyemena