Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udienzeje bua kumona bakuabu mudi Yehowa ubamona

Udienzeje bua kumona bakuabu mudi Yehowa ubamona

Udienzeje bua kumona bakuabu mudi Yehowa ubamona

“Mudi muntu umona ki mmudi [Yehowa] umona to.”​—1 SAMUELE 16:7, MMM.

1, 2. Bua tshinyi mushindu uvua Yehowa umona Eliaba uvua mushilangane ne uvua Samuele umumona, ne bualu ebu budi butulongesha tshinyi?

 MU LUKAMA lua bidimu lua 11 kumpala kua bikondo bietu ebi, Yehowa wakatuma muprofete Samuele bua kuenza bualu kampanda bua mu musokoko. Wakambila muprofete eu bua kuya ku nzubu kua muntu mukuabu diende uvua Yishai, bua kuela umue wa ku bana bende manyi bua alue mukalenge wa Isalele. Pakamona Samuele Eliaba muanabute wa Yishai, wakadiambila ne: uvua mupete muntu uvua Yehowa musungule. Kadi Yehowa wakamuambila ne: “Kutangidi bua mpala wende nansha bule buende, bualu tshiena mumusue. Mudi muntu umona ki mmudi [Yehowa] umona to; bantu badi batangila mpala, kadi [Yehowa] udi utangila muoyo.” (1 Samuele 16:6, 7, MMM) Samuele kavua mumone Eliaba muvua Yehowa umumona to. *

2 Bulelela, mbipepele bua bantu kutupakana mu mushindu udibu bangata bakuabu! Ku lumue luseke, mêsu adi mua kutudinga bua bantu badi ne tshimuenekelu tshimpe ku mpala kadi munda bikale ne ngikadilu mibi. Ku lunga luseke, tudi mua kukolesha malu patudi tutuila bantu bimpe mushinga badi ne bikadilu kabiyi bitusankisha to.

3, 4. (a) Tshilumbu tshiotshi tshijuke pankatshi pa bena Kristo babidi, ntshinyi tshidi yonso wa kudibu ne bua kupangadika bua kuenza? (b) Nnkonko kayi itudi ne bua kudiela patudi bakokangane bikole ne muena Kristo netu?

3 Bilumbu bidi mua kujuka patudi ne lukasa lua kutuila bakuabu mushinga, nansha aba batukadi bamanye bidimu bia bungi. Pamu’apa udi mutandangane bikole ne muena Kristo uvua mulunda webe munene kumpala. Udi musue kulengejangana nende anyi? Ntshinyi tshiakuambuluisha bua wewe kulengejangana nende?

4 Bua tshinyi kubenga kutangila bimpebimpe muanenu wa balume anyi wa bakaji eu mutantshi mule ne dîsu dimpe? Mutangile ne dîsu dimpe nanku eku muvuluke mêyi a Yezu a se: ‘Kakuena muntu udi mumanye mua kudivuila kundi, bikala Tatu wakuntuma kayi mumukoke.’ (Yone 6:44) Pashishe diebeja ne: ‘Bua tshinyi Yehowa uvua mukoke muntu eu kudi Muanende? Nngikadilu kayi milenga idi nayi muntu eu? Ntuku ndengulula peshi mpepeja ngikadilu eyi anyi? Bua tshinyi tuvua badie nende bulunda kumpala? Ntshinyi tshivua tshinkoke kudi muntu eu?’ Kumpala, udi mua kumona bikukolele bua kutuma meji ku ngikadilu yende mimpe, nangananga biwikala mumulamine munda matuku a bungi. Kadi, etshi ntshidia tshia mushinga bua wewe kulengejangana nende. Bua wewe kumanya mushindu uudi mua kuenza bualu ebu, tukonkonone ngikadilu mimpe ya bantu babidi batubu imue misangu bangata bibi. Bantu abu mmuprofete Yona ne mupostolo Petelo.

Tukonkonone malu a Yona bimpebimpe

5. Mmudimu kayi uvuabu bapeshe Yona, ne ntshinyi tshiakenzaye?

5 Yona wakenzela buprofete mu bukalenge bua ku Nord bua Isalele mu matuku a Mukalenge Yalobama muibidi, muana wa Yoasha. (2 Bakelenge 14:23-25) Dimue dituku, Yehowa wakambila Yona bua kumbuka mu Isalele ne kuya ku Ninewe, tshimenga tshikulu tshia Ampire mukole wa bena Ashû. Uvua uyaku bua kuenza tshinyi? Bua kudimuija bantu bavua basombelamu bua se: bavua ne bua kubutula tshimenga tshiabu tshinene atshi. (Yona 1:1, 2) Pamutu pa kuenza tshivua Nzambi mumuambile, Yona wakanyema! Wakabuela mu buatu buvua buya ku Tashishi, mutantshi mule ne Ninewe.​—Yona 1:3.

6. Bua tshinyi Yehowa wakasungula Yona bua kuyaye ku Ninewe?

6 Mmalu kayi adi akuvuila mu lungenyi paudi uvuluka Yona? Udiku umumona bu muprofete wa bupidia anyi? Dikonkonona dia malu ende pa mutu pa mutu didi mua kukufikisha ku dimumona mushindu’au. Kadi Nzambi uvuaku muteke Yona muprofete bualu uvua muena bupidia anyi? Kabivua nanku to! Yona uvua ne bua kuikala ne imue ngikadilu mimpe. Tangila muyuki wende bu muprofete.

7. Mmu nsombelu kayi muvua Yona wenzela Yehowa mudimu mu Isalele, ne mmunyi mudi dimanya dia bualu ebu dishintulula mushindu uudi umumona?

7 Yona ukavua muenze mudimu ne lulamatu luonso mu Isalele, muaba uvua bantu kabayi bateleja nansha kakese. Muprofete Amosa (uvua ne muoyo bu mu tshikondo tshimue ne Yona) wakamba bena Isalele ba mu tshikondo tshiende ne: bavua ne lukuka lua biuma ne bavua banange masanka. * Malu mabi avua enzeka mu ditunga, kadi bena Isalele bavua baalengulula ne muoyo mujima. (Amosa 3:13-15; 4:4; 6:4-6) Nansha nanku Yona wakatungunuka ne kuenza mudimu wende wa dibayisha ne lulamatu luonso. Biwikala muambi wa lumu luimpe, udi mumanye mutubi bikole bua kuyikila ne bantu badi badisua ne kabayi basue kuteleja. Nunku, nansha mutudi bamanye butekete bua Yona, katulenguludi ngikadilu yende mimpe bu mudi lulamatu ne dinanukila ivuaye nayi pavuaye uyisha bena Isalele bavua bapange lulamatu.

8. Nntatu kayi ivua mindile muprofete muena Isalele mu Ninewe?

8 Diya ku Ninewe divua mudimu mukole mupite wa kuyisha bena Isalele bavua bapange lulamatu. Bua kufika mu tshimenga atshi, Yona uvua ne bua kuenza luendu lua kilometre 800 ku makasa, luendu lule luvua ne bua kumuangata bu ngondo mujima. Pavuaye ufikamu, muprofete eu uvua ne bua kuyisha bena Ashû, bavua bamanyike bua tshikisu tshiabu. Bavua bakengeshangana ne tshikisu misangu mivule mu mvita yabu. Bavua mene baditambisha bua tshikisu tshiabu tshia luonji. Kabiena bikemesha muvuabu babikila Ninewe ne: ‘musoko udi umatshisha mashi a bantu panshi.’​—Nahuma 3:1, 7.

9. Pavua tshipepele tshikole tshiamba kushipa bendeshi ba buatu, Yona wakaleja ngikadilu kayi?

9 Bu muvuaye kayi musue kutumikila dîyi dia Yehowa, Yona wakabuela mu buatu buakaya nende mutantshi mule ne muaba uvuabu bamutume. Nansha nanku, Yehowa kakumbusha muprofete wende ku muoyo kuende peshi kukeba bua kupingaja muntu mukuabu pa muaba wende to. Kadi Yehowa wakambuluisha Yona bua amone mushinga wa mudimu wende. Nzambi wakajudija tshipepele tshikole pa mâyi. Mavuala kubangawu kutuma buatu buvua buambule Yona eku ne eku. Bantu bavua kabayi bamanye bualu bavua bamba kufua, bionso abi anu bua Yona! (Yona 1:4) Ntshinyi tshivua Yona mua kuenza? Bu muvuaye kayi musue bua bendeshi ba buatu bafue buende yeye, Yona wakabambila ne: ‘Nungambule, nungele mu mâyi manene, bua mâyi abatame.’ (Yona 1:12) Pakalua ndekelu wa bionso bendeshi ba buatu kumuela mu mâyi, kavua ne tshijadiki nansha tshimue bua kuela meji ne: Yehowa uvua mua kumupandisha mu mâyi manene au to. (Yona 1:15) Kadi Yona uvua mudilongolole bua kufua bua se: bendeshi ba buatu bapande buobu. Katuenaku tumona ngikadilu idiye muleje muaba eu bu mudi dikima, budipuekeshi ne dinanga anyi?

10. Ntshinyi tshiakenzeka pavua Yehowa mutume Yona tshiakabidi?

10 Ku ndekelu, Yehowa wakapandisha Yona. Malu avua Yona mufume ku dienza au avuaku mamupangishe bua kikadi kabidi muleji-mpala wa Nzambi anyi? Tòo, bua luse ne dinanga diende, Yehowa wakamutuma kabidi bua kuya kuyisha bena mu Ninewe. Pakafika Yona mu Ninewe, wakambila bantu ne dikima dionso ne: malu mabi abu mapite bungi avua mabande ku mêsu kua Nzambi, ne mu matuku 40 Yehowa uvua ne bua kubutula tshimenga tshiabu. (Yona 1:2; 3:4) Pakumvuabu mukenji wa Yona, bena Ninewe bakadilengeja, ne tshimenga tshiabu tshiakapanduka.

11. Tshidi tshituleja ne: Yona uvua mupete dilongesha dia mushinga mukole ntshinyi?

11 Kadi Yona utshivua anu ne lungenyi luvua kaluyi luakane. Ku diambuluisha dia tshilejilu tshiakanyine, Yehowa wakamuambuluisha ne lutulu bua kumvuaye ne: Yeye kêna utangila mpala patupu. Udi ukonkonona mutshima. (Yona 4:5-11) Muyuki mulelela wakalua Yona nkayende kufunda udi uleja ne: uvua mupete dilongesha dia mushinga. Ditaba bua kufunda bilema biende mu diumvuija malu adi amupuekesha milongo didi ditujadikila ne: uvua ne budipuekeshi. Bidi bilomba dikima bua kuitaba tshilema kampanda!

12. (a) Mmunyi mutudi bamanye ne: Yezu udi umona bantu mudi Yehowa ubamona? (b) Badi batukankamija bua kumona bantu batudi tuyisha lumu luimpe mushindu kayi? (Bala malu adi mu kazubu mu dibeji dia 18.)

12 Kunyima kua bidimu nkama mivule, Yezu Kristo wakamba bualu bumue buimpe pa bidi bitangila muanda uvua muenzekele Yona. Wakamba ne: “Bu muvua Yona mushale munda mua mushipa munene wa mu mayi matuku asatu, a munya ne a butuku, ke muashala Muana wa muntu mu buloba matuku asatu, a munya ne a butuku.” (Matayo 12:40, MMM) Pikala Yona mubike ku lufu, neumvue ne: Yezu uvua mufuanyikije matuku avuaye muenze mu lukita ne tshikondo etshi tshivua muprofete muenze munda mua mushipa. Katuenaku ne disanka dia kusadila Nzambi udi kayi ulekela basadidi bende padibu benza bilema anyi? Mufundi wa Misambu wakafunda ne: ‘Bu mudi tatu ufuila bana bende luse, mbu mudi Yehowa ufuila badi bamunemeka luse. Bua yeye udi mumanye buntu buetu, udi uvuluka ne: tudi dimfuenkenya.’ (Musambu 103:13, 14) Kakuyi mpata, ‘dimfuenkenya’ edi (didi diumvuija bantu bapange bupuangane badiku lelu) didi mua kuenza malu a bungi ku diambuluisha dia nyuma muimpe wa Nzambi!

Mushindu muimpe wa kuangata Petelo

13. Mbikadilu kayi bia Petelo bitudi mua kuvuluka ne lukasa, kadi Yezu wakamusungula bua ikale mupostolo bua tshinyi?

13 Mpindieu tumonayi mu tshikoso tshilejilu tshibidi: tshia mupostolo Petelo. Buobu bakuebeje bua kumvuija mushindu uvua Petelo, udiku mua kutuma meji diakamue ku bikadilu bu mudi dienza malu ne tshiputuku ne didibandisha anyi? Imue misangu Petelo uvua wenza malu mushindu’eu. Kadi Yezu uvuaku mua kuikala musungule Petelo bua kuikalaye umue wa ku bapostolo bende 12 bu yeye muikale bushuwa muena malu a tshiputuku peshi a didibandisha anyi? (Luka 6:12-14) Kabiena nanku to! Kakuyi mpata, Yezu wakalengulula bilema abi ne wakamona ngikadilu milenga ya Petelo.

14. (a) Petelo uvua umueneka utamba kuakula bua tshinyi? (b) Bua tshinyi tudi ne bua kusanka bua muvua Petelo wela nkonko pa tshibidilu?

14 Imue misangu Petelo uvua wakula pa muaba wa bapostolo bakuabu. Bamue badi mua kuangata bualu ebu bu tshijadiki tshia dipanga bupuekele. Kadi bidi nanku menemene anyi? Bamue bantu batu bamba ne: Petelo uvua mua kuikala mukulumpe kudi bapostolo bakuabu, pamu’apa mukulumpe ne kudi Yezu muine. Bikala bualu abu bulelela, budi mua kutuambuluisha bua kumvua tshivua Petelo misangu mivule muikale wa kumpala ku diakula. (Matayo 16:22) Kadi kudi bualu bukuabu butudi ne bua kukonkonona. Petelo uvua muntu wa mu nyuma. Dijinga dikole divuaye nadi bua kupeta dimanya divua dimusaka bua kuela nkonko. Nkonko yende mmituambuluishe petu. Yezu utu muambe malu a bungi a mushinga pavuaye wandamuna nkonko ya Petelo, ne malu adi mu Bible. Tshilejilu, Yezu uvua wandamuna Petelo pakakulaye bua “mulami wa bulamate.” (Luka 12:41-44, MMM) Tangila kabidi lukonko luakela Petelo: ‘Tuetu tuakushiya malu etu onso, tuakukulonda, tuetu netupete tshinyi?’ Lukonko elu ke luakafikisha Yezu ku dilaya bualu ebu budi butukolesha ku muoyo ne: ‘Muntu yonso wakushiya nzubu yende, anyi bana babu balume anyi bana babu bakaji, anyi tatuende, anyi baba wende, anyi bana bende, anyi madimi ende, bualu bua dîna dianyi yeye neapete masanka misangu lukama matambe a diambedi, neapiane muoyo wa tshiendelele.’​—Matayo 15:15; 18:21, 22; 19:27-29.

15. Tudi mua kuamba ne: Petelo uvua ne lulamatu lua bushuwa bua tshinyi?

15 Petelo uvua ne ngikadilu mukuabu mulenga: lulamatu. Pavua bavule ba ku bayidi balekele kulonda Yezu bualu kabavua bumvue dimue dia ku malongesha ende, Petelo ke wakakuila bapostolo 12 ne kuambaye ne: ‘Mukalenge, netuye kudi nganyi? Wewe udi ne mêyi a muoyo wa tshiendelele.’ (Yone 6:66-68) Mêyi aa avua ne bua kuikala masankishe mutshima wa Yezu bikole be! Pashishe, pakalua bantu tshisumbu bua kukuata Yezu, bavule ba ku bapostolo bende bakanyema. Kadi Petelo wakalonda bantu abu pa bule, kubuelaye too ne mu lupangu lua muakuidi munene. Dikima ke divua dimufikishe muaba eu, ki mbuôwa to. Pavuabu balumbuluisha Yezu, Petelo wakaya muaba uvua bena Yuda tshisumbu bota kapia. Umue wa ku bapika ba muakuidi munene wakamumanya ne kumufundaye muvuaye pende ne Yezu. Kakuyi mpata, Petelo wakavila Mfumuende, kadi katupu muoyo bua se: lulamatu ne diditatshisha bua Yezu ke bivua bifikishe Petelo mu nsombelu eu wa njiwu uvua bapostolo ba bungi kabayi bapime bua kununkila nansha kakese.​—Yone 18:15-27.

16. Mbua bualu kayi bua mushinga butudi bakonkonuene ngikadilu mimpe ya Yona ne ya Petelo?

16 Ngikadilu mimpe ya Petelo ivua mipite bilema biende. Ke muvuabi kabidi bua Yona. Anu mutudi bakonkonone ngikadilu mimpe ya Yona ne ya Petelo kupita mutuvua mua kuikala benze kumpala, tudi ne bua kudibidija bia muomumue bua kuikala kutamba kuamba malu mimpe bua bana betu ba mu nyuma balume ne bakaji ba mu tshikondo tshietu etshi. Dienza nunku neditufikishe ku disomba nabu bimpe. Bua tshinyi tudi ne bua kuenza bualu ebu?

Tutumikile dilongesha edi lelu

17, 18. (a) Bilumbu bidi mua kujuka pankatshi pa bena Kristo bua tshinyi? (b) Mmibelu kayi ya mu Bible idi mua kutuambuluisha bua kujikija bilumbu ne bena Kristo netu?

17 Balume, bakaji ne bana, bapele ne bena biuma, badi bamanye mukanda ne badi kabayi baumanye, batoke ne bafike, badi bakuatshila Yehowa mudimu lelu mu buobumue. (Buakabuluibua 7:9, 10) Mbantu bungi kayipu ba bumuntu bushilangane batudi tumona mu tshisumbu tshia bena Kristo! Bu mutudi tuenzela Nzambi mudimu pamue, mu mishindu yonso bilumbu nebimueneke anu kumueneka ku musangu ne ku mukuabu.​—Lomo 12:10; Filipoi 2:3.

18 Nansha mutudi katuyi tubuikila mêsu pa bilema bia bana betu, katuena tushala bimanyinapu to. Tudi tudienzeja bua kuidikija Yehowa, uvua mufundi wa Misambu muimbe bualu buende ne: ‘Yehowa, bu wewe mubale dipambuka dia bantu, mmuntu kayi wakadi mua kuimana, Mukalenge?’ (Musambu 130:3) Pamutu pa kushala bimanyine pa bikadilu bidi mua kutupandulula, tudi ‘tulonda malu adi avuija ditalala ne malu atudi mua kudiundishangana nawu.’ (Lomo 14:19) Tudi tudienzeja bua kumona bantu mudi Yehowa ubamona, tulengulula bilema biabu ne tushindamena pa ngikadilu yabu mimpe. Patudi tuenza nunku, bidi bituambuluisha bua ‘kulejangana lutulu.’​—Kolosai 3:13.

19. Leja bidia bia mushinga bidi muena Kristo mua kuela bua kujikija makokangana makole.

19 Tshia kuenza ntshinyi kuoku kumueneke dipangakana ku mêyi didi ditungunuka ne kutulubakaja mu mutshima? (Musambu 4:4) Bualu ebu mbuenzekeku pankatshi pebe ne muena Kristo nebe anyi? Bua tshinyi kubenga kukeba bua kujikija tshilumbu atshi? (Genese 32:13-15) Tshia kumpala, sambila Yehowa bua kumulomba lungenyi lua tshia kuenza. Pashishe, uye bua kuyikila nende ne “lutulu [lua] meji,” muikale anu muvuluke ngikadilu mimpe ya muena Kristo nebe eu. (Yakobo 3:13) Muambila ne: udi musue bua nupingaje malanda enu a ditalala. Wavuluka mubelu mufundisha ku nyuma eu: “Ikale ne lukasa ku diteleja, ne lujoko ku diakula ne ku difika munda.” (Yakobo 1:19, MMM) Padibu bamba bua kuikala ne ‘lujoko ku difika munda’ bidi bimvuija ne: muanenu mukuabu eu udi mua kuenza anyi kuamba bualu budi mua kukufikisha munda. Biobi bienzeke nanku, lomba Yehowa didikanda. (Galatia 5:22, 23) Lekela muanenu umvuije bualu budi bumutonde, ne umuteleje ne ntema. Kumukoshi ku dîyi to, nansha wewe kuyi witaba bionso bidiye wamba. Malu adiye wamba adi mua kuikala kaayi malelela to, kadi ke wende mushindu udiye umona malu bua mpindieu. Keba bua kumona tshilumbu atshi bilondeshile ngumvuilu wende. Abi bidi mua kukuambuluisha bua wewe kuditeka pa muaba wende ne kudimona mudiye yeye ukumona.​—Nsumuinu 18:17.

20. Paudi usua kujikija bilumbu, mmalu kayi makuabu adi mua kuambuluisha bua nuenu kulengejangana?

20 Padi dîba dia wewe kuakula dikumbana, ikala ne mêyi malenga. (Kolosai 4:6) Ambila muanenu malu audi wanyisha kudiye. Lomba luse bua bualu buonso buudi muenze budi bufikishe ku dipangakana ku mêyi edi. Binuikale bafike ku dilengejangana bua didienzeja diebe ne budipuekeshi, ela Yehowa tuasakidila bua bualu ebu. Kadi biobi kabiyi bikumbane, tungunuka ne kulomba Yehowa diambuluisha eku wenda ukeba mishindu mikuabu ya nuenu kulengejangana mu ditalala.​—Lomo 12:18.

21. Mmunyi mudi dilonga dia tshiena-bualu etshi dikuambuluishe bua kumona bakuabu mudi Yehowa ubamona?

21 Yehowa mmunange basadidi bende bonso. Udi ne disanka dia kutuangata tuetu bonso mu mudimu wende nansha mutudi ne bilema. Patudi tumanya mushindu udiye umona bakuabu, dinanga dietu bua bana betu bena Kristo didi dikola. Bikala dinanga ditudi nadi kudi muena Kristo netu dikuate mashika, kudi mushindu wa kudipesha tshiakabidi luya. Ndibenesha kayipu dituapeta bituenza muetu muonso bua kuanyisha bakuabu, kubamona mudi Yehowa ubamona!

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 1 Biakalua kumueneka patoke ne: nansha muvua Eliaba ne mpala mulenga, kavua ne ngikadilu milomba bua kuikala mukalenge muimpe wa Isalele to. Pavua Goleyata muena Peleshete mule wa kafiondo ufunyina bena Isalele bua kubela mvita, Eliaba ne bantu bakuabu ba mu Isalele bakafua ne buôwa.​—1 Samuele 17:11, 28-30.

^ tshik. 7 Bua amue maloba manene avuaye munyenge ne bua tshitupa tshia buloba tshivuaye mupetulule tshikavuabu banyenge ne bua milambu ivuabu bamulambula, bidi bimueneka ne: Yalobama muibidi wakavudija bikole bubanji bua bukalenge bua ku Nord.​—2 Samuele 8:6; 2 Bakelenge 14:23-28; 2 Kulondolola 8:3, 4; Amosa 6:2.

Newandamune munyi?

• Mmunyi mudi Yehowa umona mapanga a basadidi bende ba lulamatu?

• Nngikadilu kayi mimpe ya Yona ne ya Petelo iudi mua kutela?

• Mmushindu kayi uudi mupangadike bua kuangata bana benu bena Kristo?

[Nkonko ya dilonga]

[Kazubu mu dibeji 18]

Ela meji mushindu udi Nzambi umona bakuabu

Paudi wela meji bua muyuki wa Yona udi mu Bible, udiku umona ne: bidi bikengela kumona bantu bautu uyisha lumu luimpe pa tshibidilu mu mushindu mukuabu anyi? Badi mua kumueneka bu badisui peshi bu badi kabayi basue kututeleja, anu bu bena Isalele, peshi bu badi kabayi basue mukenji wa Nzambi. Nansha nanku, mmunyi mudi Yehowa Nzambi ubamona? Nansha bamue bantu badi batumbe mu malu a tshikondo etshi badi mua kutuadija kukeba Yehowa dimue dituku, anu muakadilengeja mukalenge wa mu Ninewe pakayisha Yona.​—Yona 3:6, 7.

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Udi umona bakuabu mudi Yehowa ubamona anyi?

[Tshimfuanyi mu mabeji 16, 17]

Yezu wakapeta bualu buimpe bua kuamba pa bidi bitangila Yona